Ma ei saa. Las olla täistekst -- OLUKORD EESTI KAITSEVÄES, KUI PIIRI TAGA KOONDATAKSE VÄGESID.
V-a-k-t-s-i-n-e-e-r-i-mine on suurem prioriteet kui julgeolek LEO KUNNASE ANDMED:
Valitsus ja Riigikogu üksmeelselt tõdevad, et meil on julgeoleku kriis.
Vaadake, kuidas seda lahendab peaminister.
Eelmise aasta üheteistkümne kuu jooksul, 1. jaanuarist kuni 1. detsembrini vabastati kaitseväeteenistusest 412 tegevväelast (101 ohvitseri, 232 allohvitseri ja 79 sõdurit), samuti lahkus töölt 184 riigikaitsevaldkonna tsiviilisikut. Seega hõlmas 2021. aasta üheteistkümne kuu valdkonna personalikadu kokku 596 inimest.
Säärases ulatuses personalikadu on taasiseseisvunud Eesti riigikaitse ajaloos pretsedenditu.
412 teenistusest lahkunud tegevväelast moodustab koguni 11,6% Riigikaitse arengukavas 2017-2026 planeeritud 2021. aasta tegevväelaste arvu sihtnumbrist, mis oli 3560 inimest aasta lõpuks. Kui tegevteenistusse võetakse ka uusi tegevväelasi, on paratamatult tegu noorte, teenistus- ja ammugi sõjakogemusteta inimestega, kes ei suuda lahkunuid niipea samaväärselt asendada.
Koondati 57 tegevväelast (20 ohvitseri, 34 allohvitseri ja 3 sõdurit) ning 17 tsiviilisikut, seega kokku 74 inimest. Tähtajalist tegevteenistuslepingut ei pikendatud 69 tegevväelasel (10 ohvitseril, 41 allohvitseril ja 18 sõduril) ja ühel tsiviilisikul.
Kunnase sõnul on tähtajalise tegevteenistuslepingu pikendamata jätmise näol tegu de facto koondamisega, sest loobutakse kvalifitseeritud inimese edasisest rakendamisest.
„Koondamised ja tegevteenistuslepingu pikendamata jätmised on kahtlemata valitsuse kevadel tehtud kõigi ministeeriumide proportsionaalse eelarvekärpe tagajärg. Ühegi varasema majandus- või muu kriisi ajal ei ole lepingulisest tegevteenistusest kaitseväelasi vallandatud. Kuigi kaitseministeeriumi valitsemisalas jäeti kärbe ära ning kaitsekulud suurenevad käesoleval aastal 746,6 miljoni euroni, ei muuda see enam kaitseväe personalivaldkonna olukorda, sest kahju on juba sündinud,“ ütles Kunnas.
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimata tegevväelasi vallandati 46 (11 ohvitseri, 31 allohvitseri ja 4 sõdurit) ning tsiviilisikuid 17, seega kokku 63 inimest. Teadmata arv inimesi lahkus samal põhjusel ka ise kaitseväest, jäämata ootama vallandamist. Vallandatute seas on ka 12 veterani ning üks sõjainvaliid.
Kunnas juhib tähelepanu, et veel 15. septembri infotunnis kinnitas peaminister Riigikogu suure saali ees, et kaitseväes on noored terved mehed, kelle vallandamist ta kuidagi õigeks ei pea. Hiljem, kui see oli juba aset leidnud, õigustas Kaja Kallas toimunut, väites, et vaktsineerimata kaitseväelaste vallandamine tugineb kaitseväe riskianalüüsile.
„Selle analüüsi koostamise ajal olid teada järgmised faktid: kuna kaitseväelased ei kuulu ühtegi koroonaviiruse riskigruppi, oli selle viirusega nakatanud kaitseväelastest haiglasse sattunud vaid üks inimene, ja seegi suhteliselt kergeloomuliselt; vaktsineeritus koroonaviiruse vastu või selle puudumine ei mõjutanud kuidagiviisi Teise Karabahhia sõja ega Afganistani sõja lõppfaasi tulemust, mis mõlemad leidsid aset koroonapandeemia tingimustes ning õppekogunemistele kutsuda või sõja korral mobiliseerida tuleb paratamatult ka koroonaviiruse vastu vaktsineerimata reservväelasi ja kaitseliitlasi,“ ütles Kunnas.
„Kaitseväe riskianalüüs ei arvestanud nende ilmselgete asjaoludega. Praegustes omikrontüve ülikiire leviku tingimustes, mil WHO on ennustanud, et lähikuudel nakatub kõigist ettevõetud jõupingutustest hoolimata koroonaviirusesse umbes pool Euroopa elanikkonnast, on see kaotanud igasuguse adekvaatsuse. Paraku on kahju taaskord juba sündinud.“
Ref. Leo Kunnas, UU