Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 08 Apr 2025 11:55

projekteerija wrote:
spl wrote:Enefit Green viiakse börsilt ära nagu ma varem öelnud, erinevad kantprillid on teinud meie energiaettevõttes korraliku kaose. Samas Tallinna börs oli niigi igav, nüüd megaigav...

Ma pole üleüldse aru saanud, mida see Enefit seal börsil tegi või miks ta sinna viidi. Selle viimase puhul võib saada aru, et mingi seltskond (selle läbiviijad, nõustajad, lobistajad ...) tahtsid midagi oma tasku sebida või siis mingeid poliitsõnumeid (vaadake kui ettevõtlusõbralikud me oleme või vaja on Tallinna Börsi kuidagi toetada jne.) ühiskonna kulul tekitada.
Nüüd ma pakun, et ametid või EE või poliitikud said aru, et nad või Enefit on jamas. Ntx. ei saa EE, Enefit või riik eurorahasid kasutada. Aga ei saa välistada, et Enefiti börsilolek muutus mingitel muudel põhjustel turbulentseks kellegi peas oleva JOKK skeemi (ntx. tuuleparkide toetusraha jagamise jne.) vms.

https://prospekt.enefit.com
aktsiate tagasiostmine võimaldaks luua integreeritud energiakontserni, kus elektri tootmise- ja müügiportfellid on ühendatud. Juhitavate elektrijaamade ja taastuvenergia toodangu kombineerimine võimaldab pakkuda konkurentsivõimelisema hinnaga elektrit, tõsta kasumlikkust ja taastada investeerimisvõimekus

Meenuvad aastatetagused mõttearendused, kuidas energia tootmise ja ülekande võimalikult paljudeks osadeks killustamine lahendavat tolleaegsed küsimused.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 08 Apr 2025 12:03

Mulle jällegit "meeldis" Eleringi arvamus, et me ei peagi tegema nii, kus meie inimestel oleks elekter odav. Ntx nagu Soomes tehakse.

https://majandus.postimees.ee/8224474/riigifirma-juht-utleb-et-energeetikas-ei-tohigi-teha-eesti-huvidest-lahtuvaid-otsuseid
spl
Site Admin
 
Posts: 21772
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 08 Apr 2025 20:45

Ameeriklaste riided ja jalanõud lähevad küll kullahinda... Näen juba vaimusilmas, kuidas Ameerikas jalatsitööstused ja õmblustöökojad kerkivad :lol: Oot teoorias oleks see võimalik, aga ups ameeriklased ei tee ealeski seda tööd ja selle palgaga. Oot võtame mehhiklased siis, oi aga Trump vihkab neid ja saadab kõik riigist välja :mrgreen:

https://www.err.ee/1609658051/valge-maja-usa-uued-imporditollid-hiinale-kerkivad-104-protsendile

Ja matemaatika on ka seal administratsioonis võõrkeha...

https://www.youtube.com/watch?v=ML8_65_9tl4
spl
Site Admin
 
Posts: 21772
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 09 Apr 2025 15:38

Mäletate, kui imestasin, kui selline hull president, kes hakkab siis USA võlga ostma...

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120369329/usa-riigivolga-tabas-muugilaine-mis-muudab-laenu-votmise-kallimaks
spl
Site Admin
 
Posts: 21772
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 09 Apr 2025 16:27

Soome kinnisvaraturgu pigistab ja kägistab üha rohkem erinevaid asjaolusid. Kui info tõele kogu mahus peaks vastama siis ... :?
https://eestinen.fi/2025/04/soome-kela- ... e/?fbclid=
Pärnu linna jagu (peamiselt üüripinna kasutajad) inimesi on sunnitud otsima odavamat eluaset. Ehk siis sunnitud nõudlus odavama otsa vara järele. Kuna aga turg on seotud, siis tagajärjeks saab valdavalt olema liiga kulukaks peetud vara odavnemine ja ka teiste hinnaklasside survestamine. Signaal on igal juhul ja erinevate tähendustega antud.
Teisalt aga sarnase surve tagajärjel minu kogemusel Eestis on reeglina surve alla sattunud inimeste veel suuremasse kitsikusse sattumine. Odavama või vähemate kulutustega kinnisvara kasutajatel kasvavad hüppeliselt muud kulud. Meil aga on eriti absurdne energiasäästlikuma (pidavat kulusid vähendama) varaga reeglina tõeks osutunud, et kulud kasvavad, lisakulud on peidetud ilusa märgise taha või neid kulusid ei ole kuidagi võimalik juhtida.
Muuseas, meie riigi- ja omavalistusametid jms. pole minu teada kordagi suutnud samasuguseid käike tehes kulusid alla tuua. Tehakse ilus manifest, liidetakse mitu ametit, kolitakse uuele pinnale või ehitatakse ekstra uus pind ning üllatukseks avastatakse (reeglina seda hoolega varjatakse... vaid harva pääseb avalikuks), et saadakse kohe hüppeline kulude kasv ka seejärel jätkuv kiire kulude tõus.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 09 Apr 2025 20:44

https://objektiiv.ee/indrek-neivelt-uus-maailm-ehk-neue-welt-on-katte-joudnud/
tegemist on riskantse otsusega aga see otsus oli ka vältimatu kuna vana süsteem ei töötanud. Eelarve puudujääk on 2 triljonit ja see kasvab ... Tollimaksude abil tahab Trumpi administratsioon tuua tööstust tagasi USA-sse. Eesmärk on, et keskklass teeniks rohkem ja suudaks oma majandamisega paremini hakkama saada. Samuti on eesmärk, et majandus oleks vähem sõltuv teistest riikidest
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 10 Apr 2025 00:40

spl wrote:Mäletate, kui imestasin, kui selline hull president, kes hakkab siis USA võlga ostma...

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120369329/usa-riigivolga-tabas-muugilaine-mis-muudab-laenu-votmise-kallimaks

Pole vahet mis nurga alt Trumpi tõmblusi analüüsida, tulemuseks paistab olema praegu enamasti ikka...America is no longer Great. :(
Ehk see Great elab veel välismaalaste peades mälestustena...või siis fantaasiatena. Vähemalt ei ole veel nii, et Ameerikat ei ole olemas. (https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/175075 ) Börsid ja teised riigid vaevusid vähemalt reageerima... ja midagi suuremat-väiksemat ka muutub.
Ntx. Mitu toiduportsu saaks selle raha eest, mida viimati USA eraldas abiks erinevate organisatsioonide vahendusel? Ja millist murdosa see suudaks aidata...Tõenäolislt enamus kulus USA poolseks juhtimiseks ja haldamiseks jms. pööratud kujul andis Trump teada, et nüüd peab iga kontinent-riik-regioon ise hakkama saama. Maailm on liiga suureks ja rikkaks paisunud. Ameerika aga on endistes mõõtudes ja ei ole enam kordades rikkam...
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 10 Apr 2025 09:16

Põhimõtteliselt väärt lugemist, kui kehvasti riigikogulased enda tööd teevad. Nad sisuliselt kinnitavad asju ilma neisse süvenemata ja teemat ka mõistmata.
Selline pooleper.sega töötegemine, kui seda üldse töötegemiseks saab kutsuda, on lausa kuritegelik.


https://www.err.ee/1609652723/parklatesse-laadimispunkte-noudnud-eelnou-sai-elak-is-raskusteta-heakskiidu


Jube kehv ikka see poliitikute mälu:

Komisjoni liikmed mitme aasta tagust istungit ei mäleta

...

Raimond Kaljulaid (SDE) ütles ERR-ile, et tema mäletamist mööda ei tõstatanud keegi direktiivi üle toimunud arutelul komisjonis poeparklatesse elektriautode laadimistaristu rajamise küsimust.

...

Kaljulaid lisas, et viimastel aastatel on ELAK päris mitmes küsimuses jätnud otsuse sisusse piisavalt süüvimata ja isegi kui seda on tehtud, siis kliimapoliitikas ja "Eesmärk 55" väga mahukas paketis, mida samuti omal ajal ELAK-is käsitleti, oli lugematu hulk erinevaid, ka negatiivseid mõjusid majandusele ja tarbijatele.
spl
Site Admin
 
Posts: 21772
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 10 Apr 2025 11:00

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120369146/maa-aluse-imeprojekti-arendajad-raakisid-mesijuttu

Energiasalve juhid unistavad, et nende projekt leiab koha Reformierakonna ja Eesti 200 võimuliidu lepingus, mis on praegu koostamisel. Sel juhul oleks Energiasalvel lihtsam saada Eesti riigilt garantiid, mida nõuavad projekti rahastavad pangad.

Kui mul oleks riigi garantii, võiksin Tartu alt ka ära uuristada :twisted:
spl
Site Admin
 
Posts: 21772
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 10 Apr 2025 15:34

spl wrote:https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120369146/maa-aluse-imeprojekti-arendajad-raakisid-mesijuttu

Energiasalve juhid unistavad, et nende projekt leiab koha Reformierakonna ja Eesti 200 võimuliidu lepingus, mis on praegu koostamisel. Sel juhul oleks Energiasalvel lihtsam saada Eesti riigilt garantiid, mida nõuavad projekti rahastavad pangad.

Kui mul oleks riigi garantii, võiksin Tartu alt ka ära uuristada :twisted:

Soomes tekkis hiljuti energiasalvedega probleem. Neid oli seal juba enne ja viimastel aastatel ka lisandus uusi (peamiselt soojusenergia- ja akusalvesid). Nüüd aga sattusid võrguettevõtted jms. taristu osalised paanikasse. Nimelt võrk ja paljude energiaettevõte kohustused ja äriplaanid ei ela üle viimastel kuudel käivitunud ja taotletud igasuguste sakvestite hulka. Ja kiiresti hakati otsima võimalusi nende lisandumise ohjamiseks e. siis salvestite maksu või võrgusolemisetasu nõudma. Ehk siis energiasalvestid tasuvad end (ja ilmselt ka meil) ise ära (toetusi ei maksta Soomes neile juba varasemast) ja pigem tuleks paika panna kohe kõigile turuosalistele ressursi reguleerimine ja vaba (kasvava) konkurentsi reeglid. Salvestamine on tavaline äri, kus kehtivad vabaturureeglid ja riskid. Riik ei pea kellegile rahavoogu tagama ega sellega kogu riigi majandust ebaratsionaalseks muutma. Praegu pole mahti vastavaid linke ülesse otsida.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 10 Apr 2025 16:31

pop wrote:
spl wrote:Suurte labade läheduses on tunda õhurõhumuutust, sest need labad on nii kuradi suured.

Lahendus oleks ehk saada kuskilt nende "black helicopter" tiivikute joonised, neid pidi kuulda olema ainult siis kui see kopter otse pea kohal (st üleval) asub (nii vähemalt väitsid kunagi Osama bin ... naabrid Pakistanis :twisted: ).
Siis kuuleks tuuliku-layout korral seda vaid a la Karlsson, kui see tuuliku teljega ühekõrgusel on.
Ma arvan et peamine point ongi selle labatipu tagune keerisest tulenev alarõhk, ja hilisem "lööklaine" selle alarõhu-augu täitumisel. Selle vältimiseks on vaja labatipud teha konksukujuliseks ja laiemaks - see aga ajaks tuuliku hinna ilmselt lakke (lühendaks ka eluiga).

https://uueduudised.ee/evelin-poolamets-eestis-ei-ole-tana-normatiivakte-millega-reguleeritaks-suurte-ja-voimsate-tuulikute-moju-inimeste-tervisele/
Eestis ei ole täna kehtivaid normatiivakte, mis suudaksid adekvaatselt reguleerida tänapäevaste suurte ja võimsate tuulikute mõju. Tervise- ja keskkonnamõjude hindamine põhineb osaliselt eksperthinnangutel, osaliselt laenatud metoodikatest, kuid puudub riiklik ühtne teaduspõhine raamistik. Eestis puuduvad piirväärtused väliskeskkonna infrahelile. Seega ei saa me täna öelda, kus lõpeb lubatud häiring ja kust algab terviserisk.
Eestis ei ole täna ühtegi laborit ega ettevõtet, mis suudaks mõõta infraheli impulsse madalsagedusalal alla 20 hertsi baassagedusel piisava täpsusega. Terviseameti füüsikalabor suudab mõõta üksnes üks kolmandiku oktaavribade kaupa alates 20 hertsist, kuid see ei ole piisav, et tuvastada impulsiivset infraheli, mis on tänapäevaste tuulikute tüüpiline kõrvalprodukt.


https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1335-tuulikute-vaba-eesti
Uued tuulepargid tahetakse rajada samas suurusjärgus ja võimsuses meretuuleparkidega. Küll aga on seadusjärgne mõjuala merel 20 km, maismaal aga vaid 2 km.
https://uueduudised.ee/inimeste-ja-kalade-vordsustamise-eelnou/
Seetõttu on põhjendatud kehtestada võrdne 20 km mõjuala kõikidele 250 meetri ja kõrgematele tuulikutele, sõltumata nende paiknemisest maismaal või merel.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 11 Apr 2025 00:06

spl wrote:Põhimõtteliselt väärt lugemist, kui kehvasti riigikogulased enda tööd teevad. Nad sisuliselt kinnitavad asju ilma neisse süvenemata ja teemat ka mõistmata.
Selline pooleper.sega töötegemine, kui seda üldse töötegemiseks saab kutsuda, on lausa kuritegelik.
https://www.err.ee/1609652723/parklatesse-laadimispunkte-noudnud-eelnou-sai-elak-is-raskusteta-heakskiidu
Jube kehv ikka see poliitikute mälu:

Komisjoni liikmed mitme aasta tagust istungit ei mäleta
...
Raimond Kaljulaid (SDE) ütles ERR-ile, et tema mäletamist mööda ei tõstatanud keegi direktiivi üle toimunud arutelul komisjonis poeparklatesse elektriautode laadimistaristu rajamise küsimust.
[/i]

See arvamuse küsimine mingilt suva ettevõtjate grupilt või lausa väljavalitud huvigrupilt on kohati omaette huumor. Ehitajatele, elektritaristu projekteerijatele, elektrimaterjalide maaletoojatele ja müüjatele, rahastusega tegelejatele, nõustajatele ja konsultantidele jne. huvilistele on ju see selge sissetulek. Mida sogasem vesi ja varjatum/üllatusi täis (ootamatult potensiaalsetele klientidele väga lähedane x kuupäev) asjaajamine seda suurema käibe ja kasumi saab välja pigistada. Selge see, et kui said teada või mingit arvamust küsitigi, siis vaid vaikselt (kivi- või tülpinud pokkerinäoga. Liigne entusiasm või arvanuse põhjendamine võib poliitikutek-ametnikel tekitada soovi oma osa saada, kui see neile peaks kohale jõudma...) noogutasid kaasa. Miljard + käivet, mida veel elult tahta... :HEAD
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 12 Apr 2025 13:28

https://www.err.ee/1609662464/viljandis-jaid-tulevase-spaahotelli-umberkaudsed-salvkaevud-veeta

Eestis pakutakse ikka imelisi diile - keerame su kaevu pe--se, aga teeme sulle liitumised linnatrassiga. Justkui see mingi õnnistus :D
Ehk siis saad rõõmuga nüüd obrukit veefirmale maksta ja kui elekter läinud, oled veeta.
spl
Site Admin
 
Posts: 21772
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 12 Apr 2025 14:18

Trump suutis seda 4 kuuga, mida Venemaa ei suutnud läbi aastate (pigev mõjutustegevus Ameerikas). Trump hävitas suhted liitlastega, sisuliselt tappis Ameerika toimiva majanduse. Nad siiani ei saa aru, millist valu hakkavad tundma. Kui ma ei teaks, arvaksin et näen kõike toimuvat unes. Ameerika võlakirjad pole enam turvasadam, neist üritatakse lahti saada. Ka pole dollar enam turvasadam.
St Ameerikal on nüüd aina raskem enda võlga müüa, nad peavad kõva intressi pakkuma.

https://www.youtube.com/watch?v=A2yIP_4N1oM
spl
Site Admin
 
Posts: 21772
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 13 Apr 2025 00:02

spl wrote:Trump suutis seda 4 kuuga, mida Venemaa ei suutnud läbi aastate (pigev mõjutustegevus Ameerikas). Trump hävitas suhted liitlastega, sisuliselt tappis Ameerika toimiva majanduse. Nad siiani ei saa aru, millist valu hakkavad tundma. Kui ma ei teaks, arvaksin et näen kõike toimuvat unes. Ameerika võlakirjad pole enam turvasadam, neist üritatakse lahti saada. Ka pole dollar enam turvasadam.
St Ameerikal on nüüd aina raskem enda võlga müüa, nad peavad kõva intressi pakkuma.

https://www.youtube.com/watch?v=A2yIP_4N1oM

See ei ole enam isegi koomiline, nutma ajab, Nii suureks on Ameerika kahanenud.
https://yle.fi/a/74-20155642
Ka meie olukord on piinlik. Vihjan uudisloole kus selgus, et Eesti abiks Ukrainale on peamiselt Hiina kommertsdroonid.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 13 Apr 2025 15:02

Majandushuviline wrote:
pop wrote:
spl wrote:Suurte labade läheduses on tunda õhurõhumuutust, sest need labad on nii kuradi suured.

Lahendus oleks ehk saada kuskilt nende "black helicopter" tiivikute joonised, neid pidi kuulda olema ainult siis kui see kopter otse pea kohal (st üleval) asub (nii vähemalt väitsid kunagi Osama bin ... naabrid Pakistanis :twisted: ).
Siis kuuleks tuuliku-layout korral seda vaid a la Karlsson, kui see tuuliku teljega ühekõrgusel on.
Ma arvan et peamine point ongi selle labatipu tagune keerisest tulenev alarõhk, ja hilisem "lööklaine" selle alarõhu-augu täitumisel. Selle vältimiseks on vaja labatipud teha konksukujuliseks ja laiemaks - see aga ajaks tuuliku hinna ilmselt lakke (lühendaks ka eluiga).

https://uueduudised.ee/evelin-poolamets-eestis-ei-ole-tana-normatiivakte-millega-reguleeritaks-suurte-ja-voimsate-tuulikute-moju-inimeste-tervisele/
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1335-tuulikute-vaba-eesti
https://uueduudised.ee/inimeste-ja-kalade-vordsustamise-eelnou/

https://uueduudised.ee/anti-poolamets-eesti-tuugenitoostusi-hakati-arendama-lihtlabase-kasu-korras-nagu-aeti-asju-ka-noukogude-liidus/
Saare Wind tuugenipargi osanike ... tegevusalaks keskkonnakonsultatsioonid ja investeerimistegevus. Müügitulu viimasel aastal 1655 eurot.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby is4 » 14 Apr 2025 21:59

https://www.delfi.ee/artikkel/120370593 ... elustamist

Tsitaat:" Laps viidi kiirabiga haiglasse, et veenduda tema tervislikus seisundis. „Kui kiirabi lapsega haiglasse lahkus, jäi lapsevanem ülejäänud kaasas olnud seltskonnaga veekeskusesse edasi aega veetma,“ märkis Süld."

Krt, kurb on.
is4
 
Posts: 264
Joined: 24 Jan 2011 20:02

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 15 Apr 2025 15:27

pop wrote:Kiire AI küsitlus AI staatuse kohta näitas et ka see tundub pigem saatanast olevat (kiriku vaatenurgast vaadates). AI jookseb samuti lühisesse kui väljavalitud rahva staatuse kohta küsida (suhtes JHWH -ga), jne.

Vaadates kuidas muistse teksti sisse kodeeritud sisu tõlgendatakse, siis oletaks et laiatarbe-tehisaru ei treenita käsitlema kõiki selliseid seoseid. Keskmisel AI õpetamise tekstil arvatavasti puuduvad sellised sisemised seosed.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 16 Apr 2025 00:22

Majandushuviline wrote:
pop wrote:Kiire AI küsitlus AI staatuse kohta näitas et ka see tundub pigem saatanast olevat (kiriku vaatenurgast vaadates). AI jookseb samuti lühisesse kui väljavalitud rahva staatuse kohta küsida (suhtes JHWH -ga), jne.

Vaadates kuidas muistse teksti sisse kodeeritud sisu tõlgendatakse, siis oletaks et laiatarbe-tehisaru ei treenita käsitlema kõiki selliseid seoseid. Keskmisel AI õpetamise tekstil arvatavasti puuduvad sellised sisemised seosed.

Ma olen aru saanud et enamus "tava-AI" keelemudeleid lihtsalt loovad korrelatsioone erinevaid nn olemite vahel. Sisuliselt on tegemist otsingumootoriga mis haagib külge (tema arvates) asjassepuutuva konkteksti, ning paneb kogu kupatuse siis teatud struktuuriga järjekorda/sisukorda koos süntaktiliselt õigete lausetega, ja selle siis esitabki.

Tal tegelikult puuduvad hinnangud, eelistused, hoiakud, fantaasiad jnejne, ja kõik mis hinnangut, eelistust, fantaasiat vms vormiliselt meenutab, on kellegi teise poolt juba välja öeldud (tekstina, internetis), või on see siis kahe-või-enama inimese poolt väljaöeldu nö aritmeetiline keskmine.

Pole veel kordagi kohanud head heliloojat, head huumorit, või head fantaasiat. Tundub et enda eluajal mu enda "Turingi testi" need pigem ei läbi.

========================
AI trende järgides jääb silma et praegune vasikavaimustus juhindub justkui põhimõttest et "kuidas saaks seda rakendada" ? Sama loogika põhjal võiks ju jätkata ka stiilis et "kuidas saaks klaviatuuri rakendada" ? (sellega saab nt naelu (pehmemasse) seina taguda, mis vaieldamatult kvalifitseerub rakenduseks).
Kuidagi märkamatu(ma)ks jääb see osa et millist probleemi lahendatakse, millist lisaväärtust (ja kas) luuakse. Mind ennast väga ei eruta kui nt mu peldikul või kraanikausil on "AI-tugi". Viimane selline idiootlik trend on olnud "BT tugi" (mulle tundub et vist õnneks hakkab vaibuma, ja minu arvates ka IOT).
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby kusti » 16 Apr 2025 07:25

pop wrote:
Majandushuviline wrote:
pop wrote:Kiire AI küsitlus AI staatuse kohta näitas et ka see tundub pigem saatanast olevat (kiriku vaatenurgast vaadates). AI jookseb samuti lühisesse kui väljavalitud rahva staatuse kohta küsida (suhtes JHWH -ga), jne.

Vaadates kuidas muistse teksti sisse kodeeritud sisu tõlgendatakse, siis oletaks et laiatarbe-tehisaru ei treenita käsitlema kõiki selliseid seoseid. Keskmisel AI õpetamise tekstil arvatavasti puuduvad sellised sisemised seosed.

Ma olen aru saanud et enamus "tava-AI" keelemudeleid lihtsalt loovad korrelatsioone erinevaid nn olemite vahel. Sisuliselt on tegemist otsingumootoriga mis haagib külge (tema arvates) asjassepuutuva konkteksti, ning paneb kogu kupatuse siis teatud struktuuriga järjekorda/sisukorda koos süntaktiliselt õigete lausetega, ja selle siis esitabki.

Tal tegelikult puuduvad hinnangud, eelistused, hoiakud, fantaasiad jnejne, ja kõik mis hinnangut, eelistust, fantaasiat vms vormiliselt meenutab, on kellegi teise poolt juba välja öeldud (tekstina, internetis), või on see siis kahe-või-enama inimese poolt väljaöeldu nö aritmeetiline keskmine.

Pole veel kordagi kohanud head heliloojat, head huumorit, või head fantaasiat. Tundub et enda eluajal mu enda "Turingi testi" need pigem ei läbi.

========================
AI trende järgides jääb silma et praegune vasikavaimustus juhindub justkui põhimõttest et "kuidas saaks seda rakendada" ? Sama loogika põhjal võiks ju jätkata ka stiilis et "kuidas saaks klaviatuuri rakendada" ? (sellega saab nt naelu (pehmemasse) seina taguda, mis vaieldamatult kvalifitseerub rakenduseks).
Kuidagi märkamatu(ma)ks jääb see osa et millist probleemi lahendatakse, millist lisaväärtust (ja kas) luuakse. Mind ennast väga ei eruta kui nt mu peldikul või kraanikausil on "AI-tugi". Viimane selline idiootlik trend on olnud "BT tugi" (mulle tundub et vist õnneks hakkab vaibuma, ja minu arvates ka IOT).



Selline AI arutelu avab intrigeeriva akna homo sapiens’i psühholoogilise ja kultuurilise ülesehituse juurde, eriti rõhuasetusega inimese kalduvusele uskumusteks, sealhulgas progressiusku – st ideoloogiasse, mille kohaselt tehnoloogiline areng võrdub ühiskondliku ja moraalse progressiga.

Esialgne kommentaar religioosse vaate kriitikast AI suhtes toob esile, et AI on käsitletav mitte neutraalse tööriistana, vaid nähtusena, mis kutsub esile metafüüsilisi reaktsioone – sümboliseerides millegi „saatanliku“ või pühadusvastase ilmumist. See viitab laiemale inimlikule kalduvusele mütologiseerida tehnoloogiat ja kohelda seda kultuurilise semiootikana.

Asjaolu, et tavalised AI-süsteemid ei mõista sisu, vaid opereerivad statistiliste mustritega on ju väga hästi teada- ehk teisisõnu AI kohta sageli kasutatav sõna teadvus või intellekt ei korrektsed. Sellegipoolest on ühiskonnas süvenenud usuline veendumus, et AI-l on võimekus „mõista“, „luua“ ja isegi „asendada“ inimlikud funktsioonid – sarnaselt varasematele religioossetele müütidele lunastajast või kõikvõimsast vaimolendist.

Ja ma arvan, et pop kritiseerib just seda fenomeni: AI-d ei rakendata mitte lahendamaks selgelt defineeritud probleeme, vaid tehnoloogia juurutamine ise on muutunud eesmärgiks – omamoodi liturgiaks, kus „AI-tugi“ kraanikausil kehastab tehnokraatliku usu sakramenti. Taoline „tehnoloogiline animism“ toetub homo sapiens’i sügavale kalduvusele omistada agentuuri ja tähendust kõigile nähtustele, mis ületavad tema kognitiivse mudeli piire.

See ei ole uus nähtus – progressiusu juured ulatuvad tagasi valgustusajastusse, kui mõistuse ja teaduse kaudu hakati uskuma inimkonna lunastusse. Tööstusrevolutsioon ja 19. sajandi ideoloogiad (nt liberalism, marksism) andsid sellele konkreetse ajaloolise ja poliitilise vormi. 20. sajandi tehnoloogilised triumfid, eriti pärast maailmasõdasid, tugevdasid veelgi arusaama, et iga uus tehniline leiutis tähendab sammu edasi parema ühiskonna suunas. 21. sajandil, digiajastu tipphetkel, on see usk transformeerunud vormi, kus AI ja biotehnoloogia esindavad uut lunastavat narratiivi. Niisiis ei ole AI paljuski mitte lihtsalt tööriist, vaid uus altar, mille ette progresseeruv inimene langeb, uskudes, et tehnoloogia ise oma olemasolus toob kaasa lunastuse. Seejuures jääb kriitiline küsimus – „mille jaoks?“ – tagaplaanile. See peegeldab inimese olemuslikku religioosset loomu, mis on nüüdseks ümber suunatud progressiideoloogiasse, kus tehnoloogia võtab üle vana usu sümboolse koormuse.

Mis substraat sellele kõigele energeetilise sisendi andis ja meid liigina Petri tassis oma grande finalet ootama sättis on samuti arvestades konteksti sellest usust lahutamatu.
kusti
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 20 Apr 2025 20:22

USA on nagu halb kordussaade...

Fareed’s Take: Trump’s tariffs upended a booming economy
https://www.youtube.com/watch?v=k4VfaYi_vJY
spl
Site Admin
 
Posts: 21772
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 21 Apr 2025 21:34

kusti wrote:
========================
AI trende järgides jääb silma et praegune vasikavaimustus juhindub justkui põhimõttest et "kuidas saaks seda rakendada" ? Sama loogika põhjal võiks ju jätkata ka stiilis et "kuidas saaks klaviatuuri rakendada" ? (sellega saab nt naelu (pehmemasse) seina taguda, mis vaieldamatult kvalifitseerub rakenduseks).
Kuidagi märkamatu(ma)ks jääb see osa et millist probleemi lahendatakse, millist lisaväärtust (ja kas) luuakse. Mind ennast väga ei eruta kui nt mu peldikul või kraanikausil on "AI-tugi". Viimane selline idiootlik trend on olnud "BT tugi" (mulle tundub et vist õnneks hakkab vaibuma, ja minu arvates ka IOT).



Selline AI arutelu avab intrigeeriva akna homo sapiens’i psühholoogilise ja kultuurilise ülesehituse juurde, eriti rõhuasetusega inimese kalduvusele uskumusteks, sealhulgas progressiusku – st ideoloogiasse, mille kohaselt tehnoloogiline areng võrdub ühiskondliku ja moraalse progressiga.

Esialgne kommentaar religioosse vaate kriitikast AI suhtes toob esile, et AI on käsitletav mitte neutraalse tööriistana, vaid nähtusena, mis kutsub esile metafüüsilisi reaktsioone – sümboliseerides millegi „saatanliku“ või pühadusvastase ilmumist. See viitab laiemale inimlikule kalduvusele mütologiseerida tehnoloogiat ja kohelda seda kultuurilise semiootikana.

Asjaolu, et tavalised AI-süsteemid ei mõista sisu, vaid opereerivad statistiliste mustritega on ju väga hästi teada- ehk teisisõnu AI kohta sageli kasutatav sõna teadvus või intellekt ei korrektsed. Sellegipoolest on ühiskonnas süvenenud usuline veendumus, et AI-l on võimekus „mõista“, „luua“ ja isegi „asendada“ inimlikud funktsioonid – sarnaselt varasematele religioossetele müütidele lunastajast või kõikvõimsast vaimolendist.

Ja ma arvan, et pop kritiseerib just seda fenomeni: AI-d ei rakendata mitte lahendamaks selgelt defineeritud probleeme, vaid tehnoloogia juurutamine ise on muutunud eesmärgiks – omamoodi liturgiaks, kus „AI-tugi“ kraanikausil kehastab tehnokraatliku usu sakramenti. Taoline „tehnoloogiline animism“ toetub homo sapiens’i sügavale kalduvusele omistada agentuuri ja tähendust kõigile nähtustele, mis ületavad tema kognitiivse mudeli piire.

See ei ole uus nähtus – progressiusu juured ulatuvad tagasi valgustusajastusse, kui mõistuse ja teaduse kaudu hakati uskuma inimkonna lunastusse. Tööstusrevolutsioon ja 19. sajandi ideoloogiad (nt liberalism, marksism) andsid sellele konkreetse ajaloolise ja poliitilise vormi. 20. sajandi tehnoloogilised triumfid, eriti pärast maailmasõdasid, tugevdasid veelgi arusaama, et iga uus tehniline leiutis tähendab sammu edasi parema ühiskonna suunas. 21. sajandil, digiajastu tipphetkel, on see usk transformeerunud vormi, kus AI ja biotehnoloogia esindavad uut lunastavat narratiivi. Niisiis ei ole AI paljuski mitte lihtsalt tööriist, vaid uus altar, mille ette progresseeruv inimene langeb, uskudes, et tehnoloogia ise oma olemasolus toob kaasa lunastuse. Seejuures jääb kriitiline küsimus – „mille jaoks?“ – tagaplaanile. See peegeldab inimese olemuslikku religioosset loomu, mis on nüüdseks ümber suunatud progressiideoloogiasse, kus tehnoloogia võtab üle vana usu sümboolse koormuse.

Mis substraat sellele kõigele energeetilise sisendi andis ja meid liigina Petri tassis oma grande finalet ootama sättis on samuti arvestades konteksti sellest usust lahutamatu.[/quote]
Kooliõpetajate, kooli, koolisüsteemi, kõrgkoolide jaoks on TI mitmekordne väljakutse. Hetkel pole tuju selleks ...
Ajakirjandusse on see nüüd ka jõudnud.
Presidendi TI-hüpe teeb õpetajad murelikuks
https://www.postimees.ee/8231691/presid ... murelikuks
Huvitava detailina väike kõrvalliin. President kuulutas oma hüppe välja ja toimus üks märgiline muutus. AI asemel meedia ja poliitikud-ametnikud hakkasid kasutama TI sõna. 8-)
Presidendil ja tema kontoril polnud valikut. Anglitsismi ju Raamatuaastal ei ole viisakas juurutada presidendi kontorist.
;) Ehk pole kõik (veel) kadunud...
Kuigi oma igapäevatöös, tegemistes ning ka meelelahutuse osas TI kasutamine ajab juba korralikult juhtme kokku. Sisuliselt aastaga on TI abil (sellega igasugust s...tta odavalt-kiiresti-lõputult genereerides ja sellega manipuleerides) hävitatud suur osa töökultuurist, avalikust infost, suhtlemisest, protsessidest jne. Kus on progress ja tööviljakuse kasv, kui iga meili, pildi, joonise, video, telefonikõne, dokumendi jms. puhul tuleb esmalt pikalt aru pidada ja aega-energiat kulutada (mingi TI poolt läbi vaadata lasta...) sellele, kas ekraanil-paberil nähtav või mikrofonist kostuv on ehtne või selline nagu keegi on vajalikuks pidanud manipuleerida ... või siis lihtsalt mõne hüperaktivistist assistendi vms. poolt miski TI poolt suvalt genereerida lastud ja siis meilidena laiali paisatud :HEAD
Paar korda olen ise ja ka mu kolleege - partnereid - tellijaid on suht piinlikult viimastel kuudel ära hanitatud. Ilmselt suudavad juba praegused lahendused inimeste nõrku ning tugevaid kohti ja võimete (ntx. tähelepanu, tähtajad, töötundide hulk...) piire määrata, ära arvata ja prognoosida... :(
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 22 Apr 2025 08:04

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120370839/tippjuht-loob-hairekella-eesti-e-riik-on-paisunud-liiga-kalliks-ja-kohmakaks

Sellel juhil õigus, see kui jaburalt riigi arendusi tehakse ja palju raha kulutatakse on täiesti üle mõistuse. See maksumaksja raha, mida põletatakse ilma valehäbita.

„Kui 2019. aastal töötas riigi IT-majades (TEHIK, SMIT, RIA jt – toim) kokku umbes 700–800 inimest, siis praegu on see arv juba üle 1700“

...

Birnbaum rõhutab, et IT-kulu suurenemise taga pole ainult IT-majade paisumine, vaid ka riigi enda keerukus. „Mida keerulisem riik, seda kallim on seda üleval pidada,“ tõdeb ta.

Illustreerivaks näiteks toob ta automaksu. „Selle asemel et kasutada ja kohandada olemasolevat kütuseaktsiisi mudelit, loodi täiesti uus paralleelsüsteem, mis lisas ametnikele tööd ja kasvatas IT-kulu,“ lausub Birnbaum. Ta võrdleb seda „Lotte porgandimasinaga“ – - väljastpoolt justkui masin, aga tegelikkuses palju käsitööd.


Kunagi popiga arutasime, et miks on meie riigi infosüsteemid tehtud täiesti staatilised?

Iga lihtsa muudatuse või uue maksurea lisamine = meeletud miljonite põletamised arendustele.
Krt juba 2000.a kirjutasime oma tiimile ühele välisfirmale rakenduse, kus kõik arvutuskäigud olid dünaamiliste valemitega. Jah, meilt enam ei pidanud arendusi tõesti tellima, sest klient sai ise pidevalt kogu seda dünaamilist moodulit muuta, kuna dokumentatsioon oli hea. Siin tekibki aina rohkem kahtlus, et riigi rakendused on meelega nii keerukad kirjutatud (garanteeritud rahavoog). Eriti EMTA's, masendav sait, ma ei tea, kes neil kvaliteedikontrolli tegi. Suudan seda saiti iga kell kokku jooksutada, kõige hullem on nende tollimoodul.

Natuke absurdi ka EMTA arenduste teemal, igakord kui uus KM muudatus, siis tehakse uus XML tag nende käibedekl. Selle asemel, et oleks ala <transactions22> tage luua pidevalt ja sellega teistele firmadele pidevat IT arenduse vajadust tekitada. Iga maksumuudatusega lisatakse uus tag :HEAD Peaks olema <transactions perc="22">, <transactions perc="24">, mitte igakord lisatakse uus tag (nagu EMTA seda teeb) <transactions22>, <transactions24>. Kes IT teemat valdab, saab aru, kui rumal see on.
spl
Site Admin
 
Posts: 21772
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 22 Apr 2025 12:18

spl wrote:Peaks olema <transactions perc="22">, <transactions perc="24">, mitte igakord lisatakse uus tag (nagu EMTA seda teeb) <transactions22>, <transactions24>. Kes IT teemat valdab, saab aru, kui rumal see on.

See probleem ilmselt ei küta avalikkuse kirgi samal määral kui nt mõni loomakaitseteema vms.
Aga siiani ei saa aru miks riik ei kasuta kolmanda osapoole koodiauditit - selleks tehtud kulutus vs rahapõletamise kokkuhoid oleks ilmselt 1/100 (minimaalselt). Tegelikult saaks ka koodis mittekodus olev IT-d nuusutanud spetsialist vaadata läbi juba algses faasis tehn. spetsifikatsiooni, st millised parameetrid muutuvad sagedaselt, ja mis tuleks tuua "adminni-UI"-sse, ja mida peaks saama ka otse koodis lihtsalt muuta (eh seesama mida juba ütlesid).

<käibekas=24> asemel <käibekas24> kasutamine kvalifitseerub tegelikult arendussabotaazhiks. Tegelikult saaks ka mõni uuema generatsiooni ajakirjanik sellest vabalt aru ning suudaks avalikkusele lihtsas/arusaadavas keeles selgitada kuidas maksuraha põletatakse, ja kelle huvides seda tehakse, ja kes on vahetult selliste raharaiskamise otsuste tegijad.

Tundub et Eestis liigutab ametnikke vist vaid avalikkuse viha.
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 22 Apr 2025 14:22

to pop,

saan aru, et olen vigisev vanamees, aga olen selle vigina ka välja teeninud 30 aastaga IT's :twisted:
Aga fck the sake, kui näen (maksumaksja) miljonite eest treitud rämpstarkvara ja kõigil ametnikel õigust ülegi, ajab päris närvi.

Seiklus e-riigis. Tuli pakk, mõtlesin deklareerin ise. Mõeldud tehtud...

Nüüd algab huumor, hakkavad tulema teated (Teade maksu ja tolliametilt ...) e-mailile ja seal pole teate sisu vaid seal on selgitus, kuidas läbi EMTA segase tollilehe leida koht, kus teateid lugeda ja seda kohta annab leida. Selle asemel, et logid emtasse sisse ja oleks link, sulle on teateid, kuhu klikkides neid näed. Või selles õnnetus e-kirjas võiks see link olla.
Ala nagu pangades see ümbriku pilt, aga ei. Riigi värk peab olema ikka mingi maaväline, lihtsus on saatanast.

Siis peale pikka kadalippu tekkis YES moment, sain tehtud kõik tolliprotseduuri, hakkasin maksma: EMTA leht ütleb, viga ... mingi pikk guid vearaportiga ja kõik (seda korduvalt).

Ehk jah...nagu tõesti. Sellest ma üldse ei räägi, kui maksude dekl. aeg, siis pidevalt panges. Eesti.ee rakenduse uuendusest ma ei hakkagi rääkima, see on juba nii masendav.

Mis IT riigist me räägime ? Viimane seiklus oli ministeeriumis X, kus oleks nagu kõik hommikumaa targad palgatud. Sellist kägujaani aeti, sellepärast ma ei imestagi, miks e-riik sisuliselt surnud.
Tüüpidel puudus igasugune analüütiline mõtlemine. Keerukaid asju saab lihtsalt teha, ei pea tegema tavainimestele asju keerukaks, sest sina selline fancy vend. Hetkel on fancy vennad seal IT keskuses ka ja no ei suudeta karbist välja mõelda.
spl
Site Admin
 
Posts: 21772
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 22 Apr 2025 19:20

https://epl.delfi.ee/artikkel/120371775/heido-vitsuri-majanduspilk-trumpi-majandusrevolutsiooni-juured-usa-ja-nahtamatu-kasi-jaidki-hiinale-alla
Hiinasse ei mindud ju imetlema hiinlannade silmi, vaid kasumit teenima. Oli suur vahe, kas panna Wal Marti kaupluses letile toode, mille tegemiseks on kulutatud kaheksa dollarit, või see, millele on kulunud vähem kui kaks dollarit. Vahe on neljakordne, kuigi Marxi arvates oleks kapitalil kõikide tagajärgede ignoreerimiseks piisanud vaid kolmekordsest vahest.
Kuigi tehniliselt mõtles Marx nööri müümisest rääkides sootuks teistsugusest arengust, tajus ta sellele vaatamata siiski probleemi tuuma: Ameerika vahetas oma enam kui sajandi jooksul saavutatud tehnoloogilise üleoleku Hiinas 30 aasta jooksul teenitud täiendava kasumi vastu.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 23 Apr 2025 09:23

Mis kuradi tsirkus see Eestis käib?

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120372021/andmebaas-millest-ei-teadnud-ka-peaminister-kaamerad-salvestavad-iga-kuu-20-miljonit-autonumbrit

Just sel põhjusel ajab teedele juba ilmunud numbrituvastuskaamerate võrgustik Sirgi põhjalikult närvi. „Me ei ole sellist ühiskondlikku kokkulepet sõlminud,“ rõhutab Sirk, kes on veendunud, et juba aastaid ehitatud süsteemi tohtinuks lubada ainult parlament. Aga riigikogu pole seda isegi mitte arutanud.

Ainus, mida parlament juba palju aastaid tagasi lubas, oli politsei andmekogu loomine. Missugust infot sinna andmekogusse korjatakse, reguleeritakse parimal juhul ministri määrustega.

„Piltlikult öeldes tegi täitevvõim seadusandliku võimu lolliks,“ usub Sirk. „Kas seadusandja teadis, milleks ta volitusnormi annab? Kas tõesti andsime nõusoleku selleks, et meie liikumised autodega on tagantjärele tuvastatavad?“
spl
Site Admin
 
Posts: 21772
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 23 Apr 2025 19:34

Piltlikult öeldes tegi täitevvõim seadusandliku võimu lolliks

Kui tundub, et Eestis on hästi toimiv õigusriik ja on vaid mõned üliharuldased pisihälbed
https://objektiiv.ee/intervjuu-kersti-kracht-eestis-voimutseb-sundikaat-millel-pole-oigusriigiga-midagi-pistmist/
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 23 Apr 2025 19:44

Võime seda politseiriiki ehitada, aga meil palju tõsisem probleem. Hinnatõus ja noortel võimaluse puudumine oma kodu soetamisel, lõpeb sellega, et meil lihtsalt pole maksumaksjaid, kes seda riigiaparaati ning pensionäride armeed üleval peab. Poliitikud, kaua me pigistame silma kinni? Kas seni kuniks poliitik teil hea ja palk jookseb, aga teie enda laste tulevik siis enam pole nii roosiline. Järsku oleks veel viimane aeg tegeleda reaalsete probleemidega: ei võimendaks riiklikult inflatsiooni, mõtleks meetmeid, kuidas seda piirata. PS ka energiakulud teemaks.
Mõtleks, kuidas suudaksid noored kodu soetada?

https://www.delfi.ee/artikkel/120372508/jarjekordne-negatiivne-sundimuse-rekord-rahvastikuteadlane-uhiskond-muutub-pohjapanevalt-kui-suundumused-jaavad-samaks

Aasta varasemaga võrreldes langes sündide arv 11,5%. Kuigi langus on kestnud juba mitu aastat, siis üllatas see siiski rahvastikuteadlast. „Eks ta ikka üllatab, sest protsentuaalne vähenemine oli ju suurem kui aasta tagasi ja nii mitu korda on need negatiivsed rekordid järjest tulnud. Paar aastat tagasi mõtlesin küll, et languse põhi tuleb varem kätte,“ ütles ta.

Sündimuse vähenemisest on Eestis aastaid räägitud. Puuri sõnul tasub selle põhjused jagada kaheks – on pikemaajalise ja lühemaajalise toimega tegurid. Järsu languse ja rekordite põhjusi tuleb tema sõnul otsida lühemaajalistest teguritest. „Jutt käib neist kriisidest, mis meid 2020ndate aastate alguses on järjepanu tabanud – kõigepealt 2020. aastal pandeemia, siis 2021. aastast alates järsk elukalliduse tõus ja 2022. aasta veebruarist Ukraina sõda,“ kirjeldas ta.
spl
Site Admin
 
Posts: 21772
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 24 Apr 2025 12:41

spl wrote:Võime seda politseiriiki ehitada, aga meil palju tõsisem probleem. Hinnatõus ja noortel võimaluse puudumine oma kodu soetamisel, lõpeb sellega, et meil lihtsalt pole maksumaksjaid, kes seda riigiaparaati ning pensionäride armeed üleval peab.

... ja samal ajal Soomes
https://www.err.ee/1609673783/soome-lan ... rotsendini
pop
 

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 6 guests