Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Post a reply


This question is a means of identifying and preventing automated submissions.
Smilies
:D :) ;) :( :o :shock: :? 8-) :lol: :x :P :oops: :cry: :evil: :twisted: :roll: :!: :?: :idea: :arrow: :| :mrgreen: :geek: :ugeek: :HEAD
BBCode is ON
[img] is ON
[flash] is OFF
[url] is ON
Smilies are ON
Topic review
   

Expand view Topic review: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 28 Nov 2021 23:01

Mul naabrid, kes enne mind "uhuuks" pidasid, et ehitasin igasugu asju ja räägin keelt, millest keegi aru ei saa (tõlge räägin tehniliselt liiga keerukalt). Nüüd käivad piidlevad ja uurivad, kas saaks tuulegenekat ehitada või juhendaksin, kuidas teha.

Neile ütlesin ka, külmal talvel ei ole tuult ega päikest. Kuni nov .alguseni kui korralik torm, siis saab küll elektrit, aga hulluks ei tasu minna selle eufooriaga.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 28 Nov 2021 22:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 28 Nov 2021 22:56

Majandushuviline wrote:
td wrote:Raku külge kinnitub esmalt S1 segment, mis raku pinnal oleva teatud ensüümi (nn. noa) poolt lõigatakse maha ja nähtavale tuleb S2, siis see S2 puurib ennast raku seina sisse.
/.../
Müts maha nende teadlaste ees, kes nägid seda ette ja lõid mehhanismi, mille tõttu ogavalk ei saa tungida rakku (aga see muidugi ei välista, et võib olla veel mõni tundmatu kahjustav toime, mida ei osatud arvestada)

S1 mõjudest:
/.../
Our study suggests that the spike protein-based vaccine could potentially be harmful to the brain ECs, and further analysis of the neurological function by vaccine administration might need to be performed to validate the safety of the vaccine.[/i]

Paari sõnaga:
S1 komponent võib tungida ajuveresoonte sisekihi rakkudesse, mis on mõeldud kaitsma ajukudet *kahjulike ainete eest (barjäärifunktsioon). Rakkude sees võib ta seega kahjustada seda barjäärifunktsiooni, lisaks tundub sisenevat ka rakutuuma ning võib mõjutada raku energiatootmist mitokondrites.
Nüüd kõsimus: kui suur see efekt võib olla inimesele nakatumise või vaktsineerimise järel ning kas see efekt on ajutine.

Seniks muusikat ....

---
*kahjulikud ained võivad olla ka need ained, mis normaalses organismis veres on, aga normaaljuhul lihtsalt need ajusse ei jõua.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by teretere » 28 Nov 2021 21:11

Siim Kallas: kodanike rohepööre. Igasugused subsiidiumid, kunstlikult alandatud hinnad, tasuta tooted ja teenused töötavad rohepöörde vastu
https://epl.delfi.ee/artikkel/95248583/ ... orde-vastu
Artikli autoriks on märgitud:
Siim Kallas
riigikogu liige (Reformierakond) aga võiks öelda, et pigem riigikogu euroopa asjade komisjoni esimees

Tooksin artiklist(millel pole kahjuks reaalsete meetmetega, mis võiksid kliimamuutusi reaalselt korrigeerida kõige vähematki pistmist)
välja ühe tsitaadi, mis võtab vähemasti minu subjektiivse arvamuse kohaselt kokku kogu selle poruka, keda Siim esindab mindseti.
Tsitaat "Juba aastal 1513 kirjutas Niccolo Macchiavelli, et valitseja peab olema kitsi. Kui valitseja teeb kingitusi, teeb ta head vähestele ja halba paljudele."
Ehk siis kipub vägisi kujunema nii, et on otsustanud rahva tungival soovil valida selline kurss, mis juba enne reaalse keskkonna kriisi kohalejõudmist siia kliimakriisi mõistes vanajumala seljataha- asume juba ennetavalt neid kannatusi juurutama ennaktempos, samal ajal kui kallid kaasteelised ja reaalsed otsustajad euroopa liidust käituvad risti vastupidiselt.
(Tõeliselt huvitav oleks mustvalgel näha artikli autori motiive ja otsustamisjulguse reaalseid põhjuseid/tagamaid).

Paneksin artiklist ikka copy ka

Rohepöörde kava on väga suur asi. See on suurte ja keeruliste reformikavade kogum. Esialgu põhiliselt kavade, mis peavad muutuma seadusteks.

Reformikavade puhul peab olema selge, mis on oodatud ja kavandatud tulemus ajas ja ruumis. Mis on rohepöörde kavandatav tulemus Mauritiuse saarel ja minu kodaaias? Mis on tulemus aastal 2050 ja 2100, aga mis on tulemused ja tagajärjed täna ja homme?

25 aastat tagasi panin oma koduukse ees suusad alla ja läksin metsa suusatama. Täna on talvel suusatamise võimalused juhuslikud, kui just ei raja kodu juurde kunstlumega rada. Mis pole väga reaalne.

Viimaste aastate kuumade suvede kiuste olime abikaasaga seda meelt, et eestlane kannatab mõne kuuma ilma välja ilma konditsioneerita. Sel suvel andsime alla ja muretsesime konditsioneeri, teades väga hästi, et konditsioneer võtab palju rohkem energiat kui kütmine. Kuumus on nähtavasti tulnud, et jääda.

Vaja on taimi kasta, aga veepuudus kummitab.

Viimasel kahel aastal ründavad meie aeda lõunast sisse rännanud hiidnälkjad, keda tuleb kokku korjata ja hävitada iga päev. Nad on tulnud, et jääda.

Kui palju ja mitme aasta jooksul tõuseb merevesi?

Mul on täna neli lapselast. Suure tõenäosusega on nad elus veel aastal 2100. Missugune on nende elukeskkond siis?

Võime öelda, et kliima soojenemine on nähtav ja tajutav. Selles pole kahtlust. Ja ka selles pole kahtlust, et kliima soojenemine kujutab endast meie tavapärasele elule ja keskkonnale suurt ohtu. Kui plaažil päevitamine välja arvata.

Küsimus on – mida teha?

Vastust otsime rohepöördest.

Rohepööre peab olema kodanike rohepööre, inimeste rohepööre, mitte valitsuste ega ka Euroopa Komisjoni rohepööre. Rohepöörde elluviimisele teevad kahju agressiivsed ja väga häälekad huvigrupid – olgu need kliimamuutuste eitajad või hoopis äärmuslikud keskkonnaühendused –, kes ei tunnista mingeid muid vaateid, ei tunnista enamust ja on valmis koguni vägivallaks.

Rohepööre ei tohi olla ka mitte mingite huvigruppide plaan endale soodsate toetuste kaudu täiendavate kasumite kindlustamiseks.

Mida see kõik tähendab? See tähendab, et seda pööret ei juhi mingi uus plaanikomitee käskude ja keeldudega, vaid ühiskond ja majandus on korraldatud niiviisi, et iseregulatsiooni abil saavutatakse rohepöörde eesmärgid. See tagab mitte ainult kliimakatastroofi vältimise, vaid ka selle, et ka 80 aasta pärast elavad inimesed paremini ja nii majanduslik kui ka sotsiaalne ja keskkondlik heaolu kasvab.

Majanduslikult on rohepöörde elluviimiseks vaja kolme sammast – investeeringuid, õiglast hinnakujundust tavapäraseks toimimiseks ja sotsiaalpoliitikat, et muutustega kohaneda ja võimalike kriiside tagajärgedest üle saada.

Investeeringuteks on meil täna märkimisväärsed rahalised ressursid. Euroopa Liidu poolt antud raha taastekava jaoks on tohutu summa. Meie risk on selle raiskamine, ebaotstarbekas kasutamine.

Euroopa rahavihm loob meis illusiooni, et see võib kesta igavesti. Kas tõesti ka 80 aastat? Peame oma mõtteviisi muutma. Meie rahalised vajadused tuleb kas lähemas või kaugemas tulevikus katta meie oma võimalustega, maksta ise kinni võimalikult palju hüvesid ja korjata tasakaalustamiseks piisavalt makse.

Euroopa siseturu õiglase toimimise tagamiseks on välja töötatud detailsed ja mahukad konkurentsireeglid, millest kinni pidamist järgitakse karmilt. Konkurentsireeglite üks tähtis osa on riigiabi reeglid. Riigiabi on lubatud struktuurseteks ümberkorraldusteks ja strateegilisteks investeeringuteks, mitte ülalpidamiskulude katmiseks.

Seoses rohepöörde plaaniga on riigiabi kasutamise võimalusi oluliselt suurendatud. Meie risk on see, et me näeme teravalt tänase pärastlõuna vajadusi, aga mitte homse ega ülehomse vajadusi. Meil on riigiabi raiskamise ja vale kasutamise kogemus olemas. Katsume seda meeles pidada ja vigu vältida.

Omal ajal oli Eesti rahanduse üheks põhiliseks juhtmõtteks luua võimalikult soodne keskkond ettevõtlusele, selleks et võimalikult kiiresti luua majanduslik heaolu, mis ei jää maha Euroopa riikidest. Selleks oli vaja investeerida tootmisvõimsuse kasvu.

Täna peame vaatama riigi rahandusele otsa, et küsida, kuidas meie praegu kehtiv süsteem vastab uutele väljakutsetele – rohepöördele ja sellega seotud tehnoloogilise ja sotsiaalse pöörde vajadustele.

Vajalik on omavalitsuste kaasamine tuleviku investeeringutesse. Suur tuulepark või mõni muu tulevikuinvesteering näib midagi võõrast ja tülikat, millele kohalikud elanikud (muuseas – valijad) vaatavad kahtluse ja umbusuga. Omavalitsusi kaasamata jäämegi võitlema kuulsa nähtusega – „Mitte minu tagaaias“; ingliskeelse tuntud lühendiga NIMBY.

Hiljuti kaasati põhiliselt taastuvenergiale suunatud ettevõtte Enefit Green kapitali laiendamisse suur arv kodanikke. See on väga positiivne sündmus. Inimesed vaatavad tulevikku, milles taastuvenergia tootmine on üks võtmeküsimus.

Omavalitsused ja kogukonnad on vaja kaasata tuleviku projektidesse kui osanikud. Omavalitsused (või organiseerunud kogukonnad) võiksid saada vähemalt veerandi suuruse osaluse uues projektis. See eeldab muidugi rahandusliku poole kokku leppimist. Mis on investeerija panus, omavalitsuse ja riigi panus, ja millised on kõikide osapoolte kohustused ja vastutus. Nii peaks kujunema õiglase tulude ja kulude, hüvede ja kohustuste jagamise mehhanism.

Omavalitsuste kaasamine on ka rohepöörde jaoks vajaliku sotsiaalpoliitika tähtis osa. Just omavalitsused puutuvad kõige otsesemalt kokku inimestega ja nende muredega, antud juhul ka rohepöördest tekitatud raskustega. Tõsi on, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja sotsiaalpoliitikat, mis muudaks muutused tarbimises ja tootmises vastuvõetavaks. Selleks on vaja mõistlikku toetuste süsteemi. Aga see peab olema suunatud inimesele, mitte tootele ega teenusele.

Muidugi ei saa sotsiaalprobleemide lahendamist ainult omavalitsustele jätta. Riiklikul hariduspoliitikal on tähtis roll noore põlvkonna suhtumiste ja käitumismudelite kujundamisel. Rohepööre nõuab ka kõikide meie haritust, meie arusaamist loodusnähtustest ja -protsessidest.

Looduslikke ressursse on vaja kokku hoida. On vaja kokku hoida vett, metsa, maavarasid, energiat. On vaja kokku hoida täna ja 30 ning 80 aasta pärast. Seda ei saa teha käsumajanduse võtetega, käskude ja keeldudega. Pika plaani jaoks on vaja majanduslikku mehhanismi. Ja selle põhiliseks elemendiks on õiglane ja õige hinnakujundus.

Igasugused subsiidiumid, kunstlikult alandatud hinnad, tasuta tooted ja teenused töötavad rohepöörde vastu. Ressursside suur raiskamine on tasuta ühiskondlik transport.

Tervitan pakendite maksustamise otsust. Vaieldamatult on see samm ressursside säästliku kasutamise suunas.

Juba aastal 1513 kirjutas Niccolo Macchiavelli, et valitseja peab olema kitsi. Kui valitseja teeb kingitusi, teeb ta head vähestele ja halba paljudele.

Taastuvenergia võimsused on mõeldud elektri tootmiseks. Pärast sellesuunaliste investeeringute rakendumist tuleb see elekter kinni maksta tarbijatel. Me tahame energiat kokku hoida. Seetõttu pole loogiline riigieelarve teiste tulude ja kulude arvel soodustada elektritarbimist. Taastuvenergia toetused (100 miljonit aastas kellegi lisakasumit) peavad jääma minevikku.

Elektri ja vedelkütuste hindade subsideerimine, käibemaksu ja aktsiiside alandamine töötab energia kokkuhoiu vastu. See on lühinägelik ja kahjulik poliitika. Kütuse ja energia hindade muutumisega kaasnevad raskused tuleb tasandada riiklike ja kohalike sotsiaaltoetuste süsteemi abil. Ei saa olla nii, et valitsuse poolt subsideeritud hindade kaudu võidavad ka jõukamad inimesed, kellel seda üldse vaja pole.

Subsideerimine on pöördvõrdeline kokkuhoiuga.

Teemasid, mis on seotud rohepöördega, on palju. Peame kõiki neid käsitlema mõistusega, ilma hüsteeriata, ilma kiirustamiseta. Siis saavad võimalikud muutused meie elus kodanikele omaseks.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by Majandushuviline » 28 Nov 2021 19:46

td wrote:Raku külge kinnitub esmalt S1 segment, mis raku pinnal oleva teatud ensüümi (nn. noa) poolt lõigatakse maha ja nähtavale tuleb S2, siis see S2 puurib ennast raku seina sisse.

Juhul, kui vaktsiin toodab seda originaalset ogavalku, siis seal võib olla samasugune oherdi, mis tungib rakku. Seega, tuleb kunstlikult toota ogavalku, mille kate ei avaneks. Tuleb toota ogavalku, mis sarnaneks rakuga liituva viiruse omaga, aga mis ei avaneks rakku tungimiseks.

Üks võimalus on paigutada ühe S1 asemel mitu S1 osa.
Teine võimalus on muuta S2 koostist (luua nö mutatsioon) - seda võimalust kasutavad ühe mutatsioonikoha peal Moderna, Pfizer ja AZ; teise mutatsioonikoha peal samuti Novavax ning J&J
https://youtu.be/NsnDgitJA3Q?t=686

Müts maha nende teadlaste ees, kes nägid seda ette ja lõid mehhanismi, mille tõttu ogavalk ei saa tungida rakku (aga see muidugi ei välista, et võib olla veel mõni tundmatu kahjustav toime, mida ei osatud arvestada)

S1 mõjudest:
Brain endothelial cells (ECs), one of the components of the blood–brain barrier, are a major hurdle for the entry of pathogenic or infectious agents into the brain. This study has focused on the pathological roles of the spike proteins on the disruption of normal function in the brain ECs. We observed that the different types of the spike proteins (S1 and Trimer) can be internalized into the brain ECs and can mediate changes in the delivery of molecules. Additionally, these proteins could induce the functional defects in the mitochondria that may be linked to the function of the brain ECs.

S1 and Trimer both induced mitochondrial damage including functional deficits in mitochondrial respiration. The S1 domain of the spike protein induced increased permeability, whereas the Trimer decreased permeability.
We also observed that S1 is rapidly internalized into the brain ECs, and that S1 showed strong co-localization signals with ACE2. This indicates that these two proteins, ACE2 and S1, interact with each other; Notably, S1 protein was internalized and migrated into the nucleus, suggesting that it may regulate gene expression.

If the spike protein itself can induce pathological effects, entry of the virus in the brain ECs itself may trigger damage to the brain ECs. Second, most vaccines for COVID-19 are designed based on the spike protein. If the spike protein itself has a high pathological effect on the brain vasculature, it may be of note to have preventative measures to minimize vasculopathy to limit the consequent damage to the brain after vaccine administration.

Moreover, our data can also provide valuable information for the assessment of safety in COVID-19 vaccines because most of them utilize the spike protein as an epitope to induce immune responses. Our study provides the arguments that the spike protein can induce changes in the normal physiology of the brain ECs. Moreover, several reports have shown the adverse effects of vaccines, including anaphylactic shock, which could be related to vasculopathy. Moreover, a report describing neurological signs, including Guillain–Barre syndrome (GBS), a rare type of autoimmune disease attacking myelin induced by vaccine administration, potentially supports our hypothesis. Recently, the spike protein itself can induce a toxic effect on the lung endothelial cells that has focused on the metabolic changes and barrier integrity changes

Our study suggests that the spike protein-based vaccine could potentially be harmful to the brain ECs, and further analysis of the neurological function by vaccine administration might need to be performed to validate the safety of the vaccine.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by Majandushuviline » 28 Nov 2021 18:29

td wrote:Huvitav, et kellegil pole õnnestunud luua sellist pärjaviiruse tüve, mis levib ja paljuneb loomulikult teel, kuid ogavalk on muudetud ohutuks (ju see "originaalne" ogavalk on ikka nii oluline viiruse paljunemiseks).

Üks esimestest sedalaadi uuringutest, mis näitas et ainult ogavalk põhjustab suure osa viirusega kaasnevatest ebameeldivustest
https://www.salk.edu/news-release/the-novel-coronavirus-spike-protein-plays-additional-key-role-in-illness/
In the new study, the researchers created a “pseudovirus” that was surrounded by SARS-CoV-2 classic crown of spike proteins, but did not contain any actual virus. Exposure to this pseudovirus resulted in damage to the lungs and arteries of an animal model—proving that the spike protein alone was enough to cause disease.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 28 Nov 2021 17:38

See osa Eesti ajaloost on minust kuidagi mööda läinud:
Saksa okupatsioon Eestis 1917–1918

ja veel üks, mis minust siiani mööda läinud:
Suvesõda 1941

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 28 Nov 2021 17:21

päris isuäratavasd road, kaalulangetajana aga jätaks mina lisandi (riis, kuskus jt,) hoopis välja, sest nendest saadavate süsivesikute hulk ületab ketodieedi päevast normi, mis on 40 grammi.
https://www.kausspoke.ee/kausid

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 28 Nov 2021 16:52

Homsed elektrihinnad Eestis, lisage veel KM. Ma täiesti shokeeritud

29.11.2021 17 - 18 360.00
29.11.2021 18 - 19 421.87
29.11.2021 19 - 20 410.13

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 28 Nov 2021 16:37

td wrote:väike ülevaade 1. detsembri mässu organiseerijatest-osalejatest:

Alfred Kaat (1901): lennuvälja aviomotorist, reetur, pääses lennukiga põgenedes Venemaale, hukati seal 1938

igas peres oma väike saladus
ühe tänaseks juba ammu lahkunud lugupeetud Tartu arsti emapoolne onu (selles peres oli vähemalt kolm arsti: mees, abikaasa, laps)

----
tekkis küsimus: kui hästi on täna telegraaf (s.t. internetiühendused) ja sillad ning muu selline valvatud? 90-ndatel oli igatahes Tartus üks "kanalisatsioonikaev", kuhu granaadi viskamisel oleks kogu ümbruskonna sideühendus kööga.
----
Teine salk ründas Toompea lossi. Sealse valvemeeskonna ruumi tungiti sisse, vahisõdur lasti maha, teine sõdur sai haavata, ülejäänud meeskond vahistati. Valvemeeskonna relvad saadi sõjasaagiks ja nüüd oli punastel mõnus Toompeal tappa suvalisi relvastamata eraisikuid – maha lasti koristaja Marta Grünberg, kes oli tööle jõudnud. Seejärel avati tuli samuti tööle sõitva Tallinna Toomkooli inspektori Eduard Grünwaldi auto pihta ning lisaks inspektorile sai surma ka tema autojuht.


Mässuliste kätte langesid vangi ka pahaaimamatult Balti jaama saabunud kümmekond ohvitseri, kes olid saabunud kas Tondi sõjakoolis toimuvatele kursustele või oma ametipostile. Mässulised asusid agiteerima raudteetöölisi, et need liituksid mässuga, kuid see ei andnud tulemusi. Nüüd asusid raevunud punased „reetureid” hukkama. Kõigepealt lasti maha Edmund Mikker ja Priidik Hoov. Noored raudteetöölised Kristov Tiik ja Artur Fogt üritasid hirmuga minema joosta, kuid nad tapeti sama külmavereliselt. Ülalmainitud ohvitseridel vedas, sest abiväed suutsid jaama vallutada just enne seda, kui punased valmistusid neid tapma – meestele oli juba antud käsk riided seljast ja saapad jalast võtta – vormiriietust tahtsid mässulised oma tarbeks ära kasutada.


ehk eelharjutused aastaks 1940+
Balti jaamas oli muuhulgas tegev ka Anvelt .... Kas oskas ta ette aimata, et sureb "ülekuulamisel" aastal 1937 töölisklassi kodumaal?

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by teretere » 28 Nov 2021 15:26

td wrote:Mida eelnevast arvata:
1) hukkusid eeskätt noored tulipead, targemad tegelased põgenesid NLiitu, kus surm sai neid ikkagi kätte aastal 1937-1938.
2) kurb, kuidas ajalooliselt on Eesti rahvas lõhki olnud nii Vabadussõjas kui ka 2. Maailmasõjas. Vennatapusõda.

Kas on ajaloost midagi õppida? Ajalugu õpetab, et ei võeta õppust ...


Võibolla natukene teise seina nael, aga point sama.
Tsiteerin mälu järgi meiekandimehe Hjalmar Mäe suu läbi räägitut, mis toimus nö poliitilise briifimise kõigus enne idarindele saatmist.
Ühesõnaga Mäe ütles emotsionaalse (kihutus)kõne lõpus, et ärge kartke- me kõik oleme nagunii minejad.
Ja nagu ajalugu kenasti kinnitab see oligi nii. Ainult, et briifitud mehed läksid idarindele(valdav enamus sai surma).
Hjalmar Mäe läks aga Rootsi :lol:

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 28 Nov 2021 14:58

Mida eelnevast arvata:
1) hukkusid eeskätt noored tulipead, targemad tegelased põgenesid NLiitu, kus surm sai neid ikkagi kätte aastal 1937-1938.
2) kurb, kuidas ajalooliselt on Eesti rahvas lõhki olnud nii Vabadussõjas kui ka 2. Maailmasõjas. Vennatapusõda.

Kas on ajaloost midagi õppida? Ajalugu õpetab, et ei võeta õppust ...

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 28 Nov 2021 14:54

väike ülevaade 1. detsembri mässu organiseerijatest-osalejatest:

Tallinnas tegutsevatest mässulistest on nimepidi teada 271 isikut, kellest 20 langes, 126 hukati, 28 vangistati ja 95 pääses põgenema.


Jaan Anvelt: Eesti kommunist, evakueerus 1918 Venemaale, tuli illegaalselt Eestisse 1921, peksti Venemaal ülekuulamisel surnuks 1937
Karl Rimm: tuli sõjaväelasena Venemaalt, hukati Venemaal 1938
Harald Tummeltau: tuli sõjaväelasena Venemaalt, hukati Venemaal 1938
Karl Trakmann: tuli sõjaväelasena Venemaalt, surnud 1938
Georg Kreuks (1896): hukkus riigipöördekatsel 1924 (28-aastaselt, Jaan Kreuksi vend)
Eduard Kägu (1900): Eesti noorpoliitik, hukkus riigipöördekatsel 1924 (24-aastaselt)
Otto Rästas: tuli Venemaalt, hukati Venemaal 1938
Rudolf Vakman: tuli sõjaväelasena Venemaalt, hukati Venemaal 1937
Harald Tummeltau: tuli sõjaväelasena Venemaalt, hukati Venemaal 1938
Nikolai Riuhkrand: tuli sõjaväelasena Venemaalt, surnud Taškendis 1943
Johannes Käspert: alustas Eesti bolsevikuna, hiljem tegev Venemaal, tuli sõjaväelasena Venemaalt (luuraja), hukati Venemaal 1937
Heinrich Teder: tuli sõjaväelasena Venemaalt, hukatud Venemaal 1937
Paul Leevald: tuli sõjaväelasena Venemaalt, surmaaeg teadmata
Arnold Sommerling: Eesti kommunist, vahetati Vabassõja vangide käigus Venemaale, tuli Venemaalt, hukkus riigipöördekatsel 1924 (26-aastaselt)
Rudolf Pälson: Eesti kommunist, hukkus riigipöördekatses 1924 (24-aastaselt)
Villem Roobach (1891): vahistati põgenemiskatsel 1924 (lennuk hädamaandus Narvas), hukatud Eestis 1925
Kristjan Grünbach (1888): Eesti kommunist, 1914 saadeti Eestist välja, 1921 tuli Eestisse, hukkus riigipöördekatsel 1924
Valter Klein (1892): Eesti kommunist, Punaarmees, alates 1923 illegaalina Eestis, põgenes Venemaa saatkonda Tallinas, kus suri 1925 kopsupõletikku, maeti sinna keldrisse
August Lillakas (1893): osales Vabadussõjas Venemaa poolel, tagasitulekuaeg Eestisse ebaselge, hukati Eestis 1924
Aleksei Heints: osales Vabadussõjas Venemaa poolel, tuli sõjaväelasena Venemaalt, hiljem 1930-1955 Siberi vangliaagris, suri 1971.
Voldemar Puss: tuli sõjaväelasena Venemaalt, surnud 1932 (ei tea põhjust, karjäär jätkus Venemaa sõjaväeluures)
Eduard Teiter: tuli sõjaväelasena Venemaalt, hukati Venemaal 1937
Jakob Vakker (1880): Eesti revolutsionäär juba aastast 1905, hiljem saadeti Venemaale, illegaalselt tagasi, hukati Eestis 1924
Voldemar Morris: komandör, andmed puuduvad
Eduard Ambos: kommunist, hukkus 1924
Osvald Piir (1901): revolutsionäär, hukkus 1924
Martin Meier: komandöri abi, andmed puuduvad
Eduard Klaas: komandör, andmed puuduvad
Alfred Kaat (1901): lennuvälja aviomotorist, reetur, pääses lennukiga põgenedes Venemaale, hukati seal 1938

Enamus Venemaalt "tulnud" sõjaväelastest olid sõdinud ka Vabadussõjas iseseisva Eesti vastu ....
"Tulnud" tähendab, et illegaalselt ületas riigipiiri ja viibis riigipöörde ettevalmistuse ajal Eestis salaja.

Kel sügavam huvi riigipöördekatse vastu, siis:
http://kultuur.elu.ee/ke534_1.detsember_1924.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/1._detsem ... B6rdekatse
kommunistlikud poliitikud Tallinnas 1921 (huvitav on vaadata, mis neist hiljem sai)
https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_ ... oend_(1921)#Kommunistlikkude_t%C3%B6%C3%B6liste_nimekirja_j%C3%A4rele_nr._10
veel kommuniste EW ajal:
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C ... C3%A4erind
Punased kütid ehk kelle vastu tuli EW-l sõdida:
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%BCtiv%C3%A4ed

ja Venemaa eestlaste represseerimisest ja "võimaluse aken" aastani 1922
https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_e ... _Venemaalt

Muuhulgas üks huvitava elukäiguga mees:
https://et.wikipedia.org/wiki/Theodor_K%C3%A4%C3%A4rik

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by K » 28 Nov 2021 13:57

Sama kindel kui koroona täna on elus ka maksud. Tänuväärselt on avaldatud maksudest (maksupoliitikast) täies pikkuses asjalik analüüs:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95250 ... nna-ei-saa

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 28 Nov 2021 13:38

Ja mida teeb Eesti, laseb kõik Lõuna-Aafrikast tulnud kenasti sisse ning testimine vabatahtlik. Ning Kallas ütleb, käige ja vaktsineerige. Kohutav, kui inimest juhivad juhtimisvõimetud juhid :shock: :? Teada on, et tegemist on väga kiiresti leviva tüvega.

https://www.delfi.ee/artikkel/95250881/iisrael-pannakse-kaheks-nadalaks-lukku-valismaalased-riiki-siseneda-ei-tohi

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 28 Nov 2021 13:03

Lahkunud hr. Oleskil oli uurimusartikkel ühest meie revolutsionäärist. Just sel suvel mõtlesin, et oleks huvitav teha statistikat, mis sai hiljem nendest inimestest, kes enne Juunipööret olid Eestis sotsid või kommunistid. Mitte väga pikk artikkel, aga lihtsalt nimeline statistika: kes hakkas punaterroristiks, keda ennast represseeriti ja kes oskas teha karjääri jne.

Hr. Vihuri tegi otsa lahti aga sellega, et uuris, millega inimesed meedias aastal 1987 ning mis on neist saanud 1990-ndatel ja hiljem. Väga tänuväärne analüüs.

Mõlemad analüüsid oleks väga õpetlik lugeine tänastele noortele inimestele. 1924. a. riigipöördektses hukkunud revolutsionäärid olid ka tänapäeva mõistes ikkagi noored inimesed - valed ideaalid, suur kirg.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 28 Nov 2021 12:25

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by Majandushuviline » 28 Nov 2021 12:18

td wrote:teaduslike uurimuste hindaja ekspertarvamus ivermektiini kohta (1 tund pikk, erialaspetsiifiline) - just täna ilmus intervjuu; Cochrane metoodiaka järgi andmete analüüs
https://www.youtube.com/watch?v=vYF8bnmdQfY
ivermektiin vähendab surmasid ca 65 % (kui kõik erinevad uuringud kokku sünteesida)

Ryan Cole kommentaar on küll anecdotal evidence, aga ekspertarvamus on videos juba olemas
I’ve used it on 42 high risk very sick patients. All were better in 12-48 hours. Small case series, but I’m clinically very impressed.
Mechanisms-
1. Inhibits binding at spike
...
6. Binds to cd147 on platelets and red cells which inhibits clotting (Covid is a clotting disease).
It should be standard of care.

Esimesest punktist pikemalt, mõjust ogavalgu ja ACE2 ühendusele. Ülevaade video vormis.
Kuuenda punkti CD147st ja veres toimuvast videoülevaade.

Muu hulgas ivermektiini kasutanud Indias ei toimu suurt midagi.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 28 Nov 2021 11:56

Seoses sügava huviga reaalteaduste vastu noorpõlves olen kokku puutunud mitmete andekate inimestega selles vallas (sh. ka M.S-ga). Olen mõttes teinud statistikat selles osas, et mis neist on saanud nüüd:
1 väga andekas: alustas teadlasena väljamaa ülikoolides, jätkas narkokauplejana, pedena, nüüd suurelt pildilt väljas (viimane teadusartikkel 47-aastaselt)
1 väga andekas: karjäär väljamaal ravimifirmas (teadlasena)
1 väga andekas: karjäär ülikoolis (loomulikult professor), ei kipu esile
2 väga andekat: aferistid

seejärel tuleb rida lihtsalt andekaid
5: karjäär ülikoolis (professorid)
1: labori juhataja, tubli organisaator ka muudel elualadel
2: praktiseerivad arstid
1: alustas pangas, tegi kiire karjääri tippu, tänu aferistile (selle nimekirja eesotsast) põrus ja rikkus oma nime, nüüd suurelt pildilt väljas
1: endiselt pangaanalüütik, ei kipu esile
1: ettevõtja (väike jaemüügifirma, mis registreeritud väikelinnas)
1: arhitekt
....
kõiki ma muidugi ei mäleta või ei tea

=====================
veel üks huvitav statistika- Ühel 70-80-ndate edukal bioloogiaprofessoril oli kolm poega ja uus eramu Tähtveres. Mis nendest poegadest on saanud (internetiortsingu alusel):
kõige vanem: mittetuntud näitleja (võibolla tegeleb veel millegagi, kst.)
keskmine: hullumaja sanitar (omal ajal õppis ülikoolis arstiteadust, võibolla tegeleb veel millegagi, kst.)
kõige noorem: mitmeid aastaid vallavanem (sai nüüd palgakõrgendust, milles ka ajalehes kirjutati)

====================
Tartu 5. keskkoolis on üks lend (1967), kust on tulnud palju professoreid ja teadlasi, neist vähemalt 4 akadeemikut (mul on arvepidamine juba sassis). See oli aeg, kui kool tegutses Tähtveres Rostovtsevi Eraülikooli majas (hiljem oli seal venelaste kool, nüüd TÜ juurateaduskond). Küllap põhjus oli selles, et tegemist oli tõelise eliitkooliga tol ajal ning oli vajadus uue põlvkonna teadlaste järele.

Miks mõnikord asjad lähevad nii nagu nad lähevad, kst.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by teretere » 28 Nov 2021 11:21

Strandbergi härralt artikkel https://leht.postimees.ee/7394413/marek ... ordest#_ga
Realistlik artikkel(copyt ei hakkka panema- foorumlastele poleks mitte midagi uut).
Aga kerkib küsimus ja mille vastust võib ainult oletada on see, miks härrasmehe keelepaelad hakkavad tööle ca kaks dekaadi peale seda, kui härrasmehe geniaalsel juhtimisel transformeerus erakond eestimaa rohelised selliseks(raipeks) nagu me kogeme/oleme kogenud.
Härrasmees tundub olevat mugav tuulenuusutaja ja lühikese rubla kummardaja :(

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 28 Nov 2021 11:18

Haakub selle rahvamassi emotsionaalse laadimise (et saavutada endale soovitud tulemust) küsimusega. Osakem ära tunda selliseid inimesi:
https://media.gab.com/system/media_atta ... 67c5d7.jpg

See on tänase (ja küllap ka varasema) ühiskonna suur häda (miks valed inimesed sattuvad teiste inimeste elu mõjutama)

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 28 Nov 2021 11:11

teretere wrote:Juhtusin kogemata sellise klipi otsa avaldatud Nov 4 20121 https://www.youtube.com/watch?v=QabAtYBnqro
What Percent Of CDC Employees Are Vaccinated?': Cassidy Grills Walensky At Senate Hearing

(Mõningad küsimused kerkisid...)
Võibolla kelleltki teadjamalt mõni (lühike)kommentaar.

Usun, et sellist arvestust töökohtadel ei tehtagi, seetõttu pole võimalik ka seda arvu esitada.
Loomulik immuunsus (enamusele viirusvalkudele) on muidugi parem kui vaktsineerimine üksiku ogavalgu vastu (pealegi, pole päris selge ikkagi see T-rakkude asi vaktsineerimisel). Kui keegi sooviks konstrueerida prospektiivset uuringut loomuliku immuunsuse uurimiseks, siis see võib tekitada eetilise dilemma: loosi alusel jätta inimesed vaktsineerimata või vaktsineerida, kusjuures inimesed ise ei tohi teada, kas saavad platseebot või vaktsiini.

Tegelikult aga tekkis üldisemaid mõtteid:
= see video on tüüpiline näide, kuidas tulemuste küsimisel hakatakse rääkima protsessist, mitte tulemustest
= senaator oli konkteetne ja tasemel, võrrelge seda inimest nende rahvasaadikutega, kes on sattunud sellele kohale muude kriteeriumite alusel (kvoodid, üles köetud emotsioonid, plakatikleepimine jne.)

----
Tänane tsitaat:
Bees do not waste their time explaining to flies that honey is better than shit.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by teretere » 28 Nov 2021 10:52

Juhtusin kogemata sellise klipi otsa avaldatud Nov 4 20121 https://www.youtube.com/watch?v=QabAtYBnqro
What Percent Of CDC Employees Are Vaccinated?': Cassidy Grills Walensky At Senate Hearing

(Mõningad küsimused kerkisid...)
Võibolla kelleltki teadjamalt mõni (lühike)kommentaar.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 28 Nov 2021 08:45

omandatud himude orjamisest ja nendega toimetulekust räägib praktiseeriv kirurg (tavaliselt kirurgid slelliste teemadega ei tegele, nendele meeldib action ehk millegi äranaksamine), jutt jõuab lõpuks süsivesikuteni
https://youtu.be/y7bPYXocmsA?t=639

-----
Eesti Tervishoiuametil oleks aeg muuta oma statistika avaldamist. Kui suur osa inimestest on vakktsineeritud, siis ei oma tähtust, kui mitu protsenti on haiglates viibijatest vaktsineeritud või vaktsineerimata inimesi. Tähtis on hoopis see, mitu protsenti vaktsineeeritutest sattus haiglasse. See näitab breakthrough toimumist või mittetimumist. See protsent on muidugi väike, aga tähtis on selle protsendi dünaamika.
Laupäevaste andmete alusel sain sellise tabeli. Efficacy haiglasse sattumise vastu on praegu ca 70% ning positiivse testiproovi vastu ca 65%.
Olulisem on NNT (näitab mitut inimest peaks vaktsineerima, et ilmneks kaitsev efekt) – seda siis ühepäevase arvestusperioodi jaoks. Kuu või poolaasta arvestuses tuleb see number muidugi palju väiksem (tuleks liita kokku kuu või poolaasta andmed; väga jämedas arvestuses jagada 30 või 183-ga), aga tähtis on just NNT dünaamika.

CoronaEesti2021-11-27.png
CoronaEesti2021-11-27.png (24.09 KiB) Viewed 54 times

----
Kui Omikron nakatab kergesti, aga inimesed põevad kergesti, siis see oleks VÄGA HEA UUDIS: Sest see oleks parem kui kunstlik vaktsineerimine – kõik põevad kergesti läbi. Aga seda on praegu küll liiga vara öelda. Tahaks seda väga-väga loota.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 28 Nov 2021 01:04

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by projekteerija » 28 Nov 2021 00:31

neto wrote:,,,,
Kuskilt jäi silma, et Irja Lutsar juba jõudis kuulutada, et ei usu omikroni valdavaks tüveks saamist Eestis. Tule taevas appi! Mitmes kord pandeemia ajal tuleb küsida, et miks ta ometi natukenegi ei uuri asja, enne kui niisuguse üsnagi selge avaldusega välja tuleb? td viidatud graafiku põhjal ei ole mingit alust nii arvata. Küsimus on ainult ajas.

;) Ehk on Irja liigselt poliitikute ja PR tegelaste mõjuväljas viibinud ja omandanud JOKK -i või SOKK-i (suhtekorralduslikult on kõik korrektne) vms. mõtteviisi. Näiteks kui muutubki valdavaks, ütleb, et omikroni puhul ei olegi enam tavalise koroonaviirusega tegemist. Murdjakassist on saanud lõvi või vähemalt karakal. Toimunud on nii suur (struktuurne või %) muteerumine, et ei ole enam käsitletav sama liigina vms.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 27 Nov 2021 21:50

Meil täna öösel -12 päeval -5; nii külma novembrit on selle 15 aasta jooksul olnud siin vaid 1...2 korral. Sama palju on olnud ka +5...+10 kraadiga novembrit koos vihmasaju ja niiskusega. Enamasti tuleb siin lumi jõuludeks ja jääb aprilli alguseni. Nüüd lund ei ole olnud, aga kõik on väljas juba härmas - iga päevaga järjest rohkem.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 27 Nov 2021 21:19

neto wrote:
spl wrote::? Kas keegi on elektribörsi hindu vaadanud, meil isegi öösel 140 eurot / MWh+ km ja meil on hetkel tuuline. Absurdtipp eelmistel aastatel oli 40 euro / MWh+ km

Hetkel 22.5 senti kWh, täiesti abusditipp vol 2.


Oh see on alles algus. Saksas aasta lõpus pannakse 3 tuumajaama kinni. See annab hagu hinnatõusule ainult juurde. Oma senise Windy suure pildi vaatamise kogemuse põhjal kardan, et Euroopas tulebki korralik talv.


Ma vaatasin tuuleolusid, ei saa ka öelda, et tuulikud ei töötaks ja sellised hinnad võtab sõnatuks. Järgmine nädal meil ka külmem, mul jätab fantaasia vahele, kui Euroopas peaks külm talv saabuma. Ilma naljata "peeru" valguses siis odavam istuda.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 27 Nov 2021 21:15

to neto,

väga hea artikkel. Saab ka saksa keelt meelde tuletada.

---

Ma julgen ilma valehäbita öelda, et 4 - 5 nädala pärast on pooled nakkused juba uue tüvega. Uue tüvega on selgeks saanud juba see, et levib väga kiiresti ja jõuliselt. Aga kui palju ta agresiivsem on deltast, seda veel ei osata öelda. Lutsar...oeh...tehku parem kodus pirukaid.

Vaktsiinitootjad jäid enda suurte rahapakkide peale magama, palgati rohkem müügimehi, kes seda boosterit riikidele peale suruksid. Selle asemel, et tegeleda sellega, kuidas enda vaktsiini efektiivsemaks muuta.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by neto » 27 Nov 2021 21:14

spl wrote::? Kas keegi on elektribörsi hindu vaadanud, meil isegi öösel 140 eurot / MWh+ km ja meil on hetkel tuuline. Absurdtipp eelmistel aastatel oli 40 euro / MWh+ km

Hetkel 22.5 senti kWh, täiesti abusditipp vol 2.


Oh see on alles algus. Saksas aasta lõpus pannakse 3 tuumajaama kinni. See annab hagu hinnatõusule ainult juurde. Oma senise Windy suure pildi vaatamise kogemuse põhjal kardan, et Euroopas tulebki korralik talv.

Sain Saksas elektrimüüjalt kirja, et minu alles oktoobris sõlmitud 12 kuuse hinnagarantiiga 28,63 senti kwh muutub 1. jaanuarist 29,92 sendiks kwh. Sinna juurde 11€ kuus püsitasu.

Top