Strict Standards: Non-static method phpbb_captcha_factory::get_instance() should not be called statically in /home/arutel5/public_html/posting.php on line 185

Strict Standards: call_user_func() expects parameter 1 to be a valid callback, non-static method phpbb_captcha_qa::get_instance() should not be called statically in /home/arutel5/public_html/includes/captcha/captcha_factory.php on line 38
[phpBB Debug] PHP Notice: in file /includes/functions.php on line 4284: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /posting.php:185)
[phpBB Debug] PHP Notice: in file /includes/functions.php on line 4286: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /posting.php:185)
[phpBB Debug] PHP Notice: in file /includes/functions.php on line 4287: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /posting.php:185)
[phpBB Debug] PHP Notice: in file /includes/functions.php on line 4288: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /posting.php:185)
Arutelud • Post a reply

Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Post a reply


This question is a means of identifying and preventing automated submissions.
Smilies
:D :) ;) :( :o :shock: :? 8-) :lol: :x :P :oops: :cry: :evil: :twisted: :roll: :!: :?: :idea: :arrow: :| :mrgreen: :geek: :ugeek: :HEAD
BBCode is ON
[img] is ON
[flash] is OFF
[url] is ON
Smilies are ON
Topic review
   

Expand view Topic review: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 19 Sep 2018 01:26

Kuidas Miki Hiir arenes lemmikuks
https://youtu.be/ISVaoLlW104?t=3271

kuidas närvirakk annab edasi signaali
https://youtu.be/5031rWXgdYo?t=1734

kujutise äratundmine ajus
https://youtu.be/uqU9lmFztOU?t=2247

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by projekteerija » 18 Sep 2018 21:40

neto wrote:Nii palju rasedaid ja lastega peresid olevat ju tänavatel näha jne.

Jah ...osades piirkondades ja ühistranspordis on tõesti rohkem lastega vanemaid ja kõhukesega tulevasi emasid näha. See on lihtsalt selline kaasnähe (positiivne) mis kergliiklusteede ja lapsevankrisõbralikuma ühistranspordi tekkega kaasnenud. Paar aastakümmet oli lapsevanker valdavalt aksessuaar , mille soetamisel arvestati maasturi värvi ja tagaluugi mõõtmetega. Ehk siis kasutati vaid auto juurde pääsemiseks või kasutati lapse rõdul/tagaaias magamise ajal. Nüüd isegi üllatun visuaalist, kust selline vankrilükkamiskultuur on tekkinud. Omastki kogemusest siiski tean, et kui kõnniteed ei ole ja bussi vankriga ei pääse siis... sinna polnudki asja (ei julgenudki tänavale minna) ja tuli sõltuda vaid autost.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Sep 2018 20:52

hmm, uus sõna minu jaoks:
https://et.wikipedia.org/wiki/Vikkel_(arhitektuur)

tuleb saksa keelest, ingliskeelne vaste on spandrel; ehk siis koht ehituskonstruktsioonis kahe võlvi vahel; käitumisevoltustiooniteoorias tähistab omadust, mis tekkib teiste pärandatud omaduste kõrvale:
https://youtu.be/oKNAzl-XN4I?t=5087

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Sep 2018 20:29

eraldunud ja siis jälle liitunud grupp ühiskonnas (juudi kogukond?) ehk 'founder effect'
https://youtu.be/oKNAzl-XN4I?t=3745

sealtsamast:
alfakanad (agressiivsemad) on esialgu edukad ja saavad palju järglasi, seejärel aga alfakanadel tekkib omavaheline agressioon ja nad ei anna enam nii palju järglasi ehk alfakanad on edukad isenditi, kuid nende suguharu on vähem edukas kui beetakanade suguharu
https://youtu.be/oKNAzl-XN4I?t=4065

sealtsamast: isoleeritud koostöövõimekama kogukonna edukusega annab seletada ka uute usuvoolude tekkimist ja levimist
https://youtu.be/oKNAzl-XN4I?t=4221

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Sep 2018 20:23

td wrote:exogaamia - osa noortest lahkub teise suguharu juurde, et segada geene; šimpansi neiud lahkuvad teise suguharu juurde, noormehed on paiksed, teevad head koostööd omavahel, kuid ründavad igat meessost sissetungijat väljaspoolt (ehk "genotsiid" ÜRO definitsioonide alusel)

tahtsin veelkord rõhutada seda mõtet, sest see seletab ära inimühiskonnas toimuva
- naised abielluvad võõra suguharuga
- mehed kaitsevad oma kodumaad

siit mõelge edasi selllele, mis toimub täna lääne ühiskonnas

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 18 Sep 2018 20:03

td wrote:üks huvitav video Saksamaalt (link Postimehe kommentaariumist)
https://www.youtube.com/watch?v=8mxwJqP ... gs=pl%2Cwn


:| täiestu uskumatu, milliseks munadeta ühiskonnaks muudetud Lääne ühiskond. Ühiskonnale mitte mingitsugust lisandväärtust loovaid metslasi kaitstakse nagu s.. pilpa peal. Selle asemel, olla kursis reaalsusega ja tegeleda enda rahva turvalisusega.

Luurejuht pole mingi rumal poisike, tema lihtsalt ausalt ütles nagu olukord oli, selle eest vallandati. Täiesti ulme !

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Sep 2018 20:00

üks huvitav video Saksamaalt (link Postimehe kommentaariumist)
https://www.youtube.com/watch?v=8mxwJqP ... gs=pl%2Cwn

---
video neile, kes pole rahul oma tööülesannetega
https://www.youtube.com/watch?v=HVBFiFC2Eyk

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 18 Sep 2018 19:59

Saksamaa metslastele jälle võit, luureboss pidi ameti maha panema, kuna ütles üks video mis ringles, kus "justkui" aeti sisserändajaid taga on lavastus. Video autentsust ei suutnud keegi tõestada, aga luureboss sai kinga, kui kinnitas, et seal oli piisavalt tema agente, kes kinnitasid, polnud mingit sisserändajate tagaajamisi.
---

Moraal: mine riiki, karju kõik teevad sulle liiga, kõik ahitavad, siis mõni fake video ka ... ja oledki võitja. Anna mõnele kohalikule nuga ka, siis kohtus ütle, et see on lihtsalt kultuuriline eripära, ärge pahandage.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 18 Sep 2018 19:53

neto vist mainis, ma võin ka öelda, et korteriostjad pole kindlasti ukrainlased, nad ikka saavad aru, kuivõrd napakad hinnad meil on. Lihtsalt ükspäev suhtlesin ühe ukrainlasega.

Hetkel suuremalt jaolt ostjad ikka naiived noored, kes arvavad, et pidu kestab lõpmatuseni ja suhe ka :|

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Sep 2018 19:51

adelphic polyandry - mitu isast jagavad ühte emast, lõvide puhul kaks venda ühe emase juures; inimeste puhul Tiibeti kultuuris ehk võimalus vältida talu (omandi) jaotamist väiksemateks mitteelujõulisteks tükkideks.

----
sugudevaheline võitlus käib ka geenide tasemel - isase geenid püüavad suurendada loote kasvufaktori produktsiooni, emase geenid püüavad alla suruda loote kasvufaktori retseptorite produktsiooni (s.t. isane on huvitatud, et tema järglane oleks võimalikult suur, emane on huvitatud, et loode oleks väiksem, et saaks hiljem veel uusi lapsi, kes tema geene edsdi kannavad)

selliseid näiteid geenide võitlusest on mitmel tasemel: loote kinnitumine emakale, vastsündinu imemise aktiivsus jt. ning on täheldatav liikide juures, kus on alfaisased valitsemas karja

----
liikidel, kus emane paaritub mitme isasega, on spermade omavaheline võistlus, ühe isase sperma on toksiline teise isase sperma jaoks (ja mingil määral ka emase jaoks lühendades emase eluiga)

----
exogaamia - osa noortest lahkub teise suguharu juurde, et segada geene; šimpansi neiud lahkuvad teise suguharu juurde, noormehed on paiksed, teevad head koostööd omavahel, kuid ründavad igat meessost sissetungijat väljaspoolt (ehk "genotsiid" ÜRO definitsioonide alusel)

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Sep 2018 19:09

järglaste tapmisest ja tiinuse katkemisest:
https://youtu.be/oKNAzl-XN4I?t=901

väga lühidalt: isane tapab teise isase järglased (eriti siis, kui emane neid imetab ja pole võimeline uueks viljastumiseks), et saada võimalus oma geenide edasikandmiseks, emane näeb seda situatsiooni ette ja ei raiska ressursse ning tema tiinus katkeb, kui võõra alfamehe feromoone antakse nuusutada (valib kahest halvast vähem halvema - hukkub loode, mitte noor ilmaletoodud laps). Mida vanem on emane, seda rohkem kaitseb oma lapsi (sest väiksem šanss saada uusi järglasi) Emastel on selleks aga kavalus - tiine emane jätab mulje, et ta ei ole tiine ja isane peab hiljem lapsi enda omadeks (hmm, nüüd ma tean, miks mehed nii kehvasti märkavad naiste väikest rasedust võrreldes vastassooga :idea: )

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Sep 2018 17:55

neto wrote:Tundub, et leidub veel kodanikke, kes hakkavad endale teadvustama asjaolu, et demograafiline olukord on hull, aga poliitikuid see ei huvita.

Veljo Ipits:" Arvud näitavad, et meie demograafiline olukord toob meile tulevikus märksa suurema probleemi, kui poliitikud julgevad endale tunnistada ja oma valijatele välja öelda."

https://www.aripaev.ee/uudised/2018/09/ ... tele-oelda

Arvutada Velts juba oskab, selles pole kahtlustki. Jumal tänatud. Ma hakkasin juba arvama, et olengi üks depressiiv-paranoiline ullike. /.../ Ühesõnaga minu pessimismi tehti maha. Usutakse massiteabevahenditest kuuldud infot, iseseisvalt rahvastikupüramiidi ega jooksvaid arve ei ole neist keegi kunagi vaadanud.


Eks kõige varem märkavad seda probleemi ikkagi need, keda see kõige valusamalt puudutab - ehk siis tööandjad, kellel on järjest raskem noori (veel kustumata energiaga) töötajaid leida. Küllap muidugi haridustöötajad märkavad ka, aga nendel puudub sügavam huvi seda probleemi eksponeerida, kuna vähem lapsi tähendab esialgu ka väiksemat töökoormust (ja koondamist pole karta, sest uusi haridustöötajaid tuleb vähe peale).

Nüüd oleks oluline, et Ipits et al. teeksid sellest õiged järeldused ja propageeriksid õigeid meetmeid (ei, mitte tööjõu importi vaid noorte haritud paljlapseliste eesti perede juurdekasvu - aga see lahenduse viljad saabuvad alles 20+ aasta pärast. Inimloomusele on omane aga otsida kiiresti toimivaid lahendusi ilma kaugemasse tulevikku vaatamata, s.t. tulevik on tume)

10 aastat tagasi arvasin, et selle probleemi lahendamiseks piisab vaid lastetoetuse tõstmisest. Nüüd aga arvan, et see võib olla isegi kahjulik, sest lõuna poolt sisserändajad oleksid esimesed, kes seda ära kasutaksid. Lahendustena tuleks kaaluda:
- maaelu propageerimist (koos vastava infrastruktuuriga töökohtade ja lasteasutuste jms. näol); head lapsed kasvavad eeskätt maal
- isade (ja loomulikult ka emade) turvatunde kasvatamist. Ehk siis, isasid ei tohiks liialt represseerida, kui nad pere maha jätavad, see kaotaks üleüldse huvi peret luua
- (KUIDAS?) emadele propageerida, et kolm last ja tore kodu on parem kui kõrgharidus ja ööelu või hilisem vaikelu kolme kassi ja pudeli odava veiniga.

Abinõude planeerimisel võiks mõelda ka eelpoolviidatud loengus välja toodud kahele "peremudelile": promineeruv naisi vahetav alfaisane koos üksikemadega vs. koostööaldis beetaisane paljulapselises paarissuhtes. Kumb mudel on kasulikum? Kuna ema ja isa on ühesuurused, siis evolutisooniliselt ikkagi vist beetaisastega suhe on eluvõimelisem olnud. Lektor siiski väidab, et me oleme nende kahe tüübi vahepealsed. Kurb kogemus üksikemadega (nendes peredes statistiliselt rohkem küürakhauet ehk kehvema sotsiaalse kvaliteediga lapsi) näitab, et pigem ikka beetamehe pere on see, mida peaks toetama. Alfakäitumine on vaid lühinägelik shortcut lühiajaliste naudingute maailma (s.t. üksikemadust ei tohiks soodustada, igaüks peaks võtma vastutuse oma vigade eest ja selle teadmisega ka arvestama enne paaritumisrituaale)

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Sep 2018 17:48

kaks strateegiat perekonna evolutsioonis
https://youtu.be/Y0Oa4Lp5fLE?t=4735

1) suur isane väike emane: emane on evolutsiooniliselt otsinud isases eeskätt võitlusvõimelist isendit, isane püüab oma võimet tõestada jõumängudega (sõidab kalli autoga, löögb konkurendil nina veriseks vms.) Sellistel liikidel sünnivad lapsed ühekaupa, sest isa ei hoolitse nende eest ja emal üksi raske lapsi kasvatada. Mitmenaisepidamine. Emasele on kasulikum omada tütreid, sest kui poeg ei ole selle eduka 5% sees, kes kogu järgneva emaste põlvkonna viljastab, siis tema geenid ei kandu edasi.
2) emane ja isane suht sama suured: emane on otsinud isases eeskätt koostööpartnerit laste kasvatamises, isane püüab oma võimet tõestada koostöömängudega (toob tutvumise ajal emasele lilli, teeb välja restoranikülastuse vms.) Sellistel liikidel sünnivad lapsed sünnivad mitmekaupa, sest isa osaleb kasvatamises. Püsiv paarissuhe, mille kõrvalsaaduseks on siiski ka emaslooma julgus minna abieluvälistesse suhetesse.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by neto » 18 Sep 2018 17:31

Tundub, et leidub veel kodanikke, kes hakkavad endale teadvustama asjaolu, et demograafiline olukord on hull, aga poliitikuid see ei huvita.

Veljo Ipits:" Arvud näitavad, et meie demograafiline olukord toob meile tulevikus märksa suurema probleemi, kui poliitikud julgevad endale tunnistada ja oma valijatele välja öelda."

https://www.aripaev.ee/uudised/2018/09/ ... tele-oelda

Arvutada Velts juba oskab, selles pole kahtlustki. Jumal tänatud. Ma hakkasin juba arvama, et olengi üks depressiiv-paranoiline ullike. Mulle läheb Eesti demograafiline olukord vägagi korda, mistõttu olen viimasel ajal sugulastega ja muidu seltskonnas nii mitmelgi korral püüdnud sellel teemal arutleda. Reeglina on teised inimesed positiivsed ja ei usu mingeid drastilisi arenguid. Üldine arvamus on umbes selline, et eks rahvaarv natuke langeb, aga ei midagi hullu. Nii palju rasedaid ja lastega peresid olevat ju tänavatel näha jne. Mõned inimesed on meenutanud EW200 teese, et rahvaarv langeb 50 aastaga kuskil 100 000 võrra, keegi isegi viitas ametlikule rahvastikuprognoosile, mis aastal 2040 pakkuvat Eesti rahvaarvuks lausa 1,28 miljonit. Paljud arvavad, et siia tuleb elama suur hulk eurooplasi, kes on omalt maalt moslemite vohamise tõttu lahkunud. Üks rääkis tõsimeeli, kuidas Eesti olevat start-up-ide unelmamaa, kuhu tuleb pidevalt juurde sadu ja tuhandeid ajusid, et siia jäädagi ning see trend pidavat ainult kasvama. Ühesõnaga minu pessimismi tehti maha. Usutakse massiteabevahenditest kuuldud infot, iseseisvalt rahvastikupüramiidi ega jooksvaid arve ei ole neist keegi kunagi vaadanud.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Sep 2018 15:10

kummaline lugu emasloomadest
https://youtu.be/NNnIGh9g6fA?t=2015

ma arvasin, et see on linnalegend

-----

njah, veri ongi paksem kui vesi
https://youtu.be/Y0Oa4Lp5fLE?t=1533

---
tit for tat strateegia mänguteoorias
https://youtu.be/Y0Oa4Lp5fLE?t=2710

ehk koostöö nikaua kuni vastaspool teeb koostööd, seejärel kui vastane loobub kööstööst, siis nahk talt üle kõrvade seniks, kuni hakkab jälle koostööd tegema; see strateegia aitab võita sõja, kuid võib kaotada lahingu; see strateegia aga ei toimi, kui partnerite vahel puudub õige tagasiside (s.t. kui partner teeb koostööd, kuid teisele partnerile jääb mulje, et petab jne.)
Forgiving tit fort tat (fTfT) on strateegia, kus arvestatakse suhtluskanali vea võimalust ja esimene (või ka teine, kolmas) petmine antakse andeks. Oht saada ära kasutatud. Siit edasi Pavlovi strateegia: kasutatakse sama strateegiat seni, kuni see on endale kasulik, kui olukord muutub, siis minnakse üle uuele strateegiale.

Tegelikkuses on aga mäng mitte kahe poole vahel vaid pooli on rohkem ja see teeb süsteemist arusaamise keeruliseks. Nii näiteks on mingi loomake (paljastuhnur?), kelle kõik pereliikmed kaevavad urge, välja arvatud üks grupp, kes istub jõude ja sööb, kuid neile ei panda seda pahaks. Sest kui saabub vihmaperiood, siis nemad oma suure kerega istuvad korgina uru ette ja kaitsevad urgu üleujutuse eest. Samuti kaitsevad nad teisi sissetungijate eest.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by neto » 18 Sep 2018 10:26

projekteerija wrote: Ukraina ehitajad (jms) on oluline kütus selles mudelis. Meil ju elanike juurdekasvu pole.

Ma küll julgeks sügavasti kahelda selles, et Ukrainast tulnud ehitajad siin kortereid ostavad. Pigem usun, et nad üürivad.

Esiteks on meil hinnad hullumeelsed, millest nad saavad eriti hästi aru, tulles Ukrainast, kus kahetoalise korteri Kiievis saab juba kuskil 20000 USD eest. Eelmisel aastal seal käisin ja taksojuht nii mulle kohalikku hinnataset selgitas. Tallinn on ju hullult kallis kasvõi Riiaga võrreldes. Eelmisel aastal plaanisin Riias investeeringuks kortereid osta. Plaan jäi küll kahjuks katki (otsustasin Leipzigi kasuks), aga standardpaneelika ruut Riia äärelinnas oli siis suurusjärgus 500-600€. Ukrainast tulnud ehitaja, kes tahaks Baltikumi kohale jääda, ostaks sel juhul pigem korteri Riias, kui maksaks Tallinnas ligi 3 korda kõrgemat hinda. Meil ju küsitakse vana paneelika eest vist 1500€ kandis. Palgatase Riias on umbes 30% väiksem ning mitte 3 korda.

Teiseks ei ole kindel, kui laenukõbulikud tähtajalise elamisloaga ukrainlased meie pankade jaoks on.

Kolmandaks ei pruugi neil olla nii paju raha, et omaosalustki välja panna.

Muidugi need ukrainlastest ehitajad toetavad turgu, sest nad peavad ju kusagil elama. Kui buum läbi saab ja nad koju lähevad, vabaneb nende alt tohutul hulgal odavama otsa üürikaid.

Elanike juurdekasvu meil ju alles kires üks pangategelane. Tegelikkus on demograafilises olukorras muidugi hull. Elanike arv võib meil küll buumist tingitud tegurite tõttu ajutiselt kasvada (tagasipöördujad sealhulgas), kuid peagi on see läbi ja siis saabub pideva kahanemise periood. Iive on meil ju ikka negatiivne ja ainult hullemaks läheb.

Mõistan, et pop on muude asjadega hõivatud ja rahvastikupüramiidiga tegeleda ei jõua. Luban omalt poolt, et hiljemalt novembrs-detsembris ma natuke tegelen asjaga. Progeda ega keerulisi matemaatilisi valemeid ma koostada ei oska, aga excelit natuke valdan. Võtan mõned kõige kriitilisemad numbrid vaatluse alla ja annan tulemustest teada.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by projekteerija » 18 Sep 2018 09:17

td wrote:Korraliku ehituse vastu pole mul midagi, kui vaba turg ja negatiivne tagasisidestus (ostjad kadunud, nüüd aitab!) on olemas. Raske uskuda, et tänased ehitajad suudavad ise välja osta oma ehitatut.

Kas kuskil on statistikat, kuidas on muutunud ehituseks vajaliku inimtööjõu (töötundide) hulk. Seni, kuni on võimalik mujalt tuua odavat tööjõudu, ei ole oodata ka tegeliku efektiivsuse kasvu. Kui ukrainlased/venelased otsa saavad, küllap leitakse kuskilt jälle uut odavat tööjõudu

Ehk siis, mitu inimtöö tundi kulub ühe korteri, ühe peremaja valmisehitamiseks täna ja kuidas see on muutunud?
Kas on tulemas nö õmblusmasinad ehitustöödele?


ENSV (NSVL) ajal said ehitajad endale esmajärjekorras elamispinna... teadagi kuidas.
Nüüd aga ei tohi ära unustada seda, et suur osa (enamus?) uue kinnisvara soetamisest toetub siiski varajasemale kinnisvarale. Tallinnas ja Harjumaal on kogu aeg kallinenud ka kõige nigelam elamispind. Tuleb altpoolt siseneda ja seejärel tasapisi vastavalt sissetuleku suurenemisele ülespoole ronida. Siiani on seeselamise käigus kaasnenud ka kogu aeg vara väärtuse kasv. Ukraina ehitaja Tallinnas (meie ehitaja Soomes) altotsast sisenedes (ntx. ostes korteri mägedel) tekitab võimaluse kohalikel soetada uus kusagil mägede läheduses või tagasihoidlikumas põllukülas.jne. Ukraina ehitajad (jms) on oluline kütus selles mudelis. Meil ju elanike juurdekasvu pole.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Sep 2018 01:19

Minu jaoks oli täiesti varemteadmata/teadvustamata fakt, et soole ümber on närvirakke rohkem kui seljaajus. :!: Neist osa on motoorse funktsiooniga, aga suur osa on ka sensoorse funktsiooniga. See osa närvisüsteemist on kindlasti liiga vähe tähelepanu saanud. Kuna tal puudub konkreetne anatoomiline käega katsutav osa (v.a. ehk päikesepõimik), siis on tema tähtsust olnud ka raske märgata ja uurida.
Ehk meie sees on üks ussike (sool), mis on üsna tark.

Siin on wikipedia artikkel soole ja aju koostoimimisest. Minu jaoks on see kõik praktiliselt täiesti uudne teadmine:
https://en.wikipedia.org/wiki/Gut–brain_axis

(mis pole ka ime, kui tsiteeritavad artiklid pärinevad aastaist 2015-2018)

Selgub, et teatud bakterid tõesti sünteesivad teatud aineid, mis mõjutavad soole limaskesta või lausa imenduvad verre. Seega soole mikrofloorat võib lausa pidada omamoodi endokriinsüsteemi osaks. Selgub, et üks mullas sisalduv bakter toodab inimese sooles ainet, millel on teatav kaitsev toime aju kahjustuse (sealhulgas dementsuse) vastu.

Ülikooli ajast on meelde jäänud, et väljaheite ebameeldiva lõhna eest vastutab suuresti see aine, mis on samuti bakteriaalse tegevuse produkt ja teda sünteesitakse samast ainest, millest ka seda eelpoolmainitud aju kaitsvat ainet produtseeritakse

Kolmas lagundamisviis on aga piimhappebakterite abiga, produktiks on aine, mis ergutab teatud immuunmediaatori sünteesi.

See inimorganism on veel keerulisem kui vihmamets. :mrgreen:

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Sep 2018 00:15

Dr. Gundry puudutab ka round-up'i ehk glüfosaadi probleemi. Nagu juba minu eelnevatest linkidest selgus, kasutatakse glüfosaati ka vahetult enne viljakoristust. :!: :shock: :o :evil: Selleks, et surnud kõrrwelise küljest viljaseeme paremini lahti tuleks.
Glüfosaati peetakse inimesele suht ohutuks, aga Gundry väidab, et see tapab sooles kasulikke baktereid ja samas ka halvendab soole limaskesta barjäärifunktsiooni kehavõõrastele ainetele.

Veel üks teadmine, mida ma küll ise üle ei kontrollinud: erinevalt inimesest pole rohusööjate loomade maosisu happeline ja seega nad söövad sisse baktereid, mis kõrrelistes olevat fiibrit kenasti lagundavad. Inimeste magu on aga maohapet täis (mis on osa loomulikust kaitsebarjäärist bakterite vastu) ja seetõttu kõrsi lagundavaid baktereid inimese soolde ei satu.

Veel on leitud ka seda, et vastsündinu esmane *kontakt bakteritega on väga oluline - loomuliku sünnituse korral on esimesteks bakteriteks tupe (ja **lahkliha) mikrofloora, keisrilõike korral aga naha (või operatsioonisaali :!: :shock: ) mikrofloora. Dr. Gundry arvab, et bakterite kooslusel on väga suur mõju tervisele, psüühikale ja toitumisharjumustele nagu eelnevatest videotest selgus. Kui ema tupp on terve, siis ta pärandab oma loomulikul teel sündinud lapsele normaalsed bakterid. Selle teadmise valguses on hakatud kasutama ka rooja siirdamist - et tuua soolde vohama õiged bakterid. Üks osa tupe mikrofloorast on piimhappebakterid, siit ka seletus hapendatud piimatoodete, hapukapsa, hapendatud leiva jms. sarnase kasulikkusele. Omaette küsimus on ka see, et mida teeb piimhappebakter teraviljaga (ehk hapuleib on olnud juba kaua aega eestlase toit ja võibolla on sealt kahjulikud ained sedamoodi välja hapendatud :?: )

----
*emakas kasvav loode on täiesti bakteritevaba, kontakt väliskeskkonnaga tekkib lootekoti rebendiga ehk "vete minekuga"
**kes on sünnitust näinud, see teab, et enamasti eelneb sünnitusele roojamisakt ehk siis rooja sees olevad bakterid satuvad lahklihale, imiku rooja bakteriaalne koostis erineb siiski tunduvalt täiskasvanu omast, seetõttu on sellel ka teine välimus ja lõhn. Imiku roe hakkab omandama täiskasvanule sarnasust tänu järk-järgulisele lisatoidule emapiima kõrvalt.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 17 Sep 2018 22:14

Dr. Gundry vastuoluline loeng ehk kus on inimese pea tegelikult :P
juba gastroenteroloog prof Salupere ütles, et kõht juhib pead ja annab käsu toitu hankida

https://www.youtube.com/watch?v=Resc3sAq8B0

Ma usun, et see on suht väheuuritud ja vähetunnustatud teema, kuidas bakterid ja sooles paiknevad närvirakkude kogumikud mõjutavad meie peaaju.
See oleks vastus ka majandushuvilise küsimusele - vähe uuritud ala ja ilma väga konkreetsete refereeringuteta teadusartiklitele on raske seda kommenteerida (s.t. suur osa meditsiiniteaduse artiklitest ei ole olnud varem kõrge kvaliteediga)

Varem arvati, et soole närvivõrgustik on vajalik sooleliigutuste koordineerimiseks, aga võib ju olla avastamata funktsioone. Kuna lõppude-lõpuks pärineme lameussidest, siis ega me ikka päriselt ei tea ...

Üldiselt, ma kaldun uskuma kolleege, kes varemalt on olnud edukad ja siis mõistnud, et nende tööl puudub sügav mõte, kuna see on tagajärgede, mitte põhjuste kõrvaldamine (Dr. Fung tegeles enne neerupuudulikkusega, mis on diabeedi tulemus, Dr. Gundry tegeles enne veresoontekirurgiaga, aga ateroskleroos on samuti diabeedi ja enneaegse vananemise üks tagajärg). Meditsiin on väga konservatiivne ala ja igasugu dogmade vastu minek on tõeline jumalateotus ning see on kindlasti raskem tee kui oma põhitegevusel tuimalt jätkata.
Oma alal läbikukkunud kolleege, kes lihtsalt valivad kergema tee - vaat neid ma ei usaldaks, kui nad levitavad uusi teooriaid.

---

Dr. Fung ja Dr. Gundry oma teooriates on natuke vastuolulised:
Fung soovitav küllastunud rasvhappeid ehk loomset rasva (kuna vähendab insuliini produktsiooni ja insuliiniresistenrsust)), Gundry soovitab neid vältida (kuna toidavad valesid baktereid)
Mõlemad siiski soovitavad vältida suhkrut ning teravilja jms. seemneid ning soovitavad oliivõli, lehti ja juurvilju.

Soole limaskesta barjääril on kindlasti oluline tähendus selles, et inimkeha koostisainetele sarnanevad ained ei sattuks toidust verre (kuna nad on sarnased inimkeha loomulikele ainetele, siis organism ei tunne neid ära või vastupidi, tunneb ära ja hakkab ründama ka oma keha sarnaseid ained => autoimmuunhaigused. Veel 30 aastat tagasi (kui mina ülikoolis studeerisin) öeldi paljude haiguste kohta, et põhjus teadmata, siis hakati aga kahtlustama autoimmuunmehhanismi - ehk "mingil põhjusel" immuunsüsteem hakkab ründama omaenda keha kudesid ja seal tekkib põletik ja lagunemine ja vohamine. Juba 30 aastat tagasi aga teati, et paast ja nälgimine vähendab mõnede haiguste väljendumist (mis hiljem osutusid autoimmuunse mehhanismiga haigusteks).

Ettekujutus normaalsest seedimisest on selline: sooles on toitained lagundatud lihtsamateks aineteks, mis siis soole seina kaudu filtreeritakse verre, kust nad esimesena jõuavad maksa, kus pannakse neist kokku keerulisemad kehaomased ained ja saadetakse edasi organitesse laiali, kus käib nende edasine järeltöötlus. Kui see soolebarjäär on auklik, siis ka mittetäielikult seeditud ained sattuvad verre ja organism asub nendega võitlusse.

See, et taimed kaitsevad oma beebisid (ei lase seemneid katki teha), oleks ju väga loomulik ja loogiline - et loomadel tekiks halb kogemus, kui seemne purustavad ja ära söövad. Ainuke viga on loogikas selles, et kas loom oskab teha järelduse selle taime söömise ja halva enesetunde (ja autoimmuunhaiguste) vahel, kui isegi inimene ise ei oska seda teha. Teine lugu on puuviljadega, mille inimene koos väikeste seemnetega ära sööb ja seemned välja kakab - sel puhul on seemnete söömine isegi soovitatav (vt. vaarikas, maasikas, mustikas), aga ka see hüpotees vajab tõestust.
See, et Ameerika taimed meile natuke mürgised on, oleks ka õige järeldus, sest meie esivanemad pole kunagi seal elanud ja isegi sealsed põlisasukad jõudsid sinna suht hilja, kui lähtuda evolutsiooniks kujunenud ajast. Seevastu Aafrikast pärit taimed võiksid siis olla ju meie jaoks vanad head tuttavad. Samas, aretustöö tagajärjel on osa metsikute taimede omadustest läinud kaduma ja kultuurtaimedel võib olla teistsugune mõju kui nende taimede metsikutel esivanematel.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by Majandushuviline » 17 Sep 2018 22:06

td wrote:Värske näitena on mul pakkuda see ülemaailmse rasvumise probleem:
Ca 50 aastat tagasi üks teadlane leidis, et küllastatud rasvhapped on kahjulikud (kasutades valesid teaduslikke meetodeid - 'cherry picking' ja korrelatsioonist põhjuste "leidmist"). Mees sattus lausa "Time" esikaanele. Hakati piirama loomseid rasvu, propageerima taimeõlisid (loe: seemneõlisid) ja süsivesikuid (ning fruktoosi sisaldavaid puuvilju). (küllap sellega tulid kaasa ka töösturid). Suurenes ülekaaluliste hulk ja II tüüpi diabeet....

Mis mulje jätab Steven Gundry soovitus vältida lektiine rohkelt sisaldavaid taimetoite?
Mitmed lektiinid, neid teatakse üle 600, on imetajatele toksilise toimega. ... Arvatakse, et taimelektiinid toimivad mikroorganismide, viiruste, seente, kahjurputukate ja nematoodide 'koloniseerimisprotsesside' korral esimese rea kaitsemolekulidena, nende toimimine meenutab antikehade toimimist, kuid neid ei liigitata immuunkaitse hulka.
https://www.youtube.com/watch?v=GL6dasaA9e0
https://gundrymd.com/reduce-lectins-diet/

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by oliver253 » 17 Sep 2018 21:27

spl wrote:Minu kunagine "kodu" ka peast soojaks muutunud. Kas lugesid mu mõtteid, see TalTech on tõesti nagu Tallegg ! :lol:


Aaviksoo ju. Uudises räägitakse rahvusvahelises konkurentsis püsimisest, aga taltech .com, .net ja .org on kõik kasutusel. Palju õnne.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 17 Sep 2018 21:11

TalDrick - kõrtside piirkond Tallinnas? (rootsi k.)

dricka - jooma
dryck - jook
----

Paistab, et maksumaksja raha suunajatele kuluks ära täienduskursus korruptsiooni ja eetika kohta. Ma usun, et vähemalt osa inimestest ei tea, et nad tegutsevad ebaeetiliselt (s.t. peavad seda tavapraktikaks, kuna "kõik teevad nii").
https://www.postimees.ee/6407480/polits ... u-votmises

näiteks:
- kuidas dokumenteerida otsuseid juriidiliselt korrektselt
- tavalised lobistamise võtted läänes, lõunas ja idas ning kuidas nendest puhtalt välja tulla
- piiratud ressursside korral tähendab ühe grupi eelistamine ressursi (aeg, raha, personal jne.) võtmist teise grupi arvelt

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 17 Sep 2018 21:08

oliver253 wrote:Kuidas TTÜ uus lühend Tallegg... vabandust, TalTech meeldib?


Minu kunagine "kodu" ka peast soojaks muutunud. Kas lugesid mu mõtteid, see TalTech on tõesti nagu Tallegg ! :lol:

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by oliver253 » 17 Sep 2018 20:50

spl wrote:EU tegeleb järjekordselt korraliku si-takeeramisega, kui see rakendub, pean meie foorumi ka tegema vaid kasutajapõhiseks. Sest siis ala paned lingi kuhugi, selgub mingi copyright peal, ilge seakisa algab. Emakeel EU tegeleb Interneti hävitamisega, varsti ala stiilis Darknet rakendused ja Tor vaid. Kõige sürrim meie super Eurosaadikud hääletavad ka selle poolt, kas nad üldse saavad aru, mille poolt ja vastu hääletatakse. Ma pole kindel nende kompetensis


Hinnavaatluse foorumis on sel teemal pikalt juttu.
Euroopa Liit keelab ära spordiüritustel filmimise ja linnades panoraamvõtete tegemise
Euroopa vaba Interneti tapmise poolt hääletasid

Kuidas TTÜ uus lühend Tallegg... vabandust, TalTech meeldib?

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 17 Sep 2018 15:47

Väike huumor ka, eriti AI fännidele
Anekdoot: "naisel on kodus nö Alexa kodurobot või bot.
Bot on paigaldatud peegli kõrvale.
Naiserahvas läheb peegli ette küsib kõva häälega: kas ma olen ilus !"
"Vaatab ennast peeglist, bot muudkui vilgutab tulukesi ja siis vapralt teatab, leidsin meie piirkonnast 6 ilukirurgia kliinikut" :twisted:

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 17 Sep 2018 15:43

See pidu ei lõppe Eestis hästi, ei väsi kordamast. Mul ka tunne, et see kukkumine saab ülivalus olema, 2007 - 2008 oli poisike võrreldes selle kukkumisega.

Eestis euroala kiireim hinnatõus
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/09/17/eestis-euroala-kiireim-hinnatous
---

Eriti jama, kui meil see mull lõhkeks ajal kui globaalselt algab langus. (NOJAH, siis saavad poliitikud ju kõik süü ajada globaalse majanduse kaela nagu alati, seda mängu kutsutakse "blame - game". )

https://www.project-syndicate.org/commentary/financial-crisis-in-2020-worse-than-2008-by-nouriel-roubini-and-brunello-rosa-2018-09

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 17 Sep 2018 14:52

Võimalik, et ehituskonstruktsioonid on (halvas mõttes) liiga konservatiivsed?

Mis oleks, kui peremajad ehitataks roostekindlast *profiilrauast, sinna vahele kivivill, sissepoole **paks (vähemalt 1,5 tolli) puitlaastplaat, väljapoole mingi ***kärg, mis laseb niiskuse läbi?

Täna on nii, et paljud lahendused "improviseeritakse" kohapeal (roovlatid voodri jaoks jne.), täpne jäik metallkontuur kaotab vajaduse rihtida viltused/kõverad kohad õigeks/sirgeksl

Selline konstruktsioon ühtlasi lihtsustaks ka lammutusel tekkiva prügi utiliseerimist ja taaskasutust.
Vaja lahendada metalli ja puitlaastplaadi ning kärje erinev soojuspaisumine/niiskuspaisumine, s.t. tuleks kasutada spetsiaalset ühendust plaatide vahel, mis nihkuks, kuid ei laseks tuult/niiskust läbi.

-----
*kaks jäika metallprofiilide kontuuri - üks sissepoole, teine väljapoole, nende vahel ühendust pole, seega külmasilda ei tekki.
**paks puitlaast selleks, et oleks, kuhu seinakappide jms. jaoks kruvisid keerata, elektrikontaktide jms. juures spetsiaalne "klots", mis kinnitub hermeetiliselt puitlaastplaadi sisse, puitplaati freesitakse vastav auk, mis hiljem liimitakse klotsiga kokku.
***kärje peale õhuvahega plaat, mis kaitseb vihma eest, kärg ise on "nupulise" väliskujuga, kaob vajadus välisvoodri alla midagi panna, samas tuul käib läbi. Teine võimalus- vihmakindel välisvooder ise on nupulise sisekontuuriga ja tekitab õhuvahe niiskuse eemaldamiseks.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 17 Sep 2018 14:25

Korraliku ehituse vastu pole mul midagi, kui vaba turg ja negatiivne tagasisidestus (ostjad kadunud, nüüd aitab!) on olemas. Raske uskuda, et tänased ehitajad suudavad ise välja osta oma ehitatut.

Kas kuskil on statistikat, kuidas on muutunud ehituseks vajaliku inimtööjõu (töötundide) hulk. Seni, kuni on võimalik mujalt tuua odavat tööjõudu, ei ole oodata ka tegeliku efektiivsuse kasvu. Kui ukrainlased/venelased otsa saavad, küllap leitakse kuskilt jälle uut odavat tööjõudu

Ehk siis, mitu inimtöö tundi kulub ühe korteri, ühe peremaja valmisehitamiseks täna ja kuidas see on muutunud?
Kas on tulemas nö õmblusmasinad ehitustöödele?

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by projekteerija » 17 Sep 2018 11:45

Tahaks sellele kinnisvaranolgile (milles ta pole ise sünniaasta tõttu süüdi aga oleks võinud koolis teadmiseks võtta) meenutada, et ka ENSV mägede ehitamise buumiajal oli sama seis. Üle kogu NSVL-i veeti siia ehitajaid. Kogu aeg oli tööjõupuudus. Ainult, et pool ehitavast läks nenesamade ehitajate tarbeks, ehitati valdavalt mittevajaliku ja väga viletsasti. ... Ilmselt sellele samale loodavad ka arendajad. Kes neid hooneid siin ikka reaalselt vajaksid? Anname laenu ja....
https://majandus24.postimees.ee/6406938 ... apuli?_ga=
Kui ehitajaid ei oleks sealt saada, siis oleks kõik enam-vähem paigas. Ehitataks vähem, poleks mulli, tööviljakus tõuseks jne. Hetkel on käimas hullunud vehkimine. Eile tuli Kesklinna kalmistult läbi minna. Umbes kahekümne hoone ehitamisega on viimase paari kuu jooksul sealkandis algust tehtud millest ma midagi ei ole teadnud. Samas on ka valminud hulk hooneid, mis on hetkel kasutuseta. Mis aga kõige ehmatavam ja peaks panema meedias alarmid ulguma... on see, et mõned hiljutivalminud hooned on juba tühjaks jäänud. e. siis esimene ring rentnike on lahkunud. Ilmselt äri ei läinud ja korruste kaupa aknaid kilega kaetud. Kuigi paar kuud tagasi, kui viimati möödusin, olid kõik kenasti tuledes ja sisustatud.... samas kundesid just eriti näha ei olnud.

Top