pop wrote:Keda huvitab Eesti jalajälg muus meedias siis jällegi
selline lõik. Ülo Vooglaiust on saanud küll väljahääldatuna "Jugo Voland", aga selle võib andeks anda (rääkija on ehk palju Meister & Margarita 't vaadanud).
(EU arengutest ja tulevikust on ka pikalt juttu).
Rääkijatele võib andeks anda, aga kuulaja peaks aru saama, et valdav osa nende jutust on müra. Signaali, mille leidmisele kuulaja on oma ootused seadnud, sealt tegelikult ei leia. Parimal juhul kehvapoolne meelelahutus, ei enamat.
Praktilise näitena võib võtta noise-to-signal ratio (SNR) hindamise:
Müra ei ole ainult otsene valeinfo – see võib ilmneda ka teistel viisidel:
Ülepaisutatud retoorika ja emotsionaalne manipulatsioon (nt katastroofiline toon, šokeerivad väited ilma tõenditeta).
Vältimine ja venitamistaktika (nt räägitakse pikka aega teemast mööda, enne kui jõutakse olulise punktini – kui üldse jõutakse).
Ülemäärane detailidesse mattumine (nt triviaalsed faktid, mis tekitavad teaduslikkuse illusiooni, kuid ei kanna sisulist infot).
Vandenõuliku narratiivi loomine (nt kõik on "peidetud tõde", mis õigustab ebatäpsusi või otseseid eksimusi).
Miks madala SNR-iga sisu tundub mõnikord veenev
Kognitiivne koormus – pikk ja keeruline jutt võib luua mulje, et räägitakse millestki väga tähenduslikust.
Informatsiooni illusioon – kui räägitakse paljudest asjadest korraga, võib tekkida tunne, et midagi olulist on öeldud, kuigi sisulist väärtust pole.
Kuulaja ootuste ärakasutamine – kui keegi tahab kuulda teatud sõnumit, leiab ta ka vähese signaali korral selle, mida otsib.
Testküsimused, et SNR-i kiiresti hinnata
Kui kuulad sarnast juttu, küsi endalt:
Kas ma suudaksin selle jutu 1–2 lausega kokku võtta? Kui ei, siis on see pigem müra.
Kui võtaksin tekstist välja kõik epiteedid, hinnangud ja emotsionaalsed väljendid, kas sinna jääks alles midagi olulist?
Kas rääkija teeb vahet faktil ja arvamusel? Kui kõik on üks suur salat, on see sageli märk madalast SNR-ist.
[quote="pop"]Keda huvitab Eesti jalajälg muus meedias siis jällegi [url=https://www.youtube.com/watch?v=9u1509TrGuc&t=1162s]selline lõik[/url]. Ülo Vooglaiust on saanud küll väljahääldatuna "Jugo Voland", aga selle võib andeks anda (rääkija on ehk palju Meister & Margarita 't vaadanud).
(EU arengutest ja tulevikust on ka pikalt juttu).[/quote]
Rääkijatele võib andeks anda, aga kuulaja peaks aru saama, et valdav osa nende jutust on müra. Signaali, mille leidmisele kuulaja on oma ootused seadnud, sealt tegelikult ei leia. Parimal juhul kehvapoolne meelelahutus, ei enamat.
Praktilise näitena võib võtta noise-to-signal ratio (SNR) hindamise:
Müra ei ole ainult otsene valeinfo – see võib ilmneda ka teistel viisidel:
Ülepaisutatud retoorika ja emotsionaalne manipulatsioon (nt katastroofiline toon, šokeerivad väited ilma tõenditeta).
Vältimine ja venitamistaktika (nt räägitakse pikka aega teemast mööda, enne kui jõutakse olulise punktini – kui üldse jõutakse).
Ülemäärane detailidesse mattumine (nt triviaalsed faktid, mis tekitavad teaduslikkuse illusiooni, kuid ei kanna sisulist infot).
Vandenõuliku narratiivi loomine (nt kõik on "peidetud tõde", mis õigustab ebatäpsusi või otseseid eksimusi).
Miks madala SNR-iga sisu tundub mõnikord veenev
Kognitiivne koormus – pikk ja keeruline jutt võib luua mulje, et räägitakse millestki väga tähenduslikust.
Informatsiooni illusioon – kui räägitakse paljudest asjadest korraga, võib tekkida tunne, et midagi olulist on öeldud, kuigi sisulist väärtust pole.
Kuulaja ootuste ärakasutamine – kui keegi tahab kuulda teatud sõnumit, leiab ta ka vähese signaali korral selle, mida otsib.
Testküsimused, et SNR-i kiiresti hinnata
Kui kuulad sarnast juttu, küsi endalt:
Kas ma suudaksin selle jutu 1–2 lausega kokku võtta? Kui ei, siis on see pigem müra.
Kui võtaksin tekstist välja kõik epiteedid, hinnangud ja emotsionaalsed väljendid, kas sinna jääks alles midagi olulist?
Kas rääkija teeb vahet faktil ja arvamusel? Kui kõik on üks suur salat, on see sageli märk madalast SNR-ist.
