Hää kolleeg on kenasti kirja pannud, miks plaanitav seadusmuudatus on vale. Haistan perearstide tugevat lobitööd. Perearstidelt, kellel on sihuke masin, tuleb tõesti palju praaki. (Neil pole õigust masinaga diagnoosida, kuid kasutavad seda lisavahendina diagnoosimiseks, kuid näevad tonte seal, kus neid pole. Väga suur oht on ka julgustav valeteadmine, et kõik on OK - seda on paraku juhtunud ka spetsialistide juures!!!) Kindlasti on ka eesti radioloogidel isiklik huvi, et selline seadus läbi ei läheks, kuid see oleks tõesti patsiendivaenulik (minul ei ole huvi EEsti pudrukaussi jagada ja arvan, et saan olla suht erapooletu oma arvamuse väljaütlemises). Kui selline seadus peaks läbi minema, siis ärge kunagi usaldage mittespetsialisti arvamust! Piltdiagnostikas on nii palju karisid, mille otsa sõita - kui kogemust pole, kehtib ka siin
Dunning-Kruger'i efekt. Kui selline muudatus läbi läheb, on see ka lisakulu meditsiinile - tasutakse poolkvaliteetse töö eest, mis tuleb hiljem ümber teha. Võimalik, et seadusmuudatust põhjendab radioloogide defitsiit, kuid siis tuleks probleemi lahendada teisest otsast.
https://arvamus.postimees.ee/6504564/pi ... aduseelnouMa julgeks avata, et freelancer-radioloogide tööpõld isegi laieneks, sest saaks avada konsultatsioonifirma, mis pooliku kvaliteediga tööd iga kord üle hindaks (komisjoni asemel, kes hindaks radioloogide kvalifikatsiooni seda tööd tegema).
Kui töö tellija ja töö tegija on sama, siis tekkib ka tugev huvide konflikt - teha võimalikult palju uuringuid (lisakannatused patsiendile, lisakulu rahastajale), ehk pole mõtet juuksurilt küsida "kas ma peaksin täna juukseid lõigata laskma?".
----
Kunagi 90ndate lõpus oli Eestis sama küsimus üleval, korraldati lausa mingi ühisseminar probleemi arutamiseks. (Piibellikud sõnad: "pole midagi uut, kõik on juba olnud") Mina pidin alustuseks tegema ettekande uutest võimalustest piltdiagnostikas. Kuna hiljuti olin käinud Euroopa kongressil, siis oli kasutada demo-CD igasugu (tol ajal) ulmemeetoditega ja ettekanne tuli väga lööv (3D rekonstruktsioonid jne.) ning pärast sain kolleegidelt kiita, et see muutis kohe seminari meeleolu radioloogidele sobivas suunas.
Luumurdude 3D rekonstruktsioonid tulid aga minu igapäevatöösse juba ca 5 aasta pärast.