Tänud märkuse eest. Jepp, täpsustus on vajalik nendele, kes välisseina ehituse pôhimôtetest midagi ei tea ja saavad minu jutust muidu valesti aru. (pôhitôde: enamus niiskusest liigub välisseinas seestpoolt väljapoole, seina sees temperatuur väljapoole liikudes pidevalt langeb ja seetôttu väljapoole liikuv ôhk annab oma niiskuse ära seinale - kondensatsioon. Seetôttu välissseina sisemine pool peab olema vôimalikult öhukindel-aurukindel ja välimine pool vôimalikult "hingav". Kui kuskil seinas on järsk temperatuurierinevus (vahetult soojustuse peal), siis selle koha peale tekkib palju kondensatsioonivett ning ümbruskonnas paiknevad poorsed materjalid vôivad vettida (eeskätt siis selle soojustuse välispind vôi külgpind, mis kontaktis külmasillaga (raudankrud, tugevduskonstruktsioonid, lollilt paigaldatud välisvooder). Kondensatsioonivesi peab kuidagi välja saama. See vettinud osa ei isoleeri enam sooja ning laseb talvel külma ligi järjest sügavamale seina sisse, jää paisub ja hakkab lôhkuma seinakonstruksioone, praod omakorda vähendavad soojuspidavust. Puitseinas tekkib puitosades mädanik vôi bakteriaalne tegevus relatiivsel ôhuniiskusel 70%, mis vastab puidu enda niiskusele >14%,rauarooste tekkib relatiivsel ôhuniiskusel >60%)
http://www.incedo.org/~sjoholmp/villafi ... Y%2008.pdfSelle tehnoloogia puhul oli siin probleem selles, et vihm sadas seinale, läbi ôhukese krohvi ka poorsesse materali, kust ta ei tahtnud enam välja pääseda. Kui aga panna veetihedam krohv, mis vihma kinni peab, siis ei pääse toaniiskus välja ja ikkagi vesine. Keskmises lingis oli toodud ka soovitatav lahendus - väljaspool mingi veekindla plaadi peal ôhuke krohv, plaadi all aga liistude vahel ÔHUVAHE, mis majast tuleva niiskuse välja laseb, kuid kuhu vihm peale ei saja. Ôhuvahe ei tohi ummistuda prahiga, siis jälle niiskus ei pääse välja. Firma esindaja aga soovitas kôik puitosad muust seinast isoleerida ja ikkagi kasutada seda nende ôhukese krohvi meetodit, sest see "hingab" sisse ja välja.
Asi ôigustas ennast Saksamaal, kus ôhuke krohv pandi kiviseinale, mis ei ole nii poorne. Asi ôigustaks (?) ka paksu mineraalkrohvi korral, mis enamuse sademetest kinni peaks ja seesmise niiskuse välja laseks (vanad eesti nn. sôrestikmajad, mille sein on krohvitud, kuid sageli pragunenud ning seetôttu vihmavett sisselaskev, pidevalt langeb seintelt krohvi, mistôttu omanik peab korduvalt oma eluajal seda krohvi parandama, kahjustused on suuremad seal, kuhu vett pritsib - akna alaservadel, vundamendi lähedal, puude naabruses vôi kus suur soojuspaisumine ja seina "mängimine", südvest ilmakaarel). Rootsi nupumehed aga panid ôhukese krohvi poorse materjali peale puumajades. Seda siis selleks, et kiiremini majad valmis saaks (telija soovile vastu tulles, tellijaks siis kv-arendaja, raha peab ju pöörlema, eriti buumiajal)
Môlemapoolse "hingamise" all môeldi selle "spetsi" jutus seda, et ka välisniiskus käib korra seina sees ja siis läheb jälle tagasi välja. Aga paraku poorne materjal vôtab selle niiskuse kinni (pluss seestpoolt tulev niiskus) ja see ei jôua ära kuivada.
Kôige enam oli kahjustusi siis cellplasti peale pandud krohvi korral. Cellplast on selline:
http://www.svensktmodellflyg.se/cellplast.aspSiin üks firma väidab, et töötanud välja "dreneeriva" välisseina, mis ei lase väljastpoolt niiskust ligi, kuid laseb seest välja, meetodit saab kasutada igasuguse seinaga ja ka renoveerimisel:
http://sto.se/47195_SE-Nyheter-Nyheter.htm?NewsID=71Mäletan, et meil oli ka siin môned aastad tagasi diskussioon ja tundus ebaloogiline panna see plaat puitseina peale, eeskätt just arutasime seestpoolt tuleva niiskuse väljutamise küsimust.
Eestis on aastane sademete hulk 550 - 730mm,
http://www.aiandus.ee/kliima.htmlRootsis Boråsi kandis on kindlasti üle 800mm, suured vihmad on tavaliselt vahemikus juulist oktoobrini. Eriti palju (>1000mm) sajab aga südvest rannikul.
http://www.smhi.se/klimatdata/meteorolo ... &par=nbdYrVôrreldses Saksamaaga on Rootsis ka külmem välistemperatuur, mis tähendab, et majast tulev ôhk annab madalamal temperatuuril rohkem niiskust ära - ka see môjutab kindlasti tulemust.