spl wrote:Need kiirtestid, isegi väga kallid, on vaid puhas äri. Ja nagu varasemalt foorumis rääkisin näitavad need aiateibaid, minu naisel pool näitasid positiivset, pool negatiivset. 4 testi tegi.
Tuttav ostsid kiirtesti ja oli COVidis ning ei näidanud üldse midagi. Mul sportlik huvi, kui müügiluba anti, siis kuidas neid teste Eestis on valideeritud ?
Ehk testid võivad midagi näidata, aga see, mida näitab ei pruugi olla tõene ! Nagu riik ütles, noh kui positiivne test, siis on teil võimalus olla ettevaatlik...dooh.
Ei ole süvenenud testide maailma, aga üldfilosoofia on selline (hästi lühidalt: ühegi testi tulemus pole absoluutne ja viga on seda tulemust absolutiseerida, kõik sõlltub olukorrast ja kas testi kasutatakse õigel otstarbel). Raamin selle tarkuse ära ja lisan ka "kasulike postituste" rubriiki, sest ikka ja jälle komistavad siin kõik (ka arstid)
Haiguse/nakkuse testimisfärgne tõenäosus sõltub vastavalt Bayes'i teoreemile korraga kolmest asjast:
1) nakkuse testimiseelsest tõenäosusest ppre (ehk millist populatsioonigruppi parasjagu testitakse)
2) testi enda sensitiivsusest SN ja spetsiifilisusest SP.
On olemas eraldi teste haiguse avastamiseks ning eraldi teste haiguse kinnitamiseks ning on olemas ka testid "in the middle of the road". Vastavalt testi otstarbele valitakse normi läviväärtus. Universaalse testi korral ("in the middle of the road") on see valitud optimaalne. Optimaalne tähendab, et võimalikult hea nii välistamiseks kui avastamiseks ehk testi ROC-kõvera punktis, mis on võimalikult lähedal graafiku ülemisele-vasakpoolsele nurgale. Kui soovitakse testi, mis paremini avastab, valitakse normilävi, mis vastab ROC-kõvera vasakpoolsele osale (kõrge spetsiifilisus, madal sensitiivsus), kui soovitakse testi, mis välistab, valitakse normilävi, mis on ROC-kõvera parempoolses osas (kõrge sensitiivsus,madal spetsiifilisus). Ehk mnemotehniliselt SP-IN, SN-OUT ("keeruta koonu"). Parim test on muidugi see, mille sensitiivsus ja spetsiifilisus on korraga väga suur, aga pahatihti pole see võimalik.
Seega, kui testitakse seltskonda, kus nakatunute hulk on suur ning testiakse meetodiga, mis ei sobi välistamiseks, siis negatiivne testitulemus ei välista nakatumist, sest testijärgne tõenäosus on ikka veel liiga kõrge. Testijärgse tõenäosuse kriitilise läve määramine ("mitu puud on mets" ehk millise tõenäosuse juures peab midagi ette võtma) sõltub omakorda kahjude ja kasude analüüsist: kasu, mis saame haigete inimeste isoleerimisest vs kahju, mis saame tervete inimeste ilmaasjata isoleerimisest.