td wrote:Vaadake seda videot Tarandist - mees ikka väga konkreetselt jõuga võttis mikrofoni, et provotseerida.
https://youtu.be/4Sqt5pCbKVU
Kust küll sihukesed tulevad? Mida nende vanemad arvavad? - selline traditsiooniline küsimus minult.
td wrote:Sisalduva hõbeda hind tänase kursiga alla 11 euro, mündil kiri, et 15 eurot, müüakse hinnaga 40 eurot.
Guest wrote:td wrote:Sisalduva hõbeda hind tänase kursiga alla 11 euro, mündil kiri, et 15 eurot, müüakse hinnaga 40 eurot.
Teadmiste ja tarkuse kogumine edeneb mõnel ikka väga visalt. Ma pakun, et seigniorage kontseptsioonini jõudmiseni, ja selle lahtimõtestamiseni on siit minna veel 6 kuni 12 kuud.
In a surprising manner, 250 years emerges as the average length of national greatness. This average has not varied for 3,000 years. Does it represent ten generations?
The stages of the rise and fall of great
nations seem to be:
The Age of Pioneers (outburst)
The Age of Conquests
The Age of Commerce
The Age of Affluence
The Age of Intellect
The Age of Decadence.
Decadence is marked by:
-Defensiveness
-Pessimism
-Materialism
-Frivolity
-An influx of foreigners
-The Welfare State
-A weakening of religion.
Decadence is due to:
-Too long a period of wealth and power
-Selfishness
-Love of money
-The loss of a sense of duty.
History should be taught as the history of the human race, though of course with emphasis on the history of the student’s own country.
rr009 wrote:Turgudest. Nii naljakas kui ka pole, siis hetkel pole veel midagi hullu. Veel.... Aga võiks, praegu on vaja vaid ühte numbrit loksutada, võlakirjade indeksid ja valem läheb hulluks. Seni kui see nn. usaldusindex on kontrolli all toovad robotid turu tagasi.
td wrote:... kas üle deflatsiooni (Minsky moment) või hüperinflatsiooni (fiat-raha kukkumine). Lahendus sõltub sellest, millise suuna valivad rahakraanide avajad (s.t. mis on neile kasulikum). Selles ilmselt peitubki edasise arengu lahtimuukimise võti.
td wrote:td wrote:... kas üle deflatsiooni (Minsky moment) või hüperinflatsiooni (fiat-raha kukkumine). Lahendus sõltub sellest, millise suuna valivad rahakraanide avajad (s.t. mis on neile kasulikum). Selles ilmselt peitubki edasise arengu lahtimuukimise võti.
Ehk siis - peaksime väga hoolikalt uurima rahakraanide omanike iskilikku varandust - kas see on tänase seisuga paigutatud pigem sularahasse (tuleb deflatsioon) või materiaalsesse varasse (tuleb hüperinflatsioon). Kustkohast me saaksime seda näha?
Mõned väidavad, et riigilaenu võtta pole (USA-l) rohkem võimalik, sest intresside teenindamiseks kulub juba nii palju, et laenu võtmise eesmärki täita ei saa (tekkib Minsky moment). Aga kui negatiivsed intressid on juba reaalsus, siis sealt edasi on tee valla. Kui laenuvõtmise aluseks on keskpanga digitaalne rahatrükk, siis mittemillegist tekkiva 100 tugriku väljajagamine ja aasta pärast 10 tugriku tagasisaamine (-90% aastaintress) on samuti kasulik (juhul, kui rahatrükiks teisi võimalusi pole). Oluline on vaid see, et riigil leiduks see 10 tugrikut, mida saaks tagasi maksta. Kui 100 tugrikust läheb 10 tagasi keskpangale, siis 90 jääb riiklike programmide teostamiseks ja varasemate laenude teenindamiseks, siis on OK ja tegelikult võiks ju veel rohkemgi laenu võtta (ehk rohkem katteta tugrikuid ringlusse lasta).
Võimalik on veel kaugemale minna: Keskpank trükib 100 tugrikut, laenab need riigile ja keskpank peab laenu tühistamiseks aasta lõpus peale maksma veel 10 tugrikut (-110% aastaintress), aga siis vist süsteemi loogika kannatab, sest keskpank ei saa enam midagi tagasi ja trükib raha vaid "heast tahtest". Seega laenu teenindamiseks vajalik intressisumma ei saa ületada -100% (ka pikema aja laenude korral kokku). Seega, 10 aasta pikkuse laenu korral on võimalik "minimaalne" aastaintress veidi "üle" -7%, vastasel juhul rahatrükkal ei saagi miskit raha tagasi. (Samas, kui see riiglie laenatud raha läheb riiklike projektide täitmiseks, mille kasusaaja on rahatrükkal (riigi poolt tellitud ja rahastatud tõid teostab rahatrükkalile kuuluv firma või MTÜ), siis ka see pole probleemiks).
td wrote:Ehk siis - peaksime väga hoolikalt uurima rahakraanide omanike iskilikku varandust - kas see on tänase seisuga paigutatud pigem sularahasse (tuleb deflatsioon) või materiaalsesse varasse (tuleb hüperinflatsioon). Kustkohast me saaksime seda näha?
td wrote:see AI teema on ikka karm. Mõelge, kui samale masinale õpetatakse teie elukutses vaja minevaid oskusi, või hoidku Jumal, sõjakunsti
https://novaator.err.ee/882960/puhtalt- ... alemangija
masinate arenguga õppimisaeg lüheneb veelgi .... te ei suuda nii ruttu oma taktikat muuta kui ruttu see masin õpib (sest ükskord tulevikus oskab juba aimata ette ka teie taktikamuutusi).
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 102 guests