Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 23 Aug 2018 09:07

td wrote:Mis juhtub siis, kui gaasi ja pidurit korraga all hoida https://youtu.be/K_DcOWDOETo?t=226
ma tunnen kärsahaisu :D

Puust piduriklotsid on kah lahedad :)

Veel lahedamad on aga puust mootorikolvid :lol:
(mul viskas need kohe ette hõõguva ketta järel ajal)

Ma olen aru saanud et keraamilised klotsid (äkki ka kettad?) on kollast värvi, vähemalt Porchel. Nende kärsatamist oleks huvitav näha (vist on kallis lõbu selle meistrimehe jaoks).
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 23 Aug 2018 09:29

to pop,

tõesti huvitav video, ma usun, et punane puu ehk hardwood peaks isegi vastu. Ükspäev pidin ühte saagima, saest sädemed lendasid ja puurida oli seda võimatu puur suitses.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 23 Aug 2018 10:01

Jah, tõesti. Lugeda tuleb peenikest kirja, et ei saaks petta, s.t. meile pakutakse rahvusliikumist "asendavat" toodet, mis on "uuem ja parem".
http://objektiiv.ee/juhtkiri-eesti-200- ... rahastaks/
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 23 Aug 2018 10:03

spl wrote:to pop,

tõesti huvitav video, ma usun, et punane puu ehk hardwood peaks isegi vastu. Ükspäev pidin ühte saagima, saest sädemed lendasid ja puurida oli seda võimatu puur suitses.

See puur on sellega siis tõenäoliselt õhtal ka, ise niiviisi mitu puuri pehmeks puurinud või noorpõlves ka käianud (ülekuumenemisel muutub karastatud materjal pehmeks).
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 23 Aug 2018 10:06

to td,

see oli spetsiaalne puidupuur :) Tunne, et pean saeketta ka teritamisele viima. Raudpuu väärib ikka oma nime !
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 23 Aug 2018 10:24

Ma ei tea, mis asi see on, aga Rootsi "Äripäev" pakub mulle seda reklaami mitu päeva juba. Eks vaadake ise ja mõelge, kes sellist asja rahastab (reklaam ärilehes), firmanimed on ka allpool.
https://lovehasnolabels.com/

Ahhaa, sisserännanu tuleb kutsuda lõunale, öelda tere jne. See kõik oleks ju kena, kui see poleks nii imal ja varjatud agendaga.
Hea koht muidugi firmadel ja seleebrititel oma "häid omadusi" eksponeerida (virtue signalling) - nii et kasu on vastastikune. Põlisrahvas aga tundku häbi, et ta nii sallimatu on.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 23 Aug 2018 10:30

spl wrote:to td,

see oli spetsiaalne puidupuur :) Tunne, et pean saeketta ka teritamisele viima. Raudpuu väärib ikka oma nime !

Kuskohas kõvasulamketast Eestis teritada saab? Mina ostsin lihtsalt uue, kui läbi kärsatasin.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 23 Aug 2018 10:58

h wrote:
td wrote:
hhh wrote:
td wrote:Vérenni


Appi. Kust see sõnavärd pärineb?

AS Baltika. Veerenni 24

oksendava siili lähedalt tuleks otsida? :roll:

Mõni naljahammas võiks miskit naljakat sama nime all turule tuua, sest kaubamärk katab vaid:
https://www.trademarkia.com/ctm/vrenni- ... 887651.htm


Kui veel täpsem olla, siis VÈRENNI EST 1928, kiri Ethiopia

Kas nüüd hakkavad kõik rõivad kandma sellist kaubamärki :P


What!?
https://translate.google.com/#auto/en/V%C3%A9renni

Ma näen siin vandenõud. :P
(või sihtgrupi selekteerimist teatud geogfraafilise piirkonna suunas, kus mõned räägivad veel ka ungari keeles, pop vist teab sealseid olusid paremini)
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 23 Aug 2018 12:31

to td,

varem lasin teritada saekettaid Husqvarna teeninduses. Pole ammu käinud, loodan et siiani teevad :roll:
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 23 Aug 2018 12:38

Mulle läks see video nii hinge, ert ostsin sellise pookimisnoa. Siiani olen pussnoaga hakkama saanud, aga tööprotsessi ilu on ka oluline.
vt. ka tööriistad
https://youtu.be/wgQexI8ldsg?t=16

silmastamise video
https://www.youtube.com/watch?v=p7fo6x310t0
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 23 Aug 2018 15:31

td wrote:Vérenni
:lol:

90-ndate alguses oli isegi turul saada Carlo Verenny (või oli see Werenny ?)
Siis aga tundus see loojate poolt vist tiba infantiilse ja läbinähtava "prändina" mis andnuks alust ehk isegi anekdootidele ja asi lõpetati (ma arvan et ma ei näinud unes seda Carlo Werenny kaubamärki vaid isegi reaalselt ostsin mingi asja (särk vist oli), ja vist kah anekdootliku memorabilia eesmärgil).

Aga see verenni on aegade algusest mingis imelikus pool-agoonilises majanduslikus seisus olnud. Montoni pood vähemasti Maidani Globuses toimib, isegi inimesi on üksikuid näha mõnikord (mu kontor on ühe maidanilt hargneva tänava ääres, lähim toidupood on Globuses, suht Montoni kõrval).
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 23 Aug 2018 15:43

Oh jeerum, need sotsid...

ANALÜÜS | Sotsist minister Sikkut soovib Eestisse juurde luua uusi rämpstöökohtasid
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/analuus-sotsist-minister-sikkut-soovib-eestisse-juurde-luua-uusi-rampstookohtasid?id=83438043
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 23 Aug 2018 15:56

spl wrote:Sotsist minister Sikkut soovib Eestisse juurde luua uusi rämpstöökohtasid /.../

Economistis on kah lähedase sisuga artikkel
https://www.economist.com/open-future/2 ... -feudalism

Kasutaks ka harjumuspärast viitamist filmilõigule (suht ok film, avastasin sealt selle näitleja kunagi)
====
mu enda tegevus mõnes kohas on ehk lähedase sisuga, aga usun siiralt et hoholl-landis suudan midagi natuke muuta (loogilisemaks)
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 23 Aug 2018 19:21

kui keeegi on väga hästi kursis Valge Maja pressikonverentsidega, siis see Bad Lip Reading video on talle. Meil läheb kahjuks see huumor kaduma, sest pole selles osalised.
https://www.youtube.com/watch?v=8EsUNOIYyKg
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 23 Aug 2018 21:12

spl wrote:Huvitav, vaatasin Ameerika ühte saadet. See, et neil enamus maju puitkarkassmajad pole üllatus. Pigem mind üllatasid villaplaadid, need kõik hõbepaberiga. Nagu näiteks akumulatsioonipaagi ümber kasutatakse. Huvitav, kas see pigem sellepärast, et hoiaks kuumust eemale ?

Teine huvitav asi oli OSB plaat, millega saad kiiresti kuuri valmis. Ühelt poolt tavaline laast, teisel pool mingi ilmastikukindel kate.


Foolium peegeldab soojuskiirguse tagasi. Juba ENSV ajal kaeti soome sauna seinu sellega. Materjaliks kasutati võipaki jms. pakendit. Pidi sidemeid olema, et seda rullikraamina või ruutmeetrite kaupa kusagilt kätte saada. :D Müüd on lihtsam igast poest saada nii plaadid kui teibid jne,
Kuna normid (arvutused keerati karmiks) aiia nüüd lähevad kõik hooned valdavalt sellega. Saab kaetud tööde akte kirjutada ja puha....kontrollida ala ja ülarõhuga tihedust jne. Ainuke risk ja miin on sellega kaasnev kõrbvalnähtus...Fooliumist ei pääse grammigi auru läbi. Ehk kõik mis seina sees või sinna satub või keegi seina sisse sokutab jääb sinna seiklema ning hallitama ja mädanema. E. kui midagi pekkis (tulekustutamine pööningul või veeavarii) siis tuleb maja enamasti lammutada. Lisaks on miljon apsaka kohta või lihtsalt omanik unustab, et elab fooliummütsikeses ning eraldab või lisab mõne kihi...mille tagajärjeks on kohe katastroof.
Soomes on sellega või varajasemate kileseintega nii palju jamasid, et kindluse pärast ehitatakse uusi koolimaju ja lasteaedu hulgi palkmajadena....ja järelvaataja peaülesanne on valvata, et keegi midagi ei kiletaks, fooliumitaks jne... :mrgreen:
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 23 Aug 2018 21:48

to projekteerija,

aga huvitav miks Ameerikas siis need fooliumiga kaetud villapaanid nii moes. Teoorias kui maja õigesti katta peaks sellest majast saama Faraday puur :twisted:

:lol: :lol: Eestis ka selline baar ...disclamer, mul pole sellega mingit seost ega omanikega. Lihtsalt naljakas oli selle baari konseptsioon.
http://www.vanatallinn.eu/faraday-bar/et.php
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 23 Aug 2018 22:18

mees, kes oskab kõrbed muuta oaasideks - ilma jõgesid liigutamata - huvitav video! Ei veganlusele! :D
https://youtu.be/vpTHi7O66pI?t=486
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 24 Aug 2018 00:01

Oeh jah, mingid süüdimatud rullnokkadest loomapidajad ja nende hobused tihti pääsevad lahti, laamendavad. Ma käskisin 5 min jooksul need hobused ära koristada...lubati peksa anda, nüüd istun ja ootan, millal saaks. Ma piisavalt vana, et vanale lasnamäe poisile see lause nagu kõrgtasemeline huumor :twisted:


---

Kui te arvate, et teil ohtlik töö, siis soovitan videot uue ameti jaoks https://www.youtube.com/watch?v=piQpLL5nD18

---

Vaatan VOX uudiseid, aetakse jälle sarivägistajat taga, oletatav päritolu Maroco või Lõuna-Aafrika. See uudis kõlab ju nagu tavaline argipäev.
Aga huvitav oli see, et Saksamaal sai surma mees, kelle juures plahvatas akulaadija. Tavaline akulaadija, millega AA akusid laete. Selle osad olevat südant tabanud. Pidi see alles jõud olema.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 24 Aug 2018 00:35

Hea mees, kes lubabki. Mul isakodus on naabrimees võitluskunsti (kickboxing?) meister ja treener. Pole veel kunagi lubanud mulle peksa anda. :roll:
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 24 Aug 2018 00:41

td wrote:Hea mees, kes lubabki. Mul isakodus on naabrimees võitluskunsti (kikboxing?) meister ja treener. Pole veel kunagi lubanud mulle peksa anda. :roll:


Tead, eks elus igasugu võitluskunstidega tegeletud ja mingid ärplevad päkapikud ei tekita minus mingeid emotsioone peale suure naeru. Üldse ei imesta, kui su naabrimees kunagi mu treener oli. Tsiteerides klassikuid: "elus on hullemaidki asju, kui peksa saamine" - see nagu minu moto. Isaks saades lõpetasin nö kondimurdmised ära, sest tekkis vastutustunne, enne mul oli täiesti savi, mitmemeetrine ja mitmekilone vastane ringis on.

Toon näite psüholoogiast: sellest nüüd aega möödas, aga Tallinans bensukas tuli üks bemm ja keeras järjekorras minu ette ning öeldi ja lubati JÄLLE peksa anda. Mingi rullnokk oma tibiga tuli välja, võtsin pinsaku ära (õudne kunagi isegi seda kantud) ja ütlesin, ma ei taha oma riideid sinu verega ära määrida poiss. Panen enne ära: ma pole ealeski näinud, et bemm nii kiiresti ära kaoks ja tibi põgeneks. Huvitav, kas film "Transporter" tehti minu järgi :lol: :lol: https://www.youtube.com/watch?v=-HPjEz0u-9Q

Võitluskunstides on üks reegel: ära kunagi haugu vastasega, kellest sa ei tea midagi, see ei lõppe hästi. Üldiselt olgem ausad, ma ei tea ühtegi kunagist trennikaaslast, kes oleks oma oskusi rakendanud kellegi peksmiseks. Võitluskunstide klubid on näiteks täielikud aumeeste klubid, seal ei tehta selliseid asju. Mingid põrandaalused poksiklubid ehk aga seal pole au ka ning tihti pole ka "peksjatel" oskusi, satuvad vale mehe otsa.

Viimased aastad, kui veel "kaunite" kunstidega tegelesin, siis pigem pakkus huvi, erinevad "lukud", väänamistehnikad. Asi selles, kui pätt sind ründab, siis ta mäletab terve elu meest, kes ta käed kahekorra keeras. Tegelikkus on kakluse olukord päris karm, adrealiin möllab soontes, paljud tehnikad ei pruugi õnnestuda. Samas adrealiin võtab ka valu vähemaks.

...ehk jutu moraal, ka maal on tõsiseid debiilikuid. Aga debiilikutele tuleb vastu hakata, muidu nad istuvad kõigile pähe, siin külas ei julge keegi neile midagi öelda. Kõige hullem, kui hobused su aias lõhuvad õunapuud jne jne trambivad kogu maa nö mesilaskärjeks, siis kui menti helistad, hea kui sõimata ei saa. Mitte midagi ei tehta, nad ei viitsi selliste asjadega tegeleda. Väidetavalt neil pole ressurssi, samas meil nii väike koht, et ma ei kipu uskuma siin kuritegevust niipalju oleks või liiklusrikkumisi.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby oliver253 » 24 Aug 2018 01:10

spl wrote:aga huvitav miks Ameerikas siis need fooliumiga kaetud villapaanid nii moes. Teoorias kui maja õigesti katta peaks sellest majast saama Faraday puur :twisted:


Sealmaal kasutatakse fooliumi või jõupaberiga kaetud villa aurutõkkena, vt. näiteks siit. Võib-olla ajaloolistel põhjustel, kaasaegses kirjanduses on rohkem eraldi aurutõkkekilet näha.
oliver253
 
Posts: 70
Joined: 10 Jan 2016 02:06

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby r009 » 24 Aug 2018 05:19

td wrote:mees, kes oskab kõrbed muuta oaasideks - ilma jõgesid liigutamata - huvitav video! Ei veganlusele! :D
https://youtu.be/vpTHi7O66pI?t=486


Loomulike süsteemide rikkumine on tegelikult kurja alus... See on tegelikult neetult oluline, sest meil tänapäeval ei loeta seda kuriteoks. Emotsionaalne suhtumine on isegi teine - et näe, juhtus ja nii kümneid aastaid järjest.

Tegelikult oleme saanud EU-s enamuse neist ususõdalastest tänu sõjatööstuse müügihuvile ja müügimeestele, aga siiamaani pole näha, et kasvõi vähimalgi määral hakkaks neile keegi arveid esitama. Vastupidi, täna käib usin diskusioon kuidas neile tunduvalt rohkem raha eraldada. Isegi meie mainime süüdlasena rohkem Merkelit kui McCaini. Üks neist on sügav veidi idealistlik demokraatia ideoloog, teine sümpaatne värdjas. Aga kuna olemusse ei süveneta, siis tundub tegelik väärtuste looja veidi halvem. Täielik absurd, aga selle eest massiline. See, kui suurt rolli mängib tegelikult Türgi nende psühhopaatide maha rahustamisel ja filtreerimises, on olemuslikult tõsine teene. Küsimus on tuhandete täiesti hullude paika panemises ja samas väänatakse tervele riigile käru mingi ühe pastori kattel, sest seda süsteemi on vaja lõhkuda ja uusi hulle tekitada. Ma näen järjest rohkem momente kus meie suurim liitlane tegelikult meid ründab. Nothing personal, just money..

Aga asjad saavad alguse just lihtsatest asjadest. Jälgin praegu kohviturgu ja selle ümber toimuvat ja tegelikult karp kukub lahti. Turg on toodud niivõrd alla, et märkimisväärselt paljud regioonid toodavad alla omahinna kuni 40%.
https://seekingalpha.com/article/420156 ... ers-suffer
Aga ka 10-20% on tegelikult hukutav ja tulemuseks on see, et need, kes muidu oleks rahulikult tööd teinud võivad olla olukorras, kus lihtsa toidu saamiseks hakkavad suvalisi sigadusi tegema. Ja see olla loomulik. Turu alla löömises osalevad praegu peamiselt MM ja Starbuck punt, neile on rahulikult eraldatud mingid limiidid mida tootja kunagi ei saa ja nii nad rahulikult on tekitanud olukorra kus lühikest positsioonide tase on ajalooliselt absurdselt suur, kuid seda saab lõputult ülimadala intressimääraga ümber kantida. Nende ära ausa turuhinna tõbraste ära kottimine on ülimalt lihtne, piisab kui vastaspoolele antaks kasvõi kolmandik samadest limiitidest ja ülejäänud teeks juba ära inimlik huvi kohvi juua. Aitab ka veel toodangu hävitamine, kuid selleks on vaja juba peenemat kordinatsiooni. Aga olemus jääb samaks, kogu süsteemi rikub ära lihtsalt kokkulepe rahavoogude mõjutamiseks. Ja teades nende manipulaatorite mõtlemist on pagana kurb, nad on tõprad, aga paistab, et täna jälle edukad ja süüdi on jälle keegi teine....
r009
 
Posts: 439
Joined: 25 Aug 2010 14:50

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 24 Aug 2018 08:48

oliver253 wrote:
spl wrote:aga huvitav miks Ameerikas siis need fooliumiga kaetud villapaanid nii moes. Teoorias kui maja õigesti katta peaks sellest majast saama Faraday puur :twisted:


Sealmaal kasutatakse fooliumi või jõupaberiga kaetud villa aurutõkkena, vt. näiteks siit. Võib-olla ajaloolistel põhjustel, kaasaegses kirjanduses on rohkem eraldi aurutõkkekilet näha.


Kusjuures see tõesti sama meetod, tänud lingi eest.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 24 Aug 2018 09:34

spl wrote:to projekteerija,

aga huvitav miks Ameerikas siis need fooliumiga kaetud villapaanid nii moes. Teoorias kui maja õigesti katta peaks sellest majast saama Faraday puur :twisted:
]

Hommikul uudistest lugesin, et Soomes jälle üks uus kool just suleti.
https://yle.fi/uutiset/3-10367452
Miskid mikroobid on kooli üle võtnud. loodavad veel parandada aga...?
Sellel videol näha kuidas ehitatakse. Selgelt aru saada miks selline moodus nii siin kui ameerikamaal populaarne.
https://www.youtube.com/watch?v=vjnUm5HIY8A
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 24 Aug 2018 09:54

oliver253 wrote:
spl wrote:aga huvitav miks Ameerikas siis need fooliumiga kaetud villapaanid nii moes. Teoorias kui maja õigesti katta peaks sellest majast saama Faraday puur :twisted:


Sealmaal kasutatakse fooliumi või jõupaberiga kaetud villa aurutõkkena, vt. näiteks siit. Võib-olla ajaloolistel põhjustel, kaasaegses kirjanduses on rohkem eraldi aurutõkkekilet näha.


Väga huvitav link ja huvitavad pildid. Tundub, et selliste "vattide" puhul peab sisemine aurutõke olema väga hästi paigaldatud (ja mittelagunev), vastasel juhul ei saa niiskust enam "vati" seest välja ja see hakkab ka puitraamistikku mädandama. (Välise tuuletõkke ja muude konstruktsioonide niiskusläbilaskvus on muidugi elementaarne tagada.)
Kindlasti on kuskil olemas ka teadmised sellest, kuidas "vati" hüdrofiilsus/hüdrofoobsus mõjutab niiskuse edasikandmist (s.t. niiskus tuleb võimalikult hästi edasi anda järgmisele väljaspool olevale struktuurile), aga kas seda niiskuse max edasikandmise võimet ka kuskil kuidagi praktikas rakendatakse krt seda teab .....
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 24 Aug 2018 10:07

projekteerija wrote:Miskid mikroobid on kooli üle võtnud.

Sellise artikli leidsin aastast 2002, soomlastelt
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articl ... f/1830.pdf

See on ka huvitav (missuguseid aineid leitaks eõhust Soomes vs. Hispaanias vs Hollandis)
https://oem.bmj.com/content/71/10/704.long
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 24 Aug 2018 10:57

Ahha! Walmart'i sündroom saabumas.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/mu ... d=83446939

"Majandus küll buumib, aga paljud inimesed ei sõida enam parima pakkumise leidmiseks mitut poodi läbi, vaid tellivad vajaliku internetist. Teine külastusnumbrite vähenemise võimalik põhjus on väga karmiks läinud konkurents kaubanduskeskuste sektoris," rääkis Vigul.


"Nalja" hakkab saama siis, kui saabub järgmine majanduslangus.

"Tuleviku kaubandustempel on pigem vabaajakeskus, kus inimesed saavad terve päeva veeta. Nii üritavadki keskused võidu järjest võimsamate atraktsioonidega eristuda - näiteks kobarkino, vaateratta või hiiglasliku meelelahutuskeskusega," ütles Vigul.

Mina väldin neid kohti, kus on halb autoga parkida (liiga väike koha laius autole, vabad kohad liiga kaugel toidupoest või raskete asjade poest, inimeste teerajad ristuvad autode teeradadega, keeruline sissesõit või väljasõit). Ma arvan, et siin tuleks nii mitmedki parklad ümber projekteerida, et tõsta koha konkurentsivõimet. :idea:
Kui inimene "peab" veetma terve vaba päeva kaubanduskeskuses, siis parkla on "kasutult" seisvaid autosid täis ja keskpäeval/õhtul saabuvad külastajad ei taha sinna ostlema minna, sest keeruline on manööverdada (ja hirm, et mõni rikub kalli auto kitsas kohas - aga kalli auto omanik on ehk ostuvõimelisem?). Asjad on võibolla natuke teistmoodi kui esialgu paistavad? :?: :roll:
Kus töötajad pargivad? Kas nad kl. 08 hommikul tööle tulles hõivavad kõige magusamad parkimiskohad ja need jäävad hõivatuks kogu päeva? Kas on eraldi parkimiskohad personalile, mis ei ole nii atraktiivses kohas?

Keegi (mõni internetipood?) võiks proovida tulla välja kaupluse kontseptsiooniga, kus on tasuline sissepääs kaupade näitusele (näitus on vajalik, et inimene saaks hiljem või ka kohapeal seda posti kaudu tellida). Riiete puhul ilmselt see raske - erinevaid suurusi lihtsalt pole otstarbekas kaupluses hoida. Aga muude asjade puhul ehk? Ma ei tea, kas see ärimudel end õigustaks, aga see on miskit uut.
Keegi võiks välja tulla ka robotmannekeeniga, mis loeb riietelt suuruse ja kujundab ennast vastavalt sellele. Või ka vastupidi - inimene kujundab oma mõõtude järgi (virtuaalse?) robotmannekeeni, mis saadab kauplusele andmed, kauplus pakub pakub välja riided (augmented reality vms.) - et oleks võimalik näha, kuidas see kandjale sobib.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 24 Aug 2018 12:49

Alkoholi lastavast mõjust ja laehdustest
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/al ... d=83448765

Pidin juba häälitsema, et mida üks meedik alkoholipoliitikast teab, aga paistab, et see Public Health teadlane on asjaga tegelenud sügavuti (207 lk.)
https://www.researchgate.net/publicatio ... 7/download

See on väga huvitav lugemine alkoholi mõjudest. Välja on toodud ka võimalikud alkoholitarbimise piirmaise meetmed ja nende tulemuslikkus (evidence based).

the economic burden of alcohol is substantial, with estimates placing the annual cost to be between 1.3% and 2.7% of annual GDP. Few studies report costs on the magnitude of harm to people other than the drinker, so the economic burden of alcohol consumption is generally underestimated. Crucially, the financial burden which alcohol-related harm places on society is not reflected in its market price, with taxpayers picking up a larger amount of the overall cost compared to the individual drinkers. This should provide impetus for governments to implement effective policies to reduce the public health impact of alcohol, not only because it is an intrinsically desirable societal goal, but because it is an important aspect of economic growth and competitiveness.
Reflecting three key influencers of alcohol consumption – price (affordability), ease of purchase (availability) and the social norms around its consumption (acceptability) – an extensive array of policies have been developed with the primary aim of reducing the public health burden of alcohol. The present review evaluates the effectiveness and cost-effectiveness of each of these policy approaches.


Although playing an important role in increasing knowledge and awareness, there is little evidence to suggest that providing information, education and labels on alcoholic beverages is sufficient to lead to substantial and lasting reductions in alcohol-related harm. Though a popular strategy, education programmes are not cost-effective. Nonetheless, these policies increase public support for more stringent (and effective) policies and labels on alcoholic beverages fulfil a consumer right to be better informed.



The strongest evidence for the impact of marketing comes from reviews of longitudinal and cohort studies of children, which consistently report that exposure to alcohol marketing increases the risk that children will start to drink alcohol, or if they already drink, will consume greater quantities. While the relationship between marketing and child alcohol consumption does not directly provide evidence that limiting marketing will reduce consumption, the evidence is sufficient to support policies that reduce children’s exposure to marketing.



Policies that reduce the affordability of alcohol are the most effective, and cost-effective, approaches to prevention and health improvement. /.../ Implementing a minimum unit price (MUP) [of alcohol] is a highly targeted measure which ensures tax increases are passed on to the consumer and improves the health of the heaviest drinkers. These people are experiencing the greatest amount of harm. The MUP measure has a negligible impact on moderate drinkers and the on-trade. Combining an increase in taxation alongside the implementation of a MUP is estimated to lead to substantial reductions in harm and increases in government revenue. This reduction is greater than that achieved by an MUP in isolation. Taxation and pricing policies need to be updated in line with changes in income and inflation, in order to retain the impact on affordability.


Policies that sufficiently reduce the hours during which alcohol is available for sale – particularly late night on-trade sale – can substantially reduce alcohol-related harm in the night-time economy. When simultaneously enforced and targeted at the most densely populated areas this policy is cost-effective. While there is a clear relationship between the density of alcohol outlets and social disorder, the research is more mixed for other outcomes and causation is unclear.


Enforced legislative measures to prevent drink-driving are effective and cost-effective. Policies which specify lower legal alcohol limits for young drivers are effective at reducing casualties and fatalities in this group and are cost-saving.


At best, interventions enacted in and around the drinking environment lead to small reductions in acute alcohol-related harm. However, their implementation is resource intensive. This aspect has been overlooked in much of the scientific literature to date. Multicomponent community programmes are effective, cost-effective and are amenable to local implementation. However, the evidence is predominantly based on the experience in Sweden and may not directly translate to the English context. Other interventions in this area, while not firmly supported by the evidence, may be enacted based on solid principle, such as the use of safer glassware alternatives, or voluntary initiatives to remove the sale of SPAM and high strength alcohol. The latter can be undermined if this type of alcohol is readily available from neighbouring areas.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 24 Aug 2018 13:13

Huvitav, et inglane rõhutab maksupoliitika ja alkoholi müügiaegade olulisust. Võibolla siis Inglismaal enam moonshine'i ei aeta ja üle mere odavat alkoholi ei saa tuua? Kahtlen.
Marketingi/reklaami osas absoluutselt nõus - mõjutab noori "elluastujaid". Aga see, et harimine ei ole cost-effective, oli mulle suureks üllatuseks.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 24 Aug 2018 14:48

LED-lambid on viimaste aastatega läinud paremaks ja odavamaks küll. Odavaid no-name lampe ei tasugi osta enam. Viimane lahendust nõudev probleem on väikese sokliga G4-tüüpi lambid, millesse elektroonikat eriti ei mahu. Siiamaani on seal kasutatud halogeenlampe, aga nüüd keelatakse need ära. Ostsin ennetevalt oma kroonlühtrisse 9 pisikese halogeeni asemel (millest ikka mõni kippus läbi põlenud olema) LED-lambid. Aga need kuramused ei ole stabiliseeritud vooluga - nii kui mingi asi nägemisulatuses liigub, tekkib stroboskoobiefekt, väga ebamugav ja harjumatu.
Need olid muidugi odavad, võibolla überkallitel on mingi lahendus juba leitud, aga ega enne ei tea, kui kodus saab proovida. Alternatiiv on muidugi kroonlühter ümber ehitada silutud 12V alalisvoolu peale, aga ....
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 98 guests

cron