Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 27 Feb 2018 17:44

spl wrote:/.../ups ! Päris paljud ei läinud alkoholi järgi. Las valitsus haugub edasi, eelarve pole nagu hambaauk, mille plommiga täidad./.../

Nagu ütles M. Thatcher - "socialism ends when you run out of other people's money".
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 27 Feb 2018 18:58

pop wrote:
spl wrote:/.../ups ! Päris paljud ei läinud alkoholi järgi. Las valitsus haugub edasi, eelarve pole nagu hambaauk, mille plommiga täidad./.../

Nagu ütles M. Thatcher - "socialism ends when you run out of other people's money".


Väga õige lause. Mind täitsa huvitav, kuidas sotsid ja kesk leiavad katteallikad aina suuremale aktsiisiaugule. Kõige hullem on selle juures see, et isegi kui aktsiise langetada, siis enam ei tule soomlaste horde jne. On termin tarbimisharjumis, kui see ära rikutud, siis seda tagasi pöörata suht võimatu.
spl
Site Admin
 
Posts: 15823
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 27 Feb 2018 18:59

spl
Site Admin
 
Posts: 15823
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 27 Feb 2018 20:38

:lol: ja noorem põlvkond tarku mehi jällegit kurdab, et normaalseid tarku naisi ei ole saada. Et "turul" vaid küünetehnikud, kelle võid esimese iPhonega ära osta - tehnoloogilised prostituudid.

Ene-Margit Tiit sündimuse suurendamisest: Eestis on kõrgharitud naistel partnereid raske leida
https://arvamus.postimees.ee/4422437/ene-margit-tiit-sundimuse-suurendamisest-eestis-on-korgharitud-naistel-partnereid-raske-leida

Eestil oleks oma Parship teenust vaja (nagu Saksamaal on), kus peaks mingid IQ testid esmalt olema, et kas ikka oled ka nii "tark" kui väidad.

---

Uh meenub Lennart Meri kõne, kus ta ütleb, palun ärge pange lastele keerulisi nimesid, see ei tee neist üliinimest. Viimasel ajal on tutvusringkonnas sündinud palju lapsi, krt sellised nimed, et ma ei suuda neid välja hääldadagi (IT meeste nali, et varsti VARCHAR(125) ka liiga lühike meie nimefriikide jaoks). Eesnimed aka 3 osalised, mingid sürrid välismaa nimede derivaadid. Ma alati öelnud, kui lapsel kaks eesnime ja need erinevad, siis minu jaoks see justkui kahestunud isik.

Kunagi oli uuring, et mida haritumad olid lapsevanemad, sest lihtsam nimi oli. Pean hakkama tuttavaid vist ümber hindama :roll:
spl
Site Admin
 
Posts: 15823
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 27 Feb 2018 20:39

:D Kas järgmiseks robot-mannekeenid ?

Drones model purses at Dolce & Gabbana fashion show
http://money.cnn.com/video/technology/2018/02/26/dolce-gabbana-milan-fashion-week-show-drones-purses.cnnmoney/index.html
spl
Site Admin
 
Posts: 15823
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 27 Feb 2018 21:00

spl wrote::D Kas järgmiseks robot-mannekeenid ?

Drones model purses at Dolce & Gabbana fashion show
http://money.cnn.com/video/technology/2018/02/26/dolce-gabbana-milan-fashion-week-show-drones-purses.cnnmoney/index.html

Nojah, aga see show on ikka palju ägedam:
https://youtu.be/DK6IGG5zRU8?t=61
td
 
Posts: 12288
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 27 Feb 2018 21:10

spl wrote::lol: ja noorem põlvkond tarku mehi jällegit kurdab, et normaalseid tarku naisi ei ole saada. /.../
Eestil oleks oma Parship teenust vaja (nagu Saksamaal on), kus peaks mingid IQ testid esmalt olema, et kas ikka oled ka nii "tark" kui väidad.

Tee ära, tasu võta aga IQ testi tegemise pealt ;) (see on nagunii litsenseeritud ja päris psühholoogilised testid ongi autoritasuga.)

(Kõrg)haridus on kõvasti ülehinnatud. Siin peaks ikka kõvasti rehitsema. Koolis võib ju käia, aga taibud tuleks ikkagi eraldada lammastest (või vastupidi). Mõni on ninaga taevas, kui paberi on saanud, aga praktilisi ülesandeid ei oska selle najal lahendada, teooria edasiarendamisest rääkimata. Ja kui ükskord jõuab õige aeg kätte, siis teeb kunagisele meesjuhendajale metoo-d.
td
 
Posts: 12288
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 27 Feb 2018 22:49

to td,

sellised asjad juba tehtud.
---

Mul tekkis deja vu tunne seda järjekordset EAS "toetuse" teemat lugedes, et tehakse miskit, ei hakka tööle...ja palju raha kuhugi kadunud. Mustkunstnikud, Ärmas talud, Oksendavad kivid.... 8-)

https://reporter.postimees.ee/4423831/reporter-eas-annab-vaaterattale-1-44-miljonit
spl
Site Admin
 
Posts: 15823
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 27 Feb 2018 23:58

sellel EAS-l peab ikka kõva seljatagune olema ...
ei oska muud arvata kohe selle jaburuse kohta, see ei ole rumalus vaid süsteem
td
 
Posts: 12288
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 28 Feb 2018 00:01

spl wrote:to td,

sellised asjad juba tehtud.
---

Mul tekkis deja vu tunne seda järjekordset EAS "toetuse" teemat lugedes, et tehakse miskit, ei hakka tööle...ja palju raha kuhugi kadunud. Mustkunstnikud, Ärmas talud, Oksendavad kivid.... 8-)

https://reporter.postimees.ee/4423831/reporter-eas-annab-vaaterattale-1-44-miljonit


Ma kohe huviga tahaks näha selle projekti seletuskirja ...Maailmas on terve hulk igasuguseid vidinaid, rattaid, sildu jne. HiinaS MITU jäljendatud Pariisi ja Veneetsiat jms. Selliseid plekkkuute on seal tuhandeid..suuremaid ja uhkemaid. jne. Milleks EAS raha eest võiks riik mõned lollid Tallinna olemust ja miljöödrikkuvad hooned ära osta ja lammutada... kuigi seegi on raiskamine. Ettevõtjatele tuleks kuidagi teisiti (mingite maksumeetmetega) survet avaldada ja nad ise panna oma saata likvideerima ja utiliseerima. Kuna enamus turiste tulevad suurtest megalinnadest siis need maksavad vaid erinevuste eest või siis selle eest mida neil pole. Soome turismitööstus avastas, et kõige paremini läheb kaubaks tühjus, puhas õhk, valgusreostuse vaba taevas ja ehitustega risustamata maastikud ja vaated. Soome metsatööstus juba on mures. Sadade ruutkilomeetrite kaupa võetakse järjest metsi turismitööstuse survel kaitse alla või lihtsalt ostetakse enampakkumise teel eest ära. Turismitööstuses toob mets ja loodusmaastik kordades rohkem hektari kohta sisse kui saekaatris. Ainuüksi mustikate või seentega on tootlikus suurem. Metsa saab ehk korra 70 aasta jooksul lõigata. Korralik mustika ja seenemets annab pea iga aasta saaki ja Aasia turistile saab seda muulgi ajal ööpäevaringselt eksootikana maha müüa. Ainult, et soomeski on liigselt kännupõldusid ja muidu ärarikutud maastikke. Sama on linnadega. Kaubanduskeskused turiste ei huvita...neid on nüüdsel ajal igas kolkas ja getoski. Eriti vähehuvitavad või põlgusväärsed on need hiinlaste meelest. Milleks tulla kaugele euroopasse ostma hiinas toodetud kaupa topelthinnaga...
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 28 Feb 2018 02:08

spl wrote:Ene-Margit Tiit sündimuse suurendamisest: Eestis on kõrgharitud naistel partnereid raske leida
https://arvamus.postimees.ee/4422437/ene-margit-tiit-sundimuse-suurendamisest-eestis-on-korgharitud-naistel-partnereid-raske-leida

asi võib olla ka selles, et meeste diplomile omistatakse liiga suurt tähtsust, korralik iseõppija võib olla huvitavam vestluskaaslane ja kõrgema palgaga kui diplomeeritud lödipüks; reeglina > 90% inimestest kujutavad endale sobivaks vaid üht ja sama < 10% vastaspoole esindajaist, kuid eks aeg teeb oma korrektiivid.

Neidudel tuleks natuke avarama pilguga ringi vaadata ja lisaks võtta ka teadmiseks, et meestele naiste diplomid ei loe, eeskätt loeb fertiilne välimus (võib võtta kui eufemismi sõnakombinatsioonile: noor, parajalt rinnakas ja parajalt sale neitsi - ideaaltingimustes), seks, täis kõht ja vaikne kodumeeleolu. (seega naiste diplomitel pole ka tähtsust, kui naine neid nelja kriteeriumi ei täida, ei tasu elada illusioonis; fertiilne välimus on alguses tähtis huvi tekitamiseks, hiljem koos elades on juba tähtsamad viimased kolm)

vt. ka
https://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Br ... ault's_Law
https://en.wikipedia.org/wiki/Hypergamy
---
ûllatavalt palju (meeste) kommentaare seal artikli taga, mis ühtivad minu seisukohtadega. (huvitav, kas need kommentaarid tulevad eesti või väliseesti inimestelt?) Kas need väited on valed või mitte, aga igal juhul peaksid andma mõtteainet. Sealsamas on ka hea link:
http://tinypic.com/view.php?pic=33x7ekl ... pWXqnldI-V
(Aga koguni 28 inimesele pole see link meeldinud)

Muumitrolli filmis ma ei saanud aru Nuuskmõmmiku tegelaskujust, nüüd saan aru, tema ongi MGTOW esindaja. (Nuuskmõmmik on rootsi keeles Snusmumriken - snus on teadupärast mokatubakas, mis on/oli vãga populaarne rootsi meeste seas; mumrik - seda ma täpselt ei tea, justkui nagu (omaette pobisev?) mehike vms. => Piibumehike oleks ehk eestindatud versioon?).

(minu enda isiklik areng on üle Muumipapa liikumas Koduvana-Nuuskmõmmiku suunal, piibu ostsin ka juba valmis, aga tõenäoliselt jääb see vaid "igaks juhuks" sahtlisse lebama; minu naine on aga endiselt Muumimamma, kes tahab, et kõigil oleks alati hea, käekoti asemel on tal alati kaasas väike seljakotike, hiljuti hakkas linnakese lastele korraldama raamatukogus käsitööringi, see kogub populaarsust, viimati oli 22 last seal koos oma vanematega. Vahva on koos vananeda!)
td
 
Posts: 12288
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 28 Feb 2018 19:11

Siin mingid metsatöösturid hakkasid ruigama, et me pole rüüstajad. Jee right: ma pole ealeski näinud sellist metsarüüstet, mis meil käib. Ma sattunud teedele, mille metsarüüstajad igavesti ära lõhkunud ja pole taastanud.

Eestlased eelistavad puhast keskkonda majandusarengule
https://www.err.ee/686450/eestlased-eelistavad-puhast-keskkonda-majandusarengule

Täiesti tõsiselt, ma enne oleksin palja peega (vaene), kui riigis mis metsadest lage kui kanapee sulil olemise aeg.
spl
Site Admin
 
Posts: 15823
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 28 Feb 2018 19:24

8-) E+ ja A+S+S kingitused omadele...osakond teavitab, isegi soomlased saavad aru, et meil aetakse jama:

Helsingi vaateratta omanik EAS'i matemaatikast: 7 miljonit eurot turismitulu teenida on võimatu
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/helsingi-vaateratta-omanik-easi-matemaatikast-7-miljonit-eurot-turismitulu-teenida-on-voimatu?id=81290855
spl
Site Admin
 
Posts: 15823
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 28 Feb 2018 19:35

td wrote:sellel EAS-l peab ikka kõva seljatagune olema ...
ei oska muud arvata kohe selle jaburuse kohta, see ei ole rumalus vaid süsteem

Tundub, et selles õhinapõhises asutises lonkab nüüd iga lüli...kahte jalga korraga. :HEAD
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/he ... d=81290855
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 28 Feb 2018 21:38

Tulevikuennustused ja probleemid lähitulevikus e. umbes seeaeg kui minu põlvkond peab pensionile minema aga selgub , et... :o
Üks asi on, et see põlvkond võib osutuda uskumatuteks kobadeks (arenenumate piirkondade lapsed ) on tõsisemaks katsumuseks nende vaimsed võimed. Inimesel on keha (eriti peopesa) ja aju areng otseses seoses. Mõned uurijad on veendunud, et ahvist mõtlevaks inimeseks saamise hüppe juures mängiski sõrmede areng ja osavus üliolulist rolli...
https://tervis.postimees.ee/4423675/ars ... hoida?_ga=
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 28 Feb 2018 22:44

katsuge oma lapsed saada muusikalist instrumenti (nt. klaverit) õppima - see on kogu ajutegevust arendav (silm, kõrv, taktiilne tunnetus, tulemuse ettekujutamine, vea korrigeerimine, kahe käe + jala koordineeritud tegevus jne.)
td
 
Posts: 12288
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 28 Feb 2018 23:39

Tegelt inimkonna suurim needus on need nutitelefonid, sest ma näen kuidas inimesed reaalselt jäävad lollimaks. Võtan kasvõi treeningsaali, seal istuvad kõik telefonis, ma tihti pean masinate tagant inimesi eemale peletama, kes unustavad ennast telefoni. Vaatasin, kuidas tehti trenni: max 20 min oli reaalset trenni, ülejäänud 65 min oli telefon. Mul siiani pole nutitelefoni, sest mulle meeldib oma aju siiani elus hoida ja mitte telefonis. Ehk tulevikus ostan Cat S61, aga seda ka tema praktilise poole pealt ehk.
---

Mul selline deja vu tunne ,et hirmus hakkab, 2007 kordub.

Sooman majanduskasvust: kraanade arv kinnitab seda, kuid ehitussektori hinnad on käest ära
https://majandus24.postimees.ee/4424999/sooman-majanduskasvust-kraanade-arv-kinnitab-seda-kuid-ehitussektori-hinnad-on-kaest-ara

2020 teine pool saab "põnev" olema, seda garanteerin ... :twisted:
spl
Site Admin
 
Posts: 15823
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 01 Mar 2018 08:40

Arhitektid jagavad ja soovitavad seda artiklit:

Nullenergia seadus: uusehitised muutuvad kättesaamatuks luksuseks (81)
Mihkel Tüür arhitekt
http://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=81268945
h
 
Posts: 1318
Joined: 26 Dec 2013 12:20

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 01 Mar 2018 10:20

Mish kui vana deflatsionist ennustab inflatsiooni vaid mõneks kvartaliks. Siis aga deflatsioon. Krt seda teab ....
https://www.themaven.net/mishtalk/econo ... A_mD2UqFdg

Tunnistan, et ei saa aru. Rahatrükk peaks ju varem või hiljem viima inflatsioonini ja kõik varasemad kohustused jäävad järjest väiksemaks ja saab võtta uusi kohustusi. Aga võibolla on koer maetud kuskile siia, et keegi ei taha neile enam laenu anda? Ei tea.
Ühes teises artiklis väidab ta, et krediidipõhisest rahatrükist on vähe kasu, kui FED ei stimuleeri laenamist (FED võib luua 5 triljonit, aga kui seda majandusele välja ei laenata, siis on see sama kui see 5 triljonit lennutada Päikese sisse.) Järelikult peaksime lähemalt uurima, MIKS siis enam laenamist ei toimu (laenuandjad ei taha laenata või laenuvõtjad ei saa laenata?)
td
 
Posts: 12288
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 01 Mar 2018 10:47

h wrote:Arhitektid jagavad ja soovitavad seda artiklit:

Nullenergia seadus: uusehitised muutuvad kättesaamatuks luksuseks (81)
Mihkel Tüür arhitekt
http://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=81268945


Valitsejad pole peast täiesti korras, esiteks ma julgen pakkuda, et selleks ajaks ka juba kv kriis. Neid hüperkalleid 0 energiamaju ei suuda keegi osta, samas see ajab ka olemasolevate majade hinnad kõrgemaks.
spl
Site Admin
 
Posts: 15823
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 01 Mar 2018 11:49

spl wrote:Tegelt inimkonna suurim needus on need nutitelefonid, sest ma näen kuidas inimesed reaalselt jäävad lollimaks. Võtan kasvõi treeningsaali, seal istuvad kõik telefonis, ma tihti pean masinate tagant inimesi eemale peletama, kes unustavad ennast telefoni. Vaatasin, kuidas tehti trenni: max 20 min oli reaalset trenni, ülejäänud 65 min oli telefon. Mul siiani pole nutitelefoni, sest mulle meeldib oma aju siiani elus hoida ja mitte telefonis. Ehk tulevikus ostan Cat S61, aga seda ka tema praktilise poole pealt ehk.
---

Nutitelefonid ei teeks kedagi lolliks ja pole üldse iseenesest halvad. Jama on selles, et nendest proovib üks põlvkond panna sõltuma liiga noori ja vanu ning ka ise ei osata piiri pidada.
Mõni aeg tagasi transpordi ja infrastruktuurivaldkonna kõige tähtsamad ninad ohates jõudsid kokkuleppele. Nutitelefon on transpordialal praegusel kümnendil kõige suuremat tähtsust omav tegur ja mõjutaja. Alates uurijatest, planeerijatest, projekteerijatest...teedeehitajateni, autotööstuse, igasususte teenuste pakkujate, bussijuhtide ja teeäärse infra omanikeni jne. kuni lõppkasutajateni...kõiki mõjutas vähemalt 10%... valdavalt 20-30% ...ja paljud pidid täiesti ennast ümber mängima või siis lausa pillid kokku panema.
P.S. Võimalused laienevad veelgi. Hiina mobiilitootja pani oma nutitelefoni autot juhtima...mobiilimessiga seotult läks see uudis liikuma.
https://www.youtube.com/watch?v=zrUlDbPaed4
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 01 Mar 2018 12:00

td wrote:Mish kui vana deflatsionist ennustab inflatsiooni vaid mõneks kvartaliks. Siis aga deflatsioon. Krt seda teab ....
https://www.themaven.net/mishtalk/econo ... A_mD2UqFdg

Tunnistan, et ei saa aru. Rahatrükk peaks ju varem või hiljem viima inflatsioonini ja kõik varasemad kohustused jäävad järjest väiksemaks ja saab võtta uusi kohustusi. Aga võibolla on koer maetud kuskile siia, et keegi ei taha neile enam laenu anda? Ei tea.
Ühes teises artiklis väidab ta, et krediidipõhisest rahatrükist on vähe kasu, kui FED ei stimuleeri laenamist (FED võib luua 5 triljonit, aga kui seda majandusele välja ei laenata, siis on see sama kui see 5 triljonit lennutada Päikese sisse.) Järelikult peaksime lähemalt uurima, MIKS siis enam laenamist ei toimu (laenuandjad ei taha laenata või laenuvõtjad ei saa laenata?)


Ilmselt üks konks on selles, erinevalt varajasemast, nüüd ju raha ei tule pressi alt vaid tekitatakse juurde digitaalselt. Miljard toanurgas ( :lol: selleks oleks ilmselt angaari vaja ja valvamiseks väiksemat eraarmeed. Pidevaks ülelugemiseks ja arvestuse pidamiseks kolmandat armeed käsitlejaid ja raamatupidajaid jne. ) on probleem ...kusagil kõvaketta nurgas arvestavaid bitte aga pole mingi kulu ega tüli.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 01 Mar 2018 12:25

Jah, seda minagi, et digiraha on kerge tekitada ja hoida ja liigutada. Saan aru, et deflatsiooni oht on kuidagi seotud võlgadest raha loomisega, aga edasi ei oska mõelda. (Loomulikult lisandub tehnilise progressi deflatsioonline mõju ka.)
td
 
Posts: 12288
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 01 Mar 2018 12:39

Lihtne küsimus peale järjekordset lennuki jama, Ülemiste järv on kõrval, tõenäosus et lennuk sinna kunagi tee leiab täispaakidega on vägagi suur. Kus on meie plaan B ? Kus tekib tallinnlastele siis joogivesi ?
spl
Site Admin
 
Posts: 15823
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby h » 01 Mar 2018 15:13

spl wrote:
h wrote:Arhitektid jagavad ja soovitavad seda artiklit:

Nullenergia seadus: uusehitised muutuvad kättesaamatuks luksuseks (81)
Mihkel Tüür arhitekt
http://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=81268945


Valitsejad pole peast täiesti korras, esiteks ma julgen pakkuda, et selleks ajaks ka juba kv kriis. Neid hüperkalleid 0 energiamaju ei suuda keegi osta, samas see ajab ka olemasolevate majade hinnad kõrgemaks.


TÄISARTIKKEL -- ET RAHVAS LOEKS, ARHITEKT JAGAB

Liginull
2020 aasta jaanuarist hakkab Eestis kehtima seadus, mille kohaselt peavad kõik ehitusluba taotlevad uusehitised vastama eranditult liginullenergia standardile. See tähendab, et täna ehitatavad majad, mille energiatarve on ca 160-200 kW h (a.m2) peavad hakkama saama 100 kW h (a.m2) energiaga. Käivitatud protsessi laiemaks eesmärgiks on saavutada Euroopa Liidus kokkuhoid küttekuludelt, vähendada sellega CO2 jalajälge ja ühtlasi pidurdada kliimamuutused planeedil Maa. Vastavalt üldisele EL direktiivile on eesmärgiks 20% küttekulude vähenemine 30 aasta perspektiivis. Eesmärk on hea, kuid selle saavutamiseks valitud vahend küsitav.
Lubatav energiakasutus hoone käitamiseks väheneb Eestis seega kohalikul initsiatiivil üle kolmandiku. Enamikul juhtudest peab hoone ehitaja investeerima täiendavalt kas päikesepatareidest väikese elektrijaama loomiseks või ehitama pisikeste akendega lamineeritud ebamugava hoone, milles õhk liigub eranditult ainult soojusvahetiga ventilatsiooniseadme kaudu. Uushoonete rajamine kallineb hüppeliselt ja seda kohustuslikus korras.
Liginullenergia standardit täitva hoone ehitus kallineb võrreldes C-klassi majaga sama palju, kui hoitakse kokku hoone küttekuludelt kokku ligikaudu 30 aastaga (vastavalt TTÜ uuringule). Kui A-klassi üle-mehhaniseeritud hoone töötab perfektselt ja riketeta, siis jõuab A-klassi hoone alg-investeering nulli alles 30 aasta pärast, võrreldes C klassi hoone rajamiseks tehtud soodsama alginvesteeringuga. Planeeti päästva A-klassi uushoone avamise hetkeks on juba hiina päikesepaneelide, ventilatsioonisüsteemide, akude, generaatorite, teipide, villade ja igasugu automaatika tootmiseks ühekorraga ära kulutatud energia, mis võrdub 30 aasta jooksul kokku hoitava energiaga. Selliselt on energiabilanss 30 aasta lõikes enam vähem nullis nii A kui C energiaklassi hoone puhul. Ühte on kallim ehitada, teist on kallim kütta! Näiliselt kütmisel kokku hoitav energia kulutatakse lihtsalt ära ehituse kallinemisel, seda aga seadus ei käsitle.
2020. aastal lõpeb Eestis käimasolev eurotoetuste meede ja ühtlasi rakendub Eesti poolt kehtestatud kohustus rajada kõik uushooned A-klassi energiatarbele vastavad. Seega toimub alates 2020. aasta jaanuarist möödapääsmatult MKMi poolt loodud hüppeline ehituse kallinemine, mis on sünkroniseeritud toetusrahade vähenemise hetkega. Aeg on hakata ennast selleks mõõnaks ette valmistama. Riiklikult ühtegi uuringut selle olukorra analüüsimiseks minu teada algatatud pole, seega peab iga kodanik ise mõtlema, mida ette võtta. Tekkiva olukorra mõju regionaalpoliitiliselt nii ELi tasandil kui Eesti mõõtkavas on väga selge. Ääremaadele ehitatakse vähem ja uushoone muutub elitaarseks enamusele kättesaamatuks luksuseks. Eesti muutub veelgi marginaalsemaks ELi kaardil ning maapiirkonnad Eestis ei saa enam endale lubada uusehitisi ja peavad kasutama vanu amortiseerunud hooneid.
Kas regionaalpoliitilise ja kohaliku omapära arvestamine selle Liginull Eurodirektiivi valguses on Eestile Brüsseli poolt üldse lubatud? On küll, sest iga ELi liikmesriik peab ise määratlema metoodika, mille järgi analüüsida uushoonete energiatarvet ja mõju keskkonnale. Hetkel on Eestis tehtud analüüsid keskendunud kitsalt hoone käitamiseks kuluvale energiale, jättes täiesti tähelepanuta ehitamiseks kulutatud energia. Kogu riiklikult rakendatav seadus tugineb vaid ühele TTÜ uurimusele liginullenergiahoonete kulutõhususest, mis ei arvesta analüüsimeetodites ei hoone konteksti, CO2 tarvet kasutatud materjalides ega hoone elukaart. Kindlasti ei tohiks sellisel tasemel põgusale dokumendile toetada riiklikult kehtestatud hoonete loomise standardeid. Hetkel Eestis rakendatav metoodika on algeline ja puudulik. See ei arvesta hoone rajamiseks kulutatud energiat, mis on hoone elukaaare energiabilansist 80%. Kütmisele kulutatakse 50 kasutusaasta jooksul vaid 20% hoone elutsükli energabilanssist. Analüüsimata on õhutihedate isoleeritud hoonete mõju inimese tervisele ja töövõimele. Samuti ei ole analüüsitud seadmete vananemist ja vajadust neid uuendada.
Kahe aasta perspektiivis muutub Eestis illegaalseks ilma eraldi isoleeritud õhukanalita ahjuküttega hoone, mille vahetab välja riiklikult kehtestatud hiina päikesepatareidega varustatud õhutihe teibitud kuubik. Eesti keelustab uusehitistena traditsioonilised elamutüübid, kuna selle abil pole võimalik formaalselt saavutada liginull-energia hoone standardit. Tegemata on riigi poolt üldine keskkonnamõjude hinnang, mis käsitleb liginullenergia standardi mõju elukeskkonnale Eestis.
Liginullenergia teabepäeval räägitakse tõsimeeli õhutiheduse kontrollist hoonete vastuvõtmisel - kui hoone pole piisavalt õhutihe, siis kasutusluba enam ei saa. Ühtlasi räägivad spetsialistid häbenemata probleemidest, et kui käivitada õhutihedas hoones köögikubu, siis tekib mõneks ajaks alarõhk ja lapsed enam uksi lahti ei saa, sest kiiret kompensatsiooniõhku ei tule kuskilt peale. Kilplased hakkavad oma ehitusideedega vägisi kangastuma sellises kontekstis, kus keskendutakse jäägitult hoone ühele aspektile ja unustatakse selle käigus kõik ülejäänu!
Eestis on kasutatavat elamispinda hetkel ca 40 milj m2. Igal aastal ehitatakse juurde vaid 0,7% sellest. Kui järgmised 30 aastat ehitada kõik uusehitised A klassi hooneteks ja need ka selliselt toimivad ilma riketeta ja tõrgeteta, siis 30 aasta pärast oleme võitnud üldistelt elamute küttekuludelt vaid 14% võrreldes tänaste kuludega. Kui sama perioodi vältel teostada unistus, et ühe elaniku kohta on Eesti riigis täna kasutatava 30 m2 asemel 40 m2 kasutatavat elupinda, mis Kesk-Euroopas on juba saavutatud, siis seisame 30 aasta pärast hoopis olukorras, kus ehitades 30 aasta jooksul kõik majad Liginullenergia hooneteks suureneb aastane energiatarve hoonete käitamiseks Eestis tänasega võrreldes hoopis 14%, kuna lihtsalt on palju rohkem pinda mida kütta! Seega tulemus on vastupidine oodatule! Ehk siis tegelik planeedi päästmine jääb ära. MKM on ELi direktiive sisu vaagimata tõlkinud lihtsalt tingivast kõneviisist käskivasse. Riiklik majanduslik ja keskkondlik mõju ei ole veel selle seaduse kontekstis eestlastele pähe turgatanud, rääkimata läbimõeldud tegevuskavast.
Üks näide kilplaste loomingust on Tallinnas asuv hiigel-ministeerium, mis ehitatud vähem kui 20% aknapinnaga fassaadi üldpinnast. 80 % välisseinast on valge klaasiga kaetud tumm kiletatud sein. Ühtegi avatavat akent selles majas pole! See on kõigile eeskujuks olev teoreetiliselt ligi-null energia hoone, mida peaks järgima kahe aasta pärast eranditult kogu uus arhitektuur Eestis. Südikas liikmesriigis taheti kõige paremat, aga saavutati hoopis täielikult loodusest isoleeritud küllaltki ebamugav töökeskkond ministritele järgnevaks 50 aastaks. Käsu korras ja ilma piisava sisulise keskkondliku analüüsita tabelite kehtestamisel saavutame olukorra, kus planeedi päästmise sildi all ehitatakse kalleid mehhaniseeritud hooneid, mida on ebamugav kasutada ja mis ei ole tervislikud. Kallis ehitamine ei ole kokkuhoid!
Kuidas käituda sellises kontekstis, kus normid on juba Eestis kehtestatud, aga laiemat konteksti arvestavat analüüsi pole veel alustatud? 2020. aasta jaanuaris soovitaksin sõbrale maja ehitades sisustada sellesse liginullenergia tuba, mis eluruumina vastu võetakse. Ülejäänud hoone võiks võtta arvele mitteköetava abipinnana. Selliselt on võimalik rajada mõistliku ehitushinnaga traditsiooniline hoone ka tulevikus. Meenub olukord, kus ENSV regulatsioonide tingimustes koosnes suur osa eramu arhitektuurse projekti seletuskirjast selgitustest, kuidas pool kavandatud hoonest ei ole mitte toad, vaid trepikojad ja pööningud, sest elupinna suurus oli normeeritud riiklikult. Õnneks on meil geneetiliselt ja ajaloolise kogemusena olemas tarkus, kuidas ülenormeeritud liikmesriigi tingimustes ellu jääda. Siiski oleks maru hea, kui käituksime rohkem Vabariigina ja enne ELi direktiivide tingiva kõneviisi käskivasse kõneviisi tõlkimist mõtleksime oma peaga. Saan aru , et seda on mitteavatavate akendega lamineeritud ministeeriumihoones raske teha, aga peab siiski selle poole püüdlema või vahel sealt väljas värsket õhku hingamas käima, see on tervislik.
h
 
Posts: 1318
Joined: 26 Dec 2013 12:20

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 01 Mar 2018 16:02

td wrote:Jah, seda minagi, et digiraha on kerge tekitada ja hoida ja liigutada. Saan aru, et deflatsiooni oht on kuidagi seotud võlgadest raha loomisega, aga edasi ei oska mõelda. (Loomulikult lisandub tehnilise progressi deflatsioonline mõju ka.)

Üks asi veel,mis mind kukalt kratsima paneb ja paljude jaoks probleem. Enamuse asju...just see, kuhu siiani läks lõviosa investeeringute mahust, on suuresti ära tehtud. Kohati isegi üle investeeritud ja praeguses üha suuremat hoogu saavas digitaliseerimistuhinas määramatu (valdavalt selgelt negatiivse) tulevikuväärtusega. Kohati on lausa sedasi, et investeeringu ärajätmine (mõnedel juhtudel edasilükkamine) on suurema tulevikutootlikusega kui investeeringu ärategemine. Valdavalt on see probleem seotud ehitustegevusega. Lisaks veel mainitud tehnilise progressi deflatsiooniline mõju.
Laialivalgumise vältimiseks vaatleks meie kaubanduskinnisvara olukorda. Täiendavaks kitsenduseks Ülemistel toimuv.
T1 oma mõtemallimuutvate loosungitega jms. trügis peale. + ühisrahastus e. juba iseenesest muutis raha väärtust. (Tegi ta sellega kallimaks või odavamaks krediidiraha?) Ülemistele lisandub suur Selver (lähipoena juba kohal)
http://www.kaubandus.ee/uudised/2017/04 ... mottemalli
Ülemiste Keskus läks sellest närvi ja alustas enda suuremaksehitamist. Endise Rimi ala lammutatakse (suhteliselt uus hoone siiski...vaevalt see ennast konstruktsioonina ära tasuda suutis) ja ehitatakse kolm korda suuremana...
Siis andis endast teada paberivabrikutaguste hoonete omanik ja asus seal lammutama... Välja hõikas, et hakkab projekteerima ja ehitama enda kaubanduskeskust. (Ankurrentnik teadmata).
Seejärel avaldati ajakirjanduses lood Lidli tulekust ja keegi julges väita, et Prisma (Sikupilli Prisma kujul olid nad juba ammu seal olemas) on üleliigne turul.
Ei läinud kaua Kui Prisma andis oma kohaloleku signaali...Andis teada, et hakkab 24 h poeks. Kui ta selle tõesti saavutab ilma täiendavate kuludeta...siis sisuliselt ajaühiku suhtes peaaegu kahekordistas oma kaubandusliku kohalolu. Ilma midagi juurde ehitamata. Võimalik, et ka midagi eriti ekstra investeerimata:? Ilmselt see uudis survestas Konsumit omapoolse digikaubandussõnumi väljatulemise ajastamisega (kommunikatiivne tulevikku suunatud digikaubanduslubaduse uudis.) http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/co ... d=81300299

Kui see kõik (ja kindlasti veel midagi...Lidl, Amazon, mingid robot poed...on samuti lähima paari aasta jooksul arvatavasti kohal) valmis peaks saama, siis mida edasi teha? Jagada inimestele "Tasuta"raha selleks, et seal keegi midagi ka tarbiks :?: :idea:
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 01 Mar 2018 16:25

projekteerija wrote: /.../ mida edasi teha? Jagada inimestele "Tasuta"raha selleks, et seal keegi midagi ka tarbiks :?: :idea:

siis on paralleel Vana-Rooma langusega veel ilmsem, seal ju ka lahjendati raha hõbedasisaldust.

See oleks muidugi veel odavam populaarsus kui riigi laenukoormuse kasvatamine (ja küllap aitaks ka majandusel tarbida ja inflateerida), aga praegu veel ei julgeta/taheta seda teha (praegune süsteem jagab seda raha eliidile ja sisuliselt lihtrahvas veel ei pahanda, küllap lihtrahvale jagamine on jäetud kriisiaegade jaoks, kui rahvas märatseda ähvardab)
td
 
Posts: 12288
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 01 Mar 2018 17:36

õudus! :shock: :shock: :shock:

Vaatan seda artiklit ja meenub, et kunagi lasteaias oli selline tüdruk, pärit heast perekonnast ja väga hästi kasvatatud-õpetatud - ja nüüd selline lugu. Jube. Miks küll hõbelusikaga sündinud inimese elu nõnda peab lõppema?
Teine lugu oli palju aastaid tagasi, kui kohtasin haiglas ühte kiilaspeaga noort naist, kes sai keemiaravi ja varsti suri, teda ma ära ei tundnud, aga nimi (mitte eriti sage) oli sama nagu minu lasteaiakaaslasel ning alles pärast jõudis mulle see kohale.....
td
 
Posts: 12288
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 01 Mar 2018 21:50

:roll: USA käivitas täna sisuliselt kaubandussõja oma alumiiniumi ja terase tollidega. Usun, et Hiina vastu ei tule nõrk...ntx iPhonedele pannakse +35 tollimaks juurde.

Ameerikas lähevad nüüd autod kallimaks ja ka kõik purgijoogid.
spl
Site Admin
 
Posts: 15823
Joined: 12 Feb 2008 20:59


PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 7 guests