hh wrote:Lühidalt: Eesti elektri hinda kontrollivad korporatsioonid ehk pms seesama Black Rock -- kõik on maha müüdud.
spl wrote:Kallase muinasjutud, kuidas tuleb tuuleenergeetika ja päästab kõik. Talve tal järelikult pole, tuul puhub ta kõrvade vahel pidevalt, sest minul puudub arusaam, kus talvel need meeletud tuuled.
hh wrote:Selleks on kavas kulutada kokku 3,7 miljonit eurot. Asja juures on siiski üks konks.
Majandushuviline wrote:spl wrote:Kallase muinasjutud, kuidas tuleb tuuleenergeetika ja päästab kõik. Talve tal järelikult pole, tuul puhub ta kõrvade vahel pidevalt, sest minul puudub arusaam, kus talvel need meeletud tuuled.
Teiste riikide ajakirjanduses on aastaid kirjutatud erinevatest energia salvestamise lahendustest, millest ükski pole nii kõrge kWh hinnaga nagu Eesti hiljutised hinnatasemed ja need ei seisne ainult vesiniku kasutamises. Kujutlege 2021 aasta valitsust ja ametnikke haldamas tuumaenergia keerulisemaid tahke, näiteks jäätmed, kas tulevik tundub muretu:
https://majandus.postimees.ee/7433261/eesti-voib-saada-tuumajaama
spl wrote:Tuumajaam: meil ei suudeta isegi lihtsaid tuuleparke püstitada, bürokraatia tapab kõik elava. Nüüd räägime tuumajaamast, kus puuduvad igasugused teadmised. Teades ka meie võimetust asju ajada, valmiks see 50 aasta pärast ehk. See nagu täielik roosa mula. Kaua Soome tuumajaama ehitati, seal ikka läks asi aastaid üle tähtaja.
Kestev müratase 60 dB võib häirida elulisi toiminguid nagu mõtlemine ja keskendumine. Pidevat mürataset 65 dB peetakse üldjuhul talutava müra ülempiiriks.
70 dB taustamüra raskendab kõnesid ja kõnest arusaamist. Pideva viibimise korral üle 75 dB tugevusega müratsoonis sagenevad elanike kaebused ja võimalikud tervisehäired.
td wrote:spl wrote:Tuumajaam: meil ei suudeta isegi lihtsaid tuuleparke püstitada, bürokraatia tapab kõik elava. Nüüd räägime tuumajaamast, kus puuduvad igasugused teadmised. Teades ka meie võimetust asju ajada, valmiks see 50 aasta pärast ehk. See nagu täielik roosa mula. Kaua Soome tuumajaama ehitati, seal ikka läks asi aastaid üle tähtaja.
Nohh, know-how ja inimeste sisseostmine pole ju teab-mis keeruline. Ka eesti keele oskus pole vajalik (eirnevalt nt. õpetajatest või meedikutest). Küllap 5 aasta jooksul suudetakse välja koolitada ka oma personal. Kui energiasaagise küsimus kõrvale jätta, siis on küsimus, kumb on otstarbekam:
1) omaenda tuumajaam koos vajaliku infrastruktuuri (jaam ise, toorme hankimine, jäätmete utiliseerimine) ja koolitatud inimestega
2) tuumaelektri sisseostmine (rikkekindlad elektriliinid, turvaline poliitiline ja sõjaline olukord, piisav positiivne väliskaubansusbilanss jätkusuutlikuks impordiks pika aja vltel)
Ja siis selle asemel alternatiivvõimalus CO2 põhinevad avariijaamad:
1) kohalikul toorainel
2) importtoorainel
Impordi puhul on samad välisriskid, mis elektri impordil.
Üks oluline aspekt julgeooleku seisukohast veel: detsentraliseerimine
Tsentraalse tootja korral on kerge kogu maa käpuli panna. Hajutatud avariijaamade puhul aga mitte nii lihtne.
Sama kehtib ka elektriliinide kohta: hierarhiline struktuur (üks jäme kaabel igasse külla) vs võrkstruktuur (palju peenikesi kaableid erinevate külade otseühendustes).
Võrkstruktuuri on kallim rajada, aga majandusteadlased suudaksid kindlasti välja arvutada, kus on optimaalne balanss rikkekindluse ja rajamiskulude vahel.
Demonopoliseerimine on muidugi ka teema, aga elu näitab, et kõik väiksed asjad ostetakse varem või hiljem üles suurfirmade poolt.
----
Pika jutu kokkuvõte: tuumajaama vms. tsentralase jaama asemel nö. avariijaamad igassse külla ja igasse suuremasse tehasesse. Siin muidugi jälle muidugi on oluline õige üledimensioneerimise koefitsient (majanduslik analüüs vajalik).
Varem oli probleemiks generaatori sisselülitamine üldisesse süsteemi (s.t. õige ehk sünkroonse faasiga). Inverterite ajastul see ei tohiks olla probleemiks (kasvõi kella raadiosignaal, mis sünkroniseerib inverterite kella, 50 Hz ei ole kosmosetehnika, kui sünkronisatsioon levib valguskiirusel).
Esmalt võiks sellised inverter-generaatorid rajada kohtadesse, kus on maagaasi võrk (s.t. gaasiturbiin või gaasimootir, mille otsas generaator-alaldi-inverter), s.t infrastuktuur on kütuse ja elektrilinide näol juba olemas! Kui päikesepaneele saab elektrivõrku lülitada, siis miks mitte ka väikeseid gaasiküttel genekaid. Lisaboonuseks on jahutusvee kasutamine kütteks. Probleemiks on muidugi müra.
ühe gaasiturbiini peal töötava leidsin (müratase 65 dB 10 meetri kaugusel):
https://www.capstonegreenenergy.com/info/technology
hh wrote:ÄRGE TELLIGE HIINAST KAUPA.
Ilma teadmata, et Hiinast, tellisin ühe pluusi ja teise ka. Pakk oli teel 3 kuud. Täna siis tuli -- üks pluus liiga väike, teise asemel mingi ese, mida ei tellinud.
td wrote:hh wrote:ÄRGE TELLIGE HIINAST KAUPA.
Ilma teadmata, et Hiinast, tellisin ühe pluusi ja teise ka. Pakk oli teel 3 kuud.
.
spl wrote:https://arileht.delfi.ee/artikkel/95675269/otsepilt-ja-blogi-kaja-kallas-asub-riigikogu-ees-votma-sona-nii-energiakriisi-kui-julgeoleku-teemal
Meil täiesti teovõimetu valitsus, kui oleks töötajad, kes ühtegi tööd ei saaks tehtud, siis need vallandatakse koheselt. Kas tõesti peame 2023 ootama, et anda üle pidulikult enda valimissedeliga vallandamiskäsk ? Lihtsalt kahju numbrites liiga suur, kui niikaua peame ootama.
hh wrote:Vaxzevria ja Jansseni vaktsiinid võivad üksikutel juhtudel põhjustada transversaalmüeliiti
https://tervise.geenius.ee/rubriik/uudi ... lmueliiti/
td wrote:Tavatarbijat energiasaagis ei huvita, teda huvitab hind. Energiasaagise jutu võib kõrvale jätta siis, kui leidub keegi loll, kes müüb seda odavalt või keegi kuskil doteerib. (nt. hiina päikesepaneelid täna)
Maailma(r)evolutsiooni perspektiivis muidugi ei saa arvestamata jätta.
td wrote:Võrkstruktuuri on kallim rajada, aga majandusteadlased suudaksid kindlasti välja arvutada, kus on optimaalne balanss rikkekindluse ja rajamiskulude vahel.
teretere wrote:td wrote:Tavatarbijat energiasaagis ei huvita, teda huvitab hind. Energiasaagise jutu võib kõrvale jätta siis, kui leidub keegi loll, kes müüb seda odavalt või keegi kuskil doteerib. (nt. hiina päikesepaneelid täna)
Maailma(r)evolutsiooni perspektiivis muidugi ei saa arvestamata jätta.
Ehk siis lugupeetud tavatarbija on asunud Marie Antoinette moodi argumenteerima.
Ehk siis lugupeetud Marie Antoinettistunud tavatarbija ei saa aru, et tasuta lõunaid pole olemas ja nõuab olematu/negatiivse energiasaagise(sisendi) pealt head KWh hinda, garanteeritud stabiilsust- ühesõnaga kõiki kaasaegse tööstustsivilisatsiooni hüvesid
Julgeksin väita, et see ei ole sellises manifesteerunud reaalsuses, kuhu homo sapiens on Looja soovil elutsema sätitud fundamentaalselt võimalik.
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 102 guests