Strict Standards: Non-static method phpbb_captcha_factory::get_instance() should not be called statically in /home/arutel5/public_html/posting.php on line 185

Strict Standards: call_user_func() expects parameter 1 to be a valid callback, non-static method phpbb_captcha_qa::get_instance() should not be called statically in /home/arutel5/public_html/includes/captcha/captcha_factory.php on line 38
[phpBB Debug] PHP Notice: in file /includes/functions.php on line 4284: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /posting.php:185)
[phpBB Debug] PHP Notice: in file /includes/functions.php on line 4286: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /posting.php:185)
[phpBB Debug] PHP Notice: in file /includes/functions.php on line 4287: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /posting.php:185)
[phpBB Debug] PHP Notice: in file /includes/functions.php on line 4288: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /posting.php:185)
Arutelud • Post a reply

Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Post a reply


This question is a means of identifying and preventing automated submissions.
Smilies
:D :) ;) :( :o :shock: :? 8-) :lol: :x :P :oops: :cry: :evil: :twisted: :roll: :!: :?: :idea: :arrow: :| :mrgreen: :geek: :ugeek: :HEAD
BBCode is ON
[img] is ON
[flash] is OFF
[url] is ON
Smilies are ON
Topic review
   

Expand view Topic review: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 24 Sep 2018 02:34

Tänane muusikaline vahepala. "teeäär-voor-voori-voor" :P ("See on meie kevad sellel kevadel")
https://www.youtube.com/watch?v=rkTVStzKfR8

kuulsin täna seda lugu raadiost, kui Norrasse sõitsin

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 24 Sep 2018 02:04

pop wrote:Praegu on "igavese kasvu" eelduste debunkimine veel vaid A. Barnhardti ja C. Martensoni tasemel peam. juutuubis, ...

Martensen et al. probleem on see, et nad hakkasid sellest rääkima "liiga vara" ning nende jüngrid on sellest jutust väsinud, oponendid aga parastavad, et pole midagi tulnud.
Mina ise mõtlen, et igasuguse "likvideeritud likviidsuse" *saab rahaga täis trükkida, kui seda vaid **tahetakse. (sellega muidugi kaasneb usalduse kaotus raha vastu, aga see muudabki raharinglust kiiremaks ja see ei tohiks olla trükkalitele probleem, kuna nemad puutuvad seda raha esimesena). Seega ma ei pea kriisi aluseks likviidsuse kadumist, pigem ikka likviidsuse suurendamisel tekkivat usalduskriisi ja üleüldist hinnatõusu, kui trükkalid liiga hoogu lähevad. Paranda minu seisukohta, palun!

------
*kui krediidirahaga ei saa, siis kasutatakse vana head raha definitsiooni Vana Rooma aegadest või luuakse seaduslik "uus" paralleelsüsteem, näiteks mingi ...koin pannakse käima ja kõik on häppid mõnda aega. Majandusmehed muidugi vangutaks pead, kuid rahvale see meeldiks, pealegi ju moodne ka.
**trükkimisega viivitamine on ka huvitav moodus rikastumiseks, sest kõik innukalt haaravad värskeid rahatähti (s.t. vahetavad värsked rahatähed vara vastu). Teatud hetkel muidugi siis jälle hakatakse vara järele haarama. Praegu on pigem see vara haaramise faas. :roll:

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 24 Sep 2018 01:54


ma ei te sellest ise midagi (ja ei saagi teada, kuna pole saanud seda õppida)
Väga vana anatoomiline teadmine on uitnärv ja lülisamba läheduses olevad närviganglionid, mis on ühendatud siseorganitega. Kui see on aga midagi uut, siis on ekstra huvitav. See võib ka tähendada, et osad neurodegeneratiivsed haigused võivad olla tekkinud seda närviteed pidi liikuvast viirusest või prioonist või võõrvalgust, mis soole seinast läbi läheb (vt. ka hullu lehma tõbi). See on muidugi habras spekulatsioon, kuid selle mehhansmi äratõestamine ehk avaks uued teed nende haiguste ärahoidmiseks või raviks.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by pop » 24 Sep 2018 00:21

projekteerija wrote:Praktikas siiski arvatakse üsnagi laialdaselt, et langus on juba ammu käes.

Nojah, kui on midagi saada nt 10 aasta jooksul (nt aktsiahinda arvutatud tulevikukasumina (spoiler alert - mida ei tule, 100% tõenäosusega)) ja teiselt poolt on vaja välja käia vahetut raha (nt pangale, kes kogu üritust krediteerib) siis ongi tegelikult likviidsuskriis. Aktsiad vaja rahaks vahetada "kiirmüügihinnaga" jne - st klassika. Teiste sõnadega igasugune praegune suuretevõtte (ja enamike riikide) Balance Sheet = BS (mis ei ole eelmise lühend).

Tihtipeale väga keerulised (keeruliseks aetud) asjad taanduvad väga lihtsatele lahendustele. Näiteks praeguse ajuvaba süsteemi kus alusvara (a) vahetamiseks ja (b) riskide maandamiseks mõeldud finantssektor on kümneid kordi suurem kui alusvara ise. Selle lolluse aitaks lõpetada nt põhimõte et kõik võlad mis on pikemad kui x aastat on lihtsalt tühised. Näiteks inimesele aetakse mingit vahtu et "hinda oma laenu teenindamise võimet, käitu vastutustundlikult jne" - kust krt saab inimene seda hinnata kui tegemist on sisuliselt "nullsumma mänguga" ? Kui mina maksan oma laenu ära on kellegi teise tagasimaksmise võime väiksem põhimõtteliselt just ka minu tagasimakstud laenu arvel (vähenenud majandus).

Arutasin ka oma müürimehest überintellektuaal-kolleegiga (kes teab nt kapitaliturgudest sisuliselt kõike, v.a. mõned kõige mahukamad OTC "tailor-made" lepingud) majanduse paradigmasid kahanevas (või kasvõi konstantses) süsteemis, st raha "nüüdisväärtuse", intressi jne mõistete olemust, ja huvitaval kombel oli ta kõikide arutluskäikudega ja loogikaga tervikuna igati nõus, ja soovitas mu üllatuseks hoopis sel teemal artikleid kirjutada (ja aidata publitseerida kus vaja). (nagu mul oleks aega, nagu ka tal endal)
Häda on siin aga selles et nende asjade mustvalgel populariseerimine oleks sama ketserlik kui Marxi kapitali propageerimine - st. KOGU (monetaar ja -finants-) süsteem (kõikide huvid alates rent-seeker' itest kuni kõige alumise taseme poliitikuteni välja) tuginevad just sellistel eeldustel millel praktikaga hakkab seos järjest rohkem kaduma.
Praegu on "igavese kasvu" eelduste debunkimine veel vaid A. Barnhardti ja C. Martensoni tasemel peam. juutuubis, loodetavasti järgmise - the mother of all recessions - ajal või tagajärjel kirjutatakse need õkonoomiksid siiski ringi - kuna maakera rahvastiku juurdekasv on järjest kahanenud (suurim oli 1980 ja nt Pinochet tegi meie kõigi armastatud II samba 1982 a. esimesena just Tshiilis - puhas kokkusattumus, ma arvan - eriti rent-seekeri mätta otsast vaadates :twisted: ). Õnneks pensionide teema on igati meinstriim praeguseks.

Lihtne näide, oletame et raha väärtus on deflatsiooniline ja et meil on piisav summa hinge taga - kas meil on siis võimalik nälgida seni kuni toit muutub "taskukohaseks" ? Siit edasi - kui inimeste (st laenuvõtjate) arv on konstantne või kahaneb - kas siis on suuremad eeldused raha inflatsiooniks (kuna KREDIIDIraha saab juurde trükkida vaid siis kui KEEGI võtab laenu) või deflatsiooniks?

Seni kuni üldises jaotuses veel midagi kinni kiilunud ei ole seni saab neid sisutuid BS-bilansse rahulikult edasi trükkida ilma suurema kärata. Siinkohal on väga paslik mõtiskleda ka teemadel misasi on näiteks "default", misasi "orderly default" ja misasi "inorderly default", ja millisd institutsioonid neid mõisteid sisustavad (nagu juristidel on kombeks väljenduda). Need seonduvad kõige otsesemalt erinevate kinnikiilumistega.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by projekteerija » 23 Sep 2018 21:56

pop wrote:
spl wrote:
td wrote:kulla hind paneb järsult alla

Ma enam eriti ei usu kulda, maailm liiga segaseks läinud, nagu USA börsid, mitte ükski katastroof uudis ei kõiguta börse. Majandussõda Hiinaga ka mitte ... ULME ! /.../

Mina olen aru saanud et kui mingi kriis saaks tekkida siis on see eeskätt likviidsuskriis. See kui kusagile on mingisugune raha mingil kujul pargitud ja mis kedagi ei sega (kui siis ehk natuke nende kohustuste täitjaid mida seesama raha, väärtpaberid jne esindavad) - see ju otseselt kellelgi kinga ei pigista.
Kui omal ajal Lehmanni järel pankadevaheline üleöö-turg kinni kiilus siis likviidsuskriis see just oligi (koos kõige muuga). Kogu jama ongi panganduses, tegelikult, muu süsteem oleks igati ise-tasakaalustuv ja vajaliku nö negatiivse tagasisidemega, praktiliselt igasugune moonutus tuleneb pankadest, ja minimaalsel määral ehk ka valitsuse maksuraha ebaotstarbekast kasutamisest.

Praktikas siiski arvatakse üsnagi laialdaselt, et langus on juba ammu käes. Soome kõmu-majanduslehtki juba toob välja, et aktsiate maailma summaarne väärtus on vaid mõnede suurte ameerika firmade (Superfirmad) aktsiate(mulli) poolt kujundatud. Aasia, arenevad turud, enamus USA ettevõtteid jne. langevad juba suht pikalt.
https://www.is.fi/taloussanomat/porssiu ... 36790.html

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 23 Sep 2018 21:11

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by pop » 23 Sep 2018 16:55

spl wrote:
td wrote:kulla hind paneb järsult alla

Ma enam eriti ei usu kulda, maailm liiga segaseks läinud, nagu USA börsid, mitte ükski katastroof uudis ei kõiguta börse. Majandussõda Hiinaga ka mitte ... ULME ! /.../

Mina olen aru saanud et kui mingi kriis saaks tekkida siis on see eeskätt likviidsuskriis. See kui kusagile on mingisugune raha mingil kujul pargitud ja mis kedagi ei sega (kui siis ehk natuke nende kohustuste täitjaid mida seesama raha, väärtpaberid jne esindavad) - see ju otseselt kellelgi kinga ei pigista.
Kui omal ajal Lehmanni järel pankadevaheline üleöö-turg kinni kiilus siis likviidsuskriis see just oligi (koos kõige muuga). Kogu jama ongi panganduses, tegelikult, muu süsteem oleks igati ise-tasakaalustuv ja vajaliku nö negatiivse tagasisidemega, praktiliselt igasugune moonutus tuleneb pankadest, ja minimaalsel määral ehk ka valitsuse maksuraha ebaotstarbekast kasutamisest.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 23 Sep 2018 16:24

Moluraamat jt. sotsiaalmeedia blokeerivad konservatiivse seisukohtadega inimeste postitusi ja kontosid. Oletame, et paari aasta jooksul tuleb nende asemele alternatiivne konservatiivse ilmavaatega sotsiaalmeedia keskkond. Siis järgmine samm on need keskkonnad välja lülitada internetist. Siis mis on järgmine samm? Kas asi võib lõppeda olukorraga, kus maailmas on mitu üksteisest isoleeritud internetti? (s.t. internetipakkuja valik tähendab ühtlasi ka poliitlist valikut).

Natuke absurdne, aga ei imestaks, kui nii lähebki.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 23 Sep 2018 05:37

Siin on aga mulle endale (ja loodetavasti ka teistele) õpetuseks ühe aktsia allakäiguspiraal. Lasin ennast pimestada huvitavast ideest, kus aju jahutatakse nina kaudu - sellega saadakse väga portatiivne aparaat. Meditsiinilistesse üksikasjadesse ei lasku, kuid se meetod on nende (kallutatud?) uurimistöö järgi sama efektiivne kui muu meetod. Aga alustame algusest (säästan teid rootsipärasest sõnadevahust nii palju kui võimalik):

= 2015 lõpp, firma tuleb ületäidetud emissiooniga börsile, mille käigus kogutakse börsilt 8 milj. SEK raha. Firmal on kokku 4,8 miljonit aktsiat, aktsia börsihind ca 8 SEK. Firma kulutas aastal 2015 tootearenduseks jms. kokku 0,9 milj. SEK. Firma soliditeet on 97%
= 2016 jaanuar, firma asutaja ja nõukogu esimees Lennart S. ostab 10 000 aktsiat, kuid tal on koos eelnevaga kokku 2,07 miljonit aktsiat ehk hetke turuhinnas 16 miljonit SEK. (seega pigem turutrikk aktsionäride rõõmustamiseks), veebruaris-märtsis-aprillis ostab ta kokku veel ca 20 000 aktsiat, nüüd on tal 2,10 miljonit aktsiat. Kokku kulus 240 000 SEK. Aktsiahind ca 8 SEK
= 2016 mai, firma saab Ajuinfarkti fondilt toetust ca 0,5 milj.SEK. Aktsiahind on alates börsiletulekust olnud kerges languses vaatamata asutajaliikme ja suuromaniku Lennart S pidevatele aktsiaostudele, nüüd on tal 2,11 milj. aktsiat.
= 2016 oktoober, firma tegevjuht John W pöördub oma esimese kirjaga aktsionäride poole, et tutvustada asjade seisu. Kõik kulgeb plaanipäraselt ning firma vajab (nagu eeldatud) lisaraha, milleks plaanitakse uusemimssiooni. Samal kuul kuulutabki firma juhatus välja uusemissiooni. millega loodetakse saada börsilt 21 miljonit SEK. Iga kuue aktsiaga saab 4 aktsiat märkida hinnaga 3,35 SEK tükk, turuhind langeb seepeale 5.50 => 3,95 SEK. Märkimisega kaasneb õigus ka hilisemale märkimisoptsioonile koguses kuni 2,4 miljonit ja summas kuni 1,9miljonit (seega hinnaga ca 0,8 SEK tk.)
= 2016 novenber, firmajuht John W pöördub uue kirjaga, kus selgitab firma olukorda ja emissiooni vajadust, korraldatakse seminare investeerimishuvilistele, väga aktiivne igasuguste pressiteadete väljastamine
= 2016 detsember, uusemissioon õnnestus ja märgiti 126% üle, saadi 13 miljonit SEK, lisandus 3,2 milj. aktsiat; nüüd on firmal ligi 8 miljonit aktsiat Juhatuse liige Tadeusz W ei kasutanud võimalust märkida kogu ulatuses, tema osalus langes 14% -> 9%. Juhatuse liikme Fredrik L osalus vähenes 14% -> 8%
= 2017 jaanuar, firma juht vahetub, sest "firma läheb arendusfaasist müügifaasi". Juhtima hakkab Fredrik R (mitte Fredrik L), kes on professionaalne müügimees ja käinud läbi mitmest firmast ning tal on ette näidata edukas eelmine aasta firmast Probi. Vana juht jätkab tootearndajana samas firmas.
=2017 märts, uus juht on ostnud börsilt 9000 aktsiat, aktsiahind hetkel 3,22 SEK; nõukogu ümbervalimised, lisandub väljast marketingispetsialist Ulrika O, teised jätkavad oma kohtadel. Asutajaliige Lennart S ostab juurde 17337 aktsiat hinnaga 2.95 SEK tk.ehk kogusummas ca 51 tuhat SEK. Tal on umbes 44% häältest ja kapitalist.
= 2017 aprill, aastaaruanne 2016. Pressiteates arve ei jagata, soovitatakse minna firmalehele (mida ma ei viitsinud), peagi ilmub ka 2017Q1, milles lubatakse otsemüügitegevusega Skandinaavias alustada juba suvel ning otsida kontakte müügikanalitega mujal'
= 2017 mai, uue juhi pöördumine aktsionäridele, Tahab luua oma müügiorganisatsiooni, tarkvara testimine käib.
= 2017 juuni, juhi pöördumine. Raudvara ja tarkvara toimib, vaja on hankida CE märgistus.
= 2017 juuli, aktsiahinna langus on peatunud, hea informeerimine asjade käigust juhi poolt, hinnataseme 2,2 juures sisenen ja müün esimese tõusu peale hinnaga 2,4
= 2017 august, väljastpoolt palgatakse tehnikajuht, plaan tulla turule 2018 I kvartalis (seega mitte 2017 suvel nagu uus juht planeeris)
= 2017 oktoober, firma vahetab välja koostööpartneri tarkvara alal, plaanib klinilist uuringut 20 patsiendiga, taotleb patenti oma olulisele detailile, poolaastaaruande pressiteates numbreid ei avaldata, tuleb minna nende kodulehele. Firma põletab raha ca 1 milj,. SEK kvartalis (eelmisel aastal 0,5 milj.) Planeerib uusemissiooni mahus 15,7 milj. SEK, samas on firma võtnud kiireloomulist laenu pangalt ja ühelt omanikult kogusummas ca 1 miljon SEK.
= 2017 november, aktsiate uusemissioon hinnaga 1,5 krooni tk. summas 15,9 milj SEK, kolm varasemat aktsiat annab võimaluse märkida neli uut aktsiat (ehk siis aktsiate arv suureneb 3-lt 7-le, kui rääkida suhtest).
= 2017 detsember, seekordne uusemissioon täidetakse vaid alla 98% ulatuses, eelismärkimisel aga vaid kõigest 74% (seega paljud varasemad omanikud ei märkinud täis), väljastati 10 miljonit uut aktsiat, seega aktsiaid nüüd kokku 18,3 miljonit. Üks suuromanikest vähendab osalise märkimise teel enda osalust 33% -> 25%
= 2018 jaanuar, Aktsiahind käis korraks üle 2 krooni, et siis uuesti langusesse minna. Kuulutatakse välja varem väljastatud optsioonide lunastamine aktisate vastu, aktsia hinnaks pakutakse 2,90 SEK, seega tunduvalt odavam kui optsioone kasutada on aktsiaid osta börsilt.
= 2018 veebruar, optsiioonide märkimine ebaõnnestus (mida oligi arvata, sest aktsiahind börsil 1,55), firma sai juurde vaid 73 tuhat SEK, millest enamus läks aktsiamärkimist korraldanud finantsfirmale, seega kätte jäi 12500 krooni; firma märgib raportis, et aparaati tehakse täiendusi (et hiljem avada lisavõimalusi) ning aparaadi valmimine lükkub 2018 a. teise kvartalisse. Veel üks patenditaotlus. Aastaaruande 2017 kinnitamine: kahjum 5 miljonit, soliditeet 91%
=2018 märts, kvaliteedijuhtimissüsteem heakskiidetud;
=2018 mai, Q1 kahjum on 2,5 milj. SEK ehk pool eelmise aasta kahjumist, analüütikute arvates suur lisaraha vajadus, firmajuht oma kuukirjades seda ei maini, kirjutab toredatest kohtumistest potentsiaalsete klientidega
=2018 juuni, firma saab "head nõu" firmalt "Alpha Blue Ocean", et tuleks võtta laenu finantsinstitutsioonilt nimega "European High Growth Opportunities Securitization Fund" summas 14 miljonit SEK. 18 kuu jooksul on veel võimalik saada 12 milj + 8 milj. SEK, kui vajadus tekkib, selleks emiteeritakse convertibles and warrants. Laekub esimene 2 mijonit, selleks emiteeritakse convertible tähtajaga 12 kuud ning mille lunastamiseks antakse B-aktsiaid hinnaga 90% päeva madlaimast aktsiahinnast. 0,5 miljoni eest warrants, mida saab lunastada 1,20 SEKi-ga uute B-aktsiate vastu
=2018 juuli, toote distributsioonilepimg UK-s ja Iirimaal; uus konvertiibel laem mahus 2 miljonit SEK. (ehk raha põleb endiselt heleda leegiga). Umbes samal ajal saadab see kägistav fond märgukirja, et soovib saada esimese laenu eest 511 tuhat aktsiat, mis vastab 500 000 SEK suurusele summale, aktsiahinnaks sellele fondile kujuneb seega 0,97 ning aktsiate hulk firmas suureneb 18,9 miljonile..
=2018 august, firma annab teada, et varustaja vahetuse tõttu venib aparaadi väljalasknine 2019. a. a I kvartalisse; kägistav fond saadab märgukirja, et soovib konverteerida järgmise osa laenust aktsiateks. Ehk 500 000 SEK-ile vastab seekord 454 tuhat aktsiat, aktsiate koguhlk nüüd 19,3 miljonit. Poolaastaraport näitab, et Q2 kahjum 2,5 miljonit, rahavoog -1,1 milj SEK.
= 2018 september, firmajuht Fredrik R suurendab osalust 39 000 aktsia ehk 44 460 krooni võrra, aktsiahind selle teate peale 1,14 ->1,3; kägistajafond soovib uusi aktsiaid, nende soov mõistagi täidetakse, saab 500 000 SEK vastu 454 tuhat aktsiat, aktsiate koguhulk 19,8 miljonit, firma turuväärtus börsil täna 25 miljonit aktsiahinna 1,24 juures. (börsile tulles oli aktsiahind ca 8 SEK ning aktsiate hulk 4,8 milj. ning börsiväärtus 38 milj. SEK

Nüüd oleneb sellest, kas kägistajafondil on õigus müüa aktsiaid börsil - kui jah, siis ta saab sellega hinda langetada ja omale veel rohkem aktsiaid nõuda igakuise 500 000 eest. Teine küsimus: kas sellest laenust piisab negatiivse rahavoo ja kahjumi katmiseks või tuleb lähikuudel aktsiateks konverteeritavat laenusummat veelgi suurendada?
============================================

Vead, millest õppida firmal:
1) müügitegevusele eelneb alati arendustegevus, millga läheb arvatust kauem, vaja uurida lisanõudmisi, mis vaja enne müümist (CE, kvaliteedijuhtimine, kliinilised testid jne.) ning kindlustada tagalat patenditaotlusega
2) rahavoogu tuleb juhtida nii, et ei tekiks auke ja vajadust ebasoodsalt laenu võtta, mis omakorda raskendab uusemimssioonide läbiviimist
3) olla valmis ootamatusteks (tarkvarafirma vahetus, pikenenud arendustegevus, investeerijate huvikaotus, detailide tarnija vahetus)
4) kas lisavõimaluste tegemine ja aparaadi valmimise edasilükkamine puuduliku rahastuse tingimustes on õige otsus?
5) Miks kadus aktionäride huvi uusemissioonil?

Vead, millest õppida minul
1) süveneda rohkem pressiteadetesse, et ladusa jutu tagant märgata firma juhtimisvigu - kas neid ka varjati? kas firmajuhi vahetus oli pooliku arendustöö tõttu vai vaatamata sellele?
2) kui kvartaliaruande pressiteates numbreid ei jagata, siis ehk finantsiliselt halvasti?
3) hea idee võib saada kiire lõpu vale planeerimise tõttu
4) kui firma juhtkonnast ostab keegi sümboolse koguse aktsiaid, siis tõenäoliselt on see aknakaunistus
5) kui firma aktsiahind tõuseb korraks ebaloomulikult, siis see võib indikeerida märkimisoptsioonide hinna ülestõukamist
6) kahju on asutajaliikmest ja suuromanikust, kes uskus oma loodud firmasse ja ostis aktsiaid, mis langenud hinnas 4 korda, sama dramaatilielt langeb tema osalus oma loodud firmas ühe eksootlilise nimega kägistajafondi tõttu
7) laenu konverteerimine aktsiateks võib olla surmasuudlus firmale

Hetkel olen ma pääsenud veel suht kergelt, sest suutsin müüa vaid väikese kahjumiga, samuti pole praegune portfellis olev aktsiasumma väga suur (ca 2000 SEK), mille kaotamist võiks pidada õpirahaks.
Attachments
QuickCool langustrend.jpg
QuickCool langustrend.jpg (86.95 KiB) Viewed 48 times

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 23 Sep 2018 00:00

rr009 wrote:
td wrote:kulla hind paneb järsult alla

Olemasolevate väärtuste hind paneb järsult alla, aga asjad sealjuures kallinevad, eriti need millel on tegelik väärtus...

Ebaedukas aasta paistab mul investeeringutes tulevat. Ma ei ole harjunud sellega, et jään miinusesse. Kolm kuud on muidugi järel, aga läksin alt
- väärismetallidega
- toorainetega
- osade aktsiatega

väike pluss on vaid
+ osade aktsiatega
+ osade, juba müüdud toorainetega
aga ka siin ei tea, mida sügistormid võivad tuua.

olen oma likviidsema varanatukese tänaseks jaganud kolmeks enam-vähem võrdseks osaks:
= sularaha
= väärismetallid
= aktsiad (50% arenevad firmad ja 50% dividendifirmad)
võlakirjadest ja fix intressiga preferentsaktsiatest hoian endiselt väga kaugele (kui tuleb suurem inflatsioon, siis nende tootlus peab tõusma sama protsendi võrra, et kompenseerida riskiastet, see aga tähendab ostu-müügihinna langust ehk tootlus on küll suurem, aga see ei kata hinnalangust)

Üle-eelmisel aastal oli mul portfellis suur hulk preferentsaktsiaid, mis maksid divivende igas kvartalis. Kuna kuupäevad olid erinevad, oli nõndamoodi päris tore leida kontolt lisaraha igas kuus. Nende aastatootlus jäi sinna 10% juurde, niiet peale makse ca 0,55% kuus (1000 eurot sellise investeeringuga annab 5,5 eurot kuus - ja see on suur dividend!).
Väga raske (ja väga riskantne) on leida klassikalisi dividendiaktsiaid, mis maksavad dividende korra kvartalis ja mille tootlus oleks samaväärne (suurem tootlus tähendab ju ka suuremat ebausaldust ja suuremat riski). Olen leidnud vaid kolm sellist stabiilselt dividende maksvat aktsiat:
= American Shipping Company (Norra)
= Ocean Yield (Norra)
= Ellington Residential Mortgage REIT (USA)
Hea meelega suurendaks selliste aktsiate osa portfellis, aga siis tuleks ikkagi oluliselt hajutada riske (soovitavalt ca 20 erinevat firmat) ehk leppida ka 4%- 6% aastatootlusega aktsiatega või aktsiatega, mis maksavad dividendi vaid 1-2 korda aastas. Neid portfellis hoida on aga vääääga igav. Nad võiksid ikkagi oma dividendi jagada kvartalite peale ära. Varem oli võimalus osta USA dividendifonde, mille tootlus jäi sinna 6-7 % kanti ja dividend igas kuus, aga euroliit keelas selle eraisikutele ära. (ikka eraisikute finantsturvalisusele mõeldes)

Frustreerivalt mõjub see, et iga päev loen uudiseid, aga ikka magan maha järjest uusi huvitaviad võimalusi - nendest lihtsalt ei räägita. Nii näiteks seaduslik kanepikasvatamine Põhja-Ameerikas. Mul oli kunagi startup, mis tootis kasvuhoonetele spetsiaalseid LED-lampe. Ja äkki hakkas see firma edenema. Aastaaruandes muidugi oli jutt sellest, et suurenes eksport Ameerikasse (aga miks, seda ei täpsustatud). Tänaseks on kanepikasvatajate aktsiad teinud tõusu ning loomulikult otsitakse nüüd lolle, kellele need kasuga maha müüa. (Kuldreegel: kui sa ei näe turul ühtegi lollikest, siis tõenäoliselt oled see lollike sa ise)

Häirib ka paljude startup'ide juhtide finantsiline harimatus - idee on hea, aga ülehindavad oma võimalusi ja aheldavad end finantshaide külge, kes firmad tühjaks imevad. Kuidas see käib?
Ca 1-10 miljoni eurose turuväärtusega startup ei suuda ette näidata tulemusi, kuid jätkuvalt lubab neid tulevikus. Aktsionärid muutuvad umbusklikuks, kuid siiski lootus jääb. Firma on sunnitud poolsalaja võtma laenu spets finantshaidelt (ehk "nõustajatelt" ja "inkubaatoritelt") - tingimusel, et seda laenu saab hiljem konverteerida aktsiateks vastavalt aktsia börsihinnale (s.t. ikka odavamalt kui hetke börsihind). (sellega hoitakse ära aktsiahinna tormiline langus, mis tuleks uusemissioonist ehk uute aktsiate odavast väljamüügist, kuna firma ei suuda näidata tulemusi ja uusemissioon võib ebaõnnestuda). Aktsiahind hakkab vaikselt (paar protsenti kuus) alla tiksuma koos vahepealsete üleshüpetega kuulujuttude peale ja järsku tuleb uudis, et finantsasutuse laen konverteeritakse firma aktsiateks. Seega aktsia, mis laenuvõtmise ajal maksis näiteks 1 Euro, on langenud 0,9 peale, finantsasutus saab laenu katteks teatud arvu uusi aktsiaid, vanade aktsiaomanike osalus firmas seega langeb ja ka aktsiahind langeb veelgi selle uudise peale. Siis aga hakkab see finanstasutus neid aktsiaid börsil vaikselt müüma ja hind hakkab veel rohkem kukkuma, näiteks 0,7 peale. Lõpuks on olukord, kus see aktsia maksab vaid 0,6 Eurot ja jälle on firmas rahad otsas, kuid just-just on oodata EU-tüübikinnitust või just-just hakatakse kujundama valmis produktile turundusvõrku ja "selleks on vaja raha". Siis on jälle kaua aega vaikus eetris. See kestab paar aastat, võibolla vahetub ka firma juht. Laenude konverteerimine aktsiateks kordub siis juba veelgi madalamatel hinnatasemetel (näiteks 0,2 eurot ja esmaste investeeerijate osalus lahjeneb veelgi). Ja alles siis, kui firma juhtumisi pole vahepeal pankrotti läinud (või võileiva hinna eest börsilt välja ostetud), hakkab asi ülespoole minema.
Selline skeem kordub liiga tihiti, ilmselt kardetakse seda hinnalangust, mis tekkib uusemissiooni väljakuulutamisega (ja vanad lojaalsed omanikud saaksid oma osaluse säilitada), saadakse aga piinarikas langus koos lojaalsete esmasinvesteerijate pügamisega. Seega, kui firma juhatus otsustab uusemissiooni asemel laenu võtta, siis tuleb kiiresti vajutada nuppu MÜÜ! ja päästa, mis veel päästa annab. Võib kergemat sorti mürki võtta selle peale, et aktsiahind langeb tulevikus veelgi. Loomulikult on võimalikud ka väiksed lühiajalised üleshüpped kuulujuttude peale - kui uudiseid pole, on need ikka tulemas ja õigel ajal tagasisisenemine ja hilisem väljumine võib anda isegi 20%-lise plussi, kuigi üldine trend on langus.
Selline skeem on vähem tõenäilisem, kui firma juhil endal on arvestatav osalus (mitusada tuhat eurot aktsiahinnana vms.) selles firmas, sest siis ta ei ole ju huvitatud aktsiaosaluse lahjenemisest ega aktsiahinna langusest. Kui firmajuht on aga palgatud ilma isikliku aktsiaosaluseta "finantsprofessionaal", siis hoidke oma piip ja prillid tema käeulatusest eemal.

Üllataval kombel on õnnestunud imehästi ajastada Targovaxi hüpped üleüldises langustrendis ja sellega sellel aastal kena kopika teenida.
Attachments
Targovaxi langustrend.jpg
Targovaxi langustrend.jpg (75.2 KiB) Viewed 52 times

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 22 Sep 2018 23:51

td wrote:Dr. Gundry intervjueerib arsti, kes on saanud hämmastavaid tulemusi Alzheimeri tõve ravis
https://www.youtube.com/watch?v=NUh1fTLrebg

MEND protokoll on siin:
http://www.alzheimersweekly.com/2014/10 ... emory.html

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by rr009 » 22 Sep 2018 23:14

td wrote:kulla hind paneb järsult alla

Olemasolevate väärtuste hind paneb järsult alla, aga asjad sealjuures kallinevad, eriti need millel on tegelik väärtus...

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 22 Sep 2018 22:49

td wrote:kulla hind paneb järsult alla


Ma enam eriti ei usu kulda, maailm liiga segaseks läinud, nagu USA börsid, mitte ükski katastroof uudis ei kõiguta börse. Majandussõda Hiinaga ka mitte ... ULME !

Mis ka poleks, mu sabakont juba karjub, et tuleb kriis mida seni pole nähtud on lähemal, kui keegi arvab. Alati öeldakse põhjenda, ei oska seda tunnet põhjendadagi ehk sellest, et kõik muutunud nii ebaloogiliseks.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 22 Sep 2018 22:45

kulla hind paneb järsult alla

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 22 Sep 2018 22:34

Küsimus: Kuidas nimetatakse Danskest läbi jooksnud raha?
Vastus: Rehepapp.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 22 Sep 2018 19:49

to projekteerija,

skolioos kaela piirkonnas on juba täiesti tavaline asi - kutsutakse "Nuti-küüruks !"
---

Igas arvutis väike hiinlane :twisted:
https://www.sixthtone.com/news/1002956/ai-company-accused-of-using-humans-to-fake-its-ai-

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by projekteerija » 22 Sep 2018 19:47

Nutitelefonid ähvardavad rikkuda paljude noorte rühi ja nii mõnegi saadavad enneaegselt invaliidsuspensionile. :?
https://www.hs.fi/mielipide/art-2000005836643.html
Neid probleeme on rohkemgi. Pimedal ajal rattaga sõites on näha pidevalt helendavate nägudega nutizombisid. Kui sellisele kella annad võtab zombistunul päris pikalt aega, et aru saada kust kõll tuli. Seega seda tuleb teha varem, et jätta nile reageerimisaega. Samuti on meilegi levinud noorte komme rattaga sõita käed lahti, pilk ja sõrmed ekraanil. Autojuhtiest ei räägigi...sellega otsustas viimaks ka politsei tõsisemalt tegelema hakata.
Lasteaiakasvatajad ja kooliõptajad on ka hädas. Lapsed ei oseka enam rääkida, kirjutama õpivad hiljem, käeliselt kobad jne. Mis aga eriti ahastamaajav ...paljud ei oska ka mängida - ehk neid ülimalt keeruline järgi aidata :o ja ka teiste lastega suhtlemise oskuse puue on laialtlevinud.
Tundub, et oleme varsti tõsises jamas.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 22 Sep 2018 17:12

Kuidas teie oma arvutis faile klassifitseerite?

Kunagi püüdsin seda teha nii, et panin teemade järgi eraldi kaustadesse. Peagi aga muutus seal liikumine väga aeganõudvak ja kadus ülevaade (asjad, mis korraga sobisid mitmesse kausta). Siis läksin Windows-ilt üle Mac-ile, seal on väga hea otsingusüsteem ning seetõttu praktiliselt loobusin kaustade süüsteemist. Üksikut faili leida oli lihtne, failide gruppi aga praktiliselt võimatu. Siis tuli võimalus igale failile anda teatud märksõna (ingl. k. tag), see kergendas failide grupeerimist oluliselt. Neid tag'e on aga piiratud kogus, seetõttu olen võtnud kasutusele sellised tag'id:
+oluline (koopiad dokumentidest, haruldased pildid, sõprade kontaktandmed, kasutajakontod jne.)
+töö (kõik palgatööga seotud asjad)
+kodu (kodu ja lähisugulased)
+meditsiin (professiooniga seotud asjad, kuid mitte ilmtingimata töökohaga seotud)
+hobid
+investeerimine (aktsiate ja majanduse analüüsid jne.)

Neid tag-e saab omavahel kombineerida ja see annab päris hea võimaluse faile klassifitseerida. Pahatihti aga unustan neid faili salvestamisel lisada.
Lisaks olen viimastel aastatel kasutanud kahte kausta failide klassifitseerimisks:
+Downloads (veebisirviku kataloog, kuhu automaatselt lähevad veebist tulnud asjad, mis seega tõenäolliselt edaspidi taastatav, kuid igaks juhuks koopiana ka salvestatud)
+Documents (kõik see, mille jaoks olen aktiivselt kulutanud oma aega ning pole internetist taastatav)

Kuidas teil?

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 22 Sep 2018 11:51

Dr. Gundry intervjueerib arsti, kes on saanud hämmastavaid tulemusi Alzheimeri tõve ravis
https://www.youtube.com/watch?v=NUh1fTLrebg

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 22 Sep 2018 01:04

We are looking at everything starting to get crazy in sovereign debt issues globally beginning in October. With the Dow Jones Industrials now making a new high for the year, the Fed will be looking more comfortable about raising rates to help the pension fund crisis that is brewing. So pay attention to interest rates in October!

https://www.armstrongeconomics.com/mark ... -40-years/

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 21 Sep 2018 23:59

üks hüpotees sellest, miks üks osapool väidab end olevat ahisttud, teine osapool aga väidab, et ta ei ole mitte kunagi kedagi ahistanud
https://moneymaven.io/mishtalk/economic ... ke4wxVu2Q/

Dilberti autor valetamise psühholoogiast ja seksisuhetest prominentse mehega:
http://blog.dilbert.com/2016/10/17/lie- ... -scandals/

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 21 Sep 2018 21:03

Kui tegemist on finantspettusega, kus on kahjukannatajana USA firmad sees, siis võib juhtuda, et mõnda agaramat ootab ees pikem välisreis USA-sse õppimaks tundma kohalikku vanglatesüsteemi. Kas mäletate ühte "tarkinvestorit", kes nooruse rumalusega oleks peaaegu oma elu kinni kiilunud?

Uued põlvkonnad noori "teotahtelisi" (veidi sinisilmseid) kasvab peale ja kõik algab jälle uuesti, ainult garneering on teine. Eetikamajakas ehk "kümme käsku" oleks väga abiks selliste asjade vältimisel ning äratundmisel.

Summad on väga suured ja täiesti reaalne oht, et keegi lõpetab omaenda okseloigus. Väga radioaktiivne teema. Torgivad need, kes on veel noored ja rumalad või kellel pole midagi kaotada või on isiklik huvi torkida.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by h » 21 Sep 2018 20:55

td wrote:pool-koloniaalsetes ettevõtetes


Väga hea termin.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 21 Sep 2018 20:53

inimestele antakse võimalus "ennast teostada ja tõestada" ehk lükatakse tanki.
sinna juurde loengud efektiivistamise jms. ideoloogiast (ehk varjutatakse eetika-andurid ja -lambikesed, mis peaksid reageerima)
slaavi nimega (ja aktsendiga) inimesed peavad muidugi topelt pingutama, et püsida pildi peal

... ja must töö saab tehtud võõraste kätega


sama juttu räägitakse kindlasti ka teistes pool-koloniaalsetes ettevõtetes, mille "välisinvesteeringud" on siia toonud. Kiida lolli ja loll rabab (unustades eetika ja kaasmaalased).

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by h » 21 Sep 2018 20:40

Siin on 26 isiku nimed, kes on esitatud Hermitage Capital Management poolt uurimisele seoses Danske juhtumiga:

https://majandus24.postimees.ee/6409038 ... juba-teada

Sooline koosseis: 26-st Danske töötajast on peasüüdlasena nimetatud 17 naist. Ehk ÜLE POOLE süüdlastest on naised.
Suur osa naisi kannab kuidagi slaavipärast nime.

Kas te kujutaksite ette, mismoodi 17 naist organiseerib meesjuhtide ja Finantsinspektsiooni seljataga Euroopa suurimat rahapesu?
Et see oleks nagu 17 kuritegeliku naise ettevõtmine, meeste teadmata? :ugeek:

Seevastu Danske tegevjuht, muidugi mees, kes astub tagasi, saab kopsaka preemia :idea: :
https://majandus24.postimees.ee/6409425 ... -preemiaga

TSITAAT: Uudisteportaali EUObserver teatel saab Borgen ametist lahkudes preemia, mis Taani äriväljaande finans.dk teatel jääb 2,8 ja 3,6 miljoni euro vahele. «Ta saab preemia, kuid me ei saa selle suurust kinnitada,» kommenteeris panga kõneisik.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 21 Sep 2018 19:00

Kinnisvarafirma juht: Tallinna korterite kiire hinnatõus näitab mullistumist
https://www.err.ee/863110/kinnisvarafirma-juht-tallinna-korterite-kiire-hinnatous-naitab-mullistumist

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 21 Sep 2018 18:30

:lol:

kumma ostaksite teie?
1) hind 200 eurot
https://www.rull.se/Elbil_MB_Classic_-_Beige
2) hind 400 eurot
https://osta-ee.postimees.ee/moskvits-p ... t&_src=pm2

kas tegemist on äkki antiigiga? veel kasutatud lasteautosid natuke vanemast ajast (hind eurodes on ca 10x väiksem kui SEK-ides)
https://www.blocket.se/stockholm?q=tram ... &l=0&md=th
jah, Rootsis saaks sama asja 150 euro eest:
https://www.blocket.se/jamtland/Rysk_tr ... ?ca=11&w=3


siia juurde vist kohane:
https://arvamus.postimees.ee/4381485/ai ... iooni-muut?

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 21 Sep 2018 18:06

h wrote:The Guardian

Danske Bank money laundering 'is biggest scandal in Europe'

https://www.theguardian.com/business/20 ... commission
/.../
“This case is far from finished, it has just begun.”

Artikkel lõpeb mõttega, et nüüd on hea aeg osta Danske aktsiaid, kui ma õigesti aru sain.
Kapitalism on ikka tore küll. Nüüd kõik haid rõõmustavad, saavad odavaid aktsiaid.


Majanduses võtavad asjad aega natuke kauem kui ennustatud ja siis on muutused natuke kiiremad ja suuremad kui ennustatud. Arvan, et praegu on veel vara Danske aktsiaid osta. Kõigil Euroopa tänavail vastu tulijatel peab olema oksemaitse suus, siis on õige aeg.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 21 Sep 2018 18:02

h wrote:Siiri Liiva: eestlased visati rongi ette
https://arvamus.postimees.ee/6410402/si ... rongi-ette

Väga hea! Õnneks on kasvamas peale põlvkond, kes oskab rafineeritud lääne krutskeid (kasvõi poolenisti) läbi näha. Siia juurde käib ka vana sõjatarkus:

1) kui oled tugev, näita end nõrgana, kui oled nõrk, näita end tugevana.
2) kui vastane tegeleb enda nõrgestamisega, siis ei tasuks teda selle tegevuse juures segada

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 21 Sep 2018 17:54

Vaat, millega ka raha teenitakse. Kuugeldasin oma nime (aeg-ajalt ikka huvitav teada). Selgub, et on selline veebileht nagu ratsit.se, kus on võimalik 39 SEK eest kontrollida anonüümselt minu palka ja märkusi minu kohta. Lisaks on praegu võimalik tasuta hankida endale ID-kaitse (konsultatisioon identiteedivarguse eest, identiteedi sulgemine ühe telefonikõne kaugusel), tavahind 249 SEK aastas. Ohjah, otsige lolli. Veel üks teenus: 159 SEK eest aastas annab teada, mida on minu isikuga (bürokraatia avarustes ?) peale hakatud.
Lisaks on seal kirjas ka koerade ja inimeste ja autode arv majapidamises. Autode kohta on mark ja vanus. Maja asukoht on ka kaardi peal tähistatud (see on ka muudes internetis asuvates aadressbüroodes).

Top

cron