Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

[spl]

Võin öelda, et maakohtades enam politseile ei loodetagi. Tihti juhtum menetluses ... ja siis tuleb ühel hetkel aegumise teade. Et jah, miks on tekkimas aina rohkem omakohust ?
Kas järsku ei ole põhjuseks alamehitatud politsei ja nende suht kehv töö.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120383479/peaprokuror-astrid-asi-varaste-pilte-pole-motet-politseil-veebi-riputada-need-tuutaks-inimesed-ara
...
Paari nädala eest leidis Haapsalus aset sündmus, kus kaks varast panid ühest restoranist pihta kümmekond pudelit kanget alkoholi. Restoraniomanik kuulutas vargusest Facebookis ja palus vihjeid. Ootamatult tulid mehed uuesti vargile. Omanik koos oma kamraadidega sai nad kätte. Mis te arvate, mis edasi juhtus?

Loodetavasti teavitasid nad politseid.
Nad peksti haiglasse! (peaprokurör võpatas – T. M.) Restorani omanik ütles, et tegidki omakohut. Kas olukord on tõesti nii hull, et inimestel pole uurimisse usku, aetakse ise varga jälgi ja tabamisel karistatakse ise?

Julgustan kõiki inimesi, kes teavad potentsiaalseid andmeid kurjategija kohta, andma sellest politseile teada ja laskma politseil reageerida. Omakohut ei tohi kuidagi soodustada ja inimestel ei tohi tekkida tunnet, et politsei ei tegele ja ei reageeri.
...

[spl]

Ginteril jumala õigus, politsei arvab, et nende roll ongi põõsas radariga istuda ja riigile trahve koguda. Vargused ja muud ebameeldivad tegevused ei ole primaarsed.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120382597/carri-ginter-olukorrast-riigis-murdjakoerte-puudmiseks-raha-ei-leia-aga-lihula-samba-ara-tassimiseks-ressurssi-on

...

Tavalised kiiruskaamerad, mis meil praegu, on mõistlikud, kui need paigaldada ohtliku kurvi või koolide ülekäikude juurde. Aga vahemaakaamerad hakkaksid ju pildistama kõiki, mitte vaid õigusrikkujaid. Eriti küüniline oli, kui transpordiamet teatas, et kaamera paigutatakse ringi, sest praeguse koha peal ta enam ei tööta. Aga kui ohtliku koha peal inimesed enam ei kihuta, siis ta ju töötab ja täidab eesmärgi.
Inimesed tunnevadki, et riik tahab neid kogu aeg trahvida, mitte tegeleda näiteks vargustega.

Vargaga tegeleda on ju ebamugav, varas on ülbe. Hästi mugav on istuda uues keskklassi sõiduautos maantee ääres ja püüda seda pereema või pereisa, kes 5–10 kilomeetrit kiirust ületab. Ja siis teda manitseda. Pereisa ja pereema peavad siis taluma seda alandavat vestlust, et kuidas te siis ei tea, inimesed hukkuvad. Ei hukku ju, kui 10 km/h kiirust ületatakse. Aga sellist patroneerivat sõnavõttu pead sina kannatama, samas kui kaamerate võrgustik on täiesti ebaseaduslik.

...

[projekteerija]

Siin teema, mida ma mitmeid kordi kajastanud. Kus noored ei suuda eluaset osta või kui suudavad, siis kogu nende energia läheb laenu teenindamisele.
Ehk pere loomist lükatakse aina kaugemale st demograafia olukord muutub Eestis aina katastroofilisemaks.

Pigem ilma naljata ütlen, kas teate kedagi, kes teab kedagi. Kes suudab Tallinnas osta uut korterit ? Mina näiteks ei tea!

https://www.err.ee/1609717575/uuring-aina-rohkem-inimesi-ei-suuda-tallinnasse-kodu-osta

"Taskukohaste elusasemete kättesaadavus ei ole ainult sotsiaalne probleem, et inimestel oleks kohti kus elada, aga tegelikult sellel on ka laiaulatuslikud poliitilised, majanduslikud mõjud, et linn oleks ka tulevikus elamisväärne, majanduslikult konkurentsivõimeline," rääkis Eesti Kunstiakadeemia külalisõppejõud Mattias Malk.


https://www.ohtuleht.ee/1132691/tallinn-rebeneb-rahakoti-jargi-elukoht-jagab-inimesed-kastidesse
...

"Linn saab soodustada, anda soosivad tingimused arendajale, et arendada kortereid, mille hind kujuneb taskukohasemaks ja kui linn arendab linnamaal, aga arendajaga koostöös, siis on jällegi seaduse järgi ka võimalik kehtestada üüripiirmäärasid kui ka piiritleda seda, kuidas toimub eluasemete edasine müük," sõnas Malk.

---

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120383256/tallinn-koostab-plaani-taskukohaste-elamispindade-turule-toomiseks-abilinnapea-tuge-vajab-ule-50-000-inimese

Lippus jagas ka täpsustavaid andmeid, mis illustreerivad probleemi ulatust veelgi teravamalt. „Kõige enam mõjutab eluasemekulude taskukohasus 1.-2. tulukvintiili leibkondi,“ selgitab ta. „Ja nende hulgast puudutab probleem eelkõige neid, kelle puhul kulud eluasemele moodustavad üle 40% nende igakuisest sissetulekust.“

...

„Mulle endale tundub kõige loogilisem siin tegeleda nende meetoditega või meetmetega, mis jäävad aktiivse maapoliitika alla,“ sõnab Lippus. See ei tähenda ilmtingimata, et linn hakkaks ise massiliselt kortereid ehitama, kuigi ka see võimalus pole välistatud üüri- või üüri-osta mudelite kaudu,“ selgitas ta.

Siiski näeb abilinnapea pigem võimalust seada arendajatele uusi tingimusi. „Kui näitaks arendaja soovib suuremat tihedust, mis arenduse puhul on üks väga oluline arendust juhtiv element, siis näiteks osa eluaseme arendusest peab olema kättesaadav ja taskukohane,“ selgitab ta linna võimalikku uut lähenemist. „See on selline maapoliitika, mis on võib-olla meile siin Eestis on võõras, aga üle Euroopa väga tavaline.“ Teisisõnu hakkaks linn arendajatelt nõudma, et kui tahad ehitada 100 korteri asemel 120, siis mingi osa korteritest peavad olema soodsamad.

Ka Soomes on sama mure. Tuhanded pered on nüüd viimastel kuudel sunnitud loobuma ka oma üürikorteritest sest riik asus toetusi kärpima.
Aga veel arusaamatum võrreldes meiega. et kogu selle arengu taustaks on ka kinnisvarahindade langus viimastel aastatel. Ametlikuks ja tunnustatud faktiks on elamispindade odavnemine viiendiku võrra sisuliselt üle riigi (ka kõige rikkamas omavalitsuses. Kauniainen)
https://www.hs.fi/talous/art-2000011287311.html
Endiselt pole ostjaid näha kuigi intressid kukkusid. Samas veel paar kuud tagasi just intressilanguses nähti võimalust tehingumahtude kasvuks. Tundub, et ka see lootus purunes. Lingitud artikkel siis koodab, et ehk leidub uusi investoreid... Tavainimeste ostuhuvi peale keegi ei julge panustada.

[Majandushuviline]

Ikka need e-hääled, nagu ka Venemaal. E-hääletuse otsast lõpuni jälgitavust on soovitatud algusest alates ja ikka veel seda pole. Kes kasutaks sarnaselt mittejälgitava põhimõttega e-panka, kus kontol toimuv on omanikule salajane turvalisuse huvides?
https://www.delfi.ee/artikkel/94662863/kreml-e-haaletamine-tuleb-voimalikult-kiiresti-kasutusele-votta-kogu-venemaal
https://maailm.postimees.ee/7335528/ulevaade-opositsioon-e-valimised-loovad-vene-demokraatiale-hingekella
https://www.err.ee/1608901955/mart-poder-suuname-tahelepanu-demokraatia-opsusteemile
https://gafgaf.infoaed.ee/en/posts/perils-of-electronic-voting/
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/video-i-video-mis-toendab-et-e-haaled-pole-salajased/
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/veel-e-haaletusest-kummaline-numbrimaagia/
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/kuula-i-mart-poder-e-haaletamisest-oiguslik-ja-tehniline-pool-ei-joua-kokkuleppele/
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/riigikohtu-esimees-e-valimiste-kaebusi-ei-joua-sisuliselt-labi-vaadata-nii-voib-vigu-tekkida/
https://uueduudised.ee/arvamus/ronald-liive-ekre-l-ja-riigikohtu-esimehel-on-oigus-e-valimised-vajavad-tosist-reguleerimist/
https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/ronald-liive-ekre-l-ja-riigikohtu-esimehel-on-oigus-e-valimised-vajavad-tosist-reguleerimist/
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/martin-helme-reitingud-naitavad-anomaaliat-valimiste-ajal/
https://www.telegram.ee/eesti/video-mart-poder-miks-ma-peaksin-arvama-et-e-valimised-ei-ole-voltsitud
https://arvamus.postimees.ee/7862306/ago-samoson-e-valimised-on-praegu-usalduse-kusimus
https://www.err.ee/1609262337/osce-soovitab-eestil-tosta-e-valimiste-usaldusvaarsust-ja-kampaaniate-labipaistvust
https://arvamus.postimees.ee/7974860/martin-ehala-ajalugu-on-e-valimistele-oma-hinnangu-andnud
https://arvamus.postimees.ee/7974894/mart-poder-e-haaletuse-kasutust-tuleks-piirata
https://objektiiv.ee/e-haaletus-mart-poder-e-valimiste-kummuli-usalduspuramiid/
https://arvamus.postimees.ee/7981474/ago-samoson-valimishavingut-tuleb-ennetada
https://objektiiv.ee/intervjuu-mart-poder-e-valimisi-on-minu-hinnangul-voltsitud/
Riigikogus e-hääletuse vaatlemisel tuvastatud anomaaliad panevad kahtluse alla kogu protsessi
Lühikokkuvõte Märt Põder: "E-hääletust ei ole võimalik vaadelda"
https://gafgaf.infoaed.ee/posts/p6hiseaduse-eiramise-julgeolekurisk/
https://epl.delfi.ee/artikkel/120369574/debatt-nii-palju-vastamata-kahtlusi-ja-voltsimisvoimalusi-kuidas-saaksime-usaldada-valimisteenistust
Ent mis võiks üldse sundida meid valijatena usaldama valimisteenistust, mis sai kuni 2024. aastani täiesti märkamatult vahetada sedeleid digitaalses valimiskastis? Avastus ise polnud tegelikult uus, sest Kristjan Düüna oma magistritöös otsis tõendust OSCE valimisvaatlejate 2023. aasta raporti väitele, et siseründaja oleks saanud valimiskastis hääli vahetada – ja leidis sellele eksperimentaalse kinnituse ... Avalikkuse kontroll e‑hääletuse üle praegu sisuliselt puudub ja kuigi seaduse järgi on valimisteenistuse ja -komisjoni toimingud avalikud, on e‑hääletusega seotud protseduure ad hoc põhjendustega järjepanu salajaseks kuulutatud.

https://objektiiv.ee/fookuses-kas-valimisteenistuse-juht-valetas-e-haaletuse-oigustamiseks/
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil selgus tõsiasi: pole võimalik tõestada, et sedeleid võimalusel e-hääletuse protessis välja ei vahetatud ... Komisjoni instungil aga tunnistas Koitmäe, et ei temal ega valimisteenistusel [pole] ühtegi tõendit, et valimissedelite massilise väljavahetamise võimalust 2023. aasta riigikogu valimiste võltsimiseks reaalselt ei kasutatud või et üleüldse oleks auditeerimist teostatud.

[projekteerija]

Meil sai PPA kaamerateprojekt kuulsaks. Soome stiilis tarkade postide saaga. Arendati ja ehitati nutipostid. Kulutati üle 10 milj. maksumaksja raha ja nüüd ...vedelevad niisama. IT ja ka ilusaks räägitud seadmete maagia avab rahakraanid ... Nii lihtne see ongi.
Omavalitsus(ed) vaid ei olnud nõus väljamõeldud teenuseid ostma.
https://www.hs.fi/pkseutu/art-2000011296015.html

[projekteerija]

to projekteerija,

mina Eestis oleks selle poole, et kuidagit oleks maksusoodustused või muud meetmed, kus noor pere saaks paremate tingimustega korterit osta. Seal tuleb ajurünnak teha loomulikult, kuidas vältida selle kuritarvitamist. Aga nii jätkata ei saa enam. Kui noortel pole oma elamist, siis pole loota ka, et meil hakkaks mingi vinge sündivuse tõus.
Üürileandjatest pooled on siiani veel "pooltoobised", keegi ei viitsi olla kellegi nö alam.

Loomulikult valitsejad ei näe selles probleemi, et noored ei suuda elamist osta. Nemad istuvad oma aja ära, peale seda tulgu või veeuputus.

Mina ütlen, et 10 aasta pärast pole seda kallist rämpsu Eestis enam kellegile enam müüa.

Teisel pool lahte on kinnisvarasektor ja seotud ärivaldkonnad juba paanikalaadses seisukorras. Noored isegi ei mõtle enam vanakooli stiilis (esimese)kodu ostmisest. Kinnisvarasektoril on mõtted otsas...sest põhjused mis nagu viimased viis aastat tagasi takistasid (vähemalt seltori arvamusliidrite meelest) on nüüdseks nagu kadunud. Viiemdik hinnast on ära auranud, paberi peal ja ilmajäämise hirmu(tamise) õhkonnas ei pea enam ostma. Nüüd ka intressid kukkusid. Maaklerite väljaütlemiste kohaselt nagu ideaalne ostja diktaadiga turusituatsioon. Ja ikka süvenev vaikus... Piinlik ... Nüüd proovidakse uusi põhjuseid (esialgu siis endiselt nende seisukohtadega ja fundamentaalidega haakuvaid) lahtiseletamiseks leiutada. Tellimus on sisse antud ja arvamusliidrid siis täidavad. Neljas punkt. Noortel ei ole tuttavaid ega lähikondlasi kes elavad isiklikus kodus. Noored ei tule enam selle peale, et sellist tahta. Peaks koolitusi korraldama või mingi riikliku meetme...? Teisalt aga ...Kümme aastat buumi ja massilist ehitamist ju oli. Kes siis ostsid? Ainult igasuguse mastaabiga investorid?
https://yle.fi/a/74-20164940
Tallinnas aga just avaldati meediateade, et on parim aeg kinnisvarainvesteeringute tegemiseks. Müük olevat kasvanud.

[Majandushuviline]

Ginteril jumala õigus, politsei arvab, et nende roll ongi põõsas radariga istuda ja riigile trahve koguda. Vargused ja muud ebameeldivad tegevused ei ole primaarsed.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120382597/carri-ginter-olukorrast-riigis-murdjakoerte-puudmiseks-raha-ei-leia-aga-lihula-samba-ara-tassimiseks-ressurssi-on
Tavalised kiiruskaamerad, mis meil praegu, on mõistlikud, kui need paigaldada ohtliku kurvi või koolide ülekäikude juurde. Aga vahemaakaamerad hakkaksid ju pildistama kõiki, mitte vaid õigusrikkujaid...

Näis kas seegi kratt teisel eesmärgil töötab
https://uueduudised.ee/rain-epler-kratt-seal-juba-rullib-ja-profiilid-on-koigi-kohta-loodud/
Nüüd siis on meil siin menetluses eelnõu, millega seadustatakse selline superandmebaas, mida hakkab analüüsima tehisintellekt ... päringute tegemine erinevatesse andmebaasidesse võtab aega, see on keeruline ja nii edasi, sellepärast tuleb teha üks suur andmebaas, kus kõik andmed on koos ja neid saab analüüsida.

[spl]

https://majandus.postimees.ee/8270339/konkurentsivoime-edetabel-eesti-tammub-paigal-leedu-ja-lati-rebivad-eest

[spl]

Tallinnas aga just avaldati meediateade, et on parim aeg kinnisvarainvesteeringute tegemiseks. Müük olevat kasvanud.

Ma kasutan terminit "finantsidioot", eriti need kes selliste hinnatasemetega Tallinna kortereid ostavad, mis hetkel on.

https://majandus.postimees.ee/8268282/uhe-tallinna-korteri-eest-saab-riias-kaks

Unustame jällegit demograafiapommi, unustame geopoliitika ja kohutava linnakeskkonna.

[Majandushuviline]

Ikka need e-hääled, nagu ka Venemaal. E-hääletuse otsast lõpuni jälgitavust on soovitatud algusest alates ja ikka veel seda pole. Kes kasutaks sarnaselt mittejälgitava põhimõttega e-panka, kus kontol toimuv on omanikule salajane turvalisuse huvides?
https://www.delfi.ee/artikkel/94662863/kreml-e-haaletamine-tuleb-voimalikult-kiiresti-kasutusele-votta-kogu-venemaal
https://maailm.postimees.ee/7335528/ulevaade-opositsioon-e-valimised-loovad-vene-demokraatiale-hingekella
https://www.err.ee/1608901955/mart-poder-suuname-tahelepanu-demokraatia-opsusteemile
https://gafgaf.infoaed.ee/en/posts/perils-of-electronic-voting/
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/video-i-video-mis-toendab-et-e-haaled-pole-salajased/
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/veel-e-haaletusest-kummaline-numbrimaagia/
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/kuula-i-mart-poder-e-haaletamisest-oiguslik-ja-tehniline-pool-ei-joua-kokkuleppele/
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/riigikohtu-esimees-e-valimiste-kaebusi-ei-joua-sisuliselt-labi-vaadata-nii-voib-vigu-tekkida/
https://uueduudised.ee/arvamus/ronald-liive-ekre-l-ja-riigikohtu-esimehel-on-oigus-e-valimised-vajavad-tosist-reguleerimist/
https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/ronald-liive-ekre-l-ja-riigikohtu-esimehel-on-oigus-e-valimised-vajavad-tosist-reguleerimist/
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/martin-helme-reitingud-naitavad-anomaaliat-valimiste-ajal/
https://www.telegram.ee/eesti/video-mart-poder-miks-ma-peaksin-arvama-et-e-valimised-ei-ole-voltsitud
https://arvamus.postimees.ee/7862306/ago-samoson-e-valimised-on-praegu-usalduse-kusimus
https://www.err.ee/1609262337/osce-soovitab-eestil-tosta-e-valimiste-usaldusvaarsust-ja-kampaaniate-labipaistvust
https://arvamus.postimees.ee/7974860/martin-ehala-ajalugu-on-e-valimistele-oma-hinnangu-andnud
https://arvamus.postimees.ee/7974894/mart-poder-e-haaletuse-kasutust-tuleks-piirata
https://objektiiv.ee/e-haaletus-mart-poder-e-valimiste-kummuli-usalduspuramiid/
https://arvamus.postimees.ee/7981474/ago-samoson-valimishavingut-tuleb-ennetada
https://objektiiv.ee/intervjuu-mart-poder-e-valimisi-on-minu-hinnangul-voltsitud/
Riigikogus e-hääletuse vaatlemisel tuvastatud anomaaliad panevad kahtluse alla kogu protsessi
Lühikokkuvõte Märt Põder: "E-hääletust ei ole võimalik vaadelda"
https://gafgaf.infoaed.ee/posts/p6hiseaduse-eiramise-julgeolekurisk/
https://epl.delfi.ee/artikkel/120369574/debatt-nii-palju-vastamata-kahtlusi-ja-voltsimisvoimalusi-kuidas-saaksime-usaldada-valimisteenistust
https://objektiiv.ee/fookuses-kas-valimisteenistuse-juht-valetas-e-haaletuse-oigustamiseks/
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil selgus tõsiasi: pole võimalik tõestada, et sedeleid võimalusel e-hääletuse protessis välja ei vahetatud ... Komisjoni instungil aga tunnistas Koitmäe, et ei temal ega valimisteenistusel [pole] ühtegi tõendit, et valimissedelite massilise väljavahetamise võimalust 2023. aasta riigikogu valimiste võltsimiseks reaalselt ei kasutatud või et üleüldse oleks auditeerimist teostatud.

https://www.err.ee/1609724871/osce-soovitab-e-valimisi-seaduses-tapsemalt-reguleerida-ja-teha-teavitustood
Samuti ei ole e-valimiste suhtes kriitiliste poliitikute hinnangul audiitoritel võimekust e-valimisi algusest lõpuni auditeerida. EKRE esimehe Martin Helme sõnul ei saa vaatlejad vaadelda just kõige kriitilisemat osa e-valimistest. Istungil osalenud OSCE/ODHIR-i sõltumatu valimiskonsultandi Beata Martin Rozumiloviczi sõnul on protsessi otsast lõpuni kontrollitavus vajalik avaliku usalduse tagamiseks.

https://objektiiv.ee/fookuses-osce-odihr-i-raport-toob-esile-ranki-puudusi-e-haaletuses/

[Majandushuviline]

Pürenee poolsaare elektrikatkestuse üheks olulisemals põhjuseks pakuks ka sealmailgi vohava energiaettevõtete politiseerituse ( mugav hea palgaga toolike a´la Michael Kliimaministeeriumis unistuste tõõl diile tegemas või Veskimägi jne... või poliitikute lähisugulased hästitasustatud ametites (rohe)energiaettevõtetes...)
Nüüd ka selge vihje Hiina inverteritele jms. mis kahjuks samuti mugavusotsustajate töö vili...
https://elektriala.ee/hispaania-portuga ... gi-oppida/

She [Spain’s ecological transition minister] said three main factors pushed the system past a “point of no return”: insufficient voltage control capacity, fluctuations due to system constraints, and generation disconnections she described as “apparently improper” ... the outage was triggered by “a phenomenon of overvoltages, a chain reaction, and generation disconnections that in turn caused further disconnections”.
In other words, voltage was not regulated due to poor planning by the system operator, and several generators failed to perform as required.

REE attributed the start of the blackout to a “malfunction” at a PV plant in Badajoz. The plant allegedly caused a “forced frequency oscillation” ... the incident began at 12:03 p.m. (CEST), when the system “began to experience a forced frequency oscillation” that triggered “a drop in voltage” and a “very significant” fluctuation lasting nearly five minutes ... the oscillation “unequivocally” resulted from malfunctioning internal controls at the plant, an issue “that must be clarified by the owner”.

[spl]

Täiesti arusaamatu!

https://www.err.ee/1609725495/eluaseme-hinnaindeks-tousis-aastaga-ligi-viis-protsenti

[Majandushuviline]

Üks võimalus eelnevat ajaloolises suures pildis vaadata (osa 1).

Jätkuosa vabamüürluse juurtest läheb sisutihedamaks alates 19 min.

[pop]

mõne aja eest sai projekteerijaga juba sel teema mõtteid vahetatud
https://www.err.ee/1609725750/tallinna- ... m-lahendus

asi selles et ma OLEN JUBA SÕITNUD Kristiine ringristmikul, tõsi küll - siis vist veel kõrvalistujana (aga võibolla ka roolis). Ja ummikud olid pidevad, ja uus ristmik lahendas ummikud hetkega.
Ma lihtsalt ei saa sellest linnavalitsuse sonimisest aru, mingeid ehituslepinguid on vist sponsoritele vaja, või mis iganes.

Miks ei võiks linnavalitsus panna veebi liikluse simulatsiooni sellel uues, võrrelduna praegusega (koos reaalsete fooritsüklitega ja reaalse liikluskoormusega, vastavalt kellaajale) ? Igasugusel (reguleerimata) ringristmikul on point ainult siis kui liiklus on piisavalt hõre (foorid ei tekita mõttetuid pause ristuvate liiklejate puudumisel). Fooridega ringristmiku ainus eelis on ristmikult väljujate voolu ühtlustamine väljasõitude vahel. Samas igasugune poolkaar on sirgest 1.57 (pi/2) korda pikem, st samvõrd pikeneb statistilise keskmisena ka ristmiku läbimise aeg (ja samavõrra st 1.57x väheneb ka läbilaskevõime).

Iga idioot saab aru et kui nt tavalise risti korral on enne iga fooritsüklit foori taga järjekord, siis (puhtteoreetiliselt) kõige kiirem viis saada kõik autod ühelt ristmikupoolelt teisele, on need lihtsalt sealt otse ja ühtlase tiheda voona läbi lasta, ja seda vaheldumisi mõlema suuna vahel (kusjuures summaarne läbilaskevõime suureb ka fooritsükli pikenedes kuna ei lähe kaduma kiirendamise ja pidurdamise aeg), samas ei võimalda pikka fooritsüklit linnas liikluskollapsi oht lähimate fooride suhtes, ja tipptundidel.

Ja sellisena (optimaalsena) Kristiine ristmik ka hetkel ju toimib.

[spl]

https://novaator.err.ee/1609725867/uuring-eestis-halveneb-eluasemete-kattesaadavus-liialt-vaba-turu-tottu

Niisamuti võiks muuta Eesti arendusturgu mitmekesisemaks. Praegu on Eestis vaba turg ja ehitusega tegelevad peamiselt eraarendajad, kes vahetevahel teevad ka riigi või KOVidega koostööd. Samas mujalt maailmast, eelkõige Saksamaalt ja Austriast, leiab sellised eluasemeturud, kus tegutsevad ka mittetulundusühingud.

Kui arenduse rajab MTÜ, siis valminud elamispind ei lähe otse vabale turule ehk temast ei saa võtta kasumit välja. "Kui sa näiteks väljud selles omandis osalemisest, siis saad oma raha tagasi, tõenäoliselt mingisuguse intressiga, aga sa ei saa seda tavalist Eesti kinnisvara hinnatõusu, et see on 10 aasta pärast kolmekordne või isegi rohkem," märkis Tammis.

[spl]

No shitt...

https://www.ohtuleht.ee/tarbija/1133726/soomlased-eestis-on-hinnad-juba-sama-korged-kui-kodumaal

[spl]

Huvitav olukord on tekkinud, kus tarbijakrediidi võlgnikult raha tagasi saada on nüüd ikka päris keerukas ja ajamahukas. See kohtute äkiline meelemuutus lõi paljudel suu lahti.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120385043/suurpangad-on-hairitud-et-kohtud-kaitsevad-varasemast-rohkem-tarbijakrediidi-volgnikke

„Selline olukord võib anda võlgnikele eksitava signaali, justkui ei peakski lepingulisi kohustusi täitma, kuna nende rikkumisele ei järgne kiiret ega tõhusat reaktsiooni,“ rääkis Heinmäe. „See omakorda võib piirata võimalusi pakkuda laene Eesti tarbijatele ning tõsta tarbijakrediidi hinda.“

[Majandushuviline]

/.../Samas tänapäeva telefonidel nuhkimine tegelikkuses tehtud imelihtsaks.

Mul juhuslikult 3 telefoni erinevatel otstarvetel, mis üksteisele kunagi ei helista. Kõige "ühisem" info on mastide triangulatsioon.
Ja mul on sügavalt kahju et linux phone algatused on kõik liiva jooksnud - kas keegi teab mõnda mis kusagilegi on jõudnud ? (tunneks huvi)
Isegi Canonical/Ubuntu loobus, seega ka selle PureOS/Librem osas on endal skepsis.

Värske ülevaade mainib teiste hulgas https://www.braxtech.net/product
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_open-source_mobile_phones seas leiab ka https://www.fairphone.com/en/open-source/

[Majandushuviline]

https://objektiiv.ee/fookuses-kas-valimisteenistuse-juht-valetas-e-haaletuse-oigustamiseks/
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil selgus tõsiasi: pole võimalik tõestada, et sedeleid võimalusel e-hääletuse protessis välja ei vahetatud ... Komisjoni instungil aga tunnistas Koitmäe, et ei temal ega valimisteenistusel [pole] ühtegi tõendit, et valimissedelite massilise väljavahetamise võimalust 2023. aasta riigikogu valimiste võltsimiseks reaalselt ei kasutatud või et üleüldse oleks auditeerimist teostatud.
https://www.err.ee/1609724871/osce-soovitab-e-valimisi-seaduses-tapsemalt-reguleerida-ja-teha-teavitustood
Samuti ei ole e-valimiste suhtes kriitiliste poliitikute hinnangul audiitoritel võimekust e-valimisi algusest lõpuni auditeerida. EKRE esimehe Martin Helme sõnul ei saa vaatlejad vaadelda just kõige kriitilisemat osa e-valimistest. Istungil osalenud OSCE/ODHIR-i sõltumatu valimiskonsultandi Beata Martin Rozumiloviczi sõnul on protsessi otsast lõpuni kontrollitavus vajalik avaliku usalduse tagamiseks.
https://objektiiv.ee/fookuses-osce-odihr-i-raport-toob-esile-ranki-puudusi-e-haaletuses/

https://arvamus.postimees.ee/8272399/martin-ehala-me-sorgime-haavas-mille-ise-endale-loime

Usk e-hääletuse aususesse saab rajaneda vaid «vahendatud usaldusel», st usaldusel inimeste vastu, kellel on põhjalikud teadmised infotehnoloogias ja täielik ligipääs e-hääletamise protsessile, kinnitamaks ühiskonnale, et kogu selles bittide voos ei tulnud ette ühtegi sekundit, mil üks väike koodijupp hääli muutis ja end seejärel kustutas. Sest vahendatud usalduse puhul ei ole vaidlusküsimuseks niivõrd faktid, kuivõrd vahendajate pädevus...

Kohus [Saksa konstitutsioonikohus] leidis, et «valijad ise peavad ilma põhjalike teadmisteta arvutitehnoloogias suutma aru saada, kas nende antud hääled registreeritakse moonutamata viisil häälte lugemise aluseks või vähemalt hilisema ümberlugemise aluseks». Sellele nõudele ei suuda vastata mitte ükski e-hääletuse süsteem, need jäävad alatiseks tavakodanikele mõistetamatuks.

[spl]

Ntx Maakri tänav lausa õhkab ilust ja rohelusest

https://www.err.ee/1609726536/planeerimisseadusesse-lisandub-kohustus-ka-iluga-arvestada

[projekteerija]

No shitt...

https://www.ohtuleht.ee/tarbija/1133726/soomlased-eestis-on-hinnad-juba-sama-korged-kui-kodumaal

Sisulislt kopeeritud originaallugu ilma maksumüürita.
https://yle.fi/a/74-20168482
Lühikese ajaga on kadunud suur hulk n.ö, boonustarbijaid e. rahavoogu meie majandusest. See protsess ei ole kahjuks vaid ühepoolne. Pakun, et samasugune maht meie inimeste rahast on suundunud odavamatesse riikidesse. Eks peagi avalikuks tulevad kvartaliaruanded näitavad ära maksutõusude jms. kaasneva tegeliku hinna. Ei üllatuks, kui oleme juba kuid tagasi ületanud selle piiri, mille juures maksude jms. tõstmine toob riigikassa kosumise asemel kaasa hoopis naksu tulude kahanemise...

[K]

Paar päris head lugemist, üks majandusest ja teine poliitilisest kultuurist:

https://arvamus.postimees.ee/8273803/ee ... i-kui-meil
https://novaator.err.ee/1609724889/filo ... hul-poolik

[spl]

Meie energeetika ikka puhas kaos...

https://majandus.postimees.ee/8272371/riik-hulgas-ambitsioonika-plaani-toota-2030-aastaks-sada-protsenti-taastuvelektrit

Nüüd tuleb varsti ka elektriarvele saartalituse tasu. Seda sisuliselt makstakse Eesti Energiale, et põlevkivijaamasid töös hoiaksid. Iroonia ja sealt omakorda korjab riik CO2 tasu.

[kusti]

Meie energeetika ikka puhas kaos...

https://majandus.postimees.ee/8272371/riik-hulgas-ambitsioonika-plaani-toota-2030-aastaks-sada-protsenti-taastuvelektrit

Nüüd tuleb varsti ka elektriarvele saartalituse tasu. Seda sisuliselt makstakse Eesti Energiale, et põlevkivijaamasid töös hoiaksid. Iroonia ja sealt omakorda korjab riik CO2 tasu.

Eesti energeetikapoliitika – kui see poleks nii traagiline, oleks geniaalne must huumor. Kõigepealt kuulutasime end rohepöörde lipulaevaks, tõotasime 100% taastuvelektrit 2030. aastaks ja vajusime seejärel magama nagu rahulolev purjus meremees.

Nüüd, kui laine juba üle teki lööb, tuleme välja „saartalituse tasuga“ – maksame Eesti Energiale selle eest, et nad potentsiaalselt hoiaksid töövalmis need samad põlevkivijaamad, millest me justkui üritame "välja kasvada". Ehk maksame selle eest, et mitte midagi ei juhtuks – aga kindlalt ja regulaarselt.

Ja boonusena – maksame veel CO₂ kvooti ka, sest miks mitte võtta raha ka sealt, kust saab. Riik maksab riigile selle eest, et riigiettevõte saastaks, ja tarbija maksab mõlemad arved kinni. Geniaalne ringmajandus – raha keerleb, kuradile see elekter.

Oleks otsused tehtud kakskümmend aastat tagasi, siis ei peaks me täna maksma sellise strateegilise läbikukkumise eest millele ei suuda nimegi välja mõelda. Aga ei – meil oli ju vaja tõestada, et strateegiline planeerimine on nõrkadele ja et turumajandus lahendab kõik. Lahendas küll – lahustas vastutuse nulliks.

Põhimõtteliselt oleme nüüd olukorras, kus Eesti energiasüsteemi ei juhi mitte insenerid ega riigimehed, vaid mingisugune pseudoteaduslik magical thinking, mis rajaneb eeldusel, et kui piisavalt kaua teeselda, et kõik on hästi, siis süsteem stabiliseerub... iseenesest.

Meil on 21. sajandi kliimariskid, 20. sajandi tehnoloogia, 19. sajandi võimustruktuurid ja 18. sajandi otsustusvõime. Aga vähemalt elektriarvele kirjutame 21. sajandi hinnad.

Teisisõnu – "puhas kaos" on kahjuks täpne diagnoos.

[kusti]

Lubage väike ülevaade olukorrast, mis ehk sobib iseloomustama seda, kuhu me ühiskonnana oleme käesolevaks hetkeks jõudnud.

Määratlematus kui valitsev norm:

Kaasaegse Lääne kultuuri pinnalt on üha selgemalt esile kerkinud määratlematuse ja positsioonituse süsteemne muster – seisund, mida võiks tabavalt kirjeldada vene keele väljendiga не рыба, не мясо – ei liha ega kala. See tähistab olukorda, kus ükski positsioon pole selge, ükski tähendus pole kindel, ja ükski otsus ei kanna endas tagajärgede teadvustamist.

Selline kultuuriline olek pole enam pelgalt keeleline või esteetiline küsimus, vaid on muutunud struktuurseks. See avaldub keelekasutuses, poliitilistes otsustes, teaduslike autoriteetide esitustes ja kultuurilises enesemääratluses. Tulemuseks on segadus, mis pole juhuslik, vaid struktuurne ja seetõttu ka süsteemne.

Keeleline lamenemine ja mõistete devalveerumine:

Mõisted, mis peaksid kandma selget ja eristavat tähendust – näiteks „rohepööre“, „jätkusuutlikkus“, „õiguspärasus“, „vabadus“ – on allutatud retoorilisele vormitusele. Need ei tähenda enam seda, mida nad semantiliselt tähendavad, vaid seda, milleks neid kasutatakse. Tähendus ei ole seotud tegelikkusega, vaid kommunikatiivse efektiivsusega.

Selline keeleline lamenemine takistab reaalsuse mõtestamist. Kui mõisted ei oma enam eristavat jõudu, ei saa teha vahet olulisel ja ebaolulisel, tõel ja mittetõel, reaalsel sisulisel tegevusel ja näitemängul.

Kultuuriline määramatus ja näivväärtused:

Kultuuriline ruum, kus väärtused on muutunud kas funktsionaalseks või dekonstrueeritud kujundiks, ei loo enam telge, mille ümber võiks koonduda ühiskondlik tähendus. Selle asemel kerkib aseaine: näivväärtused – nähtus, kus „väärtus“ eksisteerib üksnes selleks, et õigustada või varjata positsioonitust.

Selles kontekstis pole „tõde“ ega „õigus“ enam eesmärgid, vaid terminoloogilised vahendid ressursside ümberjagamiseks, staatuse hoidmiseks ja vastutuse hajutamiseks. Ajalooline teadvus asendub hetkelise sobivuse printsiibiga.

Teaduse roll süsteemse ambivalentsuse kujundajana:

Teaduslik autoriteet, mis peaks tähistama kriitilise mõtlemise kõrgvormi, on sageli kaotanud oma funktsiooni seetõttu, et epistemoloogilised piirid on lahustatud poliitiliste või institutsionaalsete huvide sees. Probleem pole niivõrd valetamine kui valikulise teadmise institutsionaliseerimine.

Näiteks süsteemne vaikimine energia tootmise piiride, ERoEI, biosfäärse taluvuse või sootsiumi termodünaamiliste realiteetide teemal ei tulene teadmatusest, vaid funktsionaalsest kasulikkusest – teadmistest kõneletakse vaid seni, kuni need ei destabiliseeri status quo'd.

Tulemuseks on teadusliku keele muutumine retooriliseks tehnokraatiaks.

Struktuurne segadus kui valitsemismeetod:

Positsioonitu keel, määratlematu kultuur ja ambivalentne teadus moodustavad koos nähtuse, mida võib kirjeldada kui episteemilise segaduse kultuuri. Selle kultuuri tunnusjooned:

Ebamäärane väljendusviis, mis takistab vastutuse tuvastamist.

Keeldumine selgete seisukohtade võtmisest.

Näiv teovõime, mis asendab tegelikku muutust.

Selle kaudu realiseerub uus vaikiv norm- mitte midagi ei tohigi öelda lõplikult, mitte midagi ei tohi otsustada määravalt, sest siis lõpeks mäng, milles igaüks saab olla kõigeks valmis – aga samas mitte millegi eest vastutav.

Kokkuvõte:

„Ei liha ega kala“ ei ole enam üksikisiku hoiak, vaid tsivilisatsiooni episteemiline tunnus. See on vorm, milles elatakse, otsustatakse ja valitsetakse – mitte teadmatusest, vaid justnimelt sellepärast, et tõene teadmine nõuaks seisukohavõttu, suunda ja ohvrit. Seda pole keegi valmis tooma.

Selles valguses ei ole segadus enam kõrvalnähtus, vaid keskne mehhanism – struktureeritud teadmatus, mille kaudu on võimalik säilitada illusiooni valitsemisest, arengust ja tähendusest olukorras, kus kõik kolm on ammu lakanud olemast.

[spl]

See on täiesti häbematu on rääkida mingitest lisamaksudest, kui meil maksukoormus kõigi aegade kõrgeim ja rahvas sõna otseses mõttes vaesub. Ma elan maapiirkonnas ja näen seda kõike.
Meil vägagi ebaefektiivne riigiaparaat, räägin just suurtest ministeeriumitest. Siiani meeldib see, kuidas tõsteti ühest toast toole teise, et näidata, rämedalt kärpisime.

https://majandus.postimees.ee/8274679/valiseksperdid-tahavad-et-eesti-teeks-rahvale-veel-terve-rea-lisamakse

[spl]

Unistuste kinnisvara - surnuaial...

https://sakala.postimees.ee/8272624/elurajooni-alla-jaava-sadakonna-inimese-sailmeid-ootab-toenaoliselt-uus-viimne-puhkepaik

[Majandushuviline]

Ja mul on sügavalt kahju et linux phone algatused on kõik liiva jooksnud - kas keegi teab mõnda mis kusagilegi on jõudnud ? (tunneks huvi)
Isegi Canonical/Ubuntu loobus, seega ka selle PureOS/Librem osas on endal skepsis.

... https://www.fairphone.com/en/open-source/

Värske mudel:
https://shop.fairphone.com/the-fairphone-gen-6-e-operating-system
https://shop.fairphone.com/the-fairphone-gen-6 (Android 15)

[projekteerija]

Elektriautod kipuvad põlema minnes ikka korraliku jama korraldama ... Video sellest, kuidas Soomes ridaelamu (sellise konstruktsiooni ja viimistusega on ka meil sadu...ehk suht meie oludesse sobiv näide) süttib elektriauto põlemisel...e. siis olge tähelepanelikud kui naabrimehed endale sellised soetavad.
https://www.hs.fi/suomi/art-2000011326651.html
Ilmselt oleks siiski mõistlik norme kohendada - karmistada.
Kuidas aru saada, et naabrimees soetas elektriauto...Enamasti lõpetab ta auto parkimise tänaval ja hoiab autot nüüd hoovis ....Sageli lausa murul kusagil maja seina ääres...Aknast ripub juhe välja...

[projekteerija]

TI kasutamine ruineerib aju...eriti ohtlik lastele ja noortele lingitud uuringu kohaselt. https://teadus.postimees.ee/8274442/sok ... de-arengut
Uuringus mainitakse ära probkeem mis kaasnes TI kasutamisega endalgi kohe alguses kui DALL-ed ja Midjourneyt jms. esimestel võimalustel prooviks näppisin ja hiljem sama mu kolleegidel. Teed midagi ära ja mõne kuu pärast ei mäleta tehtust ja kuidas tegin ning millega mitte midagi...

Eks peagi hakkame saama üha rohkem igasuguseid uuringuid kuidas oleme igasuguste vidinate, digilahenduste, uute tehnoloogiatega jms. vabatahtlikult ja mõnikord lausa õhinaga invaliidistanud noored. Ning mõnikord ka iseendid.
Ultraprotsessitud toit.
https://www.hs.fi/tiede/art-2000011296333.html