pop wrote:Majandushuviline wrote:pop wrote:Kunagi ammu oli siin teemaks et mis on inimese tahe, valik jne, lähtudes sellest et kõikidel elementaarosakestel on kindel ettemääratud asukoht tulevikus lähtuvalt nende praegusest asukohast/kiirusest jne (mind ennast tegi ka see veidi nõutuks), aga komistasin sellele Veritasiumi lõigule (algusest võib ka vaadata, suht huvitav).
Video ise on vahetu järg VSauce videole "juhuslikkusest".
Juhuse rolli üle asjade vormimises saab arutleda näiteks rakus asuvat mootorit uurides. Kui tõenäoline näib selle juhitamatu iseteke?
Kurzgezagt võtab mõlemad antipoodid kenasti kokku
https://www.youtube.com/watch?v=UebSfjmQNvs
pop wrote:Formaalselt võttes võib ka nt Tallinnast Tartusse sõita mööda lõpmatut arvu trajektoore (a la mitu elementaarosakest mahub sõidrea laiusele, ja mitu Tallinn-Tartu vahemaale, ka kui suur on kombinatsioonde arv selles maatriksis, e. auto paiknemiseks igas punktis).
pop wrote:Mootor on küll muljetavaldav aga selle juhitamatust isetekkest ma saan alateadlikult pigem isegi aru - kui nt liiva kasti valada on kõikidel liivaosakestel vägagi juhuslik individuaalne trajektoor, samas nende trajektooride lõpp-punktid tervikuna omavad alati selle kasti kuju kuhu liiva valati (möönan ka et DNA-l pole etteantud "kasti" sama piiratud tähenduses, aga mõte jääb samaks).
Majandushuviline wrote:James Tour on keemik kes kirjeldab isetekke raskuseid.
pop wrote:Majandushuviline wrote:James Tour on keemik kes kirjeldab isetekke raskuseid.
Huvitav kuulamine. Endal tekkis küsimus kuidas on välja arvutatud suurus "kümme astmes 79 miljardit" e. 10^79 000 000 000 (see oli vist mingi lipiidide ühendumise variantide arv). See pole küll veel päris googolplex (kus ühe kuupmeetri kõik teoreetilised kvantolekud hakkavad korduma).
Majandushuviline wrote:pop wrote:Majandushuviline wrote:James Tour on keemik kes kirjeldab isetekke raskuseid.
Huvitav kuulamine. Endal tekkis küsimus kuidas on välja arvutatud suurus "kümme astmes 79 miljardit" e. 10^79 000 000 000 (see oli vist mingi lipiidide ühendumise variantide arv). See pole küll veel päris googolplex (kus ühe kuupmeetri kõik teoreetilised kvantolekud hakkavad korduma).
Maise keemiani jõudmisele eelneb füüsikast tulenev sobiva keskkonna loomine ja üsna levinud on arutlus et sealgi on mittetoimivaid kombinatsioone väga palju. Näib et võttes algusest alates iga sammu juhusliku õnnestumise tõenäosuse, siis need kokku korrutades jõuab nullile väga lähedale. Aga kuidagi on õnnestunud justkui juhusliku loto-masina tulemusi täpselt tabada kümneid või sadu kordi järjest.
Majandushuviline wrote:Maise keemiani jõudmisele eelneb füüsikast tulenev sobiva keskkonna loomine ja üsna levinud on arutlus et sealgi on mittetoimivaid kombinatsioone väga palju.
Rr009 wrote:Siin võib fantaseerida mingist eriliselt ergastatud osakestest kes süsteemaatliselt organiseeritult vibreerib ja lõi sealjuures vajaliku keskkonna.
projekteerija wrote:Kirjutaks alla (vähemalt sellele osasele ,mis vabalevis)
projekteerija wrote:Konjunktuuriinstituudi juht: Michali ja Ligi süüdistused on ekslikud. Majanduskasv lükkub edasi
https://www.delfi.ee/artikkel/120312013 ... kkub-edasi
Jürgen Ligi ütles, et konjunktuuriinstituut ei peaks majandusest nii negatiivselt rääkima....![]()
Tahaks küsida kas konjuktuuriinstituut peab maksumaksja raha eest maksumaksjatele valetama? Või siis mingit poliitikutele sobivat roosat suust välja ajama ...mida tõlgendaksin võimulolevate poliitikutele varjatud annetusena...vms.
pop wrote:... ja justkui jälgides AI abil mu postitusi tuligi järgmiseks videosoovituseks YT bookmarki avades video kurzgesagt -ilt, globaalsest demograafiast
https://www.youtube.com/watch?v=LBudghsdByQ
=============================
kui poliitikud ei julge/ei taha tulevikku kogu oma (tume)hallides varjundites kirjeldada siis saaks seda teha nt kasvõi mõni (töötu) analüütik. Seda saaks kirjeldada suisa täiesti konkreetsetes arvudes, st kuipalju on ka kõige parema stsenaariumi korral võimalik pensioni maksta ühe elaniku kohta tulevikus (teise samba lambajutu kommentaare ma seekord üle kordama ei hakka).
Ja siiajäänud ukrainlaste eest peame vist olema pigem tänulikud (enamik on ilmselt mitme väikelapsega, vähemalt need pered kellega konkreetselt suhelnud olen, ja üritavad integreeruda, st keelt õppida jne. UA-st endast on muidugi kahju).
=================================
.
spl wrote:Tahaks näha ühte firmat, kes investeeriks nii ebastabiilsesse maksukeskkonda.
https://www.err.ee/1609417387/rahandusministeerium-plaanib-ettevotetelt-tulumaksu-avansina-kusida
Kuna ettevõtete kaheprotsendiline tulumaks hakkab kehtima 2026. aastast ja riik plaanib laekumist juba samal aastal, tekitatakse ettevõtetele rahandusministeeriumi kinnitusel avansilise makse kohustus.
...
"Kuna valitsus plaanib laekumist juba 2026. aastal, tuleb tekitada avansilise makse kohustus, sest 2026. aasta kasum selgub alles 2027. aasta juuliks," selgitas pressiesindaja.
Ka maksuamet ei osanud ettevõtete maksustamist puudutavat veel täpsemalt selgitada ega öelda, kas plaani elluviimine tähendab näiteks vajadust rohkem maksuametnikke palgata.
Sisuliselt maksa raha ette ära, teadmata kas üldse saad kasumit. Siis kui oled rohkem maksnud, käi ja palveta, et riigilt raha tagasi saada. Riik võtab ettevõtjatelt sisuliselt 0 intressiga laenu.
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 5 guests