Dr. Gundry vastuoluline loeng ehk kus on inimese pea tegelikult
juba gastroenteroloog prof Salupere ütles, et kõht juhib pead ja annab käsu toitu hankida
https://www.youtube.com/watch?v=Resc3sAq8B0Ma usun, et see on suht väheuuritud ja vähetunnustatud teema, kuidas bakterid ja
sooles paiknevad närvirakkude kogumikud mõjutavad meie peaaju.
See oleks vastus ka majandushuvilise küsimusele - vähe uuritud ala ja ilma väga konkreetsete refereeringuteta teadusartiklitele on raske seda kommenteerida (s.t. suur osa meditsiiniteaduse artiklitest ei ole olnud varem kõrge kvaliteediga)
Varem arvati, et soole närvivõrgustik on vajalik sooleliigutuste koordineerimiseks, aga võib ju olla avastamata funktsioone. Kuna lõppude-lõpuks pärineme lameussidest, siis ega me ikka päriselt ei tea ...
Üldiselt, ma kaldun uskuma kolleege, kes varemalt on olnud edukad ja siis mõistnud, et nende tööl puudub sügav mõte, kuna see on tagajärgede, mitte põhjuste kõrvaldamine (Dr. Fung tegeles enne neerupuudulikkusega, mis on diabeedi tulemus, Dr. Gundry tegeles enne veresoontekirurgiaga, aga ateroskleroos on samuti diabeedi ja enneaegse vananemise üks tagajärg). Meditsiin on väga konservatiivne ala ja igasugu dogmade vastu minek on tõeline jumalateotus ning see on kindlasti raskem tee kui oma põhitegevusel tuimalt jätkata.
Oma alal läbikukkunud kolleege, kes lihtsalt valivad kergema tee - vaat neid ma ei usaldaks, kui nad levitavad uusi teooriaid.
---
Dr. Fung ja Dr. Gundry oma teooriates on natuke vastuolulised:
Fung soovitav küllastunud rasvhappeid ehk loomset rasva (kuna vähendab insuliini produktsiooni ja insuliiniresistenrsust)), Gundry soovitab neid vältida (kuna toidavad valesid baktereid)
Mõlemad siiski soovitavad vältida suhkrut ning teravilja jms. seemneid ning soovitavad oliivõli, lehti ja juurvilju.
Soole limaskesta barjääril on kindlasti oluline tähendus selles, et inimkeha koostisainetele sarnanevad ained ei sattuks toidust verre (kuna nad on sarnased inimkeha loomulikele ainetele, siis organism ei tunne neid ära või vastupidi, tunneb ära ja hakkab ründama ka oma keha sarnaseid ained => autoimmuunhaigused. Veel 30 aastat tagasi (kui mina ülikoolis studeerisin) öeldi paljude haiguste kohta, et põhjus teadmata, siis hakati aga kahtlustama autoimmuunmehhanismi - ehk "mingil põhjusel" immuunsüsteem hakkab ründama omaenda keha kudesid ja seal tekkib põletik ja lagunemine ja vohamine. Juba 30 aastat tagasi aga teati, et paast ja nälgimine vähendab mõnede haiguste väljendumist (mis hiljem osutusid autoimmuunse mehhanismiga haigusteks).
Ettekujutus normaalsest seedimisest on selline: sooles on toitained lagundatud lihtsamateks aineteks, mis siis soole seina kaudu filtreeritakse verre, kust nad esimesena jõuavad maksa, kus pannakse neist kokku keerulisemad kehaomased ained ja saadetakse edasi organitesse laiali, kus käib nende edasine järeltöötlus. Kui see soolebarjäär on auklik, siis ka mittetäielikult seeditud ained sattuvad verre ja organism asub nendega võitlusse.
See, et taimed kaitsevad oma beebisid (ei lase
seemneid katki teha), oleks ju väga loomulik ja loogiline - et loomadel tekiks halb kogemus, kui seemne purustavad ja ära söövad. Ainuke viga on loogikas selles, et kas loom oskab teha järelduse selle taime söömise ja halva enesetunde (ja autoimmuunhaiguste) vahel, kui isegi inimene ise ei oska seda teha. Teine lugu on puuviljadega, mille inimene koos väikeste seemnetega ära sööb ja seemned välja kakab - sel puhul on seemnete söömine isegi soovitatav (vt. vaarikas, maasikas, mustikas), aga ka see hüpotees vajab tõestust.
See, et Ameerika taimed meile natuke mürgised on, oleks ka õige järeldus, sest meie esivanemad pole kunagi seal elanud ja isegi sealsed põlisasukad jõudsid sinna suht hilja, kui lähtuda evolutsiooniks kujunenud ajast. Seevastu Aafrikast pärit taimed võiksid siis olla ju meie jaoks vanad head tuttavad. Samas, aretustöö tagajärjel on osa metsikute taimede omadustest läinud kaduma ja kultuurtaimedel võib olla teistsugune mõju kui nende taimede metsikutel esivanematel.