kusti wrote:
========================
AI trende järgides jääb silma et praegune vasikavaimustus juhindub justkui põhimõttest et "kuidas saaks seda rakendada" ? Sama loogika põhjal võiks ju jätkata ka stiilis et "kuidas saaks klaviatuuri rakendada" ? (sellega saab nt naelu (pehmemasse) seina taguda, mis vaieldamatult kvalifitseerub rakenduseks).
Kuidagi märkamatu(ma)ks jääb see osa et millist probleemi lahendatakse, millist lisaväärtust (ja kas) luuakse. Mind ennast väga ei eruta kui nt mu peldikul või kraanikausil on "AI-tugi". Viimane selline idiootlik trend on olnud "BT tugi" (mulle tundub et vist õnneks hakkab vaibuma, ja minu arvates ka IOT).
Selline AI arutelu avab intrigeeriva akna homo sapiens’i psühholoogilise ja kultuurilise ülesehituse juurde, eriti rõhuasetusega inimese kalduvusele uskumusteks, sealhulgas progressiusku – st ideoloogiasse, mille kohaselt tehnoloogiline areng võrdub ühiskondliku ja moraalse progressiga.
Esialgne kommentaar religioosse vaate kriitikast AI suhtes toob esile, et AI on käsitletav mitte neutraalse tööriistana, vaid nähtusena, mis kutsub esile metafüüsilisi reaktsioone – sümboliseerides millegi „saatanliku“ või pühadusvastase ilmumist. See viitab laiemale inimlikule kalduvusele mütologiseerida tehnoloogiat ja kohelda seda kultuurilise semiootikana.
Asjaolu, et tavalised AI-süsteemid ei mõista sisu, vaid opereerivad statistiliste mustritega on ju väga hästi teada- ehk teisisõnu AI kohta sageli kasutatav sõna teadvus või intellekt ei korrektsed. Sellegipoolest on ühiskonnas süvenenud usuline veendumus, et AI-l on võimekus „mõista“, „luua“ ja isegi „asendada“ inimlikud funktsioonid – sarnaselt varasematele religioossetele müütidele lunastajast või kõikvõimsast vaimolendist.
Ja ma arvan, et pop kritiseerib just seda fenomeni: AI-d ei rakendata mitte lahendamaks selgelt defineeritud probleeme, vaid tehnoloogia juurutamine ise on muutunud eesmärgiks – omamoodi liturgiaks, kus „AI-tugi“ kraanikausil kehastab tehnokraatliku usu sakramenti. Taoline „tehnoloogiline animism“ toetub homo sapiens’i sügavale kalduvusele omistada agentuuri ja tähendust kõigile nähtustele, mis ületavad tema kognitiivse mudeli piire.
See ei ole uus nähtus – progressiusu juured ulatuvad tagasi valgustusajastusse, kui mõistuse ja teaduse kaudu hakati uskuma inimkonna lunastusse. Tööstusrevolutsioon ja 19. sajandi ideoloogiad (nt liberalism, marksism) andsid sellele konkreetse ajaloolise ja poliitilise vormi. 20. sajandi tehnoloogilised triumfid, eriti pärast maailmasõdasid, tugevdasid veelgi arusaama, et iga uus tehniline leiutis tähendab sammu edasi parema ühiskonna suunas. 21. sajandil, digiajastu tipphetkel, on see usk transformeerunud vormi, kus AI ja biotehnoloogia esindavad uut lunastavat narratiivi. Niisiis ei ole AI paljuski mitte lihtsalt tööriist, vaid uus altar, mille ette progresseeruv inimene langeb, uskudes, et tehnoloogia ise oma olemasolus toob kaasa lunastuse. Seejuures jääb kriitiline küsimus – „mille jaoks?“ – tagaplaanile. See peegeldab inimese olemuslikku religioosset loomu, mis on nüüdseks ümber suunatud progressiideoloogiasse, kus tehnoloogia võtab üle vana usu sümboolse koormuse.
Mis substraat sellele kõigele energeetilise sisendi andis ja meid liigina Petri tassis oma grande finalet ootama sättis on samuti arvestades konteksti sellest usust lahutamatu.[/quote]
Kooliõpetajate, kooli, koolisüsteemi, kõrgkoolide jaoks on TI mitmekordne väljakutse. Hetkel pole tuju selleks ...
Ajakirjandusse on see nüüd ka jõudnud.
Presidendi TI-hüpe teeb õpetajad murelikukshttps://www.postimees.ee/8231691/presid ... murelikuksHuvitava detailina väike kõrvalliin. President kuulutas oma hüppe välja ja toimus üks märgiline muutus. AI asemel meedia ja poliitikud-ametnikud hakkasid kasutama TI sõna.
Presidendil ja tema kontoril polnud valikut. Anglitsismi ju Raamatuaastal ei ole viisakas juurutada presidendi kontorist.
Ehk pole kõik (veel) kadunud...
Kuigi oma igapäevatöös, tegemistes ning ka meelelahutuse osas TI kasutamine ajab juba korralikult juhtme kokku. Sisuliselt aastaga on TI abil (sellega igasugust s...tta odavalt-kiiresti-lõputult genereerides ja sellega manipuleerides) hävitatud suur osa töökultuurist, avalikust infost, suhtlemisest, protsessidest jne. Kus on progress ja tööviljakuse kasv, kui iga meili, pildi, joonise, video, telefonikõne, dokumendi jms. puhul tuleb esmalt pikalt aru pidada ja aega-energiat kulutada (mingi TI poolt läbi vaadata lasta...) sellele, kas ekraanil-paberil nähtav või mikrofonist kostuv on ehtne või selline nagu keegi on vajalikuks pidanud manipuleerida ... või siis lihtsalt mõne hüperaktivistist assistendi vms. poolt miski TI poolt suvalt genereerida lastud ja siis meilidena laiali paisatud
Paar korda olen ise ja ka mu kolleege - partnereid - tellijaid on suht piinlikult viimastel kuudel ära hanitatud. Ilmselt suudavad juba praegused lahendused inimeste nõrku ning tugevaid kohti ja võimete (ntx. tähelepanu, tähtajad, töötundide hulk...) piire määrata, ära arvata ja prognoosida...
Oot teoorias oleks see võimalik, aga ups ameeriklased ei tee ealeski seda tööd ja selle palgaga. Oot võtame mehhiklased siis, oi aga Trump vihkab neid ja saadab kõik riigist välja 
