Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Post a reply


This question is a means of identifying and preventing automated submissions.
Smilies
:D :) ;) :( :o :shock: :? 8-) :lol: :x :P :oops: :cry: :evil: :twisted: :roll: :!: :?: :idea: :arrow: :| :mrgreen: :geek: :ugeek: :HEAD
BBCode is ON
[img] is ON
[flash] is OFF
[url] is ON
Smilies are ON
Topic review
   

Expand view Topic review: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 07 May 2021 22:19

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by teretere » 07 May 2021 21:57

td wrote:
teretere wrote:Siin selles kontekstis üks ateistist filosoof https://rameshbalsekar.com/ tegeleb selliste oksümoronidega https://www.youtube.com/watch?v=83jniNHII2o
Muuhulgas, kui Jumal tahab võib hoolika kuulamise korral(ateistist filosoofil on kohati diktsioon kehvake) saada teada mis asi on inimese vaba tahe, mille Jumal proovile paneb :)

Vaba tahte uurimine paistab olevat jah küülikuurg, mis viib kaugele.

Videos tuleb välja, et vaba tahe sõltub eelprogrammeerimisest ehk varasemast elukogemusest. On lootusetu eeldada vabatahtlikku pöördumist Jumala poole komnoorelt, keda on kogu elu õpetatud ateistiks (selline ühekülgne programmeerimine on muidugi kuritegu inimese suhtes). Loogiline järeldus: parima vaba tahte jaoks tuleb taotleda, et areneval inimesel oleks võimalikult mitmekülgne haridus, et oskaks näha erinevaid valikuid ja nende tagajärgi. (Haridus on sisuliselt teiste inimeste/põlvkondade kogemus elust ja asjadest.)

Teiseks, ihad vs. praktiline meel ehk mõtlemine südame või peaga või väikese peaga. On asju, mis ei sõltu haridusest ega kogemusest, need on sisse programmeeritud instinktid (surmahirm, sugutung, nälg, uudishimu) ja nende pinnalt tekkivad sekundaarsed ihad (liiderlikkus, ahnus, hoolimatus, edasipüüdlikkus). Mõnel inimesel on neid raske alla suruda, sest lõppude-lõpuks on kirgede rahuldamine see, mis annab küllastusetunde (kired aga võivad olla selle inimese ja ümbritseva jaoks olla ülesehitavad või destruktiivsed). Ida uskumus õpetab, et inimese õnnetuolemine tekkib just sellest, et ihad/soovid ja võimalused pole kooskõlas/vastavuses. Õppida/õpetada oskust rekanaliseerida oma destruktiivsed ihad millekskiks konstruktiivseks?

Kolmandaks. Vaba tahe kui enda tunnetatud valikuvabadus. On eksperimente, kus on näidatud, et otsus valmib inimese peas enne seda, kui on ta teadvustanud, et nüüd tegi otsuse – mis on ikkagi see struktuur, mis teeb justkui meie teadvuse eest selle otsuse?

Ehk siis: kui Jumala "soov" on, et inimesed oma välja kujunenud vaba tahte alusel teeksid otsuse pöörduda Tema (mitte saatana) poole, siis tuleks seda vaba tahet inimestel rohkem uurida. Loomulikult, siin on tööpõld ka manipulaatoritele ja reklaamipsühholoogidele.

---
Mida õppida ja õpetada? Üks asi on tunda ära head ja kurja. Teine asi on, kuidas rekanaliseerida kurjad mõtted headeks mõteteks, et inimene ise sellega rahulduse saaks.


Korraks veel natukene teise nurga alt, juhul kui peaks kõnetama( Ramesh Balsekar lite) :) https://www.youtube.com/watch?v=RJeuAhwR8LM

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by projekteerija » 07 May 2021 21:39


Enamus inimesi ju mäletavad ENSV lõppu. Asi mis väärtust ei kaotanud (eraisikule) oli kinnisvara. Mis iganes vormis. Isegi kokkuvajunud vanaema tare kolhoosi põlluservas omab nüüd mingit väärtust. Asupaik...asupaik...asupaik otsustas vaid, kas vare on nüüd sadu kordi väärtust juurde "tootnud" või siis hulga(ebavõrdselt) vähem.
Ka soomlane jne. peab siiani midagi sarnast tõdema. Küsimus on vaid, kas pandeemia jätkudes (veel hulk aastaid või kümnend) või postpandeemiajärgses maailmas on õige asupaik see mida praegu "õigeks" asupaigaks jne. peetakse.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by hh » 07 May 2021 17:28

rr009 wrote:Ma mõistan seda usku ja ega ta vale pole.... Aga seda ei saa vaadata nii ühekülgselt... Igal pool vedeleb vasejuppe, korjake kokku ja sulatage ära ja ongi olemas


Tõsi, tänane uudisvoog: https://rikas.geenius.ee/rubriik/uudis/ ... sendsmaily

Teised ostavad kinnisvara, kolmandad maad ja metsa, neljandad jne jne. Et lõpuks nullini langeva raha väärtust mõtestatult säilitada.

Ma kuulan vanaema Lynetti analüüse, lisaks paar muud analüüsi, järeldus: strateegilised metallid kui alahinnatud raha ja tõeline väärtus, mida praegu veel kerge omandada oma palgast -- just nii nagu td kirjutas, oma palgast, minu puhul oma väikestest honoraridest, panna kasvõi 30 euro kaupa hõbedasse, siis on teada, et rahatrükkalitele ei lähe.

Praegune aeg on täiesti kordumatu, ajalooline, piibellik, võiks öeda. Vaikus on näiline. Suured muutused on tulekul (QFS e. Quantum Financial System) -- millal täpselt, keegi ei tea.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by rr009 » 07 May 2021 15:36

hh wrote:Vanaema Lynetti analüüs (25 min) neile, kellel on arvel ülearu raha:

https://www.youtube.com/watch?v=MjWysvg2R7E

Veel on hõbeda-kulla hind kättesaadav lihtsurelikule. See on püüe hoiatada eesoleva tormi eest.


Ma mõistan seda usku ja ega ta vale pole.... Aga seda ei saa vaadata nii ühekülgselt... Igal pool vedeleb vasejuppe, korjake kokku ja sulatage ära ja ongi olemas ja kui kauplemistagatiste süsteem ei muutu, siis vase kallinemine peaks suurem olema hõbedast. See pole mingi wolfram mille korjamine on keeruline ja ka sulatamisega veidi lahedam lugu... Aga eks igaüks laulab oma laulu, mis laual see maitsvam... Kes oma uhkuse tahab monumenti valada, see võib tegema hakata väärtushinnangute analüüsimise keskkonda ja ladu, maailm on hullult laiem. Olukorras kui raha on mingi energiajook, mitte väärtuste mõõdupuu on see vahvam ettevõtmine...

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 07 May 2021 11:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 07 May 2021 09:58

hh wrote:Vanaema Lynetti analüüs (25 min) neile, kellel on arvel ülearu raha:

https://www.youtube.com/watch?v=MjWysvg2R7E

Veel on hõbeda-kulla hind kättesaadav lihtsurelikule. See on püüe hoiatada eesoleva tormi eest.

jah, ma pole kordagi kahetsenud, et ostsin mõni aasta tagasi kulda ja hõbedat. Las seisab. Kuld on aastaga - 14 %, hõbe aga + 44 %. Minu ausalt teenitud palga eest ostetud varandus säilib, mitte ei tilgu rahatrükkalite kätesse. Ei mingit kinnisvaramaksu ega tulumaksu selle pealt.
Ma ei kahetse ka seda, et istutasin aeda viljapuud.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by hh » 07 May 2021 08:35

hh wrote:wikipedia oskab sanskriti keelt:

https://en.wikipedia.org/wiki/Astra_(weapon)


Kui see link ei tööta, tasub ise klikkida otsimootorisse "astra - weapon", tegemist üleloomuliku relvaga hindu eepostes. Sanskiri keeles, hindi keeles.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by hh » 07 May 2021 08:18

Vanaema Lynetti analüüs (25 min) neile, kellel on arvel ülearu raha:

https://www.youtube.com/watch?v=MjWysvg2R7E

Veel on hõbeda-kulla hind kättesaadav lihtsurelikule. See on püüe hoiatada eesoleva tormi eest.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by hh » 07 May 2021 07:50

Faktikontrollijad on väga väga targad ja kaitsevad inimesi valetõlgenduste eest, suur suur tänu faktikontrollijatele tõe esiletoomise eest!

On ju loomulik, et laborites tehtavale kui "ka omamoodi lapsele" tuleb nimi anda, nii et faktikontroll inimestesse SÜSTITAVA nime kohta:

https://newsmobile.in/articles/2021/03/ ... the-truth/

wikipedia oskab sanskriti keelt:

https://en.wikipedia.org/wiki/Astra_(weapon)

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 07 May 2021 07:41

Tõestus sellele, et jutt klapib, vanuritel immuunsusvastus peale 6 kuud sisuliselt olematu :shock: Muidu võiks eeldada, et said AstraXenecat, millel kehv kaitse teiste tüvede vastu.
Aga nad said Pfiserit !

https://leht.postimees.ee/7242139/karjakulas-nakatus-koroonaga-22-topeltvaktsineeritud-hooldatavat?

Ma imestan, et riik ei räägi midagi revaktsineerimisest.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 06 May 2021 21:59

üks huvitav tähendus ühele sõnale, mida teame täna natuke teises tähenduses
https://tinyurl.com/c4w8hwrt

veel üks huvitav tähendus ühele sõnale
https://tinyurl.com/9kes3jre
(mida arvaks kv-maakler, kui esitaks talle soovi leida kv-objekt, mille aias on ermitaaž? :twisted: )

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by hh » 06 May 2021 21:54

Prohvetid on ka rääkinud, et kui praegune jama läbi saab, tulvab nagu paisu tagant kasutusse täiesti uusi vapustavaid tehnoloogiaid, mida on varjatud ja vaka all hoitud juba Tesla aegadest, eesmärgiga inimesi orjastada. Et täiesti uus paradigma on tulemas, mida praegu ette ei kujuta.

Kui praegune korruptiivne süsteem minema puhastatud saab.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by hh » 06 May 2021 21:50

Vahelduseks on hea kuulata midagi sellist.

Intervjuu maailma kõige optimistlikuma majandusteoreetikuga (46 min):

https://www.youtube.com/watch?v=HKPU1zcGkeQ

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 06 May 2021 21:44

pop wrote:Seda seisukohta sa vist "Nor-Rike" õigusruumis liiga valjusti levitada ei tohiks - äkki mõjutab arstilitsentsi...

Minu isiklik arvamus ei huvita seal kedagi, peaasi, et töö oleks tehtud ja skandaale poleks (s.t. ülemus, kaastöötajad ning patsiendid oleks rahul), loomulikult pole mõtet oma suud liiga palju paotada, sest see muudab imagot, minu eest mõtlevad eeskirjad ja inimesed, kes neid eeskirju koostavad ... Nagu üks andekas eesti kolleeg Norras ütles, et arst-talupoegade arvamus ei huvita kedagi.

Küllap ka põhjamaises Eestis on täna juba nii - tavalise töötaja eest mõtleb see, kes eeskirju välja saadab. Kui tahad midagi uut luua, hakka kunstnikuks (kes reeglina on oma eluajal vaesed, sest mõtlevad juba tuleviku kategooriates).

Selgub, et isegi sotsiaalmeedias on inimesed, kes mõtlevad (praktiseerivate) arstide eest:
https://youtu.be/XYv30g7TKVM?t=883

leidsin sealt lingist ka "faktikontrollija" nime - kui see on sama inimene, siis tema taust on selline (Tšehhi ülikoolis õppejõud, Ph D immunoloogia alal, seega teoreetik)
https://cz.linkedin.com/in/zdenekzadraz ... file_title

Pubmed otsing autori artiklitele: ei ühtegi

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 06 May 2021 19:49

Müstika, riik vihkab eraettevõtlust. Vähe sellest, et tuli käsk ettevõtlus sisuliselt lõpetada. Nüüd avati taotluste voor ja siis selgub, et lubatud summast antakse vaid pool :|

https://www.aripaev.ee/uudised/2021/05/06/hotellid-restoranid-pettusid-eas-vahendas-rohke-noudluse-parast-toetuste-suurust

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by pop » 06 May 2021 19:07

[quote="td"]/.../Taandunud nakkushaiguse korral on aga küsitava väärtusega vaktsineerida neid, kellel nakkuse tüsistuste riske on väike või vaktsineerimise tüsistuste risk suur (terved nooremad inimesed)./quote]
Seda seisukohta sa vist "Nor-Rike" õigusruumis liiga valjusti levitada ei tohiks - äkki mõjutab arstilitsentsi...
(ja USA-s oleks vist jutt päris lühike)

... ja ka Adlas just kavatseb vallandada mittevaktsineeritud kolleegid - tõsi, sinu viidatud mudelis jääksid nad pigem vaktsineeritavate poolele.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 06 May 2021 18:00

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 06 May 2021 15:50

kuidas võiks arvutada elanikkonna vaktsineerimist?

p=C/(C+B)

C on kahju ühiskonnale mittehaigestuvate inimeste vaktsineerimisest (sh vaktsiinitüsistused ja vaktsiini hind)
B kasu ühiskonnale inimeste vaktsineerimisest ning ühiskonna avamisest; sõltub omakorda haigestuvate inimeste osakaalust ehk levimusest, mis omakorda sõltub jälle vaktsineeritute osakaalust
p vaktsineeritute osakaal ühiskonnas, mida tuleks ületada, et saada positiivne koguefekt

üsna tõenäoliselt võib juhtuda, et inimeste arv, keda isiklikus plaanis oleks kasulik vaktsineerida, on erinev sellest arvust, mida ühiskondlikus plaanis oleks kasulik vaktsineerida ... :roll:

jällegi, uitmõte, arutluskäik võib olla vigane, võibolla siiski p = 1-(C/(C+B))

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 06 May 2021 15:12

veel riskihindamisest vaktsineerimisel

Vaktsineerimise korral me mõjutame terveid, mitte haigestunuid, siit oluline erinevus ravimite risk/reward hindamisega. Risk/reward sõltub vaktsineerimise korral mitte ainult ärahoitava haiguse tüsistuste (surm, kopsupuudulikkus jne.) riskist vaid ka selle haiguse levimusest. Levimus aga on ajas muutuv suurus.

Kui nakkuse levimus on parajasti suur, siis risk/reward on kaldu vaktsineerimise suunas. Kui aga levimus on väike, siis on risk/reward kaldu mittevaktsineerimise suunas. Siin osutub vajalikuks hinnata ka tulevikuprognoosi - kas haiguse levimus võib tulevikus tõusta ja kas siis on piisavalt aega massvaktsineerimisteks.

Järeldaks seda, et nakkushaiguse leviku tippperioodil on suurim kasu vaktsineerida neid, kes on suurema tüsistuste riskiga (vanemad inimesed ja kroonilised haiged). Taandunud nakkushaiguse korral on aga küsitava väärtusega vaktsineerida neid, kellel nakkuse tüsistuste riske on väike või vaktsineerimise tüsistuste risk suur (terved nooremad inimesed). Samas, haiguse leviku tõenäosus on ilmselt väike siis, kui suurem osa inimestest on vaktsineeritud - kuskil saabub tasakaal (osa väikese riskiga inimesi jäetakse vaktsineerimata)

Kuidas võiks seda riski konkreetsele inimesele arvutada? Risk/reward avaldub p = C/(C+B), kus p on risk haigestuda ja tüsistus saada ehk k * p1 * p2
k on koefitsient, mis sõltub nakkuse levikumehhanismist ja isiku enda harjumustest ehk riskikäitumisest nakkuskoldes
p1 on nakkuse levimus ehk inimeste keskmine risk kohata nakkushaiget selles asukohas sellel ajaperioodil (muutub ajas, sõltuvalt aktiivsete haigete hulgast)
p2 on risk saada nakkuse tüsistus, sõltub varem põdenud inimestel leitud tüsistuste arvust (suht konstantne, kuid sõltub vanusegrupist jne.) ehk korrutis k*p1*p2 on kombinatsiooni tõenäosus, et see inimene kohtab nakkushaiget ja siis saab selle nakkuse tüsistuse. k=1, kui kontaktile nakkushaigega järgneb kindel nakatumine, k=0 on hüpoteetiline olukord, kus kontakt nakkushaigega ei too kohe kindlasti kaasa nakatumist (ja seega vaktsineerimine polegi aktuaalne).
C on kulud ilmaasjata vaktsineerimisest (sh. vaktsineerimise tüsistuste kulud ja ebamugavused)
B on tulu vaktsineerimisest (sh inimese heaolu ja kokkuhoitud raha ühiskonnas haiguse ja selle tüsistuste puudumisest)
Vaktsineerida tuleb siis, kui p > C/(C+B)

Praegu levinud risk/reward hinnagutes on rõhutatud eeskätt tüsistuste riski ehk komponenti p2, kusjuures k ning p1 on jäetud arvestamata. Samuti on võetud ette vaid vaktsineerimiste tüsistuste risk (tähistame teda p3) Seega, soovitatakse vaktsineerimist, kui p2 > p3. Teatud juhtudel võib k ja p1 mittearvestamine oluliselt mõjutada otsust vaktsineerida või mitte vaktsineerida. Samuti ei hinda ju keegi C ja B suurust (sõltub omakorda p3 suurusest).

See arutluskäik on miinu uitmõte, ei ole teaduslik.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by pop » 06 May 2021 15:06

td wrote:/.../Varem arvati, et COVID levib põhliselt süljepritsmete ja füüsilise kontaktiga (esemed, käepigistus jne.), hiljem tehti kindlaks, et ka aerosoolina./.../

Minu jaoks jätkuvalt müstika on see et seda siiamaani käidavates kohtades ei mõõdeta. Neid kõiki - nii pritsmeid, tolmuosakesi kui ka aerosoole saab ju üsna täpselt mõõta (ja väheoluline pole ka asjaolu et me ei nakatu kanalisatsioonis).
Kriisi venimine näib tootvat ka olulist kasumit - kuigi mitte kõigile, kui vaadata kasvõi erinevaid "porto-franco"-analooge (mitte et nüüd Eesti midagi määraks pandeemia jätkumises), kuni kõikvõimalike volatiilsuste väga eduka rakendamiseni erinevate valitute rahavankrite ette (oluliste turumuutuste osas ON ülisuur info asümmeetria selle "1%-of-1%" ja ülejäänute vahel.
Viimases kontekstis on ka väga huvitav jälgida vaktsiinide intellektuaalse omandi kaitsmise arenguid ja vastavat retoorikat erinevate suurriikide poliitikute poolt (ja kas on teada kui suur on riigipoolne panus (ka kaudne, nt seadusandluse/kontrolli lõtvus) vaktsiinide väljatöötamisse.

Aga aerosoolide enigmast leiab netist enamasti ainult mõttetut loba, üksikute aktiivsete (ja loogiliselt) mõtlejate artiklid on paradoksaalsel kombel kõige asjalikumad (kui need üles leida õnnestub), komistasin ühe otsa: https://first10em.com/aerosols-droplets ... ne-spread/

Alustame kasvõi sellest - "Is there evidence for the “2 meter rule”?" /..../
This claim is usually made without citation, and there is plenty of data to say that it is wrong, at least as a definitive cut off. The idea that all large droplets will fall to the floor within 2 meters seems to have been initially proposed by Wells, based on a very simplistic calculation, with assumptions that have since been questioned, and limited empirical data. (Xie 2007) Unfortunately, as is reviewed above, most of the existing data seems to refute that hypothesis. For example, one recent study had 5 volunteers cough after gargling with food colouring, and there was visible macroscopic contamination beyond 2 meters with 4 of 5 participants. (Loh 2020) Simple pictures of sneezes show a droplet cloud out to 8 meters.

jne jne

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by pop » 06 May 2021 14:37

hh wrote:/../Üldse kuidas Swedbank hoolitseb oma klientide heaolu eest...

:twisted: :twisted: :twisted:
(kindlasti hoolitseb, on kogu aeg hoolitsenud, sai isegi hoolitsetud)

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 06 May 2021 12:59

See küll hea uudis ! Loodan, et riik arvestab vaktsiinistrateegias seda. AstraXeneca kahjuks on "no-go" igasmõttes, üksnes juba ebastabiilsete tarnete tõttu.

https://novaator.err.ee/1608203092/uuring-pfizeri-vaktsiin-pakub-louna-aafrika-koroona-vastu-ulitohusat-kaitset

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by hh » 06 May 2021 12:47

Kas teie kõik siin ka täheldate Swedbanki retoorika imelist muutumist mesiseks ja magusaks viimasel ajal? Isegi alandlikuks justkui?
Kontrast varasema kõnepruugiga on hämmastav.

Näiteid:
Õpetused, kuidas hoida end petturite eest... Kuidas saada paremaid pakkumisi... Kuidas Swedbank hoolitseb pensionisammaste parema tootluse eest... Ja Swedil on madalaimad kureerimistasud... Üldse kuidas Swedbank hoolitseb oma klientide heaolu eest...

Et kas neil juba vesi ahjus natukene? Kuskilt juba pitsitab? Kas siin ka juba pankureid arreteeritud? Või liiguvad kuulujutud globaalsest maailmast, mis seal kõik toimub?
Põneval ajal elame!

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 06 May 2021 12:44

hh wrote:Hmmm. Täiesti imelik analüüs maskikandmise kohta, vene arsti poolt. Video 10 min, eesti k subtiitrid.
See ka, et mida õpetati maskikandmise kohta nõukogude ülikoolides, professorite poolt.

https://www.youtube.com/watch?app=deskt ... Yqukq5rSYw

Maskil ja maskil on vahe. See on ka mask:
http://galleryfunnygame.blogspot.com/20 ... masks.html

kordame veelkord üle:
kirurgiline mask pole ette nähtud kaitsma kandjat viiruste eest, kandjat kaitseb vastava tähistusega mask, mida kannavad viiruslaborites töötavad inimesed, tolmuosakeste mask ei kaitse peene aerosooli eest, küll aga suuremate osakeste eest, mille peal võivad samuti sõita viirused. Haigustekitajate võime süljeppritsmetel või aerosoolina sõita on erinev, sellest ka maskide erinev efektiivsus erinevate haigustekitajate jaoks. Varem arvati, et COVID levib põhliselt süljepritsmete ja füüsilise kontaktiga (esemed, käepigistus jne.), hiljem tehti kindlaks, et ka aerosoolina.
kirurgiline mask takistab väljutamast eeskätt süljepritsmeid, mitte niivõrd aerosoole; süljepritsmed levivad ca 2 meetri kaugusele (sellest 2+2 reegel), aerosoolid palju kaugemale (nii nagu lõhnadega).
maski tuleb kanda ja ära võtta õigesti, muidu polegi mõtet kanda; maski tuleb vahetada teatud aja möödudes - see teeb raskeks ka maski enda efektiivsuse uuringud (kui katsealused maski valesti kasutavad, maski efektiisus võib kultuuriti olla erinev).

tundub empiiriliselt ka sedasi:
viirushaigusesse nakatumine ning selle raskus sõltub organismi sattunud viirusosakeste hulgast (sellest sõltub aeg, mille jooksul viirus paljuneb organismis ohtliku koguseni - kui see on aeglane, suudab organism sellega paremini kohaneda)
osakeste hulga vähendamisel paistab kõige olulisem olevat lahjendusefekt (kontsentratsioon väheneb võrdeliselt kaugusega (kauguse ruuduga?), vabas õhus tuul puhub kontsentratsiooni madalaks, kontsentratsioon sõltub ka sellest, kui kaua on haige inimene ruumis viibinud, kinnises ruumis võib kontsentratsioon olla väga erinev - sõltuvalt ventilatsioonist ja õhuhoovustest ruumis)
kirurgilisel maskil võib siiski ka olla teatud lahjendusefekt, aga see on tühine võrreldes eelnevaga

immuunsusest:
see kas on või ei ole (seejuures antikehade konstentratsioon võib inimestel olla erinev, vähese antikehade kontsentratsiooni korral on esmane vastus lihtsalt nõrgem), antikehade kogust saab paari päeva jopoksul oluliselt suurendada, kui on olemas mälurakud, kes aktiviseeruvad uue rünnaku puhul; mälurakkude arv aga aja jooksul samuti väheneb. Teatud kontsentratsiooni korral võib tõdeda, et immuunvastus on olemas, aga ei ole piisavalt efektiivne (mälurakkude arv on nii väike, et viirus paljuneb kiiremini kui organism suudab end forsseerida, s.t. taastoota antikehi ja immuunrakke piisavalt kiiresti piisavas koguses)
immuunsust on kahte liiki: antikehad ehk B-rakud (valkude, s.t. keerulise 3D mustriga ainete vastu), tapjarakud ehk T-rakud (viiruste ja parasiitide vastu). Antikehade kogus ei ole üksüheses vastavuses T-immuunsuse tugevusega. Oluline on mälurakkude hulk (nii B kui T mälurakud), nendest oleneb, kui ruttu organism suudab end mobiliseerida võõra aine või viiruse vastu. Mälurakkude arv aja jooksul samuti väheneb.
Immuunsus toimib luku-võtme printsiibil: igale võõrainele ja viirusele on vaja omaenda immuunrakke. Kui viirus muutub, siis vanadest mustritest enam ei piisa, peab tekkima uus immuunsus uue mustri vastu.
Immuunsuse tekkimiseks mingi uue aine või viiruse vastu on vajalik, et orgnaismis oleks nö. naiivsed immuunrakud, kes pole veel kokku puutunud mõne kehavälise ainega. Neid on noortel rohkem kui vanadel, sellest ehk ka fenomen, et noored põevad kergemini (viirus on inimesele nõnda uus, et vanade inimeste mälurakud ei oska temaga midagi peale hakata, vaja on uusi naiivseid rakke, kes õpiksid teda tundma; seevastu varasema viiruse uus muteerunud vorm võib siiski omada mingit ühisosa varasema viirusega ning vanad mälurakud osaliselt aitavad rünnakud tagasi tõrjuda - nendel puhkudel vanad inimesed põevad kergemini kui noored inimesed, kellel selline kogemus puudub)
lisaks B ja T immuunsusele on ka nö üldine immuunsus, mis on üleüldse esimene kaitse, sellel puhul toimivad tsütokiinid, mis ärgitavad makrogaage jt. sarnaseid rakke rünnakule (ülereageerimisel nö. tsütokiinide torm). Selle käigus need immuunrakud hangivad infot uue kehavõõra aine kohta ja tutvustavad seda infot B ja T rakkudele, et need saaks spetsiifilise rünnaku korraldada.
autoimmuunsus on fenomen, kus immuunrakud ründavad omaenda organismi rakke, selle põhjuseks on olukord, kus kehavõõra aine 3D muster meenutab mõne kehaomase aine mustrit (mitte terviklikult, piisab vaid väikesest osast suures mustris, mille külge saaks antikeha kinnituda ja vastavaid immuunrakke sellega aktiveerida ründeks)


vaktsineerimise riskist
valgu 3D muster on kõige elusa alus (ensüümide, antikehade toimimine jne.), valgu 3D muster sõltub sellest, kuidas ta end kokku pakib, sellel on suur roll koostisel (kus selles pikas ahelas asub hapnik, vesinik, väävel, lämmastik jne.); kuna aminohapped on erineva lämmastiku, hapniku ja väävli koostisega, siis suuresti nende aminohapete asukoht pikas valgu aminohapete ahelas määrab ära, missugune 3D kuju moodustub - siit otsene seos geneetikaga ehk DNA ja RNA infoga. Aga lisaks töötavale variandile on sama koostisega valgul võimalik ka palju muid kombinatsioone - miks valk pakib end kokku just selliseks 3D mustriks on siiani suur müstika. On haigusi, mille puhl läheb asi valesti, vt. prioonid ja hullulehmatõbi, samuti Alzheimeri tõbi jne. Seal tundub olevat roll ka naabermolekulidel (prioon on nö. nakkav/nakatav valk)
mRNA vaktsiini korral sünteesitakse üksik valk, mitte komplekt viiruse erinevaid valke - siit minu mure hilistoimete suhtes (kas üksik valk on 3D omadustelt täielikult identne viiruse koosseisus oleva sama koostisega valguga või on seal osi, mis erinevad viirusest ning võivad põhjustada autoimmuunsust või hoopis prioonset käitumist? sellised konfiguratsiooni muutustega haigused võtavad kujunemiseks aega vähemalt mitu aastat, seega vara veel teha järeldusi, et vaktsiin on ohutu) Tõenduse puudumine ei võrdu riski puudumine, seeg ei saa hinnata ka risk/reward suhet pikas perspektiivis (oluline eeskätt noortel inimestel).
teine risk, mis kirjeldamata: mRNA paikneb enamasti raku sees (vahelüli rakutuuma ja ribosoomide infovahetuses). Milliste antigeensete omadustega on rakuväline mRNA - kas see omakorda võib tekitada mingeid autoimmuunhaigusi? Esimene kord läheb ilmselt õnneks (nagu tavavaheliku söömisel), aga järjestikustel vaktsineerimistel võib olla ootamatu reaktsioon (tavavahelik sensibiliseerib immuunrakud vererakkude suhtes, rakud kleepuvad kokku ja jäävad kinni neeru veresoontesse => eluohtlik seisund verehüüvete ja neerupuudulikkusega)

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by hh » 06 May 2021 12:39

td wrote:Karolinska haigla lõpetas 1. maist uute laste suguhormoonravi - sest teaduslik baas sugulise düsfooria suhtes on nõrk


Kui hea uudis!

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 06 May 2021 12:23

:roll: oh see Inglismaalt pakkide tellimine on muutunud korralikuks piinaks. Ma enamsti tellin mingeid imeseadmeid ja leia siis tollikood sellele, helistas tolliametisse ütled selle seadme nime....vaikus möh :lol:

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by hh » 06 May 2021 12:00

Hmmm. Täiesti imelik analüüs maskikandmise kohta, vene arsti poolt. Video 10 min, eesti k subtiitrid.
See ka, et mida õpetati maskikandmise kohta nõukogude ülikoolides, professorite poolt.

https://www.youtube.com/watch?app=deskt ... Yqukq5rSYw

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 06 May 2021 11:22

spl wrote:Ntx minu naisel autoimmuunhaigus ja ta pole vaktsiini teinud, sest kõik perearstid jne jne Mämmutavad ja üritavad vastutust eemale lükata, küsisin ise otse, kas see vaktsiin on ohtlik ! ... vastus ükski vaktsiin pole 100% ohutu :HEAD

CDC seisukoht 21. aprillist 2021 on, et autoimmuunhaigustega inimesi võib vaktsineerida, aga andmed on puudulikud. :shock:
No mis seisukoht see selline on .... Ootks riski hinnangut konkreetse arvuna (siis saab igaüks võrrelda riskiga, kui suur on tema asukohas nakatuda ja raskelt põdeda pärjatõbe)

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 06 May 2021 11:11

https://forte.delfi.ee/artikkel/93349989/maailma-enim-vaktsineeritud-rahvas-on-sunnitud-taas-piiranguid-karmistama

Sama teema ka Eestis ja mujal, kus selle AstraXeneca vaktsiiniga hullatud.

Seišellidel avastati juba veebruaris ka koroonaviiruse LAV-i tüvi (B.1.351), mille suhtes AstaZeneca vaktsiini võimed kordades kahanevad.

Top

cron