by td » 05 Aug 2022 21:23
update minu tervise kohta ....
See on natuke muinasjutumaiguline. Seepärast kirjutan pikemalt. Üleeile kl. 05.30 asusin kodulinnakesest rongiga teele (eelnevalt oli broneeritud nö patsiendireis). Tee peal oli sookurgi, mõni metskits ja isegi üks raudteele langenud puu, millest rong siiski vapralt aeglaselt üle sõitis, vagunisaatja tegi mobiiliga pilti, mille saatis vastavale päästeteenistusele. Vagunisaatja teatas ka igale reisijale, et üks teeliõk on suletud ja asendusbuss on käigus, tundis ka huvi, kuhu iga reisiga edasi läheb. Kuna mina pidin jõudma Jumbolance peale, siis lubas helistada ja uurida, et ma ikka kindlasti selle bussi peale saan. Osa teed kulgeski bussiga, vagunisaatja kontrollis, et kõik ikka kenasti bussi peale saaksid.
Jumbolance on patsientide veoks ümbe rehitatud lux-reisibuss, mis käib mitu korda päevas Uppsala ülikoolihaigla ja Karlstadi vahet, vahepeatused on Örebro ülikoolihaiglas ja ka suuremates asulates vahepeal. Seal on kaks lamamiskohta ning istmed patsientidele, kuhu saab üles panna tilgasüsteemi. Kaasas on 2 meditsiiniõde. Pakutakse ka kohvi, seda muidugi tasuta. Ka Jumbolance "vagunisaatja" kontrollis, et kõik ikka teaksid, kuhu nad edasi lähevad.
Eile kl. 13 oli kopsu operatsioon. See läks kirurgi sõnul "väga hästi". Kl. 18 oli juba dreen välja võetud ning sain osakonna piires jalutada. Õde küsis, mis ma söögiks tahan. Soovisin kala, seda neil ei olnud, aga praetud muna ja sinki tehti mulle a la carte (õde oleks võinud lihtsalt ka mikrolaineahjus vabrikus toodetud liha-saia vormi soojendada). Üleüldse oli Örebro kopsukirurgia osakonnas selline patsiendisõbralikkus, mis isegi kõikidele Rootsi kogemustele silmad ette andis. Ütlesin, et ma kardan torkimise valu vereproovidel (mind on juba palju torgitud) ja seepeale pandi enne vereproovi ja ka enne operatsiooni mulle naha peale spets. kreemi, mis valu ära võtab. MItte kunagi varem pole seda tehtud, isegi minu sooviavalduse peale mitte.... Kompuutertomograafia aparaadi kohal on ilus tagant valgustatud pilt "taeva suunas" koos õitsevate kirssidega, see loob tõesti rahustava meeleolu. Operatsioonisaalis torgiti mind teadvusel olles vaid üks kord - siis, kui eelnevalt tuimestatud kohta kanüül pandi, mille kaudu mind uinutati.
Eile oli Örebros hirmus äikesetorm, langes puid ja haiglas tuled vilkusid. Personaliruumi rõdul oli tuul ühe keraamilise poti põrandal ümber lükanud ja katki teinud (selles oli taim sees9. Lääne-Rootsis lükkas ühe magamis-järelkäru ümber, palju langenud puid.
Täna kl. 13 sain haiglast koju, Selleks telliti jälle koht Jumbolance peale ning patsiendibuss edasi ka minu linnakesse, selles olin ainuke reisija. Tee peal nägin ühe asula lähedal teeäärses aias põtra, kes maiustas õuntega. Hingamisel valu praktiliselt pole, rindkere sein on tõesti valulik veel (nagu oleks kõvasti ära löönud). Operatsiooni tehti kahe roide vahelt sisse minnes ca 5 cm pikkuse haava kaudu. Sealt viidi sisse ka "õmblusmasin" , millega kopsukude kokku õmmeldi. Selline meetod peaks olema ka Tartus, küllap ka Tallinnas. Aga super, et juba 5 tundi peale operatsiooni kõndisin ise ning 24 hiljem lubati koju.
Kui on vaja noortele õdedele õpetada patsientidesse suhtumist, siis seda võiks just õppida Örebro kopsukirurgias. (kuigi ka mujal ei kurda, aga Uppsala kõhukirurgia jättis siiski kehvema mulje, torgiti läbimõtlematult ning ilma tuimestuseta)
Praegu rohkem ravi pole plaanis. Aga eks haava paranemine võtab jälle mõned nädalad aega ..... Sai tehtud kokku 3 operatsiooni ja 12 keemiaravi kuuri. Üldine enesetunne on väga hea, kui mõned väiksemad hädad kõrvale jätta.
update minu tervise kohta ....
See on natuke muinasjutumaiguline. Seepärast kirjutan pikemalt. Üleeile kl. 05.30 asusin kodulinnakesest rongiga teele (eelnevalt oli broneeritud nö patsiendireis). Tee peal oli sookurgi, mõni metskits ja isegi üks raudteele langenud puu, millest rong siiski vapralt aeglaselt üle sõitis, vagunisaatja tegi mobiiliga pilti, mille saatis vastavale päästeteenistusele. Vagunisaatja teatas ka igale reisijale, et üks teeliõk on suletud ja asendusbuss on käigus, tundis ka huvi, kuhu iga reisiga edasi läheb. Kuna mina pidin jõudma Jumbolance peale, siis lubas helistada ja uurida, et ma ikka kindlasti selle bussi peale saan. Osa teed kulgeski bussiga, vagunisaatja kontrollis, et kõik ikka kenasti bussi peale saaksid.
Jumbolance on patsientide veoks ümbe rehitatud lux-reisibuss, mis käib mitu korda päevas Uppsala ülikoolihaigla ja Karlstadi vahet, vahepeatused on Örebro ülikoolihaiglas ja ka suuremates asulates vahepeal. Seal on kaks lamamiskohta ning istmed patsientidele, kuhu saab üles panna tilgasüsteemi. Kaasas on 2 meditsiiniõde. Pakutakse ka kohvi, seda muidugi tasuta. Ka Jumbolance "vagunisaatja" kontrollis, et kõik ikka teaksid, kuhu nad edasi lähevad.
Eile kl. 13 oli kopsu operatsioon. See läks kirurgi sõnul "väga hästi". Kl. 18 oli juba dreen välja võetud ning sain osakonna piires jalutada. Õde küsis, mis ma söögiks tahan. Soovisin kala, seda neil ei olnud, aga praetud muna ja sinki tehti mulle a la carte (õde oleks võinud lihtsalt ka mikrolaineahjus vabrikus toodetud liha-saia vormi soojendada). Üleüldse oli Örebro kopsukirurgia osakonnas selline patsiendisõbralikkus, mis isegi kõikidele Rootsi kogemustele silmad ette andis. Ütlesin, et ma kardan torkimise valu vereproovidel (mind on juba palju torgitud) ja seepeale pandi enne vereproovi ja ka enne operatsiooni mulle naha peale spets. kreemi, mis valu ära võtab. MItte kunagi varem pole seda tehtud, isegi minu sooviavalduse peale mitte.... Kompuutertomograafia aparaadi kohal on ilus tagant valgustatud pilt "taeva suunas" koos õitsevate kirssidega, see loob tõesti rahustava meeleolu. Operatsioonisaalis torgiti mind teadvusel olles vaid üks kord - siis, kui eelnevalt tuimestatud kohta kanüül pandi, mille kaudu mind uinutati.
Eile oli Örebros hirmus äikesetorm, langes puid ja haiglas tuled vilkusid. Personaliruumi rõdul oli tuul ühe keraamilise poti põrandal ümber lükanud ja katki teinud (selles oli taim sees9. Lääne-Rootsis lükkas ühe magamis-järelkäru ümber, palju langenud puid.
Täna kl. 13 sain haiglast koju, Selleks telliti jälle koht Jumbolance peale ning patsiendibuss edasi ka minu linnakesse, selles olin ainuke reisija. Tee peal nägin ühe asula lähedal teeäärses aias põtra, kes maiustas õuntega. Hingamisel valu praktiliselt pole, rindkere sein on tõesti valulik veel (nagu oleks kõvasti ära löönud). Operatsiooni tehti kahe roide vahelt sisse minnes ca 5 cm pikkuse haava kaudu. Sealt viidi sisse ka "õmblusmasin" , millega kopsukude kokku õmmeldi. Selline meetod peaks olema ka Tartus, küllap ka Tallinnas. Aga super, et juba 5 tundi peale operatsiooni kõndisin ise ning 24 hiljem lubati koju.
Kui on vaja noortele õdedele õpetada patsientidesse suhtumist, siis seda võiks just õppida Örebro kopsukirurgias. (kuigi ka mujal ei kurda, aga Uppsala kõhukirurgia jättis siiski kehvema mulje, torgiti läbimõtlematult ning ilma tuimestuseta)
Praegu rohkem ravi pole plaanis. Aga eks haava paranemine võtab jälle mõned nädalad aega ..... Sai tehtud kokku 3 operatsiooni ja 12 keemiaravi kuuri. Üldine enesetunne on väga hea, kui mõned väiksemad hädad kõrvale jätta.