Ma ise arvan et euroopal ikkagi on natuke s-tt püksis, kuna ühtsust tegelikult ei ole (sõnades on küll). Hea näide on Belgia Eurocleari vene varad, kui öeldi välja et fine, võtame kasutusele, aga andku iga EU riik siis ka oma käendus võimalike hilisemate hagide vastu, olid kõik (vägagi solidaarselt) nagu Tõnissonid "Suve" filmis ("tea, vist vihmale kisub, mul loog lahti" jne), lõppkokkuvõttes mõeldi välja mingi "laenu" ja selle etteplaneeritud hilisema sisuliselt nõudeõigusest loobumise skeem, jne. (Ühtsus avaldus tegelikult juba ka Covidi alguses, nt vaktsiinide jagamisel kus Eestile mõeldud osa Hollandis lihtsalt kaaperdati).
Ja valmidusega on ka nagu on, Britid (küll mitte enam EU) ei saanud kuuldavasti mõni aasta tagasi oma sõjaväe (või oli mereväe) "kvooti" vms täis (pole tahtjaid), bundeswehri lamutas muti-merkel samuti suht edukalt ära. Point selles et tehnoloogia võib küll peajagu üle olla, samas mehitatus on, ütleme, probleemne (ilmselt on olnud liiga pikk aeg rahuks ja harjumiseks hea eluga, kui nüüd küünilisem järeldus teha). Ja ka tech pool on USA-st liigagi sõltuv (polegi uurinud kas nt Taurused lendaksid reaalsuses Galileo, või ikkagi vana hea GPS baasil, jne.) USA-l on lihtlabaseid luuresatelliite ilmselt samuti kordades rohkem kui Euroopal.
Long story short - merkeli-muti ja muude poolt kultiveeritud "real-politik" hakkab lihtsalt lõpuks olude sunnil ka meie enda õuele jõudma. Meie ... tsah-aknast ma peaks ka lugu kui teaks ette et ta on esimeste seas nö "kaevikus" (või selle analoogis).
Rahvusvahelise õigusega on samuti seis umbes selline et "sul võib olla õigus, aga so what ?". (ja tegelikult sellele "so what" -le olekski kõige ausam vastust otsida).
See pole ehk kõige õnnestum paralleel aga (kuskilt jäi meelde et) nt II MS ajal avaldus nt Luxembourgi vastupanu selles nad a la rivistusid oma faalanksisse ja deklareerisid häälekalt "me protesteerime" (ja selles vastupanu suuresti seisneski).