Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 19 Jan 2012 12:11

Jõehobu wrote:Galojunn läheb viieks kuuks kinni. Palju ta varastaski - miljoni ligi tuli ära?
Normaalne taks on siis miljoni tuuripaneku eest pool aastat? Normaalne... :) Mäletatavasti Viiol pätsas 8 milli ja alguses väänati talle vist 4 aastat.
Niisiis, kodanikud, sõnum on selge:
VARASTAGE, KUST SAATE JA VÕIMALIKULT PALJU!
Miljoni eest pooleks aastaks eruovanglas aega veeta on kökimöki. Mõni istuks rõõmsalt terve perega :mrgreen:


Toon korraks sisse suhtelisuse näite selle baasil. Galojan pole mu sõber, armuke ega mõttekaaslane ja ka ei meeldi mulle ta tobe edevus, kuid näiteks ta sobib.. Ta viilis paari aastaga (või isegi kauemaga) ca 50-60000 eur, s.o. ca 75 eur päevas. karistuseks on ta ära 150 päeva, s.o. iga päevaga teenib ca 350 tagasi. Ta tegi seda üks kord elus, vahest õnnestub ka teine või isegi kolmas, aga kõik. Ja temast ei pea keegi eriti lugu.
Nüüd võtame ECB, väga lugupeetud struktuuri. 2011 kasvas bilansimaht 800 miljardit, s.o. 2,1918 miljardit päevas, s.o. 4,5 eur päevas iga eurooplase kohta. Ja sellist tempot on nad hoidnud juba mitmendat aastat ja näha on et nad oma käekirja ei muuda. 16 aastaga jõuavad nad Galojanile järele ja karta on, et nende numbrite progresseeruva tempo korral isegi poole kiiremini. Galojan tegi tünni mitte kogu eesti rahvale, kuid kümnendik meist on siiski siiralt solvunud ja see teeb suhtarvu ühe elaniku kohta ECB-ga suhteliselt võrdseks. Süü lunastamise koefitsent tuleb ajaliselt Galonjanil 1 : 4 ja nagu näha tundub see meie ühiskonnale mõistlik. Siit ka loogiline ettepanek, paneks kõik raha trükiga (mis on tegelikult võrdne väära vara omandamisega) tegelenud isikud kinni 4 korda lühemaks ajaks kui nad on oma juhtimistööga tegelenud ja seda iga 4 või 8 aasta tagant ja leevendaks antud proportsioni vastavalt emisioonimahu mõistlikusele. Äkki toob see arukuse majja tagasi.. kehtib ka FED kohta..
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Jõehobu » 19 Jan 2012 13:04

Rahatrükkimine pankurite poputamiseks on ka vargus, selge see. Aga kuniks võim, mis justkui rahva valitud, seda ei tunnista, on justkui kõik OK.
Meil on ajakirjandus masendavalt võimutruu.
Jõehobu
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Jan 2012 14:34

rr009 wrote:Toon korraks sisse suhtelisuse näite selle baasil. Galojan pole mu sõber, armuke ega mõttekaaslane ja ka ei meeldi mulle ta tobe edevus, kuid näiteks ta sobib.. Ta viilis paari aastaga (või isegi kauemaga) ca 50-60000 eur, s.o. ca 75 eur päevas. karistuseks on ta ära 150 päeva, s.o. iga päevaga teenib ca 350 tagasi.


Mis on loo moraal, et kui kusagil riigiga seotud ametil või kohas, siis vargus TASUB ennast igati ära. Kuna karistused täiesti olematud :!: :!:

Viiol ehe näide sellest, kuidas järelvalvaja keegi ei saa raha temalt kätte. Ta sai vanglast välja tänu sellele, et luba kõik tagasi maksta. Tehke oma järeldused meie õigussüsteemist. Kahjuks ma pole nii loll, et uskuda, Viiol raha ei teeni või elab nagu kiriku rott.
---

Kui mingi firmaomanik jääb raha võlgu või miskit oi oi siis riik näitab sellist musklit, kuni vara konfiskeerimiseni välja. Kui riigiametnik varastab, siis nagu pole probleemi...lase käia.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby jollyroger_ » 19 Jan 2012 15:41

programmeerijatele infoks: The faster-than-fast Fourier transform http://web.mit.edu/newsoffice/2012/fast ... -0118.html
jollyroger_
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Jan 2012 17:03

to jollyroger, lootsin uue algoritmi kirjelduse all ikka sinu nime ka näha :twisted:

----

Edgar Savisaar: Toobal tegi mulle kirjadest ülevaate
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/edgar-savisaar-toobal-tegi-mulle-kirjadest-ulevaate.d?id=63799440

Kui ma nüüd analüüsin keskerakondlikku joga, siis sisuliselt kui muugin nende arvutitesse , varastan kõik konfidentsiaalse info ära ja riputan peldikuseinale paberi kujul, siis vaadates nende üldist tõlgendamist see täiesti normaalne.

Haige ... nii haige... vahel tunne, et mis neil K valijatel viga on. Tegelt p-e kogu poliitika omadega nii ..., et järgmistel valimistel pole midagi teha. Kari ülbikuid, kellele tahaks korraliku tou panna.

----

Täiesti ülbuse tipp Galojann umbes, et kui ma vangi annan riigi kohtusse. Krt ma ei saa varaste ülbusest enam aru, kohtunik võiks koheselt preemiapunktidena pideva ülemäärase suupruukimise eest panna +5 aastat juurde, siis ehk huuled ei lähe enam nii paiste.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby jollyroger_ » 19 Jan 2012 17:07

spl wrote:to jollyroger, lootsin uue algoritmi kirjelduse all ikka sinu nime ka näha :twisted:


Nii raju tüüp ei ole ma KAUGELTKI mitte :)
jollyroger_
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Jan 2012 17:20

jollyroger_ wrote:
spl wrote:to jollyroger, lootsin uue algoritmi kirjelduse all ikka sinu nime ka näha :twisted:


Nii raju tüüp ei ole ma KAUGELTKI mitte :)


:twisted: mina igatahes tean, et ülikooli aeg pakkusid maatriksite arvutamise asemel huvi hoopis sealsed kaunid tüdrukud. Nüüd kui vaja mingeid maatriksarvutusi, taon pead vastu seina ntx OpenCV õnneks seal paljud asjad olemas.
Huvitav, kas nüüd on ülikoolis jõutud selleni, kus matemaatika ja progemise kursus sünkroonis, sest minul omal ajal jäi ausaamatuks, miks õpetatakse lineaari, kui progemises selle näiteid üldse pole.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Jan 2012 17:21

Paistab, et Kreeka arusaam kompromissidest on nagu meie riigil arusaam läbirääkimistest tööandjatega (töötukassa ja haigekassa teema).

Riskifondid ähvardavad Kreekat Inimõiguste Kohtuga
http://www.ap3.ee/article/2012/1/19/riskifondid-ahvardavad-kreekat-inimoiguste-kohtuga

Anonüümseks jäänud Kreeka ametniku sõnul esitab Kreeka sel nädalal võlausaldajatele uued tingimused. „Meil on praegu väga kitsad ajad. Meeldivuse aeg on möödas,” ütles ta.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 19 Jan 2012 17:32

spl wrote:Edgar Savisaar: Toobal tegi mulle kirjadest ülevaate
Haige ... nii haige... vahel tunne, et mis neil K valijatel viga on. Tegelt p-e kogu poliitika omadega nii ..., et järgmistel valimistel pole midagi teha. Kari ülbikuid, kellele tahaks korraliku tou panna.
----
Täiesti ülbuse tipp Galojann umbes, et kui ma vangi annan riigi kohtusse. Krt ma ei saa varaste ülbusest enam aru, kohtunik võiks koheselt preemiapunktidena pideva ülemäärase suupruukimise eest panna +5 aastat juurde, siis ehk huuled ei lähe enam nii paiste.


Tsirkus rahvale.. alati on ja jääb.. Samas proovin selgitada, et näiteks piiratud ligipääs krediidiressursile ja kõrgendatud hind ja projektide finanseerimise katkestamine ja muud ülevõtmised on pikaajaliselt suuremad kuriteod kui need taskuvarga tembud. Galojani lolluse vastu oleks aidanud elementaarne kontroll, välispanga tegude tõttu elumõtte kaotanud inimest ei ole peaaegu võimalik päästa, SMSlaenukurjategijate lubamine on psühhilise vägistamise sulaselge vorm. Halbuse osakaalu hindamine on meil veel ropult emotsionaalne. Elamisloaskandaaliga (mis hakkab juba nagu hägustuma) toodi sisse inimesi, kes on kardetavalt ka tellimusmõrvade taga ja rahad mis liikusid oli täiesti tõsised. Varastatud kirjad näitavad ainult väiklast haigust, sitt muidugi on et nemad saavad korraliku riigipalka loomata mingit väärtust ja see teine on tegelikult suurem kuritegu kui mingi haige kirjades tuhnimine. Tunnistan ausalt, kui keegi mulle näiteks mingi toreda tüdruku kirjad lauale jätab, siis loen ka mina nad kerge ärevusvärinaga läbi. Kuna poliitikud armastavad üksteist, siis peaks neil sama tunne keres olema..
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 19 Jan 2012 19:13

rr009 wrote:
spl wrote:Edgar Savisaar: Toobal tegi mulle kirjadest ülevaate
Haige ... nii haige... vahel tunne, et mis neil K valijatel viga on. Tegelt p-e kogu poliitika omadega nii ..., et järgmistel valimistel pole midagi teha. Kari ülbikuid, kellele tahaks korraliku tou panna.
----
Täiesti ülbuse tipp Galojann umbes, et kui ma vangi annan riigi kohtusse. Krt ma ei saa varaste ülbusest enam aru, kohtunik võiks koheselt preemiapunktidena pideva ülemäärase suupruukimise eest panna +5 aastat juurde, siis ehk huuled ei lähe enam nii paiste.


Tsirkus rahvale.. alati on ja jääb.. Samas proovin selgitada, et näiteks piiratud ligipääs krediidiressursile ja kõrgendatud hind ja projektide finanseerimise katkestamine ja muud ülevõtmised on pikaajaliselt suuremad kuriteod kui need taskuvarga tembud. Galojani lolluse vastu oleks aidanud elementaarne kontroll, välispanga tegude tõttu elumõtte kaotanud inimest ei ole peaaegu võimalik päästa, SMSlaenukurjategijate lubamine on psühhilise vägistamise sulaselge vorm. Halbuse osakaalu hindamine on meil veel ropult emotsionaalne. Elamisloaskandaaliga (mis hakkab juba nagu hägustuma) toodi sisse inimesi, kes on kardetavalt ka tellimusmõrvade taga ja rahad mis liikusid oli täiesti tõsised. Varastatud kirjad näitavad ainult väiklast haigust, sitt muidugi on et nemad saavad korraliku riigipalka loomata mingit väärtust ja see teine on tegelikult suurem kuritegu kui mingi haige kirjades tuhnimine. Tunnistan ausalt, kui keegi mulle näiteks mingi toreda tüdruku kirjad lauale jätab, siis loen ka mina nad kerge ärevusvärinaga läbi. Kuna poliitikud armastavad üksteist, siis peaks neil sama tunne keres olema..


Galojani juhtum on siiski ka moraalselt topeltlaastav.
Sisuliselt pani toime ja sai karistada raamatupidamisliku omastamiskuriteo eest.
Kodanike ja demokraatia suhtes on siiski kaheldavam selle teo varjatud pool. Mille eest aga kedagi ei karistata....sest JOKK...ja teised olulised onud peaksid ka karistada saama. Oleks see organisatsioon läbipaistev vaid....Leiaks lademes paragrahve ja moraalseid kaheldavusi. :shock:

Minu silmis oli see eurotoetusfirma (Mitu korda kesisem oli toetus vastupidist seisukohta toetaval liikumisel. Kui Eurovastastele oleks sama summa ja meediatoetus antud oleksime ilmselt EU ja Euroga toimuvatest jamadest praegu priid.... :?: Hetkel toimuv moraali ja mentaliteedi nakkus igal tasandil ongi Eurokriisi taga.) puhtakujuline poliitilise korruptsiooni ja äraostmise kontor. Kenad glamuursed tsikid sebima....kallid komandeeringud, tasud ja mida veel . Pappi anti mingiks kahtlaseks tegevuseks sedasi, et ligi mill vasakule ei paistnud ju välja....Kipun arvama , et teisedki onkud pisemaga ei leppinud. Ainult , et nende kaaped olid JOKK-imad. Iluteenused ja moevidinad on isegi enamuse eurobürokraatia jaoks liiga raju....Selle paljastumise hakkab ju pööbel isegi Bruselis laamendama. Seega tuli midagi dekoratiivset teha.... :evil:
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Jan 2012 22:00

Vinge väikeasulate elu suretamine käib, ikka tõeliselt antakse hagu juurde, et ei jääks peale Tallinna, Tartu, Narva ja ehk ka Pärnu mujal mingit elu.

Pangaautomaatide kaotamise kampaania alanud, seda veab Swed...pangabuss naljanumber, sisuliselt inimesed passivad külmas, et raha välja võtta. Kes hiljaks jääb, see otsigu km taga uut.

Komandode kinnipanek pahandab nii elanikke kui ettevõtjaid
http://uudised.err.ee/index.php?06243895

Kusjuures see täielik tõde, meedias ka öeldud, kindlustused tõstavad maksete suurust !!

Koole muudkui suletakse.

Tegelikkuses minu meelest käib pikemat aega Eesti elu suretamine, huvitav kes meie riigi müüki ette valmistab. Aatelised valitsejad, kari ahve raisk.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jan 2012 04:02

KV-mulli õied Rootsis ehk valesti ehitatud majad, kus välisseinas õhuvahe puudub ja niiskus läheb otse seina sisse, "uus mood":
http://www.bt.se/nyheter/boras/har-fall ... mage-popup

kurja juur on "õhuke krohv" ehk "tunnputs" soojusiosolatsioonil, tehnoloogia pärineb Saksamaalt (seal kasutati kivimüüridel), seda kasutati Rootsis 2000 kuni 2007.a.-ni ka puidul ja soojusiolatsioonil (cellplast, mineraalvill), mil esimesed vead hakkasid ilmnema. Kahjuks ei sobinud see Rootsi niiskesse kliimasse.

http://www.fuktsakerhet.se/sv/delar/vag ... fault.aspx

firma kommentaar Rootsis: kahjustused ilmnevad enamasti 3-4mm krohvipaksuse korral styrencellplasti peal; firma pikaajaline edukas kogemus ja uued uuringud näitavad, et puitkonstruktsioonid tuleb niiskustõkkega isoleerida, krohvisegu peab olema õige jne. - siis on väga hea meetod (paistab, et sellelt firmalt ongi pärit parasiitsõna "hingav fassaad")
http://www.weber.se/fasad-puts-och-murb ... tiska.html

Mida peab tegema õnnetu majaomanik, kes on maksnud kallist hinda "eesrindliku tehnoloogia" vale rakenduse eest ning tootjafirma hiilib vastutusest kõevale soovitades kasutada näiteks ka puitkonstruktsioonide niiskusisoleerimist - peaasi, et niiskus sisse-välja käiks ja fassaad "hingaks"
Kuidas on lood Eestis? Kas Skandinaavia "eesrindlikud" töövõtted on jõudnud ka Eestisse?
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 20 Jan 2012 10:02

Väljaränne versus sündivuse vähenemine = sotsiaalne tuumapomm.

Muinasjutt suurest sündimusest sai läbi
http://www.postimees.ee/709300/muinasjutt-suurest-sundimusest-sai-labi/

Ma tean niipalju peresid, kes välismaal, kelle lapsed ka seal sündinud.
---

Kui majandusel nii hästi läheks, siis selliseid uudiseid ei peaks me lugema.

Registreeritud töötus kerkis jõudsalt ka sel nädalal
http://uudised.err.ee/index.php?06243920

Mida ma tahan öelda on see, et valitsejate poolne pidev edukuse muinasjutt ei vasta ammu reaalsusele. Lood liiguvad kahjuks mitte paremuse suunas ja väga kiiresti metsa poole.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 20 Jan 2012 11:37

:? :? hullumaja, palju sellel tõõlõigul ja selle läheduses on 3 nädala jooksul õnnetusi olnud.

Tallinna-Tartu maanteel hukkus inimene, kuus sai vigastada
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/tallinna-tartu-maanteel-hukkus-inimene-kuus-sai-vigastada.d?id=63802926
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 20 Jan 2012 12:53

Lastele pühad sõnad ära sina mitte hakka tööinimeseks - hakka poliitikuks, siis kenad valged käekesed, kena lotike lõua all ja eluke nigu lill... Ja võid valetada seal ametis palju süda lustib, keegi ei pahanda, see ju käib ametiga kaasa. Nii, et issi kosmonaudi amet kehv, on küll...
----

TABEL: riigikogulaste palgad on kümne aastaga kahekordistunud
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/tabel-riigikogulaste-palgad-on-kumne-aastaga-kahekordistunud.d?id=63800260

Aasta Palk
2012 3380
2011 3134
2010 3131
2009 3353
2008 3137
2007 2620
2006 2222
2005 1970
2004 1822
2003 1665


Pange veel hüved juurde > 1000 euri
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 20 Jan 2012 18:18

CNN peal oli mingi finantstegelane, kes raputas pead, kuidas Kreekas asju aetakse. Enamus tegevusi on vaid teoreetiliselt paberil...

Kreeka peaminister hoiatas riigi pankrotiohu eest
http://uudised.err.ee/index.php?06243976

Kõnelusi raskendab avaliku sektori töökohtade koondamisprogrammi sisuline läbikukkumine.

Avalik sektor kulutab sisuliselt aina rohkem raha...well done bros... Ütleme nii, et kui Kreeka peaks saama laenurahad 2 x mitte millegi tegemise eest sisuliselt, siis sorry poisid, eestlaste kasinus on idooodi erivorm.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Jõehobu » 20 Jan 2012 19:48

td wrote:KV-mulli õied Rootsis ehk valesti ehitatud majad, kus välisseinas õhuvahe puudub ja niiskus läheb otse seina sisse, "uus mood":
http://www.bt.se/nyheter/boras/har-fall ... mage-popup

kurja juur on "õhuke krohv" ehk "tunnputs" soojusiosolatsioonil, tehnoloogia pärineb Saksamaalt (seal kasutati kivimüüridel), seda kasutati Rootsis 2000 kuni 2007.a.-ni ka puidul ja soojusiolatsioonil (cellplast, mineraalvill), mil esimesed vead hakkasid ilmnema. Kahjuks ei sobinud see Rootsi niiskesse kliimasse.

http://www.fuktsakerhet.se/sv/delar/vag ... fault.aspx

firma kommentaar Rootsis: kahjustused ilmnevad enamasti 3-4mm krohvipaksuse korral styrencellplasti peal; firma pikaajaline edukas kogemus ja uued uuringud näitavad, et puitkonstruktsioonid tuleb niiskustõkkega isoleerida, krohvisegu peab olema õige jne. - siis on väga hea meetod (paistab, et sellelt firmalt ongi pärit parasiitsõna "hingav fassaad")
http://www.weber.se/fasad-puts-och-murb ... tiska.html

Mida peab tegema õnnetu majaomanik, kes on maksnud kallist hinda "eesrindliku tehnoloogia" vale rakenduse eest ning tootjafirma hiilib vastutusest kõevale soovitades kasutada näiteks ka puitkonstruktsioonide niiskusisoleerimist - peaasi, et niiskus sisse-välja käiks ja fassaad "hingaks"
Kuidas on lood Eestis? Kas Skandinaavia "eesrindlikud" töövõtted on jõudnud ka Eestisse?


See, et fassaad peaks hingama, on õige. Olümpia eel värviti Tallinna vanalinn üle mittehingavate värvidega - tulemus oli kurb ja mõnele majale hävitav.
Niiskus tungib läbi seinte väljapoole. Kui välissein on mittehingev, siis jääb veeaur seina sisse. Seinad muutuvad külmaks ja võivad hallitama hakata.
Jõehobu
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jan 2012 20:54

Tänud märkuse eest. Jepp, täpsustus on vajalik nendele, kes välisseina ehituse pôhimôtetest midagi ei tea ja saavad minu jutust muidu valesti aru. (pôhitôde: enamus niiskusest liigub välisseinas seestpoolt väljapoole, seina sees temperatuur väljapoole liikudes pidevalt langeb ja seetôttu väljapoole liikuv ôhk annab oma niiskuse ära seinale - kondensatsioon. Seetôttu välissseina sisemine pool peab olema vôimalikult öhukindel-aurukindel ja välimine pool vôimalikult "hingav". Kui kuskil seinas on järsk temperatuurierinevus (vahetult soojustuse peal), siis selle koha peale tekkib palju kondensatsioonivett ning ümbruskonnas paiknevad poorsed materjalid vôivad vettida (eeskätt siis selle soojustuse välispind vôi külgpind, mis kontaktis külmasillaga (raudankrud, tugevduskonstruktsioonid, lollilt paigaldatud välisvooder). Kondensatsioonivesi peab kuidagi välja saama. See vettinud osa ei isoleeri enam sooja ning laseb talvel külma ligi järjest sügavamale seina sisse, jää paisub ja hakkab lôhkuma seinakonstruksioone, praod omakorda vähendavad soojuspidavust. Puitseinas tekkib puitosades mädanik vôi bakteriaalne tegevus relatiivsel ôhuniiskusel 70%, mis vastab puidu enda niiskusele >14%,rauarooste tekkib relatiivsel ôhuniiskusel >60%)
http://www.incedo.org/~sjoholmp/villafi ... Y%2008.pdf

Selle tehnoloogia puhul oli siin probleem selles, et vihm sadas seinale, läbi ôhukese krohvi ka poorsesse materali, kust ta ei tahtnud enam välja pääseda. Kui aga panna veetihedam krohv, mis vihma kinni peab, siis ei pääse toaniiskus välja ja ikkagi vesine. Keskmises lingis oli toodud ka soovitatav lahendus - väljaspool mingi veekindla plaadi peal ôhuke krohv, plaadi all aga liistude vahel ÔHUVAHE, mis majast tuleva niiskuse välja laseb, kuid kuhu vihm peale ei saja. Ôhuvahe ei tohi ummistuda prahiga, siis jälle niiskus ei pääse välja. Firma esindaja aga soovitas kôik puitosad muust seinast isoleerida ja ikkagi kasutada seda nende ôhukese krohvi meetodit, sest see "hingab" sisse ja välja.
Asi ôigustas ennast Saksamaal, kus ôhuke krohv pandi kiviseinale, mis ei ole nii poorne. Asi ôigustaks (?) ka paksu mineraalkrohvi korral, mis enamuse sademetest kinni peaks ja seesmise niiskuse välja laseks (vanad eesti nn. sôrestikmajad, mille sein on krohvitud, kuid sageli pragunenud ning seetôttu vihmavett sisselaskev, pidevalt langeb seintelt krohvi, mistôttu omanik peab korduvalt oma eluajal seda krohvi parandama, kahjustused on suuremad seal, kuhu vett pritsib - akna alaservadel, vundamendi lähedal, puude naabruses vôi kus suur soojuspaisumine ja seina "mängimine", südvest ilmakaarel). Rootsi nupumehed aga panid ôhukese krohvi poorse materjali peale puumajades. Seda siis selleks, et kiiremini majad valmis saaks (telija soovile vastu tulles, tellijaks siis kv-arendaja, raha peab ju pöörlema, eriti buumiajal)
Môlemapoolse "hingamise" all môeldi selle "spetsi" jutus seda, et ka välisniiskus käib korra seina sees ja siis läheb jälle tagasi välja. Aga paraku poorne materjal vôtab selle niiskuse kinni (pluss seestpoolt tulev niiskus) ja see ei jôua ära kuivada.

Kôige enam oli kahjustusi siis cellplasti peale pandud krohvi korral. Cellplast on selline:
http://www.svensktmodellflyg.se/cellplast.asp
Siin üks firma väidab, et töötanud välja "dreneeriva" välisseina, mis ei lase väljastpoolt niiskust ligi, kuid laseb seest välja, meetodit saab kasutada igasuguse seinaga ja ka renoveerimisel:
http://sto.se/47195_SE-Nyheter-Nyheter.htm?NewsID=71

Mäletan, et meil oli ka siin môned aastad tagasi diskussioon ja tundus ebaloogiline panna see plaat puitseina peale, eeskätt just arutasime seestpoolt tuleva niiskuse väljutamise küsimust.
Eestis on aastane sademete hulk 550 - 730mm,
http://www.aiandus.ee/kliima.html
Rootsis Boråsi kandis on kindlasti üle 800mm, suured vihmad on tavaliselt vahemikus juulist oktoobrini. Eriti palju (>1000mm) sajab aga südvest rannikul.
http://www.smhi.se/klimatdata/meteorolo ... &par=nbdYr

Vôrreldses Saksamaaga on Rootsis ka külmem välistemperatuur, mis tähendab, et majast tulev ôhk annab madalamal temperatuuril rohkem niiskust ära - ka see môjutab kindlasti tulemust.
Last edited by td on 20 Jan 2012 23:27, edited 4 times in total.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jan 2012 22:20

väike vihje ka (nagu näete, firma lehel ei pakuta lahendust puitseinale, ei ole toodud ka sademete hulka Saksamaal, kus see süsteem on tootjafirma sônul end mitukümmend aastat ôigustanud)
http://www.maxit.ee/1737
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 21 Jan 2012 01:11

jälle see nikkel - seekord nanostruktuurina
http://inhabitat.com/scientists-develop ... styrofoam/
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 21 Jan 2012 12:39

td wrote:jälle see nikkel - seekord nanostruktuurina
http://inhabitat.com/scientists-develop ... styrofoam/


:twisted: kas nüüd peaks niklit kokku ostma
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 21 Jan 2012 18:11

Ameerika põllupealse elu tulevik :?:
The Death of the Fringe Suburb
http://www.nytimes.com/2011/11/26/opini ... .html?_r=2
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 21 Jan 2012 18:22

Erakreeditorid lahkusid Ateenast kokkuleppeta
http://www.e24.ee/711400/erakreeditorid-lahkusid-ateenast-kokkuleppeta/

Siuhke kuuma kartuli loopimine käib, samas tahetakse kreeditore mõnusalt pügada. Kreeka ise võttis laenu, keegi ei sundinud, nüüd justkui laenajad süüdi.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 21 Jan 2012 18:40

Rohkem kui viiesajast valitsuse lubadusest on täidetud 22
http://uudised.err.ee/index.php?06243997

Valitsuserakondade tegevusprogramm sisaldab 536 tegevust ja valimislubadust, mida valitsus nelja aasta jooksul ellu viib. Aprillis tööd alustanud valitsus on siiani täide viinud 22 lubadust.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59


Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 22 Jan 2012 11:34

Elektriautoga ei käi kokku: pidevalt põlevad tuled (nõutud meie liiklusseadusega) ning soojendus + auto ei tohi olla väljas vaid peaks olemas suht soojas (aku mahtuvuse teema).

Sotsiaaltöötajatele antud elektriautod sõidavad lubatust poole vähem
http://uudised.err.ee/index.php?06244024

Tallinna kesklinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Marje Paljak rääkis, et korra jäid nad autoga Keilast tulles isegi teele. "Tegime valearvestuse, ei sõitnud seda maad ära," meenutas ta.
...
"Me ei julge temaga nii sõita nagu tavaautoga, et keerad soojenduse ikka nii, et sul on sees hea olla. Me sõidame üsna külmalt." Paljak lausus, et ilma soenduse kasutamiseta saab sõita umbes 100 kilomeetrit, selle sisselülitamine võtab aga kohe paarkümmend kilomeetrit maha.

Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse autojuht Priit Odamus kinnitas samuti, et kui soendus sees on, siis kipub läbisõit jääma praeguste miinuskraadide juures umbes 70 kilomeetri juurde.


----

Selle skiso tasemeni jõuda nagu e.tasuta mul veel pikk tee, kui ma ei mõista, miks ei suunatud elektriautode (soodus)müüki ntx taksojuhtidele ning sinna lähedusse teha laadimisjaamu. Siis oleks saanud kohe teada nende valupunktid, samuti taksod tihti peatuses ja saavad laadida ennast.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 22 Jan 2012 12:30

mmm... Taskojuht ei sümboliseeri tulevikuühiskonda, nad ostavad aktsijaid valel ajal.. Aga ühiskonnas juba tekkinud vigade ravija, kas pole tore see. Nohu, unetust ja rahutust saab ravida ju lõputult, kui just kogemata keegi ette karatatud pole..
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 22 Jan 2012 18:27

Midagi põnevat käib...

Sain aru, et Eesti jällegit kuhugile alla kirjutanud, mille sisust ta ise ka täpselt aru ei saa.

http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=523962&postdays=0&postorder=asc&start=0

ACTA vastased ründasid Poola valitsuse veebilehti
http://www.postimees.ee/711814/acta-vastased-rundasid-poola-valitsuse-veebilehti/

Ameerikas PIPA'd ja mis kõik on. Eesmärgiks suht internet suukorvistada, probleem igasugustel intellektuaalse asjade kaitsel on see, et seadused pole täpsed ja selle raames suudetakse alati mingit muu eesmärki ka sisse toppida.


Teisisõnu teie veebileht võidakse litaki kinni panna, ilma et kohtu annaks selleks loa jne. Sama selle Actaga. Ehk keegi postitab portsu linke ja siis vuala, leht enam ei tööta.

Huvitav, kas varsti peangi arutelud ka tegema vaid sisse logitavaks ...
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 22 Jan 2012 19:00

"Madalate" (selline muinasjutt olemas) maksude maa eesti...

Maksud moodustavad poole bensiiniliitri hinnast
http://uudised.err.ee/index.php?06244072
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 22 Jan 2012 22:11

Midagi ka nohikute argipäevast:

Munakarbis on järel 10 muna, neist 2 on halvaks läinud. Tehakse omlett kolme munaga. Kui suur on tõenäosus, et omletti satub vähemalt üks riknenud muna?

LAHENDUS:

Karbist saab valida 3 muna kokku 120 erineval moel:
10! / (3!*7!) = 3628800 / (6*5040) = 120

Omlett ei ole riknenud, kui munad on valitud 8 riknemata muna hulgast, selliseid võimalusi on 56:
8! / (3!*5!) = 40320 / (6*120) = 56

Seega tõenäosus, et kolme muna omlett ei sisalda riknenud muna ei ole 0,5 vaid on veidi väiksem:
56 / 120 = 0,467

MÄRKUS: juhul, kui 10 munaga karbis on vaid üks riknenud muna, siis tõenäosus, et kolme muna omlett ei sisalda riknenud muna, on
(9! / (3!*6!)) / 120 = 84/120 = 0,7

Inspiratsioon raamatust ISBN: 9781441957795, kus sama ülesanne natuke teistsuguste arvudega.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 117 guests