See artikkel tasuks meie Kliinaninisteeriumi fassaadile kleepida ja energiaametnike-ärimeeste kohvinurkade - konverentside seintele suurte tähtedega. Täna nimelt on ka lisaks meiee Soome elekter kirveskallis. Miks see sedasi, on punkide kaupa välja toodud.
1. Tuumajaamad (eriti kui neid on vaid üks) ei aita ... sest neil on korralised hooldused ette nähtud ja need kahjuks ei toimu enamasti siis, kui elekter on odav (ületootmine), vaid alati siis, graafik ette näeb (igaühel oma rütm ja mingitel aastatel satuvad nad paratamatult ühte auku nagu taevas joonduvad planeedid) või juhtub täiesti ettearvamatult(kellegi manipulatsiooni tulemusel) avarii-rikke järel. Kahtlustan, et kui meil oleks praegu tuumajaam, siis see ikka meil eriti odavamaks hinda ei teeks. Olkiluoto on lihtsalt niivõrd palju kordi suurem ja Helsingi ning teised regiooni lähedalolevad suurlinnad ajaksid praegustes ilmaoludes ikkagi hinna pilvedesse.
https://www.hs.fi/talous/art-2000011095180.html 2. Külm ja tuulevaikne ilm. Tarbimistipp.
3. Kui Soomes eriti Botnial on tuulevaikus, siis seisavad ka meie tuuganid. Ja kui siin mingi haruldase ilmaeriolukorra tõttu tuulekest ongi siis isegi, sadu kordi rohken tuuganeid, ei kompenseeri need kahjuks midagi.
4. Soome odaval elektril on üha suurem nõudlus väljaspool. Ja nüüd see tohutu ala imeb maks võimsusega ... + Eesti kaabel on rikkis. Aga hetkel sellest on kohati soomlastele abi... Neie ei saa pudelikaela tõttu Helsingi regiooni hinda veel kõrgemaks mõjutada. Kui aga kaabel terve ja meil mingi oma allikas siis selles mahus imeks Helsingi selle meilt ära ja hind ikkagi siin lirves.
5. Praegune külmalaine on irooniana (võimalik, et nii kliimamuutuste järgselt/lähiaastatel hakkabki olema) täispilvisusega ehk isegi keskpäeval päike ei anna suurt midagi. Kuigi varajasemast teame, et Märtsi-Veebruari külmad olid muiste reeglina selged ja päikeselised. Artiklis siiski mainitakse, et hoolimata pilvedest-udust toodavad päikesepaneelid rohkem kui tuuganid aga see tilk ei päästa olukorda ka siis kui prognoosid kordades kasvavavatest päikesepaneelide hulgas realiseeruvad. Sellest viimasest tingituna (EL ja riiklikust sunnist seoses hoonete energiamärgistega) saame tõenäoliselt tohutu eelarvepüsikulude augu, kui valitsus asub natukenegi toetama tuuleparkide ja tuumajaama rajamist või siis sõlmima kokkuleppeid hinnavahe kompenseerimiseks tootjatele. Nimelt nende sundruutkilomeetrite päikesepaneelide omanikud päiksepaistelise ilmaga turult ju midagi ei osta ja ikkagi sellega mõjutavad börsihinda isegi siis, kui nende toodangut elektrimaksude , lõivude ja ebamõistlike liitumistasudega turult eemal suudetakse hoida...