On aru saada, et tegemist poliitiliselt väga kuuma kartuliga.
PARIM SELGITUS, mida olen leidnud, kus ilmselgelt kompetentne isik kirjeldab mittejuristidele arusaadavas keeles rändelepet.
COPY-PASTE ÜRO rände ühislepe - lihtsalt puust ja punaseks (võib jagada):
Peale Ban Ki-Moon’i valiti ÜRO peasekretäriks Antonio Guterres, kunagine Portugali peaminister ja Sotsialistliku Partei peasekretär (vasak töölispartei, kelle eesmärgiks on sotsialismi- ja klassidevaba ühiskonnakorra kehtestamine Portugalis – me teame, mida see tähendab, eksole), mees kelle eelnev ametipost oli ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemkomissar. Guterres on olnud tulihingeline pagulaste ning immigratsiooni ja mitmerahvusluse pooldaja. Talle kuuluvad muuhulgas tsitaadid (minu tõlge): ”Migratsioon on positiivne globaalne nähtus”, ja ”ÜRO liikmesriigid peavad end ette valmistama suureks migrantide rändeks”. Tema parem käsi ja leppe üks autor ÜRO eriesindaja Peter D.Sutherland soovib et ” EU õõnestaks oma liikmesriikide homogeensust” – ehk lihtsalt - rahvusriigid tuleb likvideerida. Tegusad poisid käärisid käised ülesse ja asusid tööle kallale.
Mis on selle ühisleppe fundamentaalsed algseisukohad?
1. Ükskõik milline korrapärane migratsioon on kõigile väga hea
2. Migratsiooni peab igati soosima
3. Migrantide vastu ei tohi sõna võtta ega halbu tegusid teha
4. Ootamatu massiimmigratsioon on aga paha
5. Reguleeritud ja ühtlaselt ning pidevalt töötav migratsioonipump on hea
6. Homogeensed riigid tuleb likvideerida (nt Eesti)
7. Migratsiooni tuleb kooskõlastatult juhtida
8. Migrandile peavad laienema kõik inimõigused
9. Naisi ja lapsi tuleb kaitsta
10. Migratsiooni kohta tuleb ühiselt andmeid koguda
Mis dokumendiga on tegemist?
Paberi nimeks on Compact ehk tõlkes Ühislepe. See ei ole mitte raamlepe (nagu ajakirjandus hämab) veel vähem deklaratsioon nagu Paet jõhkralt valetas. Mis vahe neil on?
Raamlepe=leping, mis sõlmitakse siis, kui osapooled pole kõigis asjades kokkuleppele jõudnud ning kirja pannakse algatuseks see, milles juba on kokkuleppele jõutud – hiljem järgneb päris leping. Siin pole sellega tegu, sest riigid on juba 13.juulil kõiges kokkuleppele jõudnud. Sõna „raamistik“ võib siinkohal pika hambaga kasutada, sest ühisleppe enda p.15 2.lõik ise seda väidab.
Deklaratsioon=ühe- või mitmepoolselt väljakuulutatud seisukoht(kuulutus). Nt Iseseisvusdeklaratsioon – riik kuulutab end ise iseseisvaks. Sõja kuulutamine („Declaration of War“) riik(gid) kuulutab(vad) kellelegi ühe(mitme)poolselt sõja.
Pakt=vabatahtlik lepe „Compact“ =ühislepe ehk pakt, mis on sõlmitud enam, kui kahe osapoole vahel. (USA juriidiline sõnastik³) Eriti imelik on, et Sorainen advokaadibüroo on oma hinnangus väitnud et: "...on ebaselge, kuidas ÜRO liikmesriigid seda mõistavad. ÜRO ametlikes keeltes ei leidu inglise keelsele terminile „compact“ samatähenduslikku vastet.”
Juriidiliselt mittesiduv – jah seda ta justkui on ja seda on ka tekstis mitu korda märgitud. Igasugune pakt ehk lepe on siiski täitmiseks mõeldud ja see käivitab ka kõik leppe täitmiseks suunatud protsessid ja kohustused. Mida see „juriidiliselt mittesiduv“ tegelikult tähendab? Ilus näide on Molotov-Ribbentropi pakt ja selle lisaprotokollid. Mõlemad pooled leppisid kokku teineteisele mittekallaletungimises ning jaotasid ära Poola ja Baltikumi. Kui Stalin oleks mingis seletamatus meeltesegaduses Baltikumi annekteerimisest loobunud, ei oleks see talle kaasa toonud mingeid õiguslikke tagajärgi ehk Hitler poleks saanud teda pakti protokolli rikkumise eest rahvusvahelisse kohtusse anda.
Kuidas kinnitatakse:
kõikjal on kirjutatud, et ühislepet ei allkirjastata vaid nõusolekut väljendatakse oma kohalolekuga Marrakechis. See on samuti lausvale! EU komisjoni faktilehes (muidugi, poliitikud ju nii "väheolulisi" dokumente ei loe
) on must-valgelt kirjas, et ühislepe võidakse Marrakechis sõlmida kas a) konsensuslikult või b) hääletamise teel. Vajalik on 2/3 häälteenamus. "There will be no signature: the adoption of the text will take place by way of consensus or a vote, with at least a two-thirds majority needed."
Vastavalt ÜRO Peaassamblee presidendi Miroslav Lajčák’i Marrakech’i reeglistikule p. 7 , on presidendil õigus panna küsimused hääletamisele ja kuulutada välja otsus.
Mis tegelikult edasi juhtuma hakkab:
Nüüd läheb alles põnevaks - edasi antakse vastuvõetud lepe ÜRO Peaassambleele resolutsiooni koostamiseks. Peaassamblee resolutsioonid on ÜLDISELT samuti juriidiliselt mittesiduvad aga on ka siduvaid resolutsioone, kuid kõik nad on juriidiliselt siduvad ÜRO-le!
Millest Eestis ei kõssatagi:
Juba novembris 2017 on sellesama GFMD poolt koostatud leppe jõustamise ajakava ja leppega võetud kohustuste kontroll. Kui pidevalt korrutatakse, et kõige hullem on leppe juurdumine tavaõigusesse, siis tegelikult hakatakse riikidele selle leppe täitmist sundima koheselt ja täpselt graafiku järgi. Mõned stiilinäited: Jõustamiskava p.3.7 "No later than by 2022 establish a presumption in law against immigration detention of migrants and refugees...blablabla " - mis rahvakeeli tähendab, et kõik kinnipidamislaagrid tuleb kaotada ja pähklikarva poisid kohe rahva sekka lubada. Edasi p7.2 "By 2020 enact and more vigorously implement legislation, policies and public campaigns against racism, xenophobia, hate crimes, hate speech and discrimination...blabla" Kõik ju ikka teavad, mida riikidele "implement legislation" tähendab? Osad leppe jõustamiskava punktid on ette nähtud jõustada "Without delay". Nagu must-valgelt näha, rakendatakse riikidele korralik sunni- ja kontrollmehhanism. Juba on paigas ka ülemaailmse migratsioonifondi moodustamine selle ühispakti täitmiseks. (Ei too kaasa Eestile mingeid kohustusi, no ei too, oh ei, ohhei
)
Riigid ja regioonid peavad oma tegevuskavad välja töötama aastaks 2020, aastal 2022 leiab aset "1st UN meeting on the monitoring and improvement of the Compacts’ implementation".