Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 07 Dec 2017 15:39

Sellel mehel pole peas kõik korras, ma ei kujuta ette, kuidas järgmine president suudab lahendada kõik need jamad, mida Trump kokku keeras. Keegi Trumpi lähedastest pidi juudiverd olema rõhutati uudistes.

Trump süütas Palestiina püssirohutünni
https://maailm.postimees.ee/4336099/trump-suutas-palestiina-pussirohutunni
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 07 Dec 2017 15:44

pop wrote:Seega - nende tulevikuvisioonide osas toimub väike kollaps vist küll - nt nägemus sellest millised on mõne ettevõtte rahavood/dividend tulevikus (aktsiad esindavad seda), või tõenäosus oma võlga koos intressidega tagasi saada (laenud koos üldise demograafilise taustaga ja "majanduskasvuga"), või riikide võlakirjade tootlused (sama - demograafia/maksutulud) jne jne.
/.../ kui sellist "intellektuaalset proletariaati" on üle kriitilise piiri siis lihtsalt tehakse lõppkokkuvõttes konsensuse alusel reeglid ümber nii et suur osa võlgadest kirjutatakse korstnasse (nad on seal nagunii, see lihtsalt fikseeritakse ametlikult).

Meeldetuletus kõigile lugejatele, et täna ringi liikuval rahal ei ole katet, see on lihtsalt kokkulepe, et selle ühe-null-nulli eest annan mina sulle ja sina annad mulle ning riik tahab ka neidsamu nulle. Veel hullem - sisuliselt on tegemist negatiivse varaga (raha väljaaandja (ehk see, kes vastutab raha "väärtuse" eest) on võtnud võlgu, mitte ei hoia tagatisena vastavat summat mingeid varasid). Kui asi läheb karmiks, lasevad kõik (rahasüsteemist) jalga. Hoidke oma töö vilja varas, mis on (võimalikult kergesti) vahetatav vajalike hüvede vastu, raha kasutage vaid teistega suhtlemiseks (hädapärases koguses).

----

krüptorahal on kindlasti huvitav tulevik, kuid kas see saab olema pelgalt üldtunnustatud kokkulepe (nii nagu suures osas kullal, millel on suht väike ellujäämiseks vajalik tarbimisväärtus) või on tal siiski ka "intrinsic value" - nõnda hea vahetusomadus (*mittepaljundatav, mittevõltsitav, mittevarastatav, mittenuhitav, hästi tükeldatav, hästi säilitatav), et see iseenesest teeb ta väärtuslikuks. Kuna sellise ...koini kõrvale saab luua järgmise sarnase uue nimega ...koini, siis see "intrinsic value" ei ole nii unikaalne ja teeb ta selleks rahaks, mis on üheks paljudest omataoliste seas - seega sisuliselt muutub ikkagi jälle kokkuleppeks ja tema väärtus sõltub sellest, kui suur on "sotsiaalvõrgustik" tema ümber (Metcalfe's law). Kui silmapiirile ilmub paremate vahetusomadustega "vehicle", siis tasapisi kõik kolivad üle uude keskkonda ning vana üldtunnustatud süsteem muutub vananenuks ja hüljatuks. (vt. orkut=> facebook; faxsimile => e-mail etc.). Sisenemisfaasis oleva krüptoraha ("vehicle") väärtus kasvab tormiliselt, väljumisfaasis oleva krüptoraha väärtus langeb tormiliselt. Kuna iga sellist ...coini on võimalik täiustada lõpmatult, siis see protsess jääb mõnda aega kestma kuni saavutatakse enam-vähem toimiv süsteem, millest enam ei viitsita järgmisse kolida (kuni aga selgub, et seoses arvutivõimsuste kasvuga on vana krüptolukk muutunud ebakindlaks ja hädavajalikuks osutub uude ...coini kolimine).
------------------
*mittepaljundatav - seda omadust pole kunagi võimalik saavutada, sest vana süsteemi kõrvale saab alati luua analoogse uue süsteemi; ühe ...coni eelistuse loomiseks oleks abiks muidugi riiklik regulatsioon (riik tunnustab maksukogumisel vaid seda ...coini), kuid see ei takista alternatiivsete süsteemide käigusolemist. Analoogia sellega, kui riik looks endaga suhtlemiseks mingi oma facebooki, kuid rahvas suhtleb omavahel mingis teises facebookis.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 07 Dec 2017 16:30

kui krüptorahade süsteemil õnnestuks areneda ilma piiranguteta, siis ma arvan, et kujuneks välja selline infrastruktuur:
- portaalid lihtsaks krüptoringlusse sisenemiseks ja sealt väljumiseks: koht, mis on seotud pangaarvega (sarnane sellega, kuidas toimub aktsiate elektrooiline ost-müük); hiljem omandavad pigem sellise funtsiooni, et nende kaudu saab krüptoringleja väljuda tavalisse rahasüsteemi, kui see veel alles on jäänud
- kursitabelid ja rahavahetuskohad ühest krüptorahast teise minekuks (kui on vaja majanduslikult suhelda inimesega, kes on teise krüptoraha fännaja)
-krüptoraha terminalid poodides arveldamiseks (tõenäoliselt nutiseadme baasil)

Sellise infrastruktuuri ülesehitus täna juba käib ja võiks jõuda valmis paari aasta jooksul, kui kaoks risk, et riik teeb selleks takistusi.

Sellise infrastruktuuri toimimine võiks välja näha nii:
lähen pooodi, poes on hinnad a-koinides, mina aga olen b-koini fänn. Juhul, kui ma ei ole harjunud hindu võrdlema a-koinides, siis QR-koodi skännimine hinnalipikul annab minu nutitelefonisse hinna b-koinides. Ostu sooritamiseks saadab nutiseade minu b-coinid läbi rahavahetuspunkti müüjale a-koinides, müüja näeb oma nutiseadmes rahalaekumise kinnitust ja annab kauba üle. (e-poes on asi veel lihtsam)

Kui selline infrastruktuur ...coinide omavaheliseks vahetuseks on loodud, siis võiks kaduda sisuline erinevus erinevate ...coinide vahel. Selline infrastruktuur ise ongi see krüptoraha "intrinsic value" ja (puusalt tulistades arvan, et) siis pole erilist vahet, millises krüptorahas askeldada (oluline on vaid see, et ta oleks turvaline ja aktsepteeritav rahavahetajate poolt, s.t. oleks selles rahavahetuse kursitabelis esindatud). Aga ka selles süsteemis jääksid alles tormid veeklaasis, kus osa rahvast aegajalt massiliselt siseneb või väljub mõne ...coini suunas, mis teeb kursikõikumised väga suureks. Mida rohkem on aga süsteemis kasutajaid, seda väiksem on ka võibolla volatiilsus - inimeste positiivsed ja negatiivsed emotsioonid neutraliserrivad üksteist (nii nagu on välja kujunenud mobiilioperaatorite eelistused ja hinnaerinevused nende vahel eriti ei muutu - mobiilioperaatorit on muidugi vahetada keerulisem kui krüptovaluutat)
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 07 Dec 2017 17:08

kui selline infrastruktuur tõesti sünniks, siis ma kardan, et kulla hind vajuks sügavikku - seniks, kuni risk selle infrastruktuuri lagunemiseks (riiklike piirangute, elektrikatkestuste, arvutiviiruste, turvakoodi sissemurdmiste tõttu) jääks väikseks. Kui ilmnevad esimesed tõsisemad märgid infrastruktuuri lagunemisest, siis kulla hind jälle kerkiks kõrgele üles.

Kas tänases maanias tasuks hoopis investeerida sellesse infrastruktuuri selmet osta ...coine? Arvan, et jaa (aga kuidas????). Kullapalaviku ajal saavad rikkaks need, kes müüvad labidaid.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 07 Dec 2017 18:10

pop wrote:
Üks oluline jama kogu asja juures (kui rääkida "average Joe" tulevikuvisioonidest) on pensionid, ja ühiskonnad mis nendest oluliselt sõltuvad (nt USA).

Selles osas isegi meie poliitikutel tekkinud veendumuslik usupuudus.
https://arvamus.postimees.ee/4335325/he ... ele-sammas
Teistsugust usku omavatel on selline nägemus.
https://majandus24.postimees.ee/4336649 ... undetu?_ga

Mulle tundub selline uskude kiire ja sage vahetamine üsnagi kahtlane. Massid võiksid selliste tegelaste ja seltskondade osas olla palju täpsemad.
Mina olen sellega seoses pidanud toetuma sellele, mida aastakümneid tagasi loengus kuulama olen pidanud. Ja ka eksamitel ja arvestuste tegemisel (usukinnitus :?: ) omandamist tõestama.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 07 Dec 2017 18:22

td wrote:
pop wrote:Nero-Caligula ajal vist ajalehti ei olnud, siis oleks huvitav võrrelda. Õhtumaade kultuur (vähemalt avalikus ruumis) hakkab vist jõudma teatava ammendumiseni. (click at your own discretion). Telhvi on pidanud seda oluliseks oma esilehel esitleda.

Varsti on kõik piirid kombatud ja ületatud, mida siis ette võtta? Mida selline seisund tähendab ühiskonnale?

Nero-Caligula ajal oli delfi rollis seinad (grafiti) ja ametlikud tahvlikesed. Pompei jms. seintelt saab siiani lugeda vastava sisuga infot. Nii hinnad kui teenused ja teenustest saadud tagasiside või lihtsalt keelepeks oli leitav. Samas praeguses me too, ahistamise , igasuguse seksismilegi vihjamise ajastul on seda pealkirjagi imelik silmitseda. Delfi seinte lammutamise tolmgi peaks juba hajunud olema...
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 07 Dec 2017 18:51

spl wrote:Teine asi, mis peale hinna debiilne, on see ...

Krüptorahast on saanud keskkonda saastav investeerimisobjekt
http://novaator.err.ee/647244/kruptorahast-on-saanud-keskkonda-saastav-investeerimisobjekt

Suur osa krüptoraha loomiseks kuluvast elektrist toodetakse fossiilsete kütustega. Suure tarbimise tõttu on oluline võimalikult odav elekter. Nii asub pea kaks kolmandikku ettevõtteid Hiinas, kus toodetakse elektrit kivisöest. Seetõttu kasvab keskkonnale avaldatav koormus ning nullitakse puhaste taastuva energiaga saavutatud ja kogu maailma jaoks kasulik efekt.

Teoorias peaksid siiski kõige odavamad tootjad peale jääma. Ntx. need kes seda teevad külmas kliimas ja kasutavad jääksoojuse ära eluaseme vms. kütmiseks või siis need kes kaevandavad maailma odavamate ja tõhusaimate päikesepaneelide all vms. kus energiat üle jääma juhtub.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 07 Dec 2017 19:15

märgiline uudis pittkoini maaailmast
http://steamcommunity.com/games/593110/ ... 4955433613

(aga jah, hind juba 19 000)

artikkel WSJ-s
https://www.wsj.com/articles/is-it-time ... 1512409004
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 07 Dec 2017 19:37

td wrote:kui selline infrastruktuur tõesti sünniks, siis ma kardan, et kulla hind vajuks sügavikku - seniks, kuni risk selle infrastruktuuri lagunemiseks (riiklike piirangute, elektrikatkestuste, arvutiviiruste, turvakoodi sissemurdmiste tõttu) jääks väikseks. Kui ilmnevad esimesed tõsisemad märgid infrastruktuuri lagunemisest, siis kulla hind jälle kerkiks kõrgele üles.

Kas tänases maanias tasuks hoopis investeerida sellesse infrastruktuuri selmet osta ...coine? Arvan, et jaa (aga kuidas????). Kullapalaviku ajal saavad rikkaks need, kes müüvad labidaid.


Praeguse aja vaimuks (äriideeks) ei ole investeerimine n.ö. labidatesse (kuigi ka nendega on head vaheltkasu tehtud) vaid millegi või kellegi ahelast (süsteemist) väljalõikamine. Soovitavalt siis võimalikult kalli, problemaatilise või kuluka lüli-osalise ahelast väljasaatmine. Krüptorahade osad ideoloogid on ntx. rõhutanud ,et nende ideeks on kaotada pangad (tohutud uhked hooned, säravad teenindussaalid, kallid arveseadmed-teenused jms.) ja pankurid (hästilõhnastatud imago, kõrged palgad, poliitiline jms. glamuur ...) jms. Viimase aja kiunu kuuldes võib kahtlustada, et mõned koerad on juba pihta saanud või kardavad seda...Average Joe ju pole veel siiani kiunatanud.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 07 Dec 2017 21:45

td wrote:märgiline uudis pittkoini maaailmast
http://steamcommunity.com/games/593110/ ... 4955433613

(aga jah, hind juba 19 000)

artikkel WSJ-s
https://www.wsj.com/articles/is-it-time ... 1512409004


Kui see raha mis praegu cyptos on (ca 400 bio), on reaalne, siis on asi tõsine. See on mass mida on juba raske murda. Isegi kui reaalset raha on ca 100 bio, siis on maailm mures. Isegi tuimalt jõuga üle sõita on paha, sest kui see papp kaob ükskõik missugusest süsteemist, siis on tagajärjed tõsised. Võibolla ma alahindan narko ja muud sitaraha massi maailmas ja selle mõjuvõimu, kuid pole vahet mis raha on süsteemi taga, see mass on süsteemi häiriv ja mõjutav. Tal puudub küll otsene võim ja sõjavägi ja paljud mõjutushoovad, kuid see mass on suur ja inertsus on hetkel väga tugev. Sellise emotsiooniga on võimalik väga paljusid enda poole kallutada ja panna vajalikus suunas liikuma. Näiteks süsteemselt paremini toimivad IOTAd võeti kiirelt vastu ja see on tugev sõna. Hirm toimivale päris korraliku alternatiivi näol ja kui nüüd kujuneb välja veel tarbimisvõrk, sest mängus on märkimisväärselt palju tegelasi ja nad lihtsalt on kujunenud kokkulepetega nõus, siis näeme maailmas piisavalt anarhilisi protsesse. Kui mingi tehniliselt odava vidina kasutus tõuseb osakaalus kasvõi 5-10% peale, siis peale seda teda enam pidama ei saa. Tuleb üpris omapärane kodanikuühiskond, eeldatavasti ka vanakoolimeeste jõukasutus, kuid nad peavad tugevalt nuppu sügama, sest ega nad väga aru ei saa kuidas seda rünnata.. Aga praegu on pilt usukumatu, tegelikult hullult huvitav, kuid täiesti uskumatu...
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 07 Dec 2017 22:44

California praegune põlemine on päris kole. Ma ise ei suudaks ilmselt selle video seltskonnaga suhteliselt rahuliku (võrreldes pildiga) meeleoluga kaasa minna. Või siiski teatud hetkel harjub ära...
https://maailm.postimees.ee/4336963/pil ... esele?_ga=
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 07 Dec 2017 23:03

pop wrote:/.../ $20K tuleb ära !/.../

Tuli $19600 .... ja veel samal päeval ... On tunne et hoopis $30K tuleb ära (äkki juba homme) 8-) 8-)
Huvitav, kunagi sai ka natuke ruletti keerutatud ja krupjee pole vist tuimemat klienti oma laua ääres näinud (jäin õnneks ka natuke plussi tervikuna). Mind huvitas siis eeskätt see antropoloogiline loomaaed kes seal olümpikus koos käis - tõeliselt kirev ja lõbus seltskond. Aga erinevalt ümbritsevast eufooriast (aga ka traagikast - üks keenijus küsis nt krupjeelt "kas teil endal lapsi pole - mille eest ma homme süüa ostan") huvitas mind (siis lisaks mainitud loomaaiale) pilt tablool vaid puhtstatistilisest aspektist.

Aga vot pittkoin miskipärast ei jäta külmaks, ma tahan siiralt et see võimalikult kiiresti stratosfääri jõuaks (kahjuks-õnneks ei oma teist, aga kaasa võib ju ikka elada).
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 07 Dec 2017 23:28

projekteerija wrote:/.../ Selles osas isegi meie poliitikutel tekkinud veendumuslik usupuudus.
https://arvamus.postimees.ee/4335325/he ... ele-sammas
Teistsugust usku omavatel on selline nägemus.
https://majandus24.postimees.ee/4336649 ... ndetu/.../

Ma ise ei fänna Seedrit, aga tuleb tunnistada et ta jutt on argumenteeritud. Tuleva ja Luminori jne retoorika on aga mulle endale igati arusaadav - haldustasudest elatudes ajaksin ma täpselt samasugust juttu. Värvikate omadussõnade asemel võiks nad pigem lihtsalt ükshaaval ette võtta Seedri (justnagu foorumit oleks viimane lugenud) argumendid ja need lihtsalt ümber lükata.

Ma tean peast vist kõiki fondihaldurite mantraid ja ei taha nenede peale siinkohal aega raisata (foorumis varasemalt on seda juba piisavalt tehtud). Võibalt tuleb mingi hetk vaim uuesti peale ja motiveerun siis sedapuhku "kordamine on tarkuse ema" -mantrast.
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 07 Dec 2017 23:31

pop wrote:Ma ise ei fänna Seedrit, aga tuleb tunnistada et ta jutt on argumenteeritud. Tuleva ja Luminori jne retoorika on aga mulle endale igati arusaadav - haldustasudest elatudes ajaksin ma täpselt samasugust juttu.


Eesti pensionifondid on Euroopa kehvima tootlusega, enne võid soki sisse kogudes võita, kui pensionifondidega.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 07 Dec 2017 23:33

projekteerija wrote:Selles osas isegi meie poliitikutel tekkinud veendumuslik usupuudus.
https://arvamus.postimees.ee/4335325/he ... ele-sammas

Võib-olla rahuldab kehtiv süsteem panku ja finantsvahendusasutusi, kuid mitte töötajaid ega pensionäre.

Finantsmajanduslik arutelu fondide riskivalmiduse, tootluse või haldustasude üle on teisejärguline ja juhib tähelepanu kõrvale põhimõtteliselt suurelt valikult. Inimesele peab jääma vabadus ja kohustus otsustada ise oma tuleviku kindlustamise üle.


Ise otsustamise vabadusest teise nurga alt:
https://maailm.postimees.ee/4336677/el-andis-pogenikekvoodist-keeldunud-tsehhi-ungari-ja-poola-kohtusse
PS. Süüria olukord erineb 2 aasta tagusest.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 07 Dec 2017 23:39

Majandushuviline wrote:/.../Ise otsustamise vabadusest teise nurga alt: https://maailm.postimees.ee/4336677/el-andis-pogenikekvoodist-keeldunud-tsehhi-ungari-ja-poola-kohtusse
PS. Süüria olukord erineb 2 aasta tagusest.

Mind huvitas siin mõni aeg tagasi asja juriidiline külg, ja parim mis leidsin on hoopis Kongressi Raamatukogu kodulehel.
https://www.loc.gov/law/help/refugee-la ... nunion.php

EU enda roosa vahu seest iva leida on suht lootusetu, tundub.
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 08 Dec 2017 00:15

vaat, mehed - nii käivad asjad "arenenud" ühiskonnas (piisab esimese postituse lugemisest)
https://www.reddit.com/r/legaladvice/co ... trying_to/
------
Rootsi jpt. on keelustanud seksi ostmise (kas ka Eesti?). Müümine pole aga keelatud. (Vahendamine on keelatud.) Päris huvitav, mida edasi. Ma ei imesta, kui Rootsis ilmuks sotsiaalteenus mitteatraktiivsetele (nt. puudega) inimestele (ja pabulastele) - sotsiaaltöötaja seksuaalse rahuldamise ülesannetes. (Mind pole ostetav seks kunagi huvitanud, sest see on ebasiiras, aga lihtsalt huvitav arutleda.)
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 08 Dec 2017 11:57

spl wrote:Largest Crypto-Mining Exchange Hacked; Over $70 Million in Bitcoin Stolen
https://thehackernews.com/2017/12/bitcoin-mining-hacked.html

Krüptoraha mõte oli hea, aga hetkel tekkinud mingi arusaamatu olukord, kus asja hind muudkui tõuseb, aga reaalselt seda raha kaupadeks vahetada peaaegu võimatu või ülimalt minimaalne.

;) Selles ,et b´coini eest midagi ei sa on ka kindlasti üle maailma tuhanded IT-mehed, disainerid, hardware insenerid jms. süüdi. Kuidas eile või täna näiteks võluda b coinides kohvi kohviaautomaadist. Hinnasilt ekraanil peaks ulatuma vähemalt nurga taha. Aga praktikas pole ilmselt üle kolme komakoha kusagile (ei automaatidele ega ka kodulehtedele ...raamatupidamisprogrammidest ei hakka rääkimagi . Nii mõnigi ümardaks juba saja Dollari juures.... :mrgreen: ruumi ette nähtud. Bcoini on nüüd kindlasti juba tabanud omamoodi aasta 2000 probleem.
Ajakirjanikud arvavad sedasi. Eestlased ei kipu https://majandus24.postimees.ee/4337615 ... aksta?_ga=
Eestlased ei kipu bitirahas maksma. Tegelt miks peakski. Olemasolevad ju teevad sellist hinnarallit, et ... :HEAD
Ning ilmselt ka Koppeli Peetri vaatenurka ei maksaks unustada.
https://majandus24.postimees.ee/4337667 ... emata?_ga=
Ma lisaksin siia ka ühe demograafilise võimendaja. Bitipõlvkond (need kes virtuaalreaalsusega jms. harjunud) sai just tööealiseks ja hakkas palka ja sissetulekuid saama. (loe midagi kõrvale panema) Vanad peerud kusagil panoraamvaatega pangakontoris või veel vanemad mingites nõukogudes, pole veel isegi nuputelefonist loobunud. Seega seda uut reaalsust ei usalda ega tulegi selle peale, et sellega arvestada.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 08 Dec 2017 12:27

projekteerija wrote:/.../ Ning ilmselt ka Koppeli Peetri vaatenurka ei maksaks unustada.
https://majandus24.postimees.ee/4337667 ... mata/..../

SEB ilmselt leidis et nad peaks krüptoraha kontekstis kah kuidagi meedias pildil olema - sellest ka artikli sisukus.

Ja bitirahas maksmise kohta ("vähene teadlikkus" jne) - võiks jälgida millised on hetke "fee" tase ja mis peab olema tehingu nö "prioriteet" et tehing üldse ahelasse sisse kirjutataks (nt selle päeva jooksul, või selle nädala).

============
(BTC puhul) plokid tekkivad (ja ahel pikeneb) teoreetiliselt igavesti, ainult et koinide arv (mis on lihtsalt mingi aadressiga (st kasutajaga) seotud number mis näitab koinide arvu) lihtsalt väheneb KOKKULEPPELISELT 2x teatud regulaarse aja tagant (teatud plokkide arvu järel). Seega see 21 milj koini on lihtsalt matemaatiline piirväärtus millele (tulenevalt mainitud kokkuleppest) üha aeglustuva tempoga lähenetakse.

BTC-d saab sisuliselt vaadelda kui ainsat sulepead maailmas (st kui teisi ahelaid ei eksisteeriks) millega saab tehingukinnituse allkirju anda, aga tint voolab selles peale ainult kindla fikseeritud tempoga (kuigi teoreetiliselt igavesti, kui olen õieti aru saanud). Nüüd võib loogiliselt igaüks mõelda milliseid tehnguid sellise sulepeaga kinnitada saab - e-kaubanduse ja kioski tasemel tehingud jäävad ilmselt välja. Asjal on globaalselt mõte ehk kinnisvara osas - samas on igal riigil väga lihtne plokiahelal põhinev kinnisturegister tekitada kus need tehingud nagunii peavad sisalduma (ja mõni lehekülg tagasi linkisin ka US vastavad algatused). Ja kv ei hakata kindlasti 100% BTC abil ostma, ning referentstehingute alusel saab ka plokiahelaga ostetud kv turuhinda (maksustamishinda) üsna lihtsalt määrata. Seega küsimus - mis oleks kv bitiraha eest soetamise point ?

BTC (vist ainus) eelis hetkel on tema "gravitatsioon", mistahes muud tehnoloogilised eelised analoogidega lihtsalt puuduvad.
BTC-l on HETKEL veel üks kolossaalne eelis analoogide ees - see on inimeste usk.

BTC puhul on mulle natuke ebaselge mis oli täpselt probleemipüstitus (mitte matemaatiline, vaid just PRAKTILINE), st millist reaalelu valdkonda või millist tüüpi tehinguid oli see mõeldud asendama (näiteks GuardTime KSI ahela puhul on see vägagi selge). Nagu ülalpool kirjeldatud - alla kriitilise suurusega jaekaubanduse tehningud selleks BTC ahela sihtgrupiks ilmselt ei ole. Seega .... ?
Selle digitaalse kulla osas peab veel sügavuti järele mõtlema, seal on kah olulisi loogikavigu sees. Olulisim on see et krüpto loomist ei alustanud "1% of 1%", vaid see pärineb just selle 99(.9)% hulgast, mistõttu digikulla funktsiooni korral jaotaks 1% vabatahtlikult oma nänni (ja osaliselt ka kontrolli) ülejäänud 99%-le - ja see EI OLE loogiline.

MeieKülaRaha (või linna, või maakonna) puhul oleks selle kasutus (natuke lihtsama plokilisamise algoritmiga ja nt libiseva aktiivse ajahorisondiga (nt vanemad kui 3 a plokid kustutatakse)) jaeteingutes vägagi loogiline, ja ma imestan et selliste lihtsaid prototüüpe veel piisavalt tekkinud ei ole. Ka tehingute globaalsus pole siis oluline ja IP aadressiruumiga saaks asja vabalt ka geograafiliselt ära piirata, nii et Hiina "kaevanduspuulid" sellest üle sõita ei saa - liiatigi puuduks neil selleks ka igasugune majanduslik huvi.
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 08 Dec 2017 13:38

iota puhul pidada olema transaktsioonid kiired ja tasuta, aga seda mehhanismi minu karupeake pole veel aru saanud, pidada erinema blockchainist
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 08 Dec 2017 13:56

td wrote:iota puhul pidada olema transaktsioonid kiired ja tasuta, aga seda mehhanismi minu karupeake pole veel aru saanud, pidada erinema blockchainist

IOTA kohta
https://learn.iota.org/faq/how-is-iota- ... blockchain
https://iotasupport.com/whatisiota.shtml

viimases lingis avab IOTA põhiolemuse üks lauselõik: "each transaction requires the sender to verify two other transactions", sestap ka võrgu suurusega korrelleeruv kiirus ja "tamper-proof" omadused peaksid tulenema allpool viidatust.
Koinis saab tehingu lisada alles siis kui uus krüptoplokk on lahendatud (ja lahenduse kontroll/kinnitus võrgu poolt on ziljon korda kiirem kui lahenduse enda leidmine).
Kuigi minu loogika ütleb et just see tamper-proof osa peaks BTC-ga võrreldes nõrgem olema - viimases tuleb tehingu lisamiseks krüptot lahendada aga ma ka ei tea (pole jõudnud uurida) mida IOTA-s tegema peab.
St kuugeldama peab selles lauses sisalduvat:
"IOTA uses hash-based signatures instead of elliptic curve cryptography (ECC). Not only are hash-based signatures much faster than ECC, they also greatly simplify the signing and verification process and reduce overall complexity of the Tangle protocol. "
Selle elliptilise jura viitsisin isegi endale selgeks teha vahepeal, aga mis konkreetses vormis see IOTA "hash-based signature" avaldub, seda pole uurinud.

Aga piiratud kogusega rahasüsteemid kui sellised (IOTA puhul 2,779,530,283,277,761 ühikut) avavad ukse täiesti uude maailma kus puudub inflatsioon ja ka igasugusel "rent-seekingul" on piirid peal ja süsteemis kui sellises palju parem nö negatiivne tagasiside, st liigse kihistumise korral on rahvas oluliselt kiiremini tänavatel kui krediidiraha korral. Võibalt ka riikidevahelisi sõdu esineks rohkem. Ka igasugused intressivalemid oleksid selles "koordinaadistikus" vägagi huvitavad.
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 08 Dec 2017 17:11

üleeile tegin kotlette isa retsepti järgi, mille ta ise õppis oma üürikorteri perenaiselt, kui ta enne sõda gümnaasiumis õppis. Tema perenaine ütles, et tuleb panna hästi palju vett ja kotletitainas "kloppida üles". Tõesti, meie pere kotletid on erinenud teistest - kui kahvliga vajutad või noaga lõikad, siis tuleb "mahl" välja. Mulle ei meeldi kuivad krimpsus kõvad kotletid, mida nii paljudes kohtades pakutakse. Huvitav fenomen on ka see, et see vesi mõjub juskui kergitusainena - kotletid on peale praadimist veidi suuremad kui vormi andes. Pärast, kui maha jahtuvad, siis siiski veidi kahanevad jälle.
Proovige teie ka neid "mahlaseid" kotlette valmistada ja süüa. Tainas ei tohi olla vedel (peab ikka jääma "püsti" seisma), kuid vee tõttu läheb selle värvus hallimaks. Ühe perekoguse peale kulub 0,5-1 klaas vett, täpsemalt ei oska öelda, lisan tunde järgi - et saaks sellise välimuse nagu isa tainas oli. Ema ütles mulle hoiatuseks, et sibulat ei tohi palju panna, siis rikub maitse ära (üks keskmisest väiksem mugul ühe toiduvalmistamise kohta). Lisaks kulub 1 muna ja 2-3 kääru peeneks purustatud saia (saiapuru ilmselt kõlbab veel paremini), soola pipart maitse järgi (sealiha ei ole soovitav toorelt maitsta, sest võib saada parasiidi, lõplik pipra ja soola kogus selgub esimese praetud kotleti maitsemisel).
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 08 Dec 2017 19:36

:shock: näha kohe, et meie põllumehed "mahetootjad"...

Mullu suurenes järsult vastuolulise taimekaitsevahendi glüfosaadi kasutamine
http://www.err.ee/647572/mullu-suurenes-jarsult-vastuolulise-taimekaitsevahendi-glufosaadi-kasutamine

Glüfosaadi kasutamine kasvas 2016. aastal võrreldes aasta varasemaga 22 protsenti. Viie aastaga kasvas selle aine kasutamine koguni 45 protsenti.

"On väga suur hulk uurimusi, mis näitavad, et tegemist on kantserogeensete ühenditega. Nii et tegemist on ohtlike ainetega. Ja samas ka kui glüfosaadid on meil mullas, siis nad tulevad uuesti taimedesse, nad tulevad õietolmu, nad tulevad nektarisse ja sealt nad satuvad ka mee sisse ja mesilased nõrgestuvad," selgitas emeriitprofessor Anne Luik.

Üldse ei imesta, et ühtegi herilast ja kimalast ei näinud see aasta, mesilasi ka minimaalselt.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59


Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 09 Dec 2017 05:37

td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 09 Dec 2017 11:58

Müstika. Mees mängib Eesti (Soome?) hümni Estonia klaveril. Kõik oleks loomulik, kui see mees ei oleks VP. Sellisel tasemel naaberriigi hümni mängimine eeldab teatud huvi selle teema vastu.
https://youtu.be/0QJ-WhnG8rw

Lähemal vaatlemisel selgub siiski, et meloodia ja klaveri klahvide vajutused ei lähe kokku (esimene asi, mis silma torkab, et parem käsi on kohas, kus peaksid asuma madalamad noodid, kuid meloodias on need oktaav-kaks kõrgemal, video on justkui nimme filmitud nii, et käsi näha poleks ja mängija taset visuaalset hinnata ei saaks.). Teatud mõttes tirriteerimine.

Ma võin arvutiklaviatuuril ka klahve veidi vasemalt poolt "mängida", aga tulemus on teine: Rwecurya! ;)

Kogu maailm on valesid täis. Post-postmodernism - nii vist h ütles.

Tegelikult mängis hoopis seda?
https://www.youtube.com/watch?v=5eSniU_GPzc

(Nii raske on inimesi mitteusaldada, kui oled harjunud usaldama. Kui kaotad tähelepanelikkuse ja paranoia, siis kohe varsti ka petta saad.)
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 09 Dec 2017 13:41

Oehh!
http://objektiiv.ee/meestearst-margus-p ... ise-sildi/

Siia silditeema juurde kõlbab üks pildike
https://fp.lhv.ee/image?id=40750

Kunagi tekkis uitmõte ja see mõte hakkab tunduma üha loogilisemana: omasooiharus on looduse poolt sisse programmeeritud, see on võimalus vabastada osa andeka(ma)id ühiskonnaliikmeid laste kasvatamisest, et nad saaksid tegeleda üldkasulike tegevustega (avastamine, loomine, ülesehitamine) ja sellega väärivad igati lugupidamist. Analoogia töömesilastega, kes ise ei paljune, kuid on hädavajalikud mesilaspere toimimiseks. (ilmselt on see mittepaljunevate isendite proportsioon iseloomulik igale liigile ja see on kujunenud välja täpselt selliseks maksimaalset otstarbekust arvestades). Kahjuks on miskit viimastel aastakümnetel läinud nihu ja nad on asunud hoopis ühiskonda lammutama/torpedeerima.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 09 Dec 2017 14:10

Aborditeema kütab kirgi. Kahjuks on nii, et maailma sünnib ikka kannatust juurde, kui elusolend sünnib kehvadesse oludesse. Abort (sisuliselt hädatapmine) on üks võimalus selle vältimiseks, kuid see on samuti kannatuse hinnaga - kannatavad nii naine, loode kui ka isa. Kõige parem abinõu on ikkagi võtta vastutus ja seda algavat elukest mitte luua. Vähemasti kahest inimesest üks võiks olla sellise vastutustundega. Kui aga mõlemad vanemad seda siiski ei ole .......

(see on ka põhjus, miks mina ei võta endale koera, kuigi tahaksin - ma ei saa luua talle tingimusi, lihtsalt katsetada ja hiljem hädatapmisele või varjupaika viia ma teda ei taha)

Võimalik, et tänane elukorraldus ei soosi mittevastutustundlike vanemate laste kasvamist, sest inimesed elavad eraldi. Ürgajal sai sellistest lastest "polgu poeg" ja nad kasvasid üles tavaliste lastena, kuigi vanemad olid veidi ullikesed.

Kust algab elusolendi teadmine enda kannatustest? Kas putukas kannatab või on tema siplemine puhtalt reflektoorne tegevus.

EKRE võtab siin minu arust vale positsiooni. Abortide vastu pole võimalik võidelda neid keelustades. Ja jällegi leian end mõttelt, et valimised peaksid olema ideedepõhised, mitte parteipõhised.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 09 Dec 2017 14:43

td wrote:Kahjuks on miskit viimastel aastakümnetel läinud nihu ja nad on asunud hoopis ühiskonda lammutama/torpedeerima.

Siin on jälle huvitav võtta paralleel mesilaste maailmast. Kui emamesilane pole isamesilasega "kohtunud", siis munad on ebatäiuslikud. Sama lugu siis, kui ema hukkub ja neitsilikud töömesilased püüavad munemisfunktsiooni üle võtta. Viljastamata munadest aga midagi head ei sünni.

Kui tavaline peremudel on nõrk, siis tõstavad pead anomaalsed pereloomised? :roll: :roll:
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 09 Dec 2017 17:10

pop wrote:BTC puhul on mulle natuke ebaselge mis oli täpselt probleemipüstitus (mitte matemaatiline, vaid just PRAKTILINE), st millist reaalelu valdkonda või millist tüüpi tehinguid oli see mõeldud asendama ... Nagu ülalpool kirjeldatud - alla kriitilise suurusega jaekaubanduse tehningud selleks BTC ahela sihtgrupiks ilmselt ei ole.

Jaekaubanduse tehningutest:
http://www.channelnewsasia.com/news/cashless-in-china-an-experiment-with-mobile-payments-for-a-day-9058584
According to figures, WeChat, as well as billionaire Jack Ma’s Alipay, controlled nine out of every 10 renminbi (S$2) that Chinese consumers spent using their phones last year.
https://en.wikipedia.org/wiki/WeChat#WeChat_Pay_payment_services
As of March 2016, WeChat Pay had over 300 million users.
Majandushuviline
 

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 105 guests