kui mu mälu mind ei peta, siis juhusiku valiku korral peaks normaaljaotuse 5%-list tipuosa kohtama ca 60 kohtumise järel 100-st.
(kuskil oli selline ülesanne tööotsijate ankeetide seast valimise kohta, suurusjärk peaks olema selline). S.t. sealkandis valid välja selle, mis on senistest olnud parim, tõenäoliselt sellest paremat eriti enam ei tule.
küsimus vaid selles, et kus kohata seda juhuslikku valikut (ilmselt mitte ööklubis), aga alati saab korraldada ka vastupidises nihkes mittejuhusliku valiku (käsitööring vms.)
---
EDIT:
Valesti mäletasin. Tegelikult on nii.
Aktsiaseltsi nõukogu avaldab töökuulutuse uue tegevjuhi leidmiseks. Esialgselt laekub kokku 100 sooviavaldust koos vastava CV ja muude nõutavate taustadokumentidega. Nõukogu otsustab, et kõiki avaldusi pole võimalik suure töömahu tõttu läbi vaadata, otsustatakse tähelepanu pöörata vaid osale taotlustest. Milline on efektiivseim meetod sobiva inimese leidmiseks?
Sõltuvalt olukorrast võib kasutada nendest kolmest võimalusest ühte meetodit:
a) juhuslikult läbi vaadata 37% avaldustest ning jätkata avalduste juhuslikku läbi lugemist seni, kuni on leitud kandidaat, kes on eelnevatest parem; sellist valikuviisi loetakse kõige optimaalsemaks teeks leida parim kandidaat, kui ei teata, milline on kandideerijate üldine tase
b) kui leidub objektiivne hinnangukriteerium (näiteks kõik kandidaadid pidid sooritama teatud testi), siis esimene kandidaat, kes on omaduste headuselt vähemalt 95% parima hinde saanud kandidaadist, peaks selguma keskmiselt peale 17% juhuslikult valitud avalduse läbivaatamist.
c) valida juhuslikult välja viiendik (20%) avaldustest; tõenäosus, et niiviisi saadakse tööle üks viiest parimast kandidaadist on 0,68.
(0,68 oli see number, mis mulle meelde jäi, aga vales kontekstis)