Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Post a reply


This question is a means of identifying and preventing automated submissions.
Smilies
:D :) ;) :( :o :shock: :? 8-) :lol: :x :P :oops: :cry: :evil: :twisted: :roll: :!: :?: :idea: :arrow: :| :mrgreen: :geek: :ugeek: :HEAD
BBCode is ON
[img] is ON
[flash] is OFF
[url] is ON
Smilies are ON
Topic review
   

Expand view Topic review: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by projekteerija » 04 Feb 2023 02:19

td wrote:
teretere wrote: Tarvis oleks uuesti au sisse ja massidesse midagi kartulikoortest või sedasi...

Aga palun; :)
https://www.allrecipes.com/search?q=potato+skins

Veel 15+ aastat tagasi paljud bubid ja restod pakkusid kartulikoori nii snäkiks kui praelisandiks. Sellest ka räägiti meedias jne. Üksvahe see üsnagi populaarne ja maitsev roog kadus. Ca 5 aastat tagasi sain põhjuse teada. Üks tuntud koolituskokk seletas ära. Kartulikoored muutusid liiga kalliks .. s.t. liiga töömahukaks. Nimelt kartulit tuleb esmalt koortega keeta ja siis käsitsi koorida. Samal põhjusel on ka paljud maitsvad klassikalised kartukisalatid nüüd menüüdest kadunud v.a. mõned kallid tipprestoranid.
Omaette raketiteaduseks on nüüd ka korralike ja kvakiteetsete kartulite leidmine toidupoest. Ja mis Harjumaasse puutub, siis pole enam kindel, kas siin veel keegi kartulit kasvatabki. Kunagistel põldudel on näha vaid põlluarenduste vagusid...

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 03 Feb 2023 22:48

Tänane muusikaline leid. See pala ei saa küll nii kiiresti otsa kui Claire de lune, kuid on siiski ka nauditav
https://www.youtube.com/watch?v=hDWbVP-5DSA

on olemas selline "kaver" ehk orkestreeritud versioon
https://www.youtube.com/watch?v=zVuHfKDh-NY

on olemas orkestriversioon ka "linalakktüdrukust"
https://www.youtube.com/watch?v=kjxACM7ZZdE

kuid "kuuvalguse" orkestriversioon valmistas pettumuse, mistõttu seda siia ei pane. Põhjapanevat bassinooti klaveril ei asenda miski.... Selgub, et selle pala inspiratsiooniks oli heliloojale see luuletus:
https://en.wikipedia.org/wiki/Clair_de_lune_(poem)

Kui pole veel muusikamürgitust, võib proovida esimese pala oreliversiooni. Sellel orelimängijal on seal ka teisi huvitavaid lugusid ette mängida.
https://youtu.be/5a5cfH1zQ8Y?t=8

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 03 Feb 2023 12:36

https://www.delfi.ee/artikkel/120138128/moskva-politsei-sai-kiirvaljakutse-haiglasse-kus-pensionar-olevat-putinit-solvanud


---

Lennundussektor pole siiani veel täielikult taastunud covid kaosest, siis tuleb mingi Kapa - Kohila lennujaam - ütleb: "nüüd maksate 30% rohkem". Nagu iga normaalne lennufirma saadaks selle Kapa-Kohila lennujaama sihtkohta, kus väljumiseks palju lampe vaja. Meil on jba niigi vähe otselende juba ja nüüd veel see valik väheneb. Hinnatõususid tuleb ajastada ja teha osaliselt, aga mitte nii.

https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/120138146/ryanair-kinnitab-otseliinide-sulgemise-taga-on-korged-lennujaama-tasud-firma-esindaja-tallinna-lennujaama-juhi-vaited-on-naeruvaarsed

Meil on kahju, et vaatamata Ryanairi arvukatele katsetele leida mõistlik lahendus nii Tallinna lennujaama kui ka reguleeriva asutusega, et vältida seda välditavat ühenduse ja liikluse vähenemist, on Tallinna lennujaam jätkanud oma läbimõtlematut ja ebaloogilist otsust tõsta lennujaamatasusid uskumatu 33% võrra, mille tulemusel Ryanair vähendab oma suvine lennugraafik 35% võrra (sealhulgas otselennud 6 Euroopa suurlinna).

Sama ebaloogilised on ka Eero Pärgmäe varasemad kommentaarid, et Ryanair sulges need lennuliinid konkurentsi tõttu ja naeruväärsed, arvestades, et Ryanair oli kõigil neil (nüüdseks teenindamata) liinidel ainuke operaator ja me ei ole muutunud Euroopa suurimaks lennufirmaks konkurentsi vältides.


---
https://arvamus.postimees.ee/7704913/alar-voitka-rekordilise-kasumiga-lennujaam-teeb-arusaamatu-hinnatousuga-eestist-aaremaa#

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 03 Feb 2023 11:09

teretere wrote: Tarvis oleks uuesti au sisse ja massidesse midagi kartulikoortest või sedasi...

Aga palun; :)
https://www.allrecipes.com/search?q=potato+skins

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 03 Feb 2023 11:05

td wrote:Tuli rehkendus eelmise aasta elektri hinna kompensatsiooni kohta. See oli tehtud väga robustseks: kompenseeritakse 0,5 krooni iga kulutatud kWh kohta. Elektrit kulus 15547 kWh, Försäkringskassa maksab mulle 7774 krooni.


Kas Soomes tehti see ära, kus omavastutus 90 eurot ja kuni 700 eurini elektriarvest, sealt pool toetab riik ? See näeb küll välja, kui kohutav sotsialism.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 03 Feb 2023 10:14

Tuli rehkendus eelmise aasta elektri hinna kompensatsiooni kohta. See oli tehtud väga robustseks: kompenseeritakse 0,5 krooni iga kulutatud kWh kohta. Elektrit kulus 15547 kWh, Försäkringskassa maksab mulle 7774 krooni.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by teretere » 03 Feb 2023 10:03

td wrote:toores broccoli ei ole asi, mida väga tahaks süüa
külla aga selles salatis on üllatavalt hea
https://www.allrecipes.com/recipe/14280 ... oli-salad/

mul mandlilaaste ei olnud, kasutasin soolapähkleid
punast sibulat ei olnud, kasutasin kibedamat valget sibulat
keedetud sealiha ei olnud, leidsin külmkapist klimbisupist üle jäänud keedetud kanaliha
suhkru jätsin muidugi välja

muu on vastavalt retseptile, kogused panin tunde järgi
Proovige! :P

Rapsiõlise majoneesi asemel võib kodus valmistada majoneesi avokaadoõli baasil:
- 1 toores muna (toatemperatuuril), NB! salmonelloosi oht!
- maitse järgi sinepit, sidrunimahla, (veini)äädikat, soola vm. maitseaineid
- ca 3/4 tassi neutraalse maitsega tervislikku õli (avokaado või oliivi baasil)
Kõige viimasena läheb õli, mis tuleb peene nirena segada eelneva sisse. Majonees on valmis siis, kui kogu sodi läheb järsku paksuks. Kui õli valada korraga liiga palju, ei tekki emulsiooni. Sodi jääb vedelaks, kui koostisained segatakse kokku külmkapitempertuuril. Võimalik, et õli kogus on liiga suur, vähema koguse korral aga ei pruugi sodi paksuks minna.
Segamiseks on kõige mugavam kasutada saumikserit.
Paljudes majoneesiretseptides kasutatakse munakollast. Aga mida teha siis munavalgega?



Tundub maitsev, proovin ära.
(toorest broccolit saab harjutada sööma alustades toorest lillkapsast).

Aga liikudes natukene erineva rahva hulgas rikkal ja rõõmsal Harjumaal, siis siin kodueestis jäädakse selliste ingredientside konsumeerimisega juba jänni- liiga kallis. Tarvis oleks uuesti au sisse ja massidesse midagi kartulikoortest või sedasi...

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 03 Feb 2023 09:53

https://www.err.ee/1608873182/indrek-neivelt-eesti-inimesed-lepivad-hinnatousuga-liiga-kergelt

"Groteskne näide oli Tallinna lennujaama 30-protsendiline hinnatõus. Mida see tähendab Eesti majandusele Tallinnast viimase turismitaluni välja?" küsis Neivelt hinnatõusu peale Tallinnast hulga otselende lõpetanud Ryanairile viidates. "Eestlane lepib hinnatõusuga, aga rahvusvaheline lennufirma ei leppinud."

Minult üks sakslane küsis, kuidas teie eestlased lepite selliste hinnatõusudega, teil juba enamus asju varsti kallimad kui meil ja te ei protesti tänavatel? Ma oskasin selle peale vastata, meil lihtsalt oleme rumalad, aga nii on !

---

Lennundus suht pekki keeratud, otselendusid meil ikka müstiliselt vähe. Ikka pead Lätti minema selleks.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 02 Feb 2023 23:42

toores broccoli ei ole asi, mida väga tahaks süüa
külla aga selles salatis on üllatavalt hea
https://www.allrecipes.com/recipe/14280 ... oli-salad/

mul mandlilaaste ei olnud, kasutasin soolapähkleid
punast sibulat ei olnud, kasutasin kibedamat valget sibulat
keedetud sealiha ei olnud, leidsin külmkapist klimbisupist üle jäänud keedetud kanaliha
suhkru jätsin muidugi välja

muu on vastavalt retseptile, kogused panin tunde järgi
Proovige! :P

Rapsiõlise majoneesi asemel võib kodus valmistada majoneesi avokaadoõli baasil:
- 1 toores muna (toatemperatuuril), NB! salmonelloosi oht!
- maitse järgi sinepit, sidrunimahla, (veini)äädikat, soola vm. maitseaineid
- ca 3/4 tassi neutraalse maitsega tervislikku õli (avokaado või oliivi baasil)
Kõige viimasena läheb õli, mis tuleb peene nirena segada eelneva sisse. Majonees on valmis siis, kui kogu sodi läheb järsku paksuks. Kui õli valada korraga liiga palju, ei tekki emulsiooni. Sodi jääb vedelaks, kui koostisained segatakse kokku külmkapitempertuuril. Võimalik, et õli kogus on liiga suur, vähema koguse korral aga ei pruugi sodi paksuks minna.
Segamiseks on kõige mugavam kasutada saumikserit.
Paljudes majoneesiretseptides kasutatakse munakollast. Aga mida teha siis munavalgega?

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by projekteerija » 02 Feb 2023 23:16

Kas on saabumas aeg millal ka Rootsi sotsidele jõuab kohale ... :?: Aga paistab, et on juba hilja. Proovitakse veel viimases hädas rootsi keelt mitteoskavaid ja teisest komberuumist pärit inimesi poliitkorrektselt "kurjategijateks" nimetada... Politsei tule appi.... :HEAD
https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000009366916.html

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 02 Feb 2023 21:58

muusikaline vahepala, võibolla sobib ka Tartu rahu aastapäevaks:
https://www.youtube.com/watch?v=vJHUp9VjUP4

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 02 Feb 2023 21:00

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 02 Feb 2023 14:04

https://www.err.ee/1608871730/kuue-kuu-euribor-uletas-kolme-protsendi-piiri

+ lisame panga enda marginaali, mis 2 % millegiga. Huvitav palju riigil laenumaksed kallinenud ?

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 02 Feb 2023 12:58

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 02 Feb 2023 12:53

Ma olen kahe käega selle poolt, et IT maailma palkades algab korrektsioon. Varem maksti kogemuste eest, nüüd oli aeg, ou ma oskan javat ja kohe saadi hiigelpalk, see lihtsalt pole normaalne ega jätkusuutlik. Andmebaasid palusid appi, kui osad "java" spetsialistid päringuid kirjutasid sinna või nende framework genereeris selle. Koodi optimiseerimisest ei hakka üldse rääkima.

https://forte.delfi.ee/artikkel/120137532/playtechi-tegevjuht-suurfirmade-koondamisest-eestis-hea-it-spetsialist-veel-toota-ei-jaa-ent-palgakasv-normaliseerub

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 02 Feb 2023 11:56

George Gammon'i versioon sellest, mis majandust ees ootab
https://youtu.be/mkMS_9WGkdo?t=26

mida Andy, Peter ja Jerome arvavad intressidest ja inflatsioonist USA-s
https://youtu.be/2fPwHvWbg8U?t=39

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 02 Feb 2023 10:15

Ajalugu näitab, et kõikide "kõvasti tagatud" rahasüsteemide puhul tekkib riigipankuritel varem või hiljem kiusatus seda raha lahjendada ning lõpuks on sellest järel vaid fraktsioon endisest. Kui sul pole füüsilist kulda/hõbedat enda käes, siis sul seda ka pole. Ehk Murphy seadust tsiteerides: kui olud muutuvad keeruliseks, jooksevad kõik laiali. S.t. pole kedagi, kes sinu žetoonid lubatud kulla vastu vahetaks.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by hh » 02 Feb 2023 09:10

hh wrote:Insaider räägib 2 minutit -- peavoolu meedia ei räägi meile tõtt selle kohta, mis maailmas toimub.
Millised riigid:
a) on BRICS liikmed;
b) on BRICS liikmekandidaadid;
c) milline riik kandideerib BRICS liikmeks Euroopast;
see tähendab kullaga tagatud finantssüsteemi ja kui too Euroopa riik liitub, bye-bye euro.
It's time to wake up, öeldakse selles videos.

https://www.bitchute.com/video/nrHRl3RTnd3d/


Liibanoni ta ei nimetanudki seoses BRICS-iga, ai-ai-ai. Liibanon endiselt usaldab dollarit, ai-ai-ai.
Seal inimesed kaotasid eile 90% oma rahast, nagu artikkel ütleb.

Lebanon to devalue currency by 90% on Feb. 1, central bank chief says

https://www.reuters.com/markets/currenc ... 023-01-31/

No püüaks aru saada maailmast. Tundub siis, et Klaus Sc-hw-ab-i ja I-M-F-i jt (kes tahavad maailma allutada oma kontrollile) vastu ühinevad jõud, keda vanasti nimetati halvustavalt "kolmandaks maailmaks"? Et kui need kõik ühinevad ja teevad oma kullaga tagatud raha ja hülgavad dollari, siis puht statistiliselt on see suur jõud. Samas nojah, kõik need riigid on tuntud ka oma totalitarismi poolest. Nii et ikkagi aru ma ei saa. Maailm on tundmatuseni muutumas.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by hh » 02 Feb 2023 08:16

Insaider räägib 2 minutit -- peavoolu meedia ei räägi meile tõtt selle kohta, mis maailmas toimub.
Millised riigid:
a) on BRICS liikmed;
b) on BRICS liikmekandidaadid;
c) milline riik kandideerib BRICS liikmeks Euroopast;
see tähendab kullaga tagatud finantssüsteemi ja kui too Euroopa riik liitub, bye-bye euro.
It's time to wake up, öeldakse selles videos.

https://www.bitchute.com/video/nrHRl3RTnd3d/

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 01 Feb 2023 23:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by teretere » 01 Feb 2023 21:39

td wrote:
teretere wrote:Sinu teema laienduseks/kitsenduseks(oma kallilt õpetajalt) nendele, kellel selle tarvis peaks olema aega, vajadust, huvi ja kõiki muid vooruseid :)
https://www.youtube.com/watch?v=v-LOYnc ... sekarTalks

Paluks lühikokkuvõtet videost, kui võimalik. Sellistes videotes on väga palju tarbetut targutamist. Olen järjest rohkem leidnud, et mul pole püsivust/kannatlikkust jälgida. Vaatan mõnikord ETV vanu telelavastusi "Jupiterist" ja leian, et vanasti oli mul rohkem aega teatraalse nämmutamise jälgimiseks. Nüüd leian, et ka lühemad pausid kannavad dialoogides päris hästi. Kas selle põhjuseks on kiirem elutempo, tähelepanu koondumist vähendavad internetivõimalused või lihtsalt küpsem vanus, ei tea.

Muide, paast on tõesti fenomenaalne asi. Ma ei ole siiski suutnud paastuda korraga üle 7 päeva (tekkib soov teravate maitseelamuste järele, mitte otseselt nälg). Olen kahe kuuga võtnud alla 12 kilo. Enesetunne on suurepärane. Armid, mis tekkisid heroilise elustamise ja operatsioonide tõttu, on praktiliselt taandunud, nahk jalalabadel hakkab omandama beebinaha pehmust. Ma ei tea, kas sellisest paastumisest piisab kasvaja väljatõrjumiseks, aga elukvaliteet on igatahes parem kui 2 kuud tagasi, kui võtsin perearsti poolt määratud tablette. Hetkel ma ei võta ühtegi rohtu, sest kui on minek, siis nendest tablettidest pole kasu ja kui jään ellu, siis kõrvaltoimena aitab paast nende põhjuste vastu, mille tagajärgedega tabletid on määratud võitlema (s.t. need tabletid, erinevalt paastust, ei mõju põhjusele vaid ainult vaevusi leevendavalt).
Kui veepaast on kestnud kauem kui 3 päeva, siis mõistus on terav, aga füüsiline võhm paistab tõesti vähenevat - kuidagi miskitmoodi mõjutab mitokondreid. Süstoolne vererõhk, mis enne flirtis ülemise normipiiriga, on alanenud 110 peale. Ka see võib olla võhma vähendav. Saagisin aias jämedaid puutüvesid ja veeretasin pakke ülesmäge, see oli paras katsumus, võttis tavalisest rutem hingeldama (ei viici praegu järele vaadata, kas rasvade põletamine nõuab ühe kilokalori tekitamiseks rohkem hapnikku kui glükoosi põletamine).
Huvitav kogemus, igatahes. Ma ei saa otseslt seda kellegile soovitada, sest arsti järelvalve ja eelnev arstlik läbivaatus on vajalik, et vältida neerupuudulikkust, liigmadalat veresuhkrut ning liigmadalat vererõhku (ravimeid ja nende doose tuleb korrigeerida).



Palun vabandust, lühikokkuvõtte tegemine sellest satsangast käib selles kontekstis, et sellest oleks lugejale praktiline kasu, üle minu kompetentsi :(

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 01 Feb 2023 21:17

Majandushuviline wrote:Kas td oskab/tahab sellest midagi arvata, või on siin midagi puudu.

See viiruse isoleerimise jutt jääb minu kompetentsist üsna kaugele. Püüaksin läheneda filosoofiliselt: põhjuslikkust on üleüldse teaduses väga raske uurida, sest
= abscence of evidence is not evidence of abscence
= correlation does not mean causation

Ainuke põhjuslikkust tõestav uuring on randomeeritud kontrollitud uuring (randomized controlled trial, RCT), kus juhuslikkuse alusel pooled nakatatakse ja pooled hoitakse nakkusetekitajast eemal ning seejärel uuritakse haigestumist. Kontrollitud tähendab seda, et põhjuslikku faktorit on võimalik täpselt doseerida. Randomeeritud tähendab seda, et piisavalt suure grupi juhuslik kaheksjagamine minimeerib peidetud segavate faktorite (confounding factors) mõju, sest kõigil on võrdne võimalus sattuda mõlemasse gruppi ning need faktorid jaotuvad võrdselt mõlemasse gruppi korraga. RCT on inimestel ja kõrgematel loomadel eetiliselt problemaatiline, eriti raske on see ohtlike haiguste korral, sest eeldab sihilikku haiguse põhjustamist arvatava haigustekitajaga. Sellisel juhul tuleb katse asemel rakendada vaatlust, näiteks kohortuuringu (cohort study) näol, kus teatud ajaperioodil jälgitakse haigestumist teatud omadustega grupis, kus kõigil uuritavatel on täpselt dokumenteeritud arvatava põhjuse doos. See eeldab prospektiivset ehk edasivaatavat käiku, sest retrospektiivsel ehk tagasivaataval uuringul on alati ebatäpsused dokumenteerimisel (kuna siis ei teatud veel, et mõningaid asju tuleb eriti hoolikalt dokumenteerida). Puuduseks on võimalike nähtamatute segavate faktorite (confounding factors) mõju, mida pole võimalik arvestada. Lisaks, harvaesinevate haiguste korral pole prospektiivne kohortuuring otstarbekas (liiga kulukas, sest suurem osa ei haigestu - uuritavate arv peab olema väga suur, et saada lõpuks kokku nt. 30 haigestunut) ning seetõttu kasutatakse siis kohortuuringu asemel juhtkontrolluuringut (case-control study), mis omakorda lisab veavõimalusi (varem registreeritud haigusjuhtude grupp ei ole juhuslik valim, uurimus on olemuselt retrospektiivne ehk sisaldab puudulikult dokumenteeritud andmeid jne.). Juhtkontrolluuringul peab arvatava põhjuse doos olema kontrollgrupis sama suur kui haigusjuhtude grupis, mistõttu ka see ei ole juhuslik valim. Veelgi vähemkvaliteetsem on läbilõikeline uuring (cross-sectional study), kus teatud kindlal ajahetkel fikseeritakse teatud grupis esinevad haigestunud ja arvatava põhjuse kandjad. Siin puudub ajaline seos ja võimalik on vaid nö. riski ja korrelatsiooni arvutamine, põhjuslikkust ei saa tõestada.
Kõikidel uuringutüüpidel on oluline, et arvatav mõjufaktor defineeritakse juba uuringu planeerimisel, mitte ei hakata seda otsima andmete statistilise töötluse faasis. (küll aga võib selle käigus püstitada hüpoteese, mille alusel planeerida uut, spetsiaalselt sellele faktorile pühendet uuringut).

Seose leidmiseks kasutatakse
= riski suurenemise hindamist riskide vahe (absolute risk increase, ARI) või riskide suhte (risk ratio) ehk suhtelise riski (relative risk, RR) alusel (s.t. tuleb koostada neliktabel, mis haarab ka kõiki mittehaigestumisi - nii koos kui ilma arvatava põhjuseta ning arvutada mõlemas grupis haigestunute osakaal ehk haigestumise risk)
= juhtkontrolluuringu korral tuleb riskide võrdlemise asemel kasutada šansside suhet (odds ratio, OR), mis on intuitiivselt raskemini mõistetav. Erinevalt riskidest tohib aga šansside suhet kasutada kõikides uuringutüüpides - see annab võimaluse erinevate uurimuste tulemusi omavahel objektiivselt võrrelda ning metaanalüüsil sarnaseid gruppe omavahel kokku liita - nii saab suurendada koondtulemuse statistilist täpsust, seega väheneb tulemuse usaldusvahemik (confidence interval) ning võimalikud põhjused tulevad selgemini esile.
= mõningatel juhtudel polegi neliktabeli koostamine võimalik, sest kõiki haigestumata (või kergemalt haigestunud) inimesi, kes on või pole kokku puutunud arvatava põhjusega, ei õnnestu üles leida. Seda näiteks vabatahtlikkuse alusel koostatud valimis, kus uurimuse korraldajatega võtavad ühendust vaid need, keda see teema huvitab või häirib.
= pelgalt juhtude registreerimise alusel kõiki haigestunuid (ja mittehaigestunuid) leida on samuti ebareaalne (nt. VAERS andmebaas tüsistuste registreerimiseks). Seetõttu tuleb eristada tõeliselt juhuslikku valimit ja nn. mugavusvalimit, kus jälgitakse näiteks vaid (ka mõnel teisel põhjusel) haiglasse sattunuid, see ei ole olemuselt juhuslik valim vaid allub mingi kaootlise protsessi seaduspäradele. Ka siin on peidetud faktorite mõju väga suur ja määramatu.
= Pearson'i korrelatsioonikoefitsiendi r arvutamiseks (nt. viiruse kontsentratsiooni ja haiguse väljendumise vahel) on rida piiranguid, nii näiteks peavad mõlemad suurused alluma normaaljaotusele. Spearman'i korrelatsioonikoefitsient ρ kasutab astakuid (ranks), kuid on vähem täpsem.

Lisaks ajafaktorile (eeldatav põhjus peab eelnema tagajärjele) ning doosifaktorile (haigestumise raskus sõltub põhjuse doosist) on veel rida kriteeriume, mille alusel subjektiivselt hinnatakse põhjusliku seose olemasolu või selle puudumist. Üheks oluliseks teguriks on ka analoogiate esinemine mujal eluslooduses ja bioloogiliselt äraseletatav võimalikkus. Kui asi pole muudel analoogsetel juhtudel bioloogiliselt võimalik, siis põhjuslikku seost ei ole arvatavasti ka siin.
Põhjuslikkuse poolt räägivad veel: spetsiifiline, stabiilne ja tugev mõju, tagasipöördumine algseisu peale arvatava põhjuse kõrvaldamist.

Kui esineb põhjuslik seos,siis tekkib omakorda rida võimalusi, millest korrelatsioonikoefitsient ja šansside suhe ei oska isegi und näha (unknown unknowns):
1) otsene seos:
= A põhjustab B: A=>B
= B põhjustab A: B=>A
2) peidetud põhjus C (confounding factor), mis võib olla hädavajalik või ka mitte:
= kaskaadprotsess: A=>C=>B (või hoopis C=>A=>B)
= ühine põhjus C, erinevad tulemused A ja B: samaaegselt C=>A ning C=>B
= ühine tulemus B, erinevad põhjused A ja C: samaaegselt A=>B ning C=>B
(kuid C võib olla ka üks peidetud tulemustest, mis ei mõjuta ei A-d ega B-d: A=>B ja A=>C või B=>C)
3) tagasisidega ahel
= negatiivse tagasisidega ahel ehk isereguleeruv süsteem: A=>B =>–A
= positiivse tagasisidega ahel ehk lappama minev süsteem: A=>B=>A

Kuid põhjuslik seos A ja B vahel võib ka puududa
= juhuslik kokkusattumus, kus kaks sõltumatut protsessi toimuvad paralleelselt: C=>A ning D=>B

Asja teeb veelgi keerulisemaks see, et korraga võib esineda mitu eelpooltoodud varianti koos.

Klassikaline näide valesti arvestatud põhjuslikkusest on see, kuidas teadlane tegi kindlaks, et kirp kuuleb jalgadega - kui teadlane eemaldas kirbult Jalad, siis ta enam ei hüpanud koputuse peale (s.t. tuleb täpselt teada, mis on mingi faktori täpne funktsioon). V=>H ehk Vibratsioonil kirp Hüppab. Teadlane püstitas hüpoteesi, et V=>J=>H, kuid jättis arvestamata peidetud faktori K ehk kirbu Kõrvad, Närviahelast N rääkimata. Tegelik (meile siiamaani teada) kaskaadprotsess võiks olla: V=>K=>N=>J=>H või ka paralleelselt 2 protsessi: V=>K=>N ja L=>S=>N=>J=>H (kirp kuulis vibratsiooni, kuid hüppama pani teda Silmadega nähtud Lähenev käsi)
---
Lisaksin juurde, et inimeste allkirju petitsioonidele ja avaldustele saada võib olla üllatavalt lihtne. Selles vallas on mitmeid eksperimente, kõige maekantsem oli allkirjade kogumine vee keelustamiseks - piisas vaid vee nimetus asendada keerulisema nimetusega (nt. divesinikmonooksiid) ja kirjeldada tema mõnda kahjulikku toimet ning inimesed olid valmis petitsiooniga liituma.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by Majandushuviline » 01 Feb 2023 20:33

Kas td oskab/tahab sellest midagi arvata, või on siin midagi puudu: need kõik [koematerjal] sisaldavad identset geneetilist materjali, mida kutsutakse viiruseks. Koekultuuri näljutatakse ja mürgitatakse ning see laguneb loomulikult paljudeks eri tüüpi osakesteks, millest osad sisaldavad geneetilist materjali ... Sellele eri allikatest pärit geneetilise materjali osakesi sisaldavale segule tehakse seejärel geneetiline analüüs, millega luuakse arvutisimulatsiooni käigus väidetava viiruse väidetav järjestus, nn in silico genoom. Tegeliku viiruse olemasolu ei kontrollita elektronmikroskoobiga kordagi.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 01 Feb 2023 20:22

teretere wrote:Sinu teema laienduseks/kitsenduseks(oma kallilt õpetajalt) nendele, kellel selle tarvis peaks olema aega, vajadust, huvi ja kõiki muid vooruseid :)
https://www.youtube.com/watch?v=v-LOYnc ... sekarTalks

Paluks lühikokkuvõtet videost, kui võimalik. Sellistes videotes on väga palju tarbetut targutamist. Olen järjest rohkem leidnud, et mul pole püsivust/kannatlikkust jälgida. Vaatan mõnikord ETV vanu telelavastusi "Jupiterist" ja leian, et vanasti oli mul rohkem aega teatraalse nämmutamise jälgimiseks. Nüüd leian, et ka lühemad pausid kannavad dialoogides päris hästi. Kas selle põhjuseks on kiirem elutempo, tähelepanu koondumist vähendavad internetivõimalused või lihtsalt küpsem vanus, ei tea.

Muide, paast on tõesti fenomenaalne asi. Ma ei ole siiski suutnud paastuda korraga üle 7 päeva (tekkib soov teravate maitseelamuste järele, mitte otseselt nälg). Olen kahe kuuga võtnud alla 12 kilo. Enesetunne on suurepärane. Armid, mis tekkisid heroilise elustamise ja operatsioonide tõttu, on praktiliselt taandunud, nahk jalalabadel hakkab omandama beebinaha pehmust. Ma ei tea, kas sellisest paastumisest piisab kasvaja väljatõrjumiseks, aga elukvaliteet on igatahes parem kui 2 kuud tagasi, kui võtsin perearsti poolt määratud tablette. Hetkel ma ei võta ühtegi rohtu, sest kui on minek, siis nendest tablettidest pole kasu ja kui jään ellu, siis kõrvaltoimena aitab paast nende põhjuste vastu, mille tagajärgedega tabletid on määratud võitlema (s.t. need tabletid, erinevalt paastust, ei mõju põhjusele vaid ainult vaevusi leevendavalt).
Kui veepaast on kestnud kauem kui 3 päeva, siis mõistus on terav, aga füüsiline võhm paistab tõesti vähenevat - kuidagi miskitmoodi mõjutab mitokondreid. Süstoolne vererõhk, mis enne flirtis ülemise normipiiriga, on alanenud 110 peale. Ka see võib olla võhma vähendav. Saagisin aias jämedaid puutüvesid ja veeretasin pakke ülesmäge, see oli paras katsumus, võttis tavalisest rutem hingeldama (ei viici praegu järele vaadata, kas rasvade põletamine nõuab ühe kilokalori tekitamiseks rohkem hapnikku kui glükoosi põletamine).
Huvitav kogemus, igatahes. Ma ei saa otseslt seda kellegile soovitada, sest arsti järelvalve ja eelnev arstlik läbivaatus on vajalik, et vältida neerupuudulikkust, liigmadalat veresuhkrut ning liigmadalat vererõhku (ravimeid ja nende doose tuleb korrigeerida).

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by teretere » 01 Feb 2023 18:46

td wrote:Nagu ikka, on sellistel aegadel kaks vastandlikku protsessi
- hinnatõus
- pangaintresside tõus
Lõppkokkuvõttes need tasakaalustavasd teineteist (laenumakseid on kergem maksta, kui laenujääk võrreldes üldise hinnatasemega on reaalselt vähenenud), aga kunaa sjad käivad loksuga (enne tõusevad hinnad, siis inteessid, siis alles sissetulekud), on kannatajaks ikka see tavaline inimene. "Keegi" võtab sellest paikaloksumisest aga koore - see, kes on rahatrükkimisele kõige lähemal. Ja tavaline inimene seda kas ei mõista või ei oska midagi ette võtta (sest enamus inimestest ei ole targem lambakarjast).

Chris Martensen rääkis hiljuti rottidest, kelle puuripõrandal on kaks elektroodi, millest lastakse elektrit läbi: rottidel pole kuhugi põgeneda ja nad ei tea oma piinade allikat, seetõttu ründavad oma kaaskannatajaid. Pahatihti juhtub ka meiega nii.

Sellele on aga vastumürk:
Choose to be happy right now, not when everything's perfect not when you have that perfect house and perfect car because as soon as you get off everything in line and in order and something's going to happen and then you're going to be unhappy again trying to get everything so be happy now, right now.


Moodsa inimese piinade allikas on paljus osas hirmutunne - hirm homse ees. Ärge laske end panna sellesse puuri, püüdke elada vabalt, kasvõi oma sisemuses.
Siia sobib muusikaline vahepala:
https://www.youtube.com/watch?v=1ioVM0W_ips
Jah, seda laulu võib võtta irooniaga, kuid miks mitte ka tõsiselt. Selle postitusega läksin vastuollu oma IQ, DQ ja KQ postitusega. Reaalsust ei saa võtta liiga suures doosis, sest siis paneme ennast sellesse hirmu ja lootusetuse puuri. Samas, reaalsuse eiramine viib meid tagajärgedeni, milleks ei osanud ette valmistuda .


Julgeksin arvata, et nende kahe postituse vahel polegi vastuolu.
Sinu teema laienduseks/kitsenduseks(oma kallilt õpetajalt) nendele, kellel selle tarvis peaks olema aega, vajadust, huvi ja kõiki muid vooruseid :)
https://www.youtube.com/watch?v=v-LOYnc ... sekarTalks

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 01 Feb 2023 15:49

Nagu ikka, on sellistel aegadel kaks vastandlikku protsessi
- hinnatõus
- pangaintresside tõus
Lõppkokkuvõttes need tasakaalustavasd teineteist (laenumakseid on kergem maksta, kui laenujääk võrreldes üldise hinnatasemega on reaalselt vähenenud), aga kunaa sjad käivad loksuga (enne tõusevad hinnad, siis inteessid, siis alles sissetulekud), on kannatajaks ikka see tavaline inimene. "Keegi" võtab sellest paikaloksumisest aga koore - see, kes on rahatrükkimisele kõige lähemal. Ja tavaline inimene seda kas ei mõista või ei oska midagi ette võtta (sest enamus inimestest ei ole targem lambakarjast).

Chris Martensen rääkis hiljuti rottidest, kelle puuripõrandal on kaks elektroodi, millest lastakse elektrit läbi: rottidel pole kuhugi põgeneda ja nad ei tea oma piinade allikat, seetõttu ründavad oma kaaskannatajaid. Pahatihti juhtub ka meiega nii.

Sellele on aga vastumürk:
Choose to be happy right now, not when everything's perfect not when you have that perfect house and perfect car because as soon as you get off everything in line and in order and something's going to happen and then you're going to be unhappy again trying to get everything so be happy now, right now.


Moodsa inimese piinade allikas on paljus osas hirmutunne - hirm homse ees. Ärge laske end panna sellesse puuri, püüdke elada vabalt, kasvõi oma sisemuses.
Siia sobib muusikaline vahepala:
https://www.youtube.com/watch?v=1ioVM0W_ips
Jah, seda laulu võib võtta irooniaga, kuid miks mitte ka tõsiselt. Selle postitusega läksin vastuollu oma IQ, DQ ja KQ postitusega. Reaalsust ei saa võtta liiga suures doosis, sest siis paneme ennast sellesse hirmu ja lootusetuse puuri. Samas, reaalsuse eiramine viib meid tagajärgedeni, milleks ei osanud ette valmistuda .

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 01 Feb 2023 14:01

Eestis toimuv on kaotanud igasuguse normaalsuse piirid ! Teistes riikides on inflatsioon tunduvalt pidurdunud, aga meie rallime edasi ja keegi ei näe probleemi :shock: Inflatsioonispiraal on üks hullemaid asju majanduses, raha devalveerimise järel.

https://www.err.ee/1608870464/inflatsioon-kiirenes-jaanuaris-18-8-protsendini

---

Otsene näide, mida teeb mõtlemata hinnatõus, lennujaam ei näe kunagi probleemi :twisted:


https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/120137174/tallinna-lennujaam-loppevatest-otselendudest-tostsime-tasusid-30-aga-pohjuseid-tuleks-otsida-mujalt

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by td » 01 Feb 2023 13:24

teretere wrote:Ülo Vooglaid - 2 esimest asja, mida muuta tänases Eestis
https://www.youtube.com/watch?v=wBh9uqX ... startEesti

"Lähtekohaks on inimene, mitte mingi ..."
Sama printsiip on kadumas ka meditsiinis. Kolme punkti asemele võib panna ükskõik-missuguse vereanalüüsist saadud näitaja.

Kõige videos eelnevalt öelduga olen ka nõus. Aga: kõrge IQ (Intelligence Quotient) ja DQ (Diligence Quotient) on ühiskonnas piiratud ressurss ja mitte alati ei käi koos. Sellele tuleb lisada ka KQ (Kindness Quotient). Mis kasu on tarkusest ja töökusest, kui inimene kuri on?
Väidetavalt IQ ei jälgi normaaljaotust vaid **gammajaotust või pigem hoopis ***log-normaaljaotust (neid kirjeldavate parameetrite väärtuse üle võib vaielda, kohati meenutab natuke ka normaaljaotust). Seega, lootusetu tegevus. Kaotasin lootuse sellel teemal ca 10 aastat tagasi. Viimased koroona-astad on minu lootusetust kinnitanud veelgi.
---
*DQ ja KQ on minu enda väljamõeldis, aga sobib iseloomustama ka neid omadusi.
**Gammajaotus jaguneb omakorda eksponentsiaaljaotuseks (tekkib harvaesinevate sündmuste kuhjumisel: radioaktiivne lagunemine, aeg järgmise telefonikõneni, maksete laekumise aeg jne.) ja hii-ruut jaotuseks (tekkib normaaljaotusele alluvate sõltumatute üksikliikmete summast)
***Log-normaaljaotus (tekkib juhuslike positiivse väärtusega suuruste korrutisest), mida esineb samuti looduses rohkelt, näiteks jääkristallide suurus jäätises, elusorganismide arvukus teatud alal, haiguste peiteperiood , leibkondade sissetulek jms.
----
Seega, sõltuvalt arukust tekitavate nähtuste olemusest võib IQ jaotuse tüüp olla tõepoolest erinev. Tavaline normaaljaotus tekkib teatavasti paljude sõltumatute juhuslike mõjufaktorite koostoimel. Normaaljaotus aga ei sobi IQ jaotuse kirjeldamiseks kasvõi seetõttu, et teoreetiliselt on selle jaotuse diapasoon -∞ ... +∞.

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by spl » 01 Feb 2023 11:34

Kogu tänapäevane pangandus on täiesti äraspidise loogikaga. Kui pank hakkab põhja minema, siis enamasti "riik" päästab. Euribori tõus on sisuliselt pankade rahakoti sisu suurendamine.

Nüüd läheb Eestis veel äraspidisemaks, euribor kõvasti tõusnud ja nüüd ka marginaale tegelikkuses tõstetud.

https://www.err.ee/1608869165/pangad-annavad-kodulaenu-aastatagusest-marksa-krobedama-intressiga

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Post by teretere » 01 Feb 2023 09:23

Ülo Vooglaid - 2 esimest asja, mida muuta tänases Eestis
https://www.youtube.com/watch?v=wBh9uqX ... startEesti

Martin Helme EKRE programmi esitlusel: „Valimiste põhiküsimus on, kas Eesti jääb meie rahvuskoduks “
https://www.youtube.com/watch?v=O84xyvQ ... uedUudised

Mnjah...
---

http://arctic-news.blogspot.com/

A/Prof. Andrew Glikson
Earth and Paleo-climate scientist
School of Biological, Earth and Environmental Sciences
The University of New South Wales,
Kensington NSW 2052 Australia

https://nsidc.org/arcticseaicenews/char ... ice-graph/

Science Update: The Sixth IPCC Report
https://www.youtube.com/watch?v=yDlANJU ... reBatsLast

Top

cron