Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Post a reply


This question is a means of identifying and preventing automated submissions.
Smilies
:D :) ;) :( :o :shock: :? 8-) :lol: :x :P :oops: :cry: :evil: :twisted: :roll: :!: :?: :idea: :arrow: :| :mrgreen: :geek: :ugeek: :HEAD
BBCode is ON
[img] is ON
[flash] is OFF
[url] is ON
Smilies are ON
Topic review
   

Expand view Topic review: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 19 Mar 2024 12:25


Maarja Vaino on muidugi Martin Helme kaksikõde. Aga see ei muuda asja sisu.
(näete, kui osavalt saavad naised oma sugulussidemeid ära peita)

Järjest rohkem on arvamusi samas suunas, erinevatelt inimestelt, nii meedias kui ka omavahel vesteldes. Zeitgeist 2024 Eestis. :idea:
Jah, oleme vene värgile lähemal kui märkame endale aru anda. Peame ennast idanaabritest demokraatias (tunduvalt!) paremaks, aga ikka see isakese vajadus kumab igalt poolt läbi.
No tõesti, millal tuleb paradigma muutus ja saame ükskord seesmiselt vabaks? Kurb, et seda armuaega anti eesti rahvale 30 aastat ja seda ei osatud kasutada muuks, kui omaenda isakeste kummardamiseks.

See isakese vajadus on lausa koomiline, kui vaadata presidendi näidet. Presidendi valimiste ajal katsutakse-kombatakse kandidaat üksikasjalikult läbi, kohati läheneb lausa koolikiusamisele. Ja siis, kui ta on kinnitatud presidendiks, tsiteeritakse tema kõnesid nagu omal ajal Brežnevi ome – president arvas nii ja president arvas naa. No kas pole nali !?!?!

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 19 Mar 2024 12:22

Muide, riigimeedias mitte ühtki nupukest protestiaktsioonist. (kelle laulu laulad, selle leiba sööd - võib ka sedapidi teha väikese ringkäigu laiatarbemeedias)

--

"Tavainimene on endiselt ära unustatud, temaga räägitakse ülbes toonis ülevalt alla ning poliitikute varasemad vead peavad lihtsad inimesed oma taskust kinni maksma."
See staažikas endine parteilane ei ole saanud aru lihtsast tõsiasjast - valitsejad on volitatud rahva poolt tegutsema, mitte aga nii, et valitsejad ütlevad, kuidas rahvas peab tegutsema.
https://www.err.ee/1609286337/eesti-200 ... -ei-andnud

Kas mitte üleüldine paradigma? Millal tuleb paradigma muutus ja hobune rakendatakse jälle kaariku ette, mitte vastupidi?

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 19 Mar 2024 12:16

See hävitustöö, mida nartsissisist peaminister teeb, ei ole võimalik enam tagasi võtta. Ei saa enam paljusid tootmisettevõtteid taastada ning häving jätkub.

Tulge elage maal, siis näete selle hävitustöö õigeid vilju !

Teate, millega tegelevad palju ettevõtted. Nad ei mõtle, kuidas Eestis ellu jääda, nad mõtlevad, kuhu riiki oma tootmine viia.

https://arvamus.postimees.ee/7982547/maarja-vaino-kui-voim-hakkab-pahe

---

Mis on nagu halb iroonia, et riigi kehv juhtumine pannakse sisuliselt kõik maksumaksja kaela. Halb iroonia jätkub, riigikogu saab jälle korraliku palgatõusu ja peaminister ka.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 19 Mar 2024 12:08

jah, tänane seltskond tuleks Toompealt alla kihutada, templina jalaga sümboolne hoop p___se.

Aga seniks protestiteisipäevad, igal teisipäeval uus teema. Teemadest puudust ei tule. Ja siis igaüks saab otsustada, kas sellel teisipäeval on tema teema või mitte. Maainimeste protestist on muidugi vähe kasu - mida sa ikka võsaserval ohutuledega vilgutad - mõni arvab veel, et käid põõsa taga pissil.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 19 Mar 2024 11:42

td wrote:Autoaktsiooni saaks kasutada ka teiste teemade (kodualuse maa maks jne.) puhul, kui kodutöö on hästi tehtud. Aga autot ei pea ilmtingimata peatama, võib sõita ohutuledega ka nt. 10 või 30 km/h. Aga jah, teema peab olema selgelt välja hõigatud, mitte nii, et lihtsalt regulaarne protest teisipäeviti kl. 9 ei tea mille vastu.


Kahjuks sellel pole vähimatki mõju, sest meid juhivad täielikud deb--likud. Kas näeks ühte mõjuanalüüsi, mida teeb selline kirves automaks maaeluga ja kuidas neid veel rohkem vaesusesse lükkab. Mina elan maal, näen kuidas inimesed elavad vaesuses !

Maksuorgia tulemus see, et meid saabki vegeteeruva majandusega riik. Mingit arengut siin enam ei tule, investorid ei tule sellisesse ülemaksustatud riiki, kus seadusloome on samuti ülimalt kaootiline. Ka viimaseki Eesti riigi patrioodid on käega löönud.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 19 Mar 2024 10:21

Autoaktsiooni saaks kasutada ka teiste teemade (kodualuse maa maks jne.) puhul, kui kodutöö on hästi tehtud. Aga autot ei pea ilmtingimata peatama, võib sõita ohutuledega ka nt. 10 või 30 km/h. Aga jah, teema peab olema selgelt välja hõigatud, mitte nii, et lihtsalt regulaarne protest teisipäeviti kl. 9 ei tea mille vastu.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 19 Mar 2024 03:19

Harjumatu vaikus siin. Kas olen siiski kõik nüüd ära tüüdanud oma spämmiga (enda arust siiski olulised teemad). Aga see selleks.

-----------
Häirivad kokkusattumused:
1) Keskerakond saab miljonilise trahvi (ehk kohtuveski jahvatas otsuse valmis) peale Ratase lahkumist K-st.
2) Laaneti väikene räpane saladus tuleb ilmsiks just vahetult peale konflikti prokuratuuriga

Viimasel puhul on veel mitu võimalust:
2a) asjast huvitatud kodanikud said sellest teada alles nüüd (s.t. peale konflikti algas intensiivne kompra otsing kuni esimese suurema kompra kättesaamiseni)
2b) asjast huvitatud teadsid sellest varem ja see info läks käiku alles nüüd - sobival hetkel (kuni selle hetkeni Laanet ise ei teadnud, et rikub seadust)
2c) asjast huvitatud ja ka Laanet ise teadsid sellest seaduserikkumisest juba varem, seda kasutati ära Laaneti santažeerimiseks kuni Laanet enam ei kuuletunud

Missugune nendest kolmest on kõige jõledam EW (ja ka laiemalt ühiskonna) normaalse toimimise suhtes?
Kui on 2a, siis tekkib küsimus, kus on organite silmad (ei tee oma tööd korralikult) ja tuleb täheldada, et ühiskonnal puudub ülevaade, kui palju juhtivatel kohtadel olevaid inimesi on veel oma väikeste räpaste saladustega …
Kui on 2b või 2c, siis teevad poliitikat süvariigi ametnikud ning Riigikogu jms. valimised määravad suht vähe.

Kõhutunne arvab, et on 2b.

Häirib ka see, et selline ettesõõtmine on muutunud nii tavaliseks, et toimus ilma suurema häbenemiseta ja justkui õlitatult. Järgmine küsimus:
Kas lekitamise taga olid teadlikult ka vastavad ajakirjanikud (kui üks osa nö. maffiast koos vastavate boonustega) või need ajakirjanikud on lihtsalt ettearvatavad tööriistad maffiale, kellega maffia mängib nagu kass hiirega või laps oma mängurongiga - vedur kulgeb enamasti ikka sinna, kuhu laps parajasti tahab. Siin võiks ajakirjanike vastav organisatsioon teha väikese "sisejuurdluse", et ajakirjanduse mainet parandada. Esimesel juhul vajaksid Augeiase tallid rookimist, teisel puhul aga ajakirjanikud eeskätt täienduskoolitust, et mitte muutuda "paremini informeeritute" mängukanniks-tööriistaks vaid püüda ikkagi säilitada 5. võimu oreool. (Missugusest 5. võimust saame me rääkida, kui seda omakorda kontrollib mingi maffia?). Mage lugu, kui sensatsioonipuuduses laisk ja rumal kollalehe ajakirjanik haarab kinni tema ette riputatud söödast. Traagiline lugu (eesti rahva jaoks), kui meie armast ja kauaoodatud riiki valitseb nüüd maffia, mille mõjuvõim ulatub ka ajakirjanikeni.

Artikkel avaldati 16.03. Ei möödunud kolme päevagi, kuni asi toimis.
Konflikt sai avalikuks 06.03. Ei möödunud kümmet päevagi, kuni ajakirjanikel oli juba põhjalik uurimistöö Laaneti "magusalt sensatsioonilisest" taustast tehtud.
Märt Belkin ja Holger Roonemaa, me hoiame teil nüüd silma peal. Kui ajakirjanikueetika lubab, võiks mõni konkureeriva väljaande ajakirjanik korraldada väikese uurimistöö – missugustel teemadel ja asjaoludel ajakirjanikud avaldavad tähtsatest otsustajatest artikleid ning kui kaua nende trükki ettevalmistamiseks tavaliselt aega kulub. Aga ka ajakirjanikel on kodulaen ja ka neil on tarvis hoida taganemistee valla, kui praegune töökoht ebameeldivaks muutub. Urgitsejad ei meeldi kellelegi. Aga sobilik teema Meediakriitikale ja Meediavalvurile! Kui Eestis oleks alles politilise kvaliteethuumori rubriik (mida osaliselt püüavad täita Meediakriitika ja Meediavalvur), siis siin mõne mehe pehme ja karvane lõug sobiks nukuks ülihästi.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Mar 2024 15:42

pop wrote:Olen end tabanud ka mõttelt et "globaalselt" ju päike alati kusagil paistab, nagu ka tuul puhub. Selleks et seda nö "tervikusse" siduda on ju paratamatult vaja ka need erinevatel laiuskraadidel ja erinevates tuulteroosides paiknevad jurisdiktsioonid samuti ühte "tervikusse" siduda (ja ma arvan et WEF-i svammi-klaus pole sellele üldsegi mitte vastu :twisted: ).

Erinevad ajavööndid siduda energiakaablitega? Saaks ka välja arvutada, kui palju läheb maksma (ehitus, hooldus, jooksvad energiakaod) idapoolkera ja läänepoolkera jõukaablitega ühendamine.

Kõrgepinge alalisvooluvõrk on selles suhtes küllaltki efektiivne. Jäävad ära mitmed vahelduvvooluvõrgu puudused (pinnaefekt, ühenduspunktide sageduserinevused, vajab 3 asemel vaid 2 kaablit). Siiani oli probleemiks energiasäästlike inverterite puudumine, viimaste aastate pooljuht-tehnoloogia on toonud murrangu. Seni teada olevad HVDC projektid, käigusolevatest seni maailma pikim (2550 km) on Lõuna-Ameerikas Brasiilias, võimsus 4 GW; Euroopa pikim on Taani ja UK vahel (740 km):
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_HVDC_projects
Ekvaatori kohal on ühest ajavööndist teise keskmiselt 1700 km. Poolustele liikudes vähem. Kas esimene energiakaabel nt. USA ja Ida-Euroopa vahel jääbki utoopiaks? (soodusaja elekter peab olema piisavalt odav, et kompenseerida kalli aja elektri hind.)

Lähemalt HVDC kohta:
https://en.wikipedia.org/wiki/High-volt ... ct_current

Kui kujuneb välja üleüldine standard (võimsus, pinge) ja patendid vananevad, küllap saab siis ka inverterite ja kaablite hinnad odavamaks. Kas 3-faasilised kõrgepingeliinid võib siis saata ajalukku?

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by projekteerija » 18 Mar 2024 14:59

pop wrote:
td wrote:kas hakkame maagist rauda sulatama ja ahjus tsementi tootma ainult siis, kui väljas on tugev tuul? Mida siis inimesed ja seadmed teevad ülejäänud ajal - kas tegelevad enesetäiendusega ja tehnilise hooldusega? Aga ahjude pidev üles kuumutamine ja maha jahutamine on ju ka probleem, inimene, see rsk kohaneb iga olukorraga.

Olen end tabanud ka mõttelt et "globaalselt" ju päike alati kusagil paistab, nagu ka tuul puhub. Selleks et seda nö "tervikusse" siduda on ju paratamatult vaja ka need erinevatel laiuskraadidel ja erinevates tuulteroosides paiknevad jurisdiktsioonid samuti ühte "tervikusse" siduda (ja ma arvan et WEF-i svammi-klaus pole sellele üldsegi mitte vastu :twisted: ).

Ehk siis - seda on mitmed terve mõistusega energeetikat laiemalt tajuvat eksperti välja öelnud et meie laiuskraadidel on igasugusel rohe-jamal hoopis teine sisu ja kontekst kui näiteks päikesest üleküllastunud ekvaatorivööndites jms.

Milline oleks "mainstream" rohe-energia lahendus nt Nuuk-i elanikele gröönimaal vms?

Enamustes tootmisettevõtetes suurem osa robot- ja automaatliine enamuse aja seisavad ...ootavad. Maailmas ei ole juba aatamümne jagu olnud nõudlust, et neid kõike kasutada.
Hiljuti külastasin üht suurimat Eesti metalliga tegelevat ettevõtet õhtusel ajal. Vaid kümnendik roboteid tegi 24 h öötööd. samas kõrvalolevad (samamal liinil) väliselt sarnased seisid. Põhjuseks see, et osad protsessid edenevad masinatel ülikiirelt, teised aeglasemalt. Ja siis need aeglased kuid kallid seadmed siis panevadki 7/24 vivg nobedatega võib valida odava energiaga päevi, Samas tehase teises otsas oli tööl ka paarkümmend kallist inimtöötajat, kes suht kallite masinate taga tegid finantskulukat inimtööd. Kui tasuv ja keerukas tellimus on, siis saab rõõmuga 24 h hagu anda. Juhuslikult siis tehtigi mingeid tooteid kuhugi polaarjoone kanti minevale kompleksele valmistootele...Igal seadmel on oma täpsed koordinaadid. Kevadel siis tõstetakse nende abil paika ja suve lõpuks (siis ei ole võimalik midagi vedada) sulavad maapinna tasandile , et siis üks eriti kalli tunnihinnaga ja eriti kalli kohaleveokuluga töötaja kiirühendused ära teeks.
Arvestades robotiseerimise, jms. ühtlast jätkuvat laugelt kiirenevat tempot on ühel päeval paratamatu, et enamus tehaseid lülitataksegi sisse siis, kui on odavat ja /või rohelist energiat. Ja sedagi vaid siis, kui see energia on ilma ülekandekuludeta ja kaasnevate keskkonnahäringuteta. Millegipärast seda asjaolu meil ei taha ükski tuulepargi (aga ka tuumajaama jms) energiahüsteerias poliitik ega seotud ametnik/ärimees meil jutuks teha. Skandinaavias on tuulepargiprojekte kümnekordses mahus tarbimisest rohkem ootel väga energiaintensiivsetes asupaikades. Ainult, et probleemiks on tarbija puudumine. Ehitamisse(konkurentsi) ilmselt lähevad vaid need, mille lähedale (ca 70-120 km raadiusse) on võimalik rajad energiamahukat tootmist/tarbimist, on võimalik/mõistlik rajada ülekandeliine jms. infrat, on piisavalt igasuguseid muid eeltingimusi. Ntx. raudteed, suured sadamad, inimtööjõud. odava kuluga teedevõrk raskeveokitele, kaevandusi, lageraiepotensiaaliga suuri metsamassiive jms. Ehk siis enamus meie tuulepargialasid on sisuliselt lootusetult konkurentsist väljas ja vaid "lolli"maksumaksia kulul ja poliitsõprade abil mõne ärigrupi jaoks võimalik söödavaks (garanteerult) teha. Raudteed ja maanteehinnaga praamivedusid kuhugi Saaremaa-Hiiumaa tahaotsa pole keegi nõus kinni maksma ja seal tagaotsas on kaitsealad ega pole ka inimesi jms. Soomes on vähemalt otse välja õeldud, et tuulepargi rajaja mure on tarbija ja ühendused jms. tagada-leida.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 18 Mar 2024 14:14

Tegelikkuses on meie kv turg täiesti haige, kus pole loogikat. Pigem imestan, kes üldse midagi sealt ostab.

Uue arenduse reegel oli selline, et keskmine palk * 1.4 = 1 ruutmeeter pinda. Meil uusarendustes hinnad 4500 euri alates, mis ebanormaalne, palju ka neid põhjendusi pastakast välja ei imetaks.

https://majandus.postimees.ee/7981930/karm-reaalsus-uusarendused-on-enamikule-majapidamistest-kattesaamatud

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120278629/panga-analuus-uusarenduste-korterid-on-enamikule-inimestele-kattesaamatud

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by pop » 18 Mar 2024 09:43

td wrote:kas hakkame maagist rauda sulatama ja ahjus tsementi tootma ainult siis, kui väljas on tugev tuul? Mida siis inimesed ja seadmed teevad ülejäänud ajal - kas tegelevad enesetäiendusega ja tehnilise hooldusega? Aga ahjude pidev üles kuumutamine ja maha jahutamine on ju ka probleem, inimene, see rsk kohaneb iga olukorraga.

Olen end tabanud ka mõttelt et "globaalselt" ju päike alati kusagil paistab, nagu ka tuul puhub. Selleks et seda nö "tervikusse" siduda on ju paratamatult vaja ka need erinevatel laiuskraadidel ja erinevates tuulteroosides paiknevad jurisdiktsioonid samuti ühte "tervikusse" siduda (ja ma arvan et WEF-i svammi-klaus pole sellele üldsegi mitte vastu :twisted: ).

Ehk siis - seda on mitmed terve mõistusega energeetikat laiemalt tajuvat eksperti välja öelnud et meie laiuskraadidel on igasugusel rohe-jamal hoopis teine sisu ja kontekst kui näiteks päikesest üleküllastunud ekvaatorivööndites jms.

Milline oleks "mainstream" rohe-energia lahendus nt Nuuk-i elanikele gröönimaal vms?

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Mar 2024 06:16

üha rohkem joonistub välja skaala, kus ühes otsas on emotsionaalne harimatu nõudja (a la Greta T.) ning teises otsas on reaalsusest lähtuv tehnokraatlik tegijainimene
(kuna tegemist on äärmustega, siis mõlemad on negatiivse varjundiga.)
Ei tahaks sugudevahelisi erinevusi välja tuua, aga peab. Emotsioonide pealt otsustamine on naiste pärusmaa ja kindlasti ka vajalik tasakaalustamaks kiretut tehnokraatiat, aga viimasel ajal kipub poliitikutel vanker kalduma sinna, kus õhinapõhist soovitut võetaksegi tegelikkuse pähe. Nii on nt. Eesti energeetikas ja maksupoliitikas, aga sama asja kohtab ka Rootsi energeetika tuleviku diskussioonides - räägitakse rohelisest energeetikast metallurgias, mis aga tähendaks mitmekordset kasvu rohelistes tootmisvõimsustes - kas hakkame maagist rauda sulatama ja ahjus tsementi tootma ainult siis, kui väljas on tugev tuul? Mida siis inimesed ja seadmed teevad ülejäänud ajal - kas tegelevad enesetäiendusega ja tehnilise hooldusega? Aga ahjude pidev üles kuumutamine ja maha jahutamine on ju ka probleem, inimene, see rsk kohaneb iga olukorraga.

Aga õhinapõhises marketingis tahaks tõesti näha uurimusi, kuivõrd toob keskmisele euroopa tarbijale positiivse emotsiooni segaperekond võrreldes traditsioonilise põlisrahva perekonnaga jogurti jm. reklaamides. Kas firmad on üleüldse seda uuringut teinud või läheb siin samamoodi nagu Gillette ja mmingi õllemärgiga, mille nimi isegi enam ei meenu: go woke, go broke.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Mar 2024 05:46

Rootsi talunike kooperatiiv rõhub oma väärtustes loomade heaolule. Rootsi võuk moesõna on praegu hållbarhet (jätkusuutlikkus, maakeeli vist sobiks nüüd paremini säilenõtkus).
https://www.arla.se/hallbarhet/korna/djuromsorg/

Arla on suur kontsern ja nende peakorter on linna keskel üsna kivisel tänaval, tootmishooneid ei näidata. Nende uudistelehekülg ei ole siiski häirivalt võuk, tegelevad põhiliselt tootmise ja loomadega (v.a. see, et juurutavad ka vegetaarseid "piimatooteid", aga ju see on turuosa hoidmiseks hädatarvilik) .Rõhuvad muidugi sllele, et nad on Rootsi talunik kooperatiiv. Nende jogurtipakend on suur ja jogurt on rootslaste maitsele, eestlase jaoks on eesti jogurtid palju paremad. Maasikajogurtile on lisatud arooniamahla, suhkrut 9,7 g.

Firma koduleht annab inspiratsiooni õhtuseks pearoaks (ehk kuidas valmistada kirvesuppi) – kirjuta siia välja kõik, mis jäägid on külmkapis ning veebileht pakub välja retseptid, mida nendega peale hakata. Tegemist on tõesti kirvesupiga, sest nii mitmegi piimatote olemasolu puhul retsepte ei anna, aga mittepiimatoodete puhul tuleb ikkagi poodi minna ja osta juurde (Arla) piimatooteid, köögivilju ja muud kraami :twisted:
https://www.arla.se/recept/tom-din-kyl/

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Mar 2024 05:02

Uurisin, mida mu 18-aastane laps sööb. Võtsin külmkapist Yoplait maasikajogurti. Pakend suunab veebilehele, mis on Iirimaal, tont teab, kus pakendi sisu valmistatud (Iirimaal?). Jogurt muidugi sisaldab 12,3 g süsivesikuid, neist 11,9 g suhkrut. Valmistatud piimapulbrist, lisatud jogurti juuretist jms. Loomulikult ka porgandimahl ja sidrunimahl.

Hea see, et väidetavalt ei sisalda konservante ega kunstlikke aroomiaineid. Aga mis asi on loomulik aroomiaine? Minu keelele oli maasikamaitse üleloomulikult tugevalt domineeriv - s.t. kindlasti oli lisatud nö. looduslikku maasika-aroomi. Võiks siinkohal diskuteerida loodusliku ja ja mitteloodusliku mõiste üle. Lisaks on kirjas, et "free from additives". Kas piimapulber on additive või mitte, kui seda lisada nt. naturaalsele piimale? Aga OK, vähemasti maitseb hästi, isegi liiga hästi (nii hästi, et kaob huvi naturaalsete maasikate järele, mida juhtumisi oli üles sulatatult ka külmkapis).

Aga üks tugevalt positiivne külg: firma koduleht ei ole võuk. Mitut segarassi perekonda või üksikema näete firma avalehel? Minule tekitas nende esileht positiivse meeleolu, igatahes. Selline issi kahe tütre ja ühe pojaga igatahes võiks ma olla küll.
yoplait esileht.jpg
yoplait esileht.jpg (70.51 KiB) Viewed 89 times


Firma kolm põhiväärtust: pleasure, simplicity, joy. Tegemmist on algupäraselt prantsuse firmaga, ka seal ei ole miski võuk. Kohalikud põllumehed ja piimatööstused muidugi ei vaata hea pilguga, kui näevad nende toodangut oma kodumaa lettidel.

Natuke hoomorit ka – nende Rootsi veebiserver on püsti, aga seal on kiri:
The site is experiencing technical difficulties.

Selline on nende tagahoov Dublinis: https://tinyurl.com/yc3juenv

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Mar 2024 02:35

#MGTOW
(ei tähenda, et korralik pereelu on taunitav, iga päev tänan Kõigevägevamat, et mul on nii toetav naine - ka minu praeguses viletsuses; tuleb osata valida see õige - see, kes neiuna toob sulle külla tulles palava ilmaga sulanud pulgajäätise ja ei häbene seda üle anda, ta teab, et armastad väga jäätist; see, kes kuulab ja on tähelepanelik sinu soovide suhtes ja vaikselt jätab need meelde, et ühel hetkel sind üllatada; NB! mitte segi ajada kameeleoniga!)
Attachments
Life Goals.jpg
Life Goals.jpg (38.16 KiB) Viewed 24 times

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 18 Mar 2024 02:29

hh wrote:EESTIS ON PRAEGU HEA TOON HOIDA LIGI MAAD JA VAIKIDA. EI TOHI MIDAGI ANALÜÜSIDA! Siis kohe tulevad "sõbrad" ja löövad sul suu kinni.

Teeseldakse, et kõik on korras nagu alati, elu nagu tavaliselt. Ei tohi rääkida kullast ega hõbedast, kriisist, parteidest, vähegi teravmeelne analüüs on tabu.
Kui ei taha huntide lõugade vahele sattuda.

eks see on alati nii olnud (Giordano Bruno etc). Maadligi surujate seltskond on aga kirju:
- teadlikud käsutäitjad ehk teadlikud trollid
- mitteteadlikud kaasajooksikud (mittesüvenejad, "võitjate" poolel olla tahtvad jne)
- kadedus jms. emotsioonid, mis tahab arukamad/inimesed panna halvemasse seisu, lüüa näoli mutta
Kaks viimast on klassikaline koolikius, aga täiskasvanute tasemel.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by hh » 18 Mar 2024 00:27

EESTIS ON PRAEGU HEA TOON HOIDA LIGI MAAD JA VAIKIDA. EI TOHI MIDAGI ANALÜÜSIDA! Siis kohe tulevad "sõbrad" ja löövad sul suu kinni.

Teeseldakse, et kõik on korras nagu alati, elu nagu tavaliselt. Ei tohi rääkida kullast ega hõbedast, kriisist, parteidest, vähegi teravmeelne analüüs on tabu.
Kui ei taha huntide lõugade vahele sattuda.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by hh » 18 Mar 2024 00:24

Tark inglane analüüsib praegust olukorda -- loeb ajalehtedest absurdi teateid, ta ise on tulnud maakohta ja näeb välja nagu maamees, arutleb suuri maailma asju, samuti seda, kuidas valmistuda peatseks jamaks ja ellu jääda. Video 19 minutit.

https://www.youtube.com/watch?v=60kImcn ... McCoy-Ward

Üldse tal palju jooksvaid analüüse, respekt. Teravmeelne ajutöö.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 17 Mar 2024 22:03

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 17 Mar 2024 18:00

Pühapäeviti on siin vaikne ... Kevad muidugi ka.

----

Kui kedagi huvitab: vanade nimede päritolu L-Euroopa suunal
https://dmnes.org/names

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 17 Mar 2024 13:00

Pildigalerii. Vaadake esiridades istuvaid parketisotse ja tagaridades istuvaid tavalisi sotse. Küllap aseesimeeste jm. asjameeste kohad sunnivad korralikumalt riietuma, aga ikkagi - võrdsuse erakonna puhul sellist erinevust ei ootaks. Kas lihtliikmetel pole tekkinud mõtet, et nende valitud esimeestel on põhimõtteliselt erinev arusaam nende arusaamadest?
https://www.err.ee/1609283766/sde-valis ... snimekirja

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 17 Mar 2024 12:05

Nüüd tekkib küsimus, et kes siis ikkagi on selle süvariigi taga. Üsna kindlasti mitte sisalikud.

Võibolla on see süvariik hoopis omamoodi kollektiivne aju - justkui sipelgapesa, mis toimib (igalühel eraldi on lihtsad reeglid - kuula sõna ja püüa karjääri haljamale oksale jõuda, aga koostöös tekkib uus kvaliteet ehk süvariik). On muidugi edukamaid (lobitööd tegevad suurfirmade juhid) ja vähem edukamaid (kompra alusel jutukesi kirjutav ajakirjanik) - aga neil kõigil on ühine eesmärk (vt. eespool). Ja siin me siis oleme. Võibolla oleme ka ise enda teadmata selle süvariigi mutrike - nohh, kasvõi kuulekalt makse makstes.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 17 Mar 2024 10:35

hh wrote:Üks varasemalt väga vokaalne feminist sai lapse.

Nüüd peab ta end kaitsma kõigi teiste feministide eest, kes ütlevad: "Ka sina, Brutus!"

Tore! Loodame, et tuleb lisa. Emaks olemise kogemus arvatavasti kaalub üles kogu feminismi-ideoloogia.

----
Uitmõte. Avalikes kommentaariumites (Delfi) kohtab sageli uskumatult räigeid ja primitiivseid rünnakuid EKRE suunal (Martini stringid jne.). Arvatavasti on nende taga max paar-kolm inimest, kes tooni annavad. Küsimus aga selles, kas provokatsioon on individuaalne või organiseeritud. Ärga arvake, et PR-firmad ei tegutse. Meil on samasugused sotsiaalmeedia juturobotid kui vene propagandas. (nii omasid kiitvad kui ka vastaseid laitvad) See, kui palju tööd teeb ära inimene või AI, ei oma tähtsust.

Lõppjäreldus: selliseid papagoi kombel lõõpimisi ei tasu võtta tõsiselt. Kurb on aga see, kui tavalised inimesed nendega kaasa lähevad (meenutab kooliaega, kus keskpärased õpilased vaikselt kiidavad takka koolikiusajate tegevusele, sest vastasel juhul oht ise sattuda kiusu alla).

/uitmõtte lõpp

----

Laanet'i kaasuse näitel on näha, kuidas toimib süvariik ja nn. parteisisene demokraatia. On masinvärk, mille mutrikestel on hüved. Samas masinvärgis on ka mutrikesed, kes peavad arvet teiste mutrikeste tegevuse kohta. Niipea, kui mingi mutrike hakkab tegelema isetegevusega, leitakse kompra (loomulikult juba varem kogutud ja talletatud ja uuritud - *ilmub "sensatsiooniline" artikkel mõnes päevalehes), millega see mutrike pannakse nii ebamugavasse seisu, et ta peab lahkuma. Kui see mutrike tunnistab oma eksimust ja lubab tulevikus olla tähelepanelikum üldiste huvide osas, siis küllap leitakse talle mõni soe koht vähem silmapaistvamal alal (miks mitte nt. ise kompra kogumise süsteemis, kui varasem töökogemus on miilitsana).
Igal juhul, Laanet sai kiiresti aru, mida tuleb teha ja tal on lootust jääda süsteemi sisse. (seepeale võiks varuda popkorni ja vaadata, kuhu tööpostile ta järgmisena maandub).

Aga lõppjäreldus on ikka sama: Eesti riik on väliselt demokraatlik, seest ... (ei tulegi meelde head üldnimetust: nomenklatuura, sõpruskonnad, huvid ja sidemed, piiratud sissepääs teenete alusel – need võiksid olla mõned mõisted, mis seda iseloomustavad). Nii nagu vanasti oli keisri lähedal õukond ja sõjavägi - nende otsusest olenes, kuidas riiki juhiti (vt. ka praegune nõrk juhtkond USA-s, kes on sisuliselt marionetid) . Meil on oma elu, neil on oma elu.

Ja kui keegi võtab üles mõiste süvariik, siis ärkavad trollid, kes hakkavad seda kõike naeruvääristama - rohkem või vähem anonüümselt (arvata võib, et osad neist ei tee seda kõige parema meelega, aga süsteemis püsimiseks peab - vastasel juhul tabab sama saatus). Paganama kurb on see, et USA-s on süvariigi võitlemise käilakujuks saanud Trump. Seda võitlust on vaja (meil on ühised huvid), aga vale inimese korral kaasnevad sellega ka miinused (Ida-Euroopa mahamüümine, v-maa idealiseerimine jne.) Ja nii ongi sisulisi liitlasi meil vähe.

• Trumpi toetavad lihtinimesed on lihtsad ja siirad ja heatahtlikud, aga nad ei suuda närida pähklit läbi.
• Sama moodi on Biden'i toetajad lihtsad ja siirad inimesed, aga ka nemad ei suuda oma pähklit läbi närida.
Ja kui peakski tulema kolmas jõud (nö. vabameeste partei), siis peagi see liikumine sumbub - kiusatus süsteemi sisse minne ja ise mutrikeseks hakata on liiga suur (vt. Res Publica, E200, vabaühendused jne.).
Ja niiviisi mängitaksegi kaks parteid üksteise vastu, neid toetavad lihtinimesed võitlevad kirglikult Trumpi ja Bideniga, aga unustavad üldinimlikud väärtused, mis on ühised neile mõlemale ja mis on süvariigis jalge alla lamedaks tallatud.

---
*meenutab olukorda, kus ajalehtedel on 'in memoriam' järelehüüde artikkel juba ammu valmis kirjutatud - kui see seleebriti sureb, läheb kohe trükki. Antud juhul siis poliitilise surma korral (kui inimene ei täida enam kohustusi ja muutub liiga iseseisvaks mõtlejaks) avalikustatakse kompra (põhjalik uurimistöö võtab ajakirjanikel tavaliselt ikka rohkem aega kui mõned päevad-tunnid, mis mööduvad sõnakuulmatuse aktist). Seega, tasuks talletada ka nende ajakirjanike nimed, kelle sulest see üllitis pärineb. (See ajakirjanik on kas loll, et ei näri pähklit läbi, miks talle see materjal ette söödeti või on ka ise süsteemi mutrike, kellel on jutuke juba varem valmis kirjutatud, vaja täita vaid lüngad konkreetsete inimeste nimede ja tegudega)
Oleme juba jälgimisühiskonnas, kus kõik meie teod on kirjas, vajaduse korral need avalikustatakse. Kes meist poleks punase tulega üle tänava kõndinud või korraks kiirust ületanud jne.?
---
Ja vaadakem tänaseid juhtfiguure Eestis - kas ka nemad ei sarnane oma töövõime poolest Bideniga (Riisalod, Kallased jt.) Puudub tahtmine või oskus näha suurt pilti.
Mis selle vastu aitaks? Ei tea. Süsteem on läbinisti mäda. Vaja on vähemalt sama suurt raputust kui aastal 1988. Eeldab ka seda, et enne veel läheb olukord palju hullemaks. Aga ka lihtinimesed on muutunud, vbl. noorem põlvkond oma moluraamatute ja uute laenude taga on sellega rahul. Nende teravik on suunatud mujale, algpõhjusi ei nähta. Paljud meist on tublid oma kitsal erialal, ühiskonnaõpetuse tase on aga null. (Kas põhikoolis õpetatakse kõigile süvariiki langemise riske ja ohte?)
Ja keda nende Biden'ite-Trump'ide asemele panna? Kindlasti on väärikaid inimesi, aga nemad ilmuvad välja alles siis, kui revolutsioon on käes (vt. tavalisi kultuuritegelasi ja endisi dissidente, kes said rahva lemmikuteks aastal 1988-1989. Aga oli ka neid nomenklatuura (süvariigi) esindajaid, kes oskasid sujuvalt kohanduda uude olukorda.) Paraku on nii, et 1988. a. kogemusega inimesed vananevad ja surevad, uued peavad alustama jälle nullist, sest kesse viicib siis vanu ajalookroonikaid lugeda. Selleks ongi ühiskonnaõpetus, aga selle tase on vilets. (ja ka enne aastat 1988 on korduvalt olnud analoogseid situatsioone, millest meie põlvkond jällegi ei osanud õppust võtta). 1990-ndate alguses algas kraanide kinnikeeramine ja vabaduste piiramine ning Rõivase valitsus võis rahulolevalt tõdeda, et nüüd on vaja veel vaid peenhäälestust.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by hh » 16 Mar 2024 20:12

Üks varasemalt väga vokaalne feminist sai lapse.

Nüüd peab ta end kaitsma kõigi teiste feministide eest, kes ütlevad: "Ka sina, Brutus!"

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 16 Mar 2024 18:50

ametnike teenust võiks Saksamaalt sisse osta (efektiivsuse koha pealt).
loomilikult on väikesel riigil sama suured püsikulud teatud funktsioonide jaoks, aga äkki annaks neid funktsioone koopereerida sõbralike riikidega (nt. välisesindused, esindajad organisatsioonides jms.) Arutelu ei ole - sest ametnikke juurde palgata on mugavam kui neid koondada.
Teistel väikeriikidel on ju tegelt sama probleem, võiks olla väikeriikide assotsiatsioon, mis otsustab ja hääletab (justkui tütarfirma-emafirma vms.), aga tal on vastav arv mandaate nagu liikmesriike. Idee on muidugi toores (mis saab siis, kui väikeriikidel eriarvamused teat. küsimustes), aga keegi seda isegi ei aruta, Mugavam on palgata uus euroametnik jne.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 16 Mar 2024 18:21

https://epl.delfi.ee/artikkel/120278209/aleksandr-tsaplogin-pension-volg-mille-riik-tagastab-inimesele-tema-tasutud-maksude-eest-seda-ei-tohi-maksustada

Seal oli üks huvitav fakt, ärimehed juba ammu ütlevad, et meil iga rohulible jaoks juba ametnik.

Teine võimalus riigikassat täita on vähendada riigiametnike armeed. Eestis on üks riigiametnik iga 52 elaniku kohta, näiteks Saksamaal on see suhe 1:167. See tähendab, et ilma riigihalduse kvaliteeti kahjustamata oleks võimalik ametnike arvu vähendada vähemalt kolm korda. Endised ametnikud lähevad tööturule ja selle asemel, et elada meie maksudest, panustavad nad ise majanduse arengusse.

Kus kasvasid palgad kõige rohkem - riigisektor !

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 16 Mar 2024 17:36

spl wrote:Poliitikute moraalnekompass on nii p...ses kui veel p..ses saab olla.

Eile just mõtlesin täpselt sama. Neg. uudiseid aga tuleb nii palju, et enam täpselt ei mäletagi millise konkreetse uudise peale see mõte peast läbi käis.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 16 Mar 2024 16:09

Poliitikute moraalnekompass on nii p...ses kui veel p..ses saab olla. Täpselt nagu oleks kusagil slaavi kultuurruumis, kus varastamine on loomulik elu osa.

https://www.err.ee/1609284339/eesti-ekspress-laanet-uurib-riigi-raha-eest-kasupoja-korterit

Või vaatasin kuluhüvitiste kasutamist EKRE oli üks aktiivsemaid. Viimse tilgani kasutati ära.

---

Ma pole ealeski peale taasiseseisvumist sellist viha näinud oma tuttavate seas poliitikute vastu. See on juba pimeviha, eriti tore oli lugeda poliitikute "toredaid" palgatõususid.

Mõtlen, palju veel vaja, kui eestlane plahvatab ? Eks meile pandi peale rämedad maksukoormised, räägitakse säästmisest, neil endal käib selline palgaralli.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 16 Mar 2024 15:47

Miks Boeing 787 sööstis järsku allapoole ehk ärge sööge oma tööplatsil ehk lennuki konstruktsioonis on veel ruumi täiustusteks.
https://www.youtube.com/watch?v=cRF1YTVJ1Q4

Kes videot ei viici vaadata, siis lühikokkuvõte: piloodi seljatoe ülaservas on nupp, mis liigutab istet ettepoole, tavaliselt on see kaetud kaitsva kattega. Stjuardess tõi piloodile eine, kogemata nõjatus nupu peale, piloodi iste hakkas liikuma ettepoole, piloodi uus asend lülitas välja autopiloodi ning lennuk hakkas kiiresti laskuma ...
Suurtel jamadel on mõnikord tühisena näivad algpõhjused.

Kujutage ette olukorda, kus istute ilma turvavööta ja järsku sööstate peaga vastu lage, järgmisel momendil aga kukkute tagasi, aga mitte istmesse vaid kaksiratsi käsitoe peale. Ai-ai-ai. Peaga vastu lage minnes võib saada ka kaelalülide vigastuse (oi-oi-oi!).

-----

Boeingu kohta on igasugust anekdootlikku tõendust:

1) I'm an A&P technician with about twenty years experience working on Lockheed, Bell, Boeing, and Sikorsky aircraft. In Dec 2021, I applied at Boeing at Renton and was interviewed not by a team of technicians or engineers, but rather some young HR personnel. They asked such hard hitting questions as, "do you know how to use a hammer", and "can you drill a hole". They clearly had no idea the technical challenges they were hiring for, and made an offer commensurate with what local fast food chains were paying. If that's what they're offering to live in a very HCOL area, I can't imagine who's actually taking the jobs.

2) 15-st insenerist 10 ütles, et nemad ei sõidaks nende valmistoodanguga (aastal 2014)
3) vähemtähtsatesse kohtadesse pandi määrde asemel nõudepesuvahendit (lükake ümber, kui videost valesti aru sain)
4) viimastel aastatel on suurenenud lobitöö valitsusega, valitsuse tellimused on ca 40 % käibest
5) vilepuhuja kummaline äkksurm (tulirelvast) enne ametliku tunnistuse andmist
6) huvide konflikt: kvaliteedikontrolli teostavad nüüd need samad insenerid, kes lennukit kokku panevad (!)
allikass: https://www.youtube.com/watch?v=a32RLgqNfGs

---
Ja juba teada lugu:
737 max loodi seetõttu, et konkurendi (Airbus) uus mudel võttis vähem kütust. Boeing ei suutnud sellele vastata teistmoodi, kui pidi mootorite asukohta ja seega ka raskuskeset muutma (uued mootorid olid efektiivsemad, kuid suuremad - ei mahtunud vanasse kohta ära). Selleks, et lennuk püsiks stabiilsena, pidi eraldi arvutiprogramm hoidma teda õhus õiges asendis. Seda süsteemi aga pilootidele ei tutvustatud (s.t. nad ei teadnud, et selline süsteem töötab paralleelselt nende juhtimistööga). Arvatyi, et see on nii lollikindel, et piloodid ei pea sellest midagi teadma. Ja siis tuligi see kurikuulus õnnetus, kus piloodil ei õnnestunud lennukit stabiliseerida, sest arvuti sai valed andmed ja töötas omasoodu - ikka lennuõnnetuse suunas.

Ühisnimetaja: ahnus võidab turvalisuse (ja hea maine).

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 16 Mar 2024 06:34

"Müstiline Venemaa" saates Bütsantsi kohta tõdes hr. Vseviov, et ametnike hulk ei vähenenud isegi kriisiaastatel, kui riigi piirid olid Konstantinoopoli akendest näha. See on jah üldine seaduspära. Soe koht on ka ülemuse kohvikeetja - tavaliselt seal kokkuhoidu ei toimu, samas tilgub huvitavat informatsiooni intriigide punumiseks. On teatud inimtüübid, kes "sattuvad" sellistele kohtadele. Teine (suht sarnane) inimtüüp on ka kohtu jms. juriidiliste institutsioonide sekretärid.
Ja juura üliõpilased ja hilisemad lõpetajad (nii poisid kui tüdrukud) on täiesti omaette inimtüüp. Neid on raske (ja ohtlik) kirjeldada, aga tuleb ette võtta grupp vastavaid inimesi ja võrrelda kontrollgrupiga ehk tavaliste inimestega. Nii nagu rassitunnuste kirjeldamisel ei tohi minna konkreetseks vaid tuleb öelda: pattern recognition.


Ma saan aru sellest, kuidas sellised “” sattusid võimu juurde. Aga ma ei saa aru sellest, kuidas parteikaaslased (kõige madalama liikmeni välja) hoiavad neid ikka veel võimu juures.

==============================================

Detsember 1940. Väidetavalt piisas Ants Eskola (1908-1989) Solikamski laagrisse saatmiseks tema kaastöötaja Kaarel Karmi (1906-1979), õige nimega Länts) kirjalikust tunnistusest:
(http://www.temuki.ee/numbers/2009/6-7/article4918.pdf pole saadaval, selle asemel vt.)
https://tinyurl.com/67fvhebf

Mida ta siis tunnistajana ütles:
Ants Eskola aga ütleb, et temale see kord ei meeldi ja on selle vastane. Eskola sõimab venelasi ja kommuniste ja kahetseb endise vana korra kaotust, mida tahab siin jälle näha.
/.../
Minule rääkis Ants Eskola, et temal koos Harri Kaasikuga on olnud restoranis "Du Nord" umbes 2 nädalat tagasi mingi vahejuhtum poliitilistel põhjustel ja selle juures on Ants Eskola ja Harri Kaasik sõimanud endi vastast tugevalt ja nagu ma kuulsin ..., on nad väga korravaenuliselt seal end ülal pidanud. Rohkem mul midagi lisada ei ole.


Kuivõrd on tegemist pahatahtlikkusega, riigikorratruudusega või ausa lobisemisena, kst. Ei tunne neid inimesi. Teise inimese nimetamine korravaenulikuks on ikkagi veidi rohkem kui lihtsalt lobisemine. Eskolal võis olla ikka sitamekk küll südames, kui oma kolleegile (alustasid koolivendadena noorte talentide konkursil Estonias koos aastal 1925) usaldas oma vahejuhtumi ja see sai talle saatuslikuks. Kaarel Karm aga võibolla püüdis päästa oma nahka. Ei tea. Ei tea ka seda, kuivõrd tema südametunnistus pärast piinas, et oma kolleegi laagrisse "aitas". Ei tea ka seda, kuidas oli hiljem nendevaheline läbisaamine.


Need olid esialgsed mõtted. Tegelikult aga oligi asi karmim: Karm rääkis teadlikult oma kolleegi sisse. Hiljem töötasid koos lavapartneritena Draamateatris ning Eskola ei saanudki teada, et töötas koos reeturiga, kes ta laagrisse rääkis. Vt lk. 54:
https://tinyurl.com/47s2ed73

Kaarel Karmi pulmakõne filmis “Suvi” ei ole minu jaoks enam kunagi endine. Loomulikult ei saa samastada näitlejat ja tema rolli aga arvatavasti näitlejal ei tekkinud isiklikku kahestumist seda rolli mängides. Suri ta ka ju õndsas teadmises 1979. aastal, et tegutses moraalse kodanikuna ja et vene kord ei lahku siit enam iial ning KGB arhiivi uksed on kindlalt lukus.

Sealsamas numbris on lugu ka sellest, kuidas rahvas ootas 1975. a. Laulupeo lõpus ühte laulu, mida polnud ametlikus kavas, selle asemel lasti valjukatest uljaid marsse. M


Mõlematest said NSVL rahvakunstnikud: Kaarel Karm 1956 ja Ants Eskola 1964
Sinna ette käis muidugi ENSV rahvakunstnik: Kaarel Karm 1956 ja Ants Eskola 1957
ja ENSV teeneline kunstnik: Kaarel Karm 1946 ja Ants Eskola 1954
Karmi mäletame eeskätt raadiokuuldemängudest ja muidugi apteekri osatäitmisest filmis "Suvi" ja "Kevad".
Ants Eskolal on palju rolle teatris ja filmides, kõige meeldejäävam ehk hr. Maurus filmist "Indrek" ning palju levilaule enne sõda. Nõuka-ajast on salvestatut vähe - ta oli ikkagi mõneti põlu all.

inspiratsioon pärineb:
https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Eskola#Sõda_ja_elu_Solikamski_vangilaagris

----------------------------
Kui karmid ajad korduvad, siis pidagem seda meeles:
- ärge lobisege oma heade kolleegidega (ja isegi sõpradega)
- küsitlusel püüdke vastata võimalikult vähe (igast sõnasabast võidakse kinni haarata, millest võib areneda eraldi stoori, mis võib lõppeda süüdistuse esitamisega)
Inimloomus ei muutu. Kui areneb karistamatu võimalus, siis inimesed tormavad oma võimu näitama. (Ega iseendaski ei saa olla 100 % kindel selles osas, pole lihtsalt sellisesse olukorda sattunud.)

Top