by Majandushuviline » 10 Sep 2008 20:15
td wrote:Aga olen ka ise varem selle peale mõelnud, et äkki on nii, et tegelikult on algosakesed ainult üks suur virvendus ja nende summaarset efekti tajume mõõteriistadega kui osakesi. Kui suudad, siis palun kirjuta siia natuke lahti seda teooriat.
Alustaks
LHCst
'Big SPAM' experiment starts wellIt may just be that if we get some evidence of extra dimensions at the LHC, which may point the way to a deeper understanding of gravity (a "quantum theory of gravity" along the lines of string theory perhaps), then we may gain some insight into this fascinating discovery.
I think the experimental evidence that something is missing in our understanding is very strong now, however, and it's not merely an experimental error.
If the Higgs theory is wrong, by the way, then we will see whatever it is that is responsible for generating mass - it doesn't HAVE to be a Higgs particle!
The implications are quite profound because this is the point at which our current best theory of reality, the Standard Model, breaks down.
We have been stuck here for several decades...Mis kinnitab et standardmudel on puudulik ja jätkuvalt on põhjust kaaluda erinevaid võimalusi.
Lainetavat keskkonda nimetatakse eetriks ja selle olemasolus hakati kahtlema tänu
Michelson-Morley katsele. Autori arvates pole see vajalik kui arvestada hoolikamalt kõikide asjaoludega.
Lõpliku ruumalaga eetris levivat pikilained, mida aeglaselt moduleerides on võimalik panna kandma madala sagedusega võnkumisi nt. raadiolaineid. Vaatlejale näiv aineosake on suure ruumilise võnkeulatusega lainetuse kese, kus eetri tihedus on suurem, mis seletaks lihtsalt standardmudelile seletamatu
laine-osakese kahesuse. Tiheduse erinevus
muudab lainetuse suunda. Jõud tuleneb selles mudelis eetrilainete rõhkude vahest, võrdse rõhkude vahe korral osakesele jõudu ei mõju. Eetris pole tõmbejõudu, kuid tõmmet saab tekitada alarõhu suunas ja eemale ülerõhust. Suure massiga osakese lainetus on suur ning selle liigutamiseks tuleb rakendada suuremat välist lainekõrgust ehk jõudu. Elektriväli (ja muud standardmudeli väljad) on osakesi moodustava eetri lainetuse rõhk, mille suund sõltub osakeste asukohast ja lainetuse faasist. Raskusjõudu tekitav alarõhk tuleneb objektide vahelisest eetrilainete varjust mis on põhjustatud lainete neeldumisest mõlemas objektis. Kineetiline energia on liikumise suunaline lainepikkuse lühenemine ja laine kõrguse suurenemine, mis kasvatab osakest moodustavate võnkumiste energiat ehk teiste sõnadega massi.
[quote="td"]Aga olen ka ise varem selle peale mõelnud, et äkki on nii, et tegelikult on algosakesed ainult üks suur virvendus ja nende summaarset efekti tajume mõõteriistadega kui osakesi. Kui suudad, siis palun kirjuta siia natuke lahti seda teooriat.[/quote]
Alustaks [url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/7543089.stm]LHC[/url]st [url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/7598996.stm]'Big SPAM' experiment starts well[/url]
[i]It may just be that if we get some evidence of extra dimensions at the LHC, which may point the way to a deeper understanding of gravity (a "quantum theory of gravity" along the lines of string theory perhaps), then we may gain some insight into this fascinating discovery.
I think the experimental evidence that something is missing in our understanding is very strong now, however, and it's not merely an experimental error.
If the Higgs theory is wrong, by the way, then we will see whatever it is that is responsible for generating mass - it doesn't HAVE to be a [url=http://en.wikipedia.org/wiki/Higgs_boson]Higgs particle[/url]!
The implications are quite profound because this is the point at which our current best theory of reality, the Standard Model, breaks down.
We have been stuck here for several decades...[/i]
Mis kinnitab et standardmudel on puudulik ja jätkuvalt on põhjust kaaluda erinevaid võimalusi.
Lainetavat keskkonda nimetatakse eetriks ja selle olemasolus hakati kahtlema tänu [url=http://en.wikipedia.org/wiki/Michelson-Morley_experiment]Michelson-Morley katsele[/url]. Autori arvates pole see vajalik kui arvestada hoolikamalt kõikide asjaoludega.
Lõpliku ruumalaga eetris levivat pikilained, mida aeglaselt moduleerides on võimalik panna kandma madala sagedusega võnkumisi nt. raadiolaineid. Vaatlejale näiv aineosake on suure ruumilise võnkeulatusega lainetuse kese, kus eetri tihedus on suurem, mis seletaks lihtsalt standardmudelile seletamatu [url=http://en.wikipedia.org/wiki/Wave%E2%80%93particle_duality]laine-osakese kahesuse[/url]. Tiheduse erinevus [url=http://en.wikipedia.org/wiki/Refraction]muudab lainetuse suunda[/url]. Jõud tuleneb selles mudelis eetrilainete rõhkude vahest, võrdse rõhkude vahe korral osakesele jõudu ei mõju. Eetris pole tõmbejõudu, kuid tõmmet saab tekitada alarõhu suunas ja eemale ülerõhust. Suure massiga osakese lainetus on suur ning selle liigutamiseks tuleb rakendada suuremat välist lainekõrgust ehk jõudu. Elektriväli (ja muud standardmudeli väljad) on osakesi moodustava eetri lainetuse rõhk, mille suund sõltub osakeste asukohast ja lainetuse faasist. Raskusjõudu tekitav alarõhk tuleneb objektide vahelisest eetrilainete varjust mis on põhjustatud lainete neeldumisest mõlemas objektis. Kineetiline energia on liikumise suunaline lainepikkuse lühenemine ja laine kõrguse suurenemine, mis kasvatab osakest moodustavate võnkumiste energiat ehk teiste sõnadega massi.
