neto wrote:Viimane USA-s tehtud uuring näitab, et elektriautode kasutamine külmas kliimas on arvatust palju problemaatilisem. Juba - 7 kraadise külmaga väheneb akude ressurss ligi 40%. Kampaaniakorras kiire üleüldine elektriautodele üleminek Põhja-Euroopas on hullumeelsus.
https://www.cnbc.com/2019/02/06/aaa-con ... ather.html
Kas elektriautole pakuks põhjamaades alternatiivi vesinik? Järgmised kümme aastat annavad sellele vastuse.
Seni, kuni pole lahendatud statsionaarse energiatootmise probleem (piisavalt energiat elektri/vesiniku tootmiseks), ei ole kuidagi võimalik kaotada diiselmootoreid (veoautod, laevad jne.). Seni, kuniks on diisel, säilib ka bensiin, sest bensiinil kui diislikütuse tootmise kõrvalproduktil polegi seni muud kasutust. Toornafta töötlemisel tekib bensiini umbes sama palju kui diislit. Eranditult bensiinimootoritele üleminek tähendaks energiaefektiivsuse langust (diiselmootor on efektiivsem) ja siis tekiks ka küsimus - mida teha diisliga? Gaas on muidugi üks võimalus, aga ikkagi: süsihappegaas jääb.
Minust on saanud diislifänn. Kui auto sattub avariisse, siis akupatarei võib põlema minna, välja voolav bensiin plahvatada. Vesinik koos õhuga on paukgaas. Seevastu diisel süttib üsna vaevaliselt. Lämmastikoksiidi ja nanoosakeste koha pealt muidugi ... nojah.
Veel energiakandjate ohutusest. 500 km sõiduvaruga auto peab tahes-tahtmata kaasas kandma kogu seda energiat, mis on vaja selle maa läbimiseks. 100km/h sõidukiiruse juures vabaneb see 5 tunni jooksul, kuid sellise kiirusega vastu seina põrkamine on eluga kokkusobimatu. Nüüd kujutagem ette, kui see 5 tunni jaoks ette nähtud energia vabaneb avarii korral mõne sekundi või minuti jooksul .... Sisepõlemismootorite kasutegur on 25% kandis. Kui õnnestuks luua mootor, mis kaasa võetud energia kasutaks ära ligi 100 %-liselt, tähendaks see ikkagi bensiini ekvivalendis > 1 tunni jaoks > 50 hobuse võimsust, mis vabaneks mõne sekundi-minuti jooksul (ehk 3000 hobust korraga tegutsemas 1 minuti jooksul)