by td » 07 Dec 2023 20:11
ja arvestada tuleb ka sellega, et raadiosidet blokeeritakse, seega infovahetus peab toimuma teistel "sagedustel" (visuaalne?, infrapuna? veel miski?)
madalasageduslik infrapunakiirgus levib ka läbi suitsukatte, aga kuumad esemed on müraks. Küllap tuleb infot edastada korraga mitmel kandjal ja siis veaparandusmehhanismid püüavad infopildi kokku saada.
kuna tegemist on võrdväärsete droonide parvega, siis iga droon peab olema korraga saatja/edastaja/vastuvõtja rollis, omamoodi neuronaalne võrgustik ehk sipelgaparv, mille lihtsate reeglite täitmisest areneb kõrgem (kõige otstarbekam) lahendus. Kui korraga edastavad sarnast infot mitu drooni, on ka veatu ülekande võimalus suurem.
Sipelgatel on kombeks oma radasid märgistada. Sealt, kus on liikunud kõige rohkem sipelgaid, kujuneb meinstriim, teatud aja möödudes aga feromoonid haihtuvad ja vana info kaob. Sipelgad leiavad uue tee ja kujuneb uus meinstriim. Sipelgatel on kalduvus minna sinna, kus on loota toitu - see on iga sipelga lihtne reegel: kui arvad, et leidsid toitu, märgistad raja feromooniga. (Mida rohkem sipelgaid nii arvab, seda tugevam on meinstriim ja seda tõenäosem, et see tee toiduni on õige)
Kui üksik droon jõuab järeldusele, et tegemist on vaenuliku objektiga, siis annab info kõigile edasi. Kui korraga jõuab samale järeldusele palju droone (natuke erineva rakursi alt), on tegemist meinstriimiga ja toimub massirünnak erinevate rakursside alt. Kui esimese drooni signalile ei järgneteiste droonide signaale, siis info aeglaselt kustub ja objekti ei aktualiseerita vaenuliku objektina. Kui drooniparvele saab teatavaks, et kolm lähemat drooni juba seda objekti ründas, ei aktiveerita ülejäänud droonides rünnakut (seni, kuni ei identifitseerita uut vaenlast - kas sellesama või mõne uue objekti kohta).
Feromooni ülesannet märgistamisel võib täita ka drooni laserkiir, mis suunatakse vaenuliku objekti suunas (see on tegelikult kodeeritud signaal infrapunaimpulsside jadana - sarnaselt passwordi kodeerimisega binaarkoodis). Selle kodeeritud kiire (impulsside seeria) peegelduse peale toimub droonirünnak. Mida rohkem peegeldusi objektilt, seda tõenäosem, et tegemist vaenlasega. Erinevatelt droonidelt pärit impulsid tuleb viia ajaliselt sünkrooni, et nad üksteist ei segaks vaid summeeruks. Tuleb välja mõelda ka võimalus, et üksikuid droone ei rünnataks (password peab sisaldama mingit osa, mis on kaitsva efektiga, aga iga drooni jaoks erinev, seega mitme allika liitudes see kaitsev osa passwordist sumbub, jääb vaid vaenlast märgistav ühisosa)
ja arvestada tuleb ka sellega, et raadiosidet blokeeritakse, seega infovahetus peab toimuma teistel "sagedustel" (visuaalne?, infrapuna? veel miski?)
madalasageduslik infrapunakiirgus levib ka läbi suitsukatte, aga kuumad esemed on müraks. Küllap tuleb infot edastada korraga mitmel kandjal ja siis veaparandusmehhanismid püüavad infopildi kokku saada.
kuna tegemist on võrdväärsete droonide parvega, siis iga droon peab olema korraga saatja/edastaja/vastuvõtja rollis, omamoodi neuronaalne võrgustik ehk sipelgaparv, mille lihtsate reeglite täitmisest areneb kõrgem (kõige otstarbekam) lahendus. Kui korraga edastavad sarnast infot mitu drooni, on ka veatu ülekande võimalus suurem.
Sipelgatel on kombeks oma radasid märgistada. Sealt, kus on liikunud kõige rohkem sipelgaid, kujuneb meinstriim, teatud aja möödudes aga feromoonid haihtuvad ja vana info kaob. Sipelgad leiavad uue tee ja kujuneb uus meinstriim. Sipelgatel on kalduvus minna sinna, kus on loota toitu - see on iga sipelga lihtne reegel: kui arvad, et leidsid toitu, märgistad raja feromooniga. (Mida rohkem sipelgaid nii arvab, seda tugevam on meinstriim ja seda tõenäosem, et see tee toiduni on õige)
Kui üksik droon jõuab järeldusele, et tegemist on vaenuliku objektiga, siis annab info kõigile edasi. Kui korraga jõuab samale järeldusele palju droone (natuke erineva rakursi alt), on tegemist meinstriimiga ja toimub massirünnak erinevate rakursside alt. Kui esimese drooni signalile ei järgneteiste droonide signaale, siis info aeglaselt kustub ja objekti ei aktualiseerita vaenuliku objektina. Kui drooniparvele saab teatavaks, et kolm lähemat drooni juba seda objekti ründas, ei aktiveerita ülejäänud droonides rünnakut (seni, kuni ei identifitseerita uut vaenlast - kas sellesama või mõne uue objekti kohta).
Feromooni ülesannet märgistamisel võib täita ka drooni laserkiir, mis suunatakse vaenuliku objekti suunas (see on tegelikult kodeeritud signaal infrapunaimpulsside jadana - sarnaselt passwordi kodeerimisega binaarkoodis). Selle kodeeritud kiire (impulsside seeria) peegelduse peale toimub droonirünnak. Mida rohkem peegeldusi objektilt, seda tõenäosem, et tegemist vaenlasega. Erinevatelt droonidelt pärit impulsid tuleb viia ajaliselt sünkrooni, et nad üksteist ei segaks vaid summeeruks. Tuleb välja mõelda ka võimalus, et üksikuid droone ei rünnataks (password peab sisaldama mingit osa, mis on kaitsva efektiga, aga iga drooni jaoks erinev, seega mitme allika liitudes see kaitsev osa passwordist sumbub, jääb vaid vaenlast märgistav ühisosa)