Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

[spl]

Omal ajal sai eriala kõrvale ka ülikoolis majandust võetud ja nüüd saan aru, et ma ei saa enam majandusest midagi aru. Eriti Eestis ...

https://www.err.ee/1609903429/eestis-oli-detsembris-euroala-korgeim-inflatsioon

Kuidas see võimalik, Eestis pole 4 aastat mingit majanduskasvu olnud, aga hinnad tõusevad nagu homset päeva polekski. Küll lohutatakse, et hinnakasv on "taltumas" - lolli lohutus.

[projekteerija]

Mul sõber ütles hästi, miks VAG grupp suurt automuuseumi ei tee, tal lihtsalt pole seda vaja ! Eestist on saanud museaalide riik (Eesti ongi uus muuseum),
sellised pannid liiguvad tänavatel, et tule Ansi-p appi või oli teavas.

https://majandus.postimees.ee/8387756/superkriis-ekspert-loppev-aasta-oli-eesti-autoturule-katastroofiline

Teatavasti on ka teiselpool lahte automüük samuti sügavustesse kukkunud. Ehk siis on mitmeid ühisnäitajaid ja sarnaseid põhjuseid?
Mis automuuseumisse puutub, siis ka Soome sobib mingil põhjusel samasse funktsiooni. Lingin siia Soome automüüjate ametliku pressikirjutise.
https://akl.fi/uutiset/12378
Automüügiliit enda kiitmisest ei väsi. Autoala on yksi suurimmista kaupan toimialoista Suomessa ja alan yritykset työllistävät noin 50 000 ihmistä, tuottaen myös merkittävästi verotuloja yhteiskunnalle. Koko autoalan liikevaihto on yhteensä 26,4 miljardia euroa. Autoalan menestyminen on tärkeää koko Suomen kannalta
Riik tulgu neile appi ja kuna midagi on lubatud siis usutakse, et romupreemiate abil saab ka nende äri lõpuks kasvule (neil on sisulislt viimaste aastakümnete kehveim aeg kestnud juba neli aastat e. siis sunnaarselt täiesti samasuguse mastaabiga kui meil toimunud nullune 50 % kukkumine...
Sealt saab teada, et keskmiselt alles pärast 22,8 aastast kasutamist Soomlane raatsib autost loobuda....ja sedagi siis kui riik premeerib.

Minu isiklik arvamus on, et lisaks meedias mainitud põhjustele on meil ja ka Soomes autoturu ärakukkumise taga muudki.
Hetkel on üheks oluliseks teguriks elektriautoturu sündmused ja küsimused. Hetkel lihtsalt pole turul teise-kolmanda-neljanda ringi elektriautosid. Väga suure sissetulekuga isikute jaoks on uusi ja kalleid elektriautosid üha rohkem valikus. Lisaks ka motivatsioonipakette nende soetamiseks. Keskmise ja madalama sissetulekuga inimestele aga sisulislt pole midagi poest ega järelturult valida. Või on see igasuguste küsitavustega, kontrollimata (kuidas akud ja elektroonika kestavad ...eriti meie oludes) ja millised on järelhoolduskulud ja varuosade hinnad jne. Eriti jõhkralt tuleb see välja Tesladega. Milleks auto mida tuleb remonti vedada Soome ? Tavainimesel ei ole selleks vara ega aega-tahtmist. Üleüldse on kõik uued autod servast serva täis elekltroonikat(enamus tüiesti mittevajalik), andureid ja vilkuvaid ekraane millest suur osa toimis vaid esimestel aastatel pärast salongist väljaveeremist. Nüüd on aga tarkvarauuendusteta, errorites jms. hädades.
Sellele lisaks veel ka see automaksustamiskulu. Pakun, et sellega seotud madalhooaeg kestab veel aastaid sest automaks ajastus väga valele hetkele ja keeras pea peale (tõenäolislt pöördumatult) meie autokasutuskultuuri. Ehk vaid kiire infla võib seda kompenseerida (need sajad ja tuhandedmaksu vana või uue soetamisel muutuvad peenrahaks) aga kes seda tahab? ...

[projekteerija]

Omal ajal sai eriala kõrvale ka ülikoolis majandust võetud ja nüüd saan aru, et ma ei saa enam majandusest midagi aru. Eriti Eestis ...

Juhtus sedasi, et mu üks hea sõber otsustas toimuvast paremaks arusaamiseks minna majandusalast mikrokraadi tegema... oma raha eest.
Omas valdkonnas edukas karjäär ja doktori kraad olemas.
Käis loemgutes ja siis kurtis, et lektorid ei tunne matemaatikat jne.
Loengus olevad tudengid on aga vait (ilmselt pohlad...ei ole oluline peaasi,et punktid pärast kergelt kirja saadud...) või ei saa ka midagi aru ...ei küsi midagi jne...
Kui sul on aga kraadid olemas ja tahad päristeadmist saada, siis muidugi iga lektori möödapaneku juures teed häält.
Siia tahaks panna grillipeo smili...
Oletan, et ka ministeeriunid, EP ja ilmselt suur hulk rahandus ning majandusasutusi on selliste hiljutiste tudengitega mehitatud ... Või on need sama "koolkonna" tudengid suuresti poliitikas.
RAUL PARTS ⟩ Majanduse seis on halvem, kui meie poliitikud väita üritavad
https://arvamus.postimees.ee/8391863/ra ... a-uritavad
Citadele: Eesti majandust veab vaid tarbimise kasvu lootus
https://majandus.postimees.ee/8391645/c ... svu-lootus

[kusti]

ma ei hakka omapoolseid käibetõdesid loetlema, kuid laiendaksin teemat veidi teise nurga alt, nimelt mida peaks riik tegema maksunduse mõttes (teoreetilises, hüpoteetilises) olukorras kui nt kodanik (ja ma ei räägi endast) kütab nt ahju puudega, laadib majapidamise akupanka päikesepatareidest, sööbn omaenda kartulit/juurikaid ja kanaliha ning on maailmavaatelt nö "kasumit mittetaotlev", st liigutab ennast parjasti vaid niipalju kui on vajalik hädavajaduste katteks, ja ostab poest vaid minimaalselt hädavajaliku.

Seetõttu on ekslik küsida, kas riik "läheb liiga kaugele".

Ma ise ei arva et ekslik, seda küsimust vaagitakse erinevatel tasanditel vägagi palju, kasvõi nt. ebavajaliku bürokraatia kontekstis (mille ülalpidamiseks erinevaid makse ju pastakast välja imetaksegi).

Right,
Sinu kirjeldatud näide (energiasäästlik, suures osas isevarustav ja kasumit mittetaotlev eluviis) on just see piirjuhtum mis paljastab probleemi tuuma. Sellise kodaniku maksustamine ei ole enam sisuliselt fiskaalne küsimus, vaid süsteemne: teda ei saa maksustada tarbimise, kasumi ega töö kaudu, mistõttu tekib surve nihutada maksustamine käitumisele, olemasolule, potentsiaalile vms.

Siin on oluline vahet teha individuaalse ja süsteemse mõju vahel. Empiiriliselt loob ligikaudu 10% globaalsest elanikkonnast valdava osa majanduskasvust ning tarbib samas ebaproportsionaalselt suure osa fossiilsest energiast. Füüsikalises mõttes ei otsusta kliima- ega energiabilanssi madala tarbimisega isemajandav kodanik, vaid energiajanune tootmis- ja tarbimismudel, mis eeldab pidevat kasvu.

Kliimanarratiiv toimib selles kontekstis vastutuse hajutamise mehhanismina: struktuurne energiakasutus esitatakse moraalse probleemina indiviidile. Nii tekib olukord, kus statistiliselt ebaoluline entroopiatekitaja peab end õigustama, samal ajal kui süsteemi kandev eliit– või täpsemalt eliiti kandev süsteem– jääb "paratamatuse" taha varju.

Seega ei ole globaalse tööstustsivilisatsiooni kontekstis põhiküsimus, kas riik "läheb liiga kaugele" üksikutes maksudes või regulatsioonides.
Küsimus on pigem selles, kas kasvule ja odavale energiale ehitatud tsivilisatsioon saab üldse säilitada autonoomse kodaniku narratiivi olukorras, kus füüsikalised piirid seda enam ei toeta.

[pop]

süsteemi kandev eliit– või täpsemalt eliiti kandev süsteem– jääb "paratamatuse" taha varju.

Kuskilt siseringi intervjuudest jäi kõrvu episood kus üks superrikkur sõitis kahe eralennukiga, ise koos teenindajaskonnaga tagumises, samas mõnikümmend km eespool sõitis nö "meteoroloogilisi vaatlusi" sooritav tema teine lennuk, mille ainsaks funktsiooniks oli hoiatada tagumise lennuki pilooti õhuturbulentsidest, et too saaks sellest mööda sõita ning et oluliseimal reisijal sellest seedehäireid ei tekiks, nii et taa saaks nii pardal serveeritavat foie-gras'i kui ka hilisemat õhtusööki/seltskonda maa peal segamatult nautida.

[Majandushuviline]

Lisandub organiseeritud religioon, mida sageli ei tajuta kokkupuutepunktina. Tegelikkuses on see üks vanimaid normeerimissüsteeme: see määratleb moraali, õigustab kannatust ja muudab süsteemsed piirangud tähenduslikuks. Religioon ei konkureeri riigiga, vaid täiendab seda seal, kus raha ja õigus enam ei lohuta, pakkudes psühholoogilist integratsiooni ja paratamatuse narratiivi.

Mõningaid tähelepanekuid kiriku ja riigi tugevama lahknemise ajast:
https://northamanglican.com/the-sword-and-the-keys-the-relationship-between-the-church-and-the-state-since-the-reformation/
Regardless of the nuances and complexities of political motivations for war in the post-Reformation era, religion would receive the lion’s share of the blame. Such a scapegoat served as a perfect foil to “reason” in the narrative advocates of Enlightenment were attempting to construct ... Official churches continued to be upheld and protected in various European countries, but it was because they were deemed to be useful for promoting national unity and morals ... An Incarnation was unscientific and superfluous as man was no longer deemed to be in need of a Savior with the increasing abandonment of the doctrine of original sin. Belief in the natural goodness of mankind meant that the solution to social problems could be found in better education. Thus, the state set its sights on promoting and controlling public education, a domain that for most of history had been the responsibility of the church. Enlightened despots could allow a measure of tolerance for the church when the state controlled education. The Prussians were the first to implement a mandatory public school system as a means of preparing soldiers to take orders ... While the early Enlightenment rationalists had seen religion as useful for social cohesion, the beginning of what would become the postmodern age saw no use for religion at all.

[kusti]

süsteemi kandev eliit– või täpsemalt eliiti kandev süsteem– jääb "paratamatuse" taha varju.

Kuskilt siseringi intervjuudest jäi kõrvu episood kus üks superrikkur sõitis kahe eralennukiga, ise koos teenindajaskonnaga tagumises, samas mõnikümmend km eespool sõitis nö "meteoroloogilisi vaatlusi" sooritav tema teine lennuk, mille ainsaks funktsiooniks oli hoiatada tagumise lennuki pilooti õhuturbulentsidest, et too saaks sellest mööda sõita ning et oluliseimal reisijal sellest seedehäireid ei tekiks, nii et taa saaks nii pardal serveeritavat foie-gras'i kui ka hilisemat õhtusööki/seltskonda maa peal segamatult nautida.

Jah, see ei ole moraalne liialdus, vaid väga täpne illustratsioon süsteemi toimimisest. Kaks eralennukit ühe inimese füsioloogilise mugavuse teenistuses ei ole "liigne luksus", vaid äärmuslik energiakasutuse kontsentratsioon, mis on globaalses mõttes määrav, mitte erandlik.

Just sellised praktikad defineerivad reaalse energiabilansi ja emissioonide jaotuse. Füüsika seisukohalt on vahe tohutu: ühe superrikkuri mugavus võib kulutada rohkem energiat kui tuhanded madala tarbimisega inimesed kokku. Ometi ei struktureerita regulatsiooni ega vastutust sellele tasandile, vaid nihutatakse fookus indiviidile, kelle mõju on statistiliselt ebaoluline.

See kinnitab eelnevat väidet: kliimanarratiiv ei ole suunatud sinna, kus energia tegelikult kulub, vaid sinna, kus regulatsioon on poliitiliselt lihtne. Madala tarbimisega kodanik on kontrollitav, mõõdetav ja normeeritav; globaalse eliidi energiakasutus raamitatakse "paratamatuse", "turvalisuse", "efektiivsuse", "äritegevusena" vms.

Seega ei ole probleem selles, et inimesed ei tarbi võrdselt, vaid selles, et süsteem legitimeerib äärmusliku energiakasutuse tipus ja moraaliseerib minimaalse tarbimise allosas. See ei ole enam maksunduse ega rohepöörde küsimus, vaid tsivilisatsiooni enda enesepettus.

Kas sellest piisab, et kirjeldada business as usual mudelit, nagu me seda igapäevaelus kogeme? Tegelikult mitte päris. Kirjeldatud raam on vaevalt pool võrrandist. Teine pool on globaalne kliimasüsteem ise: selle energiabilanss, tagasisidemehhanismid ning viis, kuidas see bilanss konverteerub homo sapiensi igapäevaellu. IPCC konsensuse järgi liigume trajektooril, kus kesk-pliotseeni kliimaanaloogid võivad globaalselt domineerida juba 2030. paiku, lisaks raskesti kvantifitseeritavad tagasisideahelad, sh võimalik aerosoolide varjestuse (aerosol masking) efekt.

Selle füüsikalise surve taustal lagunevad paralleelselt ka sotsiaalsed ja identiteedi baasil struktuurid. Viimase 10–15 aasta jooksul on murenenud:

– lineaarne karjäärinarratiiv
– "töö = väärtus" mudel
– keskklassi tulevikulootus
– institutsionaalne autoriteet (teadus, kirik, riik)
– tõe epistemoloogiline hierarhia

Indiviid jääb ilma orientiirita, ilma tähenduseta ja ilma selge põhjenduseta, miks pingutada. See ei ole vaimne kriis ega moraalne allakäik. See on ontoloogiline desorientatsioon– olukord, kus süsteem, mis seni andis tähenduse, ei ole enam kooskõlas füüsilise reaalsusega.

[pop]

ühe superrikkuri mugavus võib kulutada rohkem energiat kui tuhanded madala tarbimisega inimesed kokku. Ometi ei struktureerita regulatsiooni ega vastutust sellele tasandile, vaid nihutatakse fookus indiviidile, kelle mõju on statistiliselt ebaoluline.

Siit tekib paratamatul küsimus - milline võiks olla nö ennast ise üles töötanud miljardäri "reward", st just selline mis talle endale korda läheks, kuid ülejäänud keskkonna/ühiskonna arvel ei toimuks.
Need juhtumid on muidugi lihtsad kui mõni päranduse saanud, mõtte kaotanud ja muidu ülesöönud rikas orikas saab piisavalt noorena järjekordse prostituuduga lihtsalt südameataki (ja seega ei saa jätkata oma ökoloogilise jalajälje sügavamale vajutamist).

See "Why ? Because I can." mõttelaad tundub mulle endale lihtsalt ebaratsionaalne (siin ei leiagi õiget sõna - ebaloogiline ?).

Küsimus on muidugi võrratult laiem - milline on üldse "optimaalseim" ühiskond ja selle korraldus ? Nt sipelgad toimivad väga efektiivselt (optimaalselt), samuti ka hundikari.
Endale tundub et see on mingi optimeerimisvõrrand seda konkreetset ühiskonda (sootsiumi, kooslust) ümbritsevatest riskidest, ning "optimaalseimast" viisist nende maandamiseks (a la lahinguolukorras ei korralda komandör demokraatlikku hääletust, erinevaid minoriteete kaasates/arvestades, jne).

Nt Confessions of an Economic Hit Man -stiilis riskide maandamiseks sobib kõige paremini vist teatav autokraatia (eriti kui on midagi võtta ja suur osa rahvast on piisavalt ... plankton, a la Venemaa).

Miskipärast on kõik mägilased on läbi ajaloo olnud alati sõjakamad, samas viljakamate lauskmaade asukad oluliselt vähem (nt Induse kultuuri arheoloogilistest kihtidest polegi ühtegi sõjariista leitud).

[spl]

Ennast korrates, ma ei suuda mõista seda meie hinnatõusurallit, kui majanduskasvu pole 4 aastat olnud ja kv sektorit. Kes seal üldse enam ostjad on ?
Täna jäin mõtlema, et järsku minu probleem ongi selles, püüan leida mingit loogikat asjades. Eestis loogika ammu Hispaaniasse vist ära sõitnud ...

https://www.err.ee/1609903873/aasta-keskmisena-tousis-tarbijahinnaindeks-2025-aastal-4-8-protsenti

---

https://www.aripaev.ee/uudised/2026/01/08/jarelturul-korterihinnad-kerkivad-arendajad-ei-julge-hinnatousule-moeldagi

Samuti rühkisid hinnad üha kõrgemale. Tunamullu jäi korterite keskmine ruutmeetri hind aasta viimastel kuudel 2800 euro kanti, eelmise aasta sügisel jõudis see üle 2900 euro piiri. Lõppenud aasta novembris oli Tallinna järelturu korterite keskmine ruutmeetri hind aastatagusega võrreldes tõusnud 5,8 protsenti.


Aga päriselt, millest te räägite lp. meedia. Panin träkkeri kinni, sest nägin "mägede" korterid sisuliselt enam ei müü üldse. Ehk Mustamäe ja Lasnamäe korterite müük seiskunud (järelturg), seal ka ikka täiesti naljakad lootused. Hinnasoovid nii jaburad, et hakkad lihtsalt naerma.

Kui erasektoris palgatõusu pole ning noored ei suuda osta isegi neid peldikuid enam, kes on need ostjad siis ? Kus nad tulevad. 10 aasta pärast pole füüsiliselt enam neid kortereid kellegile müüa.

[projekteerija]

https://www.aripaev.ee/uudised/2026/01/08/jarelturul-korterihinnad-kerkivad-arendajad-ei-julge-hinnatousule-moeldagi

Samuti rühkisid hinnad üha kõrgemale. Tunamullu jäi korterite keskmine ruutmeetri hind aasta viimastel kuudel 2800 euro kanti, eelmise aasta sügisel jõudis see üle 2900 euro piiri. Lõppenud aasta novembris oli Tallinna järelturu korterite keskmine ruutmeetri hind aastatagusega võrreldes tõusnud 5,8 protsenti.


Aga päriselt, millest te räägite lp. meedia. Panin träkkeri kinni, sest nägin "mägede" korterid sisuliselt enam ei müü üldse. Ehk Mustamäe ja Lasnamäe korterite müük seiskunud (järelturg), seal ka ikka täiesti naljakad lootused. Hinnasoovid nii jaburad, et hakkad lihtsalt naerma.

Kui erasektoris palgatõusu pole ning noored ei suuda osta isegi neid peldikuid enam, kes on need ostjad siis ? Kus nad tulevad. 10 aasta pärast pole füüsiliselt enam neid kortereid kellegile müüa.

Ei tohi unustada, et meile jõudis Narva linna jagu sõjapõgenikeks nimetatuid. Kes nad olid ja milline nende finantsiline taust (vaba raha kusagil taskus, virtuaalis või arvel) on ebakorrektseks peetav teema otseetris. Satistikas siiski üht teist leiab ja arengukiitmiseire lehelgi on üht teist. https://arenguseire.ee/raportid/ukraina ... ajandusele Mis aga valjult eetrisse jõudis suht kiiresti, on see, et põgenikele meie väikelinnad ja ääremaad ei sobinud. Ning väidetavasti neist pole seal enam suurt lõhnagi... Tallinn vaid osutus linna mõistesse mahtuvaks. Ning Narva linna jagu kinnisvara ei ripne vähemalt silmariivavalt ja turgusurvestavalt kõigi silme all. Samuti pole kadunud kohalike lahkumine (eriti nooremate) Virumaalt , Järvamaalt jne. Muna Tallinnas on turismimajandust mijardites tootev väärtuslik Vanalinn ja üht teuist muudki eksootilist jamuust maailmast erinevat või muidu nunnut siis lühimajutusäri survestab ka teatud piirkondi (nagu igal pool mujal maailmas ...isegi Soome külmas kolkas, mida hakati jõulumaana turustama ja kus nüüd on üks väheseid kohti Soomes, kus kinnisvarahinnad ja nõudlus kerkib nagu pärmi peal.

[spl]

Ei ukrainlased kindlasti need ostjad pole, see rahvas oskab siiski raha väärtust mõista. Osteti isegi mitme peale korterid jne. Väikesed ühetoalised mägedes läksid ära, aga enam mitte.
Kus nende peldikute eest küsitakse 100K, max väärtus oleks 55K ja seda ka läbi lillede vaadates.

https://majandus.postimees.ee/8393048/kelle-rahakott-kannatab-eesti-inimeste-kodulaenusumma-kerkis-uue-rekordini

Suht sisutu artikkel, aga siiski. Ütlen ilma valehäbita, 10 aasta pärast isegi peale makstes ei saa korterist enam Tallinnas magalate rajoonis lahti. Ehk majadesse, mis vanemad 1990.a liiguvad tulevikus vaid immigrandid ja siis "geto" vaib seal. Tegelt Lasna-grad on paras geto juba, Mustakas ka juba osad piirkonnad sellised.

Noored ei suuda osta, sõjapõgenikud ka ei osta. Kes on need ostjad siis ?

---

Jään oma ennustuse juurde, et kv turul käib äkiliselt meil pauk ära, ilma et keegi kohe saaks aru, mis juhtuks. Lihtsalt valemis liiga palju muutujaid, mis muudab võrrandi lahendamatuks.
Mulle meenutab kv turg tehinguid imaginaararvudega.

[spl]

Päris üllatav

https://www.err.ee/1609905181/soomel-on-euroopa-liidu-suurim-tootuse-maar

---

Eelneva uudise valguses selline kirjutis. Kusjuures tean, et tööandjad kurdavad töötajaid pole. Samas noorte seas töötus kasvab meeletult ning noori ei palgata "pole piisavalt kogemust".
Vanemaid ka mitte...sest nad pole nii efektiivsed, võivad rohkem haigestuda jne

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120428078/ule-50-aastastel-on-raske-tood-leida-olete-selle-ameti-jaoks-ulekvalifitseeritud

[projekteerija]

Päris üllatav

https://www.err.ee/1609905181/soomel-on-euroopa-liidu-suurim-tootuse-maar

---

Eelneva uudise valguses selline kirjutis. Kusjuures tean, et tööandjad kurdavad töötajaid pole. Samas noorte seas töötus kasvab meeletult ning noori ei palgata "pole piisavalt kogemust".
Vanemaid ka mitte...sest nad pole nii efektiivsed, võivad rohkem haigestuda jne

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120428078/ule-50-aastastel-on-raske-tood-leida-olete-selle-ameti-jaoks-ulekvalifitseeritud

Uudise lähtekoht YLE lehel.
Graafikuid ETV copyma ei hakanud aga sõnumi tõsisem pool jäis ellega välja. Meie endi (selles tabelis oleme seitsmendad) ja paljude meie oluliste naabrite seis on tegelikult kole. Sealtsaab lugeda vaid, et midagi head pole ees ootamas....
https://yle.fi/a/74-20203092
Soome noored on viimasel ajal üha vihasemad. Üha rohkem on deklaratsioone, et neid on riiklikult petetud. Nimelt ülikoolide ja ametikoolide lõpetajad mullu avastasid, et isegi neid ameteid ja töökohtasid, mida neile reklaamiti (väitega, et seal on tööjõupuudus) tegelikult ei olegi. Üleöö on kindla sissetulekuga kuid varem vähese atraktiivsusega töökohad (vähemalt sedasi väitsid lobistid ) kadunud. Isegi kogemustega töötajate vahel on konkurents mõnel pool kordades kõrgem kui teatrikooli või parlamenti saamisel...

[spl]

Tööturu teema jätkuks...

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120423292/inimeste-arv-kes-ei-kai-tool-kehva-vaimse-tervise-tottu-on-plahvatuslikult-kasvanud-olen-troobatud-mul-pole-enam-joudu

Kuni 24aastaste, vaimse tervise probleemi tõttu osaliselt või täielikult töövõimeta noorte hulk on võrreldes koroonaeelse ajaga kahekordistunud(!).

[kusti]

Lisandub organiseeritud religioon, mida sageli ei tajuta kokkupuutepunktina. Tegelikkuses on see üks vanimaid normeerimissüsteeme: see määratleb moraali, õigustab kannatust ja muudab süsteemsed piirangud tähenduslikuks. Religioon ei konkureeri riigiga, vaid täiendab seda seal, kus raha ja õigus enam ei lohuta, pakkudes psühholoogilist integratsiooni ja paratamatuse narratiivi.

Mõningaid tähelepanekuid kiriku ja riigi tugevama lahknemise ajast:
https://northamanglican.com/the-sword-and-the-keys-the-relationship-between-the-church-and-the-state-since-the-reformation/
Regardless of the nuances and complexities of political motivations for war in the post-Reformation era, religion would receive the lion’s share of the blame. Such a scapegoat served as a perfect foil to “reason” in the narrative advocates of Enlightenment were attempting to construct ... Official churches continued to be upheld and protected in various European countries, but it was because they were deemed to be useful for promoting national unity and morals ... An Incarnation was unscientific and superfluous as man was no longer deemed to be in need of a Savior with the increasing abandonment of the doctrine of original sin. Belief in the natural goodness of mankind meant that the solution to social problems could be found in better education. Thus, the state set its sights on promoting and controlling public education, a domain that for most of history had been the responsibility of the church. Enlightened despots could allow a measure of tolerance for the church when the state controlled education. The Prussians were the first to implement a mandatory public school system as a means of preparing soldiers to take orders ... While the early Enlightenment rationalists had seen religion as useful for social cohesion, the beginning of what would become the postmodern age saw no use for religion at all.

See ajalooline ülevaade on tegelikult väga heas kooskõlas siin varem käsitletud süsteemse vaatega. Kiriku ja riigi lahknemine ei tähendanud religiooni kadumist, vaid normeeriva funktsiooni ümberpaigutamist. See, mis varem oli teoloogiline raam (patt, lunastus, kuulekus, tähendus), asendus järk-järgult sekulaarsete ekvivalentidega: haridus, moraal, kodanikukohus, progress ja ratsionaalsus.

Valgustus ei vabastanud inimest tähendusraamist, vaid vahetas metafüüsilise kontrolli administratiivse vastu. Kui kirik kaotas monopoli hinge üle, võttis riik üle keha, aja ja tähelepanu – esmalt hariduse kaudu, seejärel töö ja lõpuks tarbimise kaudu. Kohustuslik kooliharidus kui distsipliinimehhanism (sh Preisi mudel) on siin väga kõnekas näide: eesmärk ei olnud autonoomne mõtlemine, vaid prognoositav käitumine.

Oluline on aga see, et nii kirik kui ka valgustuslik riik eeldasid odava ja kasvava energiabaasi olemasolu. Moraal, haridus ja sotsiaalne progress olid võimalikud, kuna füüsiline alus seda lubas. Kui see alus mureneb, kaotavad mõlemad – nii religioosne kui ka sekulaarne narratiiv – oma sidususe.

Postmodernne hetk, kus „religioonist pole enam kasu“, langeb ajaliselt kokku faasiga, kus ka riiklike suurte narratiivide lubadused (haridus → heaolu, töö → väärikus, progress → turvalisus) hakkavad reaalsusest lahknema. See ei ole juhus, vaid sümptom: tähendussüsteemid ei talu füüsikalist defitsiiti.

Seega ei ole küsimus kiriku või riigi eelistamises, vaid selles, et mõlemad on olnud sama tsivilisatsioonilise projekti kandjad – projekti, mis eeldas piiramatut energiat ja kasvu. Kui see eeldus kaob, lagunevad paratamatult ka institutsioonid, mis sellele tähenduse andsid.

(P.S. Palun mitte ajada tekstis kasutatud „valgustust“ segi vaimse valgustatuse või iseendast teadlikuks saamisega.)

[projekteerija]

Külmas kliimas peab olema lühema - pikema elektrikatkestuse puhuka plaan B e. siis puudega köetav ilma igasuguste elektrooniliste vidinatetea lihtbńe ja lolli ja häkkimiskindelkindel ahi-pliit jne.
Soome saabus üle pikema aja sahmakas külmemat õhumassi ja eks ta ole -20 allapoole külmade korral hakkab juhtuma. Ka artiliste oludega arvestavate süsteemide korral. Mitu tubdi pead vastu kui -30 C juures tundideks või päevadeks elekter kaob?
Lugu -40 C puhul küdeva ahju jõrval, kui elekter kadus....
https://yle.fi/a/74-20203343

[spl]

Ma ikka päris õnnelik, et mul puuahi Kunagi mõtlesin, et peaks mingi pisike genekas olema, mis seda soojust ära kasutaks. Aga mingit aurumasinat ei taha tuppa. Mõte läks "peltieri" (https://et.wikipedia.org/wiki/Peltier%27_element) poole. Mis oleks samottkivi peal ja nende peal omakorda metallkauss, kuhu väljast lund tuua. Teoorias peaks saama moblat laadida küll sellise masinaga, aga pole proovinud.

[spl]

Selle uudise valguses "kinnivara hinnad saavad vaid tõusta" ...jeah. Meil foorumis ei pea selgitama, kuidas laste arv ja kv seotud.

https://www.err.ee/1609906297/9092-registreeritud-sundi-mullu-sundis-550-last-vahem-kui-aasta-varem

[pop]

Ka artiliste oludega arvestavate süsteemide korral. Mitu tubdi pead vastu kui -30 C juures tundideks või päevadeks elekter kaob?
Lugu -40 C puhul küdeva ahju jõrval, kui elekter kadus....

Parafraseerides ammust nohureklaami - ma tean mida ta tunneb.
Juhtumisi just sel suvel lõhkusin oma veidi nö "naf-naf" tüüpi (just soojustuse mõttes) suvilas läbikulunud ahju-pliidi põrandani maha ja ehitasin (sisuliselt nullist) uuesti üles. Väga huvitav ja hariv kogemus, st millist kuumakindlat silikooni ja kuhu CO-tihenduseks panna, kuidas tulekambri luuki ja selle tõmmitsaid (et luuk välja ei kukuks ja oleks tihedalt) kinnitada, kui kõrgeks tulekamber ise planeerida (st optimaalne õhuvahe halgude ja pliidiplaadi vahel), kuidas freesida kivisse sooned tuharestide hoidmiseks (ja nii et neid tuhareste saaks ka vahetada, kui tulekambri luuk ja pliidiplaat lõplikult paigas), kuidas planeerida tõmme ja tsirkulatsioon ümber praeahju, kuidas jaotada pliidi kuumaplaadi raskus ja toed, kuidas paigaldada ahjusiseseid nö tellise-silded raudlattide peale (need mis pliidiplaadi servade alla jäävad), millisesse kujusse neid raudlatte painutada (raud ja savi paisuvad erinevalt), millistes kohtades kasutada savi ja kuumakindlade kiudude segu (sellesama kuumapaisumise erinevuse vähendamiseks ja savi "elastsuse" suurendamiseks) jne jne.
Ja põhiline töövahend ei olnud isegi mitte kellu vaid pigem hoopis kivikettaga relakas - et lõigata välja shamott-tellistest just vajaliku suuruse/kujuga "lego-klotsid" (ja lõikamist/tolmu on sellise töö korral palju, eriti kui pliit sisaldab ka praeahju). Ja kellu asemel on 100x parem kasutada õigele kujule painutatud väikest pahtlilabidat (millel nurgad relakaga natuke ümaraks lastud).

Aga tulemus oli õnneks suht sama mis selle mehe jutus, väljas oli -20 (mingi nädal tagasi vist), sees +20.

[is4]

Natu argipäeva https://www.delfi.ee/artikkel/120428408 ... vastu-maad

Kleebin siia vastuse sisulisema osa koos eelneva lausega: "Teadaolevalt ei olnud kuni tänase päevani rajal ühtki silti, mis oleks viidanud, et seesugune olukord võiks suusatajaid rajal oodata. Samuti kirjutati Terviseraja kodulehel, et Spordikeskus pidavat lund tooma juba eelmisel nädalal.

Tallinna Spordikeskuse Nõmme ja Mustamäe piirkonnajuhi Kristjan Nurmsalu sõnul said nad kukkumistest samuti sotsiaalmeedia vahendusel teada. Ta selgitas, et täna hommikul paigaldati tunnelisse hoiatavad sildid ning päeva jooksul kaeti tunneli läbipääs loodusliku lumega.

Nurmsalu sõnul on hea tava olnud see, et lund tunnelis oleva tee katmiseks on võetud kõrvalt metsa alt. „Aga nagu me täna teame, seal on must maa. Sellepärast ongi see natuke puudulik,“ märkis ta. Küll aga selgitas ta, et tunnel oli tema teada õnnetuse hetkel korralikult valgustatud."

Vabandame jne, ei hakanud kleepima.

Ma ei hakka isegi välja tooma punkt haaval, mis siin võsas - lihtsalt teadmiseks, et sellisel ajal elame, kus suhtumine selline.

P.S. Kes kus, ei pea just Tallinnas olema, aga eks oht varitseb igal pool.

[Majandushuviline]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120423292/inimeste-arv-kes-ei-kai-tool-kehva-vaimse-tervise-tottu-on-plahvatuslikult-kasvanud-olen-troobatud-mul-pole-enam-joudu
Kuni 24aastaste, vaimse tervise probleemi tõttu osaliselt või täielikult töövõimeta noorte hulk on võrreldes koroonaeelse ajaga kahekordistunud(!).

Enim puudutab see noori ja naisi.

Liberaalset mõtlemist, viker-lipu tunnustamist ja soosegadust näib USA naiste hulgas olevat meestest rohkem ja võib-olla on ka seos nende näitudega: Among Gen Z adults ages 18–24, 38 percent of women identify as atheist, agnostic or no faith—compared to 32 percent of men in the same age group. Even among teens (ages 13–17), the pattern holds: 28 percent of teen girls consider themselves religiously unaffiliated, versus 22 percent of teen boys.

Selle uudise valguses "kinnivara hinnad saavad vaid tõusta" ...jeah. Meil foorumis ei pea selgitama, kuidas laste arv ja kv seotud.
https://www.err.ee/1609906297/9092-registreeritud-sundi-mullu-sundis-550-last-vahem-kui-aasta-varem

Juttu karjääri tegemise vajadusest kuuleb ka ingliskeelse maailma naistelt, mis viib neilgi sarnase tulemuseni.

[spl]

Ma elame ikka tõesti lollidemaal. Enam pean ei mäleta seda Ülemiste aadressi, aga seal suured kontoripinnad. Ma ei tea, palju seal inimesi kokku on, aga kui veel IT sektoris aktiivne olin pidin sealsed kontorimaju mõned korrad külastama, juba siis oli parkimine seal ilmvõimatu. Nüüd kavatsetakse sinna parkimiskohtadele ehitada suur kontorihoone või oli isegi kaks maja ja siis sealsed autoga peaksid ka sinna kuhugi minema

test_612390838_1490156329784370_2439103488202824535_n - Copy.jpg (106.09 KiB) Viewed 206 times

[spl]

Lollidemaa vol 2

https://tartu.postimees.ee/8394128/poliitikute-kirgastumine-kallis-sopruse-sild-sai-nii-kitsas-et-kiirusepiiranguks-saab-30-kilomeetrit-tunnis

[Majandushuviline]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120423292/inimeste-arv-kes-ei-kai-tool-kehva-vaimse-tervise-tottu-on-plahvatuslikult-kasvanud-olen-troobatud-mul-pole-enam-joudu
Kuni 24aastaste, vaimse tervise probleemi tõttu osaliselt või täielikult töövõimeta noorte hulk on võrreldes koroonaeelse ajaga kahekordistunud(!).

Enim puudutab see noori ja naisi.

Liberaalset mõtlemist, viker-lipu tunnustamist ja soosegadust näib USA naiste hulgas olevat meestest rohkem ja võib-olla on ka seos nende näitudega: Among Gen Z adults ages 18–24, 38 percent of women identify as atheist, agnostic or no faith—compared to 32 percent of men in the same age group. Even among teens (ages 13–17), the pattern holds: 28 percent of teen girls consider themselves religiously unaffiliated, versus 22 percent of teen boys.

Näide kuidas vahest arvatakse vaimse tervise probleem olevat otseselt vaimne, pikemalt

[spl]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120428575/kui-mees-otsustab-siis-naine-sunnitab-venemaal-piiratakse-abordioigust-ja-survestatakse-naisi-lapsi-saama

---

Tegelikkuses meie katastroofilise demograafia valguses tuleks hakata mõtestama lastetusmaksu. Asi selles, et lapsevanemad peavad elus kordades rohkem kulutama ja nad ei suuda mingeid suuri sääste vanaduspõleveks koguda versus lasteta tegelased. Ehk lapsevanematel peaks olema tulumaksu või sotsiaalmaksu eelis ! PS see eelis kehtiks vaid lapsi kasvatavatele vanematele, ei kehtiks rongaemadele ega rongaisadele.

Kui midagi ei tehta, siis 10 aasta pärast võib osades piirkondades kv'le panna sildi, anname ära tasuta ja siis ka keegi ei taha. Ka meie getostuvad-mäed muutuvad sellisteks.

Teine asi on üürimajad noortele peredele, see ei pea olema tabu teema (kohe tuleb ilge hala arendajatelt, riik omavalitsus sekkub vabale turule jne. Lihtsalt tuima näoga tuleb seda hala ignoreerida). Minu vestlused noortega on olnud kõik seotud oma elamisega, kui oma elamist pole, ei taheta peret luua. Tallinnas ei suuda noored omale korterit osta, isegi kui Tallinna palgatase kõrgem kui mujal (üldse Harjumaal). Või kui suudetakse korter osta, on selle makse nii suur nende sissetulekust, et lapse ülalpidamiseks ei jää sealt midagi.

Kui nüüd riiklikult ei hakata tõesti midagi muutma ja kohe, siis 4-5 aasta pärast on juba liiga hilja. Ning pugeda vabanduse taha, et aga näete, seal sünnib ka vähe lapsi. F--the sake, me arendame oma riiki, meie elame oma elu, mida teised teevad on nende elu. Eesti nimel peab käima kogu poliitika!

[pop]

Kui nüüd riiklikult ei hakata tõesti midagi muutma ja kohe, siis 4-5 aasta pärast on juba liiga hilja.

Tegelikult see peakski olema igasuguse valitsuse mistahes poliitika edukuse peamine kriteerium, ja mitte mingisuguste BS-arengukavade pastakast väljaimemine (mõni ajakirjanik võiks nt AI abiga kokku korjata senised arengukavade unelmad, nende koostamise eelarved (st kulud), ja parematel juhtudel ka edukuse mõõdikud (kui sellised peaksid imekombel tõesti nendes sisalduma), ning võrrelda nende reaalset täitmist.

Ma olen märganud et ajakirjanike enamike küsimuste peale a la "mida olete ära teinud", hakkab iga poliitik nämmutama mingitest arengukavadest mis on justkui koostamisel või kooskõlastamisel või mõne muu "pöidlakeerutamise"-tegevuse aktiivses fookuses.

Ja ma ei saa aru ka Ene-Margit Tiidu seisukohast et "pole hullu, ei maksa nii tumedates värvides asja maalida, Eestis on ennegi olnud sündivuse langusi ..." (jne jne). Jah, oli küll, nt peale põhjasõda, aga siis püsisid ka nii Hiina kui aafrika kenasti omaenda perimeetri sees.

=====================
ja II samba osas ma pigem ei kommenteeri, seda on olnud juba piisavalt

[spl]

Ma olen märganud et ajakirjanike enamike küsimuste peale a la "mida olete ära teinud", hakkab iga poliitik nämmutama mingitest arengukavadest mis on justkui koostamisel või kooskõlastamisel või mõne muu "pöidlakeerutamise"-tegevuse aktiivses fookuses.

Vanemahüvitis oli tõesti suur asi, aga sellest jääb nüüd väheseks, et eestlaste iivet parandada. Rõhutan eestlaste, me ei pea teisi rahvusi päästma, nad piisavalt suured, et ennast ise päästa!

Lihtne asi, noored tahavad pere luua, kas tõesti keegi tahab oma väikese lapsega minna üürikorterisse, poole üürileandjad padu-debiilikud Eestis. Ei tohi seda , ei tohi teist. Noored tahavad oma elamist, see ei pea olema megasuur, aga siiski annab neile vajaliku stabiilsuse. Noored tahad tööle minna, siis viimasel ajal palgatakse noori aina vähem ! PS see pole avalik saladus, põhiline põhjendus vähe kogemusi või nad "liiguvad" ära. Üürimajad noortele peredele, tööle palkamisel maksudel soodustus jne. Ligi kohe karjuks raha pole raha pole: "lp Seltsimees Ligi, varsti pole ka enam eestlasi!" Me alati otsime põhjendusi, miks mitte teha päris asju - ERITI poliitikud

Lp. riik tehke noorte seas ükskord tõsine küsitlus ja mõistke noorte probleeme, lõpetage see töötegemise mängimine. Meid eestlasi varsti pole, kui selline tsirkus veel mõne aasta kestab.

Niipalju asju, mida annaks ära teha, küsimus on probleemi olemuse mõistmises. Kardan, et see jõuab siis kohale, kui juba liiga hilja.

---

Poliitikas ollakse juba pikemat aega täiesti ajusurnud. On mingi paukuvad klounid ja need ka kõik, mis meil on ... ja miljon "visooni" ning uuringut miljonite eest ja seda otseses mõttes.

[spl]

Nõmme ja Pirita maaomanik ma ei tahaks olla ... ega vist Tiskres ka asjad paremad pole.

https://majandus.postimees.ee/8393927/maaomanike-maksud-tousevad-taas

Sel aastal teeb maa- ja ruumiamet uue korralise hindamise, millega kerkivad taas maa väärtus ja ka maamaks, mis inimestel tasuda tuleb.

[spl]

Nagu kirjutasin, ma tahtmatult muutunud tuttavate noorte kv konsultandiks ja järjest saadetakse mulle linke, et mida arvan jne

Täiesti ulme Mustamäe vanades karpides küsitakse 3000 euri ruut (1 toalised) Noortel pole mingi võimalustki alustada pereelu.
Selliste korterite max hind oleks 60K ja seda ka väga suurte mööndustega. Aga mitte 90K...absurd, idiootne

[projekteerija]

Kui nüüd riiklikult ei hakata tõesti midagi muutma ja kohe, siis 4-5 aasta pärast on juba liiga hilja.

Tegelikult see peakski olema igasuguse valitsuse mistahes poliitika edukuse peamine kriteerium, ja mitte mingisuguste BS-arengukavade pastakast väljaimemine (mõni ajakirjanik võiks nt AI abiga kokku korjata senised arengukavade unelmad, nende koostamise eelarved (st kulud), ja parematel juhtudel ka edukuse mõõdikud (kui sellised peaksid imekombel tõesti nendes sisalduma), ning võrrelda nende reaalset täitmist.

Ma olen märganud et ajakirjanike enamike küsimuste peale a la "mida olete ära teinud", hakkab iga poliitik nämmutama mingitest arengukavadest mis on justkui koostamisel või kooskõlastamisel või mõne muu "pöidlakeerutamise"-tegevuse aktiivses fookuses.

Ja ma ei saa aru ka Ene-Margit Tiidu seisukohast et "pole hullu, ei maksa nii tumedates värvides asja maalida, Eestis on ennegi olnud sündivuse langusi ..." (jne jne). Jah, oli küll, nt peale põhjasõda, aga siis püsisid ka nii Hiina kui aafrika kenasti omaenda perimeetri sees.

=====================
ja II samba osas ma pigem ei kommenteeri, seda on olnud juba piisavalt

Sündivuse kiire langus on ka Soomes muutunud suureks elevandiks toas. Selles pealkirjas loodetakse, et suurpered päästavad või nende õlule langeb Soome sündivuskriisist päästmise koormis. Praktikas aga on sedasi, et tüüpiliseks suurperes on Pohjanmaa usklikest kogukondadest pärit inimesed...https://yle.fi/a/74-20191342
Artiklis tuuakse välja, et soomerootslastel on suurem sündivuskordaja kui soomlastel. Mis aga jääb artiklis (või veel selles ja järgmistes öeldakse alles üks karm tõde välja) peitub sisserändajate lastes. Ehk siis sama mis meil. Sisseränne nagu kasvatab rahvast aga sellest ei ole mingit kasu tulevikupensionimaksjate osas, kuna sisserännanud jäävad samuti niigi väheste pärismaiste sündinute õlule. Kusjuures matemaatiliselt puudujäägi võimenduskordajana. P.S. Suur osa artiklist on pühendatud Lõuna Koreale. Seal on veel suuremad probleemid ja kohati proovitakse selle võrdluse kaudu soomlasi lohutada. Kummaline, et ei tehta katsetki selgitada seda miks korealasd immigrantidega ei proovi tekkivat auku täita. Tunnevad liiga hästi demograafiat ja matemaatikat jne.?