spl wrote:to td,
üks asi on õpetada lastele säästmist, aga tuleb arvestada ka kõiki neid finantskollapseid, mis sellesse ajaaknasse jääb. Ehk pead ikka leidma eriti likviidsed varad millesse investeerida.
varade hajutamine liikide ja geograafia alusel on abiks, näiteks
10% puhast kulda (või siis ka kullasegust ehteid, millel ka praktiline väljund, kui soov demonstreerida, aga ostu-müügi hinnavahe on siis suur)
10% antiiki (kuulsate kunstnike pildid, väärismetallist vanad mündid)
30% välja renditavat kinnisvara enda lähedal (=> RAHAVOOG)
20% aktsiaid omal maal (soovitavalt dividendiaktsiad => RAHAVOOG)
30% suurfirmade aktsiaid välismaal, soovitavalt seotult infrastruktuuriga (näiteks: veevärk, kaablivõrk, raadiosagedused (soovitavalt dividendiaktsiatena => RAHAVOOG); kahjuks on Eesti pankades väljamaa aktsiate hoidmise tasu, mis sööb sissetuleku, kui aktsiaid on vähe.
(Võlakirjadega on asi karmim - seni, kuni tootlus ületab inflatsiooni, on OK, aga enamasti ikka tuleb rahareform ning materjal on see, mis jääb. Mina võlakirju ei omaks ja ei omagi.)
Antud näites: rahavoo annab kuni 80% varadest, kodumaale on paigutatud 50-60% varadest (kui väljamaal hinnatud antiik, siis 50% varadest); kergesti kaasa võetav on 10-20% varadest (kuld+antiikmündid), teatud mööndusega 40-50% (kui väljamaal õnnestub tõestada, et oled väljamaa firmades aktsiaosanik)
P.S. Eluase ei ole investeering vaid kulumaterjal, kuid teatud juhtudel aitab siiski raha kokku hoida ning vana inimese jaoks ka emotsionaalse väärtusega. Kas omada autot või kutsuda takso - igaüks ise peaks tegema tasuvusanalüüsi, sealhulgas sisse arvestama ka auto pidevalt väheneva hinna, parkimiskulud (garaaži saaks hoopis välja üürida?), hoolduskulud, ülevaatuskulud ning juhiloa omamise kulud, samuti liikluskindlustuse.
Minu enda pensionisüsteem on veel poolik, aga püüdlen selles suunas.