td wrote:Kui tuleb inflatsioon (tõenäosem), siis
- alguses "defitsiit", sest "kv hinnad tõusevad" ja "raha põleb käes"
- laenuintressid tõusevad, palgad tõusevad aeglasemalt kui kv hinnad, ostuvõime kaob
- hiljem ülepakkumine ilma erilise hinnalanguseta, ost lükatakse edasi, sest pole palka, mis seda laenu suudaks teenindada, ostavad need, kellel on pidev rahavoog (s.t. saavad raha käibe suurenemise pealt) või säästud mõnes likviidses varaklassis, mille hind kohalikust valuutast kasvab üldisest hinnatasemest kiiremini (võibolla näiteks kuld, välisvaluuta ja hädavajalik importkaup).
vt. Eesti 1990
Kui tuleb deflatsioon
- likviidsus halveneb, tööpuudus suureneb
- kv ülepakkumine, hinnad langevad, oodatakse uusi hinnalangusi, raha on pangaarvel ja lükatakse ostu edasi. ostavad need, kellel on säästud
vt. Eesti 2009
Ei garanteeri muidugi selle jutukese õigsust, aga igaüks võib ise seda parandada-täiendada.
Ilma probleemideta toor- või toiduainetes otsest katastroofi ei tule. Tänane tootmise ja juhtimisvalemite arvutuse tase võimaldab nn. vegeteerimist pika aja jooksul. Piiratud inflatsiooni ja piiratud deflatsiooni teooriad, kõige rohkem kaotavad moraalsed väärtused, kuid see ei häiri protsessi. Intresside tõus on suhteliselt suur jama, see on ainukene raha mida sunnitakse rahval tasa teenima ja see ajab paljudel närvi mustaks. Aga raha on täna nii palju, et on vaja seda vaid liikuma sundida, tänase tagatisvaraga (kodanike deposiitidega + LTRO jne) saaks ka 1,5-2 korda suurema mulli püsti panna ilma mureta... Kõik mis vähegi väärtuslik ja piiratud ressurss peab lihtsalt mõistuse piirides kallinema.