Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 18 Jul 2022 22:37

Champagne läheb kallimaks, sest pole piisavalt klaaspudeleid. Eriti puudutavat see väiksemaid tootjaid. Õlletööstuses Saksamaal sama probleem, aga see lahendatakse plastpudelitega.
Plastpudelis champagne, nojah, see oleks küll lugu.
td
 
Posts: 18012
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 18 Jul 2022 23:17

#MGTOW
misasi on v a b b i n g - pigem te ei tahagi seda teada ....
aga kui uudishimu saab võitu, siis

https://www.youtube.com/watch?v=KIRmQPtz6Kc
td
 
Posts: 18012
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 19 Jul 2022 05:45

üsnagi kuulatav videointervjuu, märksõnadeks on stagflatsioon ehk 70-ndate refrään, jälgida kulla ja suurte kullakaevanduste hindu, et osta ning ka reised toorained, mis majanduslanguse saabudes muutuvad allahinnatuks. Nohh, kas nii läheb, jääb igaühe enda otsustada.
https://www.youtube.com/watch?v=xVjop--8Luk
td
 
Posts: 18012
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Jul 2022 23:12

See kraam, mida Venemaal suitsetatakse, peab olema õige kange !

https://www.yahoo.com/news/russia-says-losing-because-ukraine-104546288.html

Nearly five months into its senseless war against Ukraine, Russia has concocted a wild new explanation for why the Kremlin’s plans for a quick takeover fell apart so spectacularly—because Ukrainian troops were turned into superhuman killing machines during “secret experiments” in American-run biolabs, of course.
spl
Site Admin
 
Posts: 19688
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 20 Jul 2022 07:35

td wrote:#MGTOW
misasi on v a b b i n g - pigem te ei tahagi seda teada ....
aga kui uudishimu saab võitu, siis

https://www.youtube.com/watch?v=KIRmQPtz6Kc


See on nõidus, witchcraft.
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 20 Jul 2022 08:44

hh wrote:
td wrote:#MGTOW
misasi on v a b b i n g - pigem te ei tahagi seda teada ....
aga kui uudishimu saab võitu, siis

https://www.youtube.com/watch?v=KIRmQPtz6Kc


See on nõidus, witchcraft.


Kommentaar. Aga NÕIDUS on liikumas ametlikku peavoolu. Juba mõnda aega on see kunstis jälgitav. Üldiselt mida kunstnikud ees teevad, seda üha kiiremini teevad järele massid. Ka kunstiteaduses on okultistlike kunstinähtuste analüüs juba täitsa aktsepteeritav asi, konverentsid sel teemal. Siiani hoidis Piibli au sees hoidmine sellise jama allasurutuna. Tänane uudisvoog: näitus "'Post-Human Narratives—In the Name of Scientific Witchery'" (tlk: TEADUSLIKU NÕIDUSE NIMEL), prrr -- link siin, aga pole mõtet vaadata (arstiriides naine nõiub puuslikku):

https://www.eventbrite.com/e/post-human ... rm=listing

Siin mustanahalise prohveti kommentaar td alg-postituse teemal -- nõiduse ja voooodoooo eri vormid on laienemas, need inimesed on teel hukatusse (ka ühiskond laiemalt, kus sellist asja kiidetakse, on teel hukatusse)...
https://youtu.be/QjBSQ4eLB1s?t=429
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 20 Jul 2022 09:12

Kersna skandaali jahmatav tahk: ministeerium ostis Eesti koolidele müügilt kõrvaldatud kiirteste

https://forte.delfi.ee/artikkel/1200384 ... -kiirteste

Vähe sellest, et haridus- ja teadusministeerium ostis möödunud aastal miljonite eurode eest koolide tarvis kiirteste riigihangete normide vastu räigelt eksides – nüüd on ilmnenud, et suure kiirustamise tagajärjel saadi oma teadmata asjaoludel väljavalitud ettevõttelt testid, mis olid tegelikult saanud külge märke „müügilt kõrvaldatud“.

„Jah, terviseamet algatas Selfdiagnostics OÜ osas järelevalvemenetluse seoses koolides testimisel kasutatud COVID-19 antigeeni kiirtestidega. Järelevalvemenetluse käigus tehti meditsiiniseadmete andmebaasis seadme juurde vastav märkus,“ kõlab terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Piret Põikliku tõdemus vastuseks Forte järelepärimisele.
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 20 Jul 2022 10:12

There are also very strong indications Germany will be joining BRICS which could very well lead to the total collapse of the ... jne

See üks lause ja veelkord teemal, kuidas BRICS kogub tuure. Segased tunded. Et mis toimub?

https://youtu.be/xm3Xf4-hZ9o?t=175
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby neto » 20 Jul 2022 16:53

hh wrote:There are also very strong indications Germany will be joining BRICS which could very well lead to the total collapse of the ... jne

Mine neid hulle tea. Mul siin Saksas köögiraadiost tuleb pidevalt nutulaulu, et kohe on vaja lõpetada Venemaa vastased sanktsioonid, sest Saksamaa kahju on suurem jne. https://www.err.ee/1608662374/saksimaa- ... -kulmutama
Eile sõitsin veidi Harzist lõunas Kyffhäuseri kandis ringi https://en.wikipedia.org/wiki/Kyffh%C3%A4user_Monument ja otsisin katlale uut kondensaatpumpa. Vist igas väikekohas olid ilusasti olemas Marxi, Engelsi ja Zetkini tänavad, seega mentaalselt sakslased sinna BRICSi kampa täitsa sobiksid. BRICSD? Või hoopis DBRICS?

Istun täna toas, välja ei plaani minna. Seal hetkel +37, sees esialgu ´+26. Korduvalt olen mõelnud, et veidi umbne ju, teeks akna lahti, aga ilmselt ei oleks see hea mõte. Õnneks oli öösel + 16 ja loodetavasti saab ka täna korralikult õhutada.

Eile seal Barbarossa monumendi kandis käisin Kyffhäuseri Termides https://www.kyffhaeuser-therme.de/ ujumas. Mu lemmikujula Nordhausenis on suvepausil ja läheduses palju valikuid pole, et oma norm ära ujuda. Selgus, et seal on soolabasseinis 25 meetrised rajad. Päris naljakas kogemus ujudes - jalad tahtsid kogu aeg üles kerkida. Muidu oli igati vahva ja mõnus.
Last edited by neto on 20 Jul 2022 17:28, edited 1 time in total.
neto
 
Posts: 634
Joined: 26 Mar 2009 13:10

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jul 2022 17:24

Meil on siin ka nüüd kaks päeva ligi 30 kraadi sooja, päike paistab läbi vine. Istun toas, loen ja kirjutan raamatut. Praegu on käsil peatükk teaduslikust meetodist. Selleks ostsin raamatu:
https://www.adlibris.com/se/bok/scienti ... 1107666726

Võibolla kunagi postitan selle peatüki pikemalt, aga tänane ahhaa-moment:

See oli Thomas Kuhn, kes tõi aastal 1970 meile laiemasse käibesse sõna paradigma (väide ajakirjas Scientific American aastast 1991). Algses kirjutises kasutas ta seda sõna 21 erinevas tähenduses tekitades sellega segadust. Vastuseks kriitikutele piirdus ta hiljem kahe põhidefinitsiooniga:
= Paradigm is exemplar of a past scientific success.
= Paradigm is broad common ground and disciplinary matrix that unites particular groups of scientists at particular times.

aga ta on öelnud ka:
= A paradigm is a strong network of commitments – conceptual, theorethical, instrumental, and methodological.
td
 
Posts: 18012
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jul 2022 17:41

Aga ikka tahan teid kiusata kuumal päeval, et teie pea läheks veel soojemaks. :twisted:
===============================================================================

Põhjus, miks teaduslikku meetodit respekteeritakse, on see, et ta ületab inimgruppide piire, olgu need siis tekkinud poliitilisel, kultuurilisel, religioossel või mõnel muul alusel. Teadus toetub neljale sambale:
• ratsionaalsus (rationality)
• tõde (truth)
• objektiivsus (objectivity)
• realism (realism)
Teadus sarnaneb selles osas argimõistusega (common sense), kuid on sellest ka erinev oma täpsuse taotluse poolest. Sageli on teadusliku meetodi tulemused üllatavad ja lausa vastuolus argimõistuse tõekspidamistega.


Ratsionaalsus
Ratsionaalsus (rationality) iseloomustab veendumust (belief) B, mille aluseks on põhjendus (reason) R, mis rajaneb teatud usaldusväärsusel (confidence) C meetodi (method) M suhtes. Esimest järku veendumusele B järgnevad madalamat järku veendumused R, C, M ja P osas. Võib esineda ka konkureerivaid veendumusi (B1, B2 jne.), mille põhjendused on nõrgemad.
Pahatihti pole aga R, C ja M kättesaadavad, sellistel juhtudel on kasutusel alternatiiv: mul on veendumus B, mis põhineb eeldusel (presupposition) P. (vt. Gauch'i raamatust ptk. 5)

Veendumusele peavad järgneva vastavad teod (action) A. Kui teod ei ole nendega vastavuses, on tegemist ebasiiruse (insincerity) ja silmakirjalikkusega (hypocrisy) ning vastav tegu on seega reaalsust eirav. Põhjenduse vastandiks antud kontekstis on emotsioonid ehk kirg (passion) – selline inimene soovib vältida ratsionaalsust, sest see ei meeldi talle.


Tõde
Parafraseerides Aristoteles't: tõde (truth) on väide (statement), mis vastab tegelikkusele (reality). See definitsioon lähtub tõe vastavusteooriast (correspondence theory of truth). Väitele võib omakorda lisada usaldusväärsuse hinnangu (level of confidence), näiteks: "95 %-lise tõenäosusega jääb mõõtetulemus vahemikku 114 ± 3 grammi".
• Tõde sisaldava väite kujunemine on ühesuunaline, s.t. reaalsus määrab ära väite, mitte vastupidi.
• Inimene ise ei kanna tõde, kuid tema esitatud väide võib olla tõene.
• Tõde ei sõltu sellest, kes seda välja ütleb.

Käibel on ka alternatiivseid lähenemisi:
• tõde on väide, mis on kooskõlas kehtivate veendumustega (coherence theory of truth): oht, et rahulolu kooskõlaga piirab edasisi tõeotsinguid
• tõde on see, mis praktikas töötab (pragmatic theory of truth): oht, et praktilise ülesande täitmine piirab edasisi tõeotsinguid.
• tõde ei saa inimene mitte kunagi teada (mystification theory of truth): oht, et lootusetuna näivas olukorras loobutakse edasistest tõeotsingutest; see väide ei saa olla universaalne ning seega kuulub "halva filosoofia" valdkonda, sest ka lihtne asi, mida täpselt tead (näiteks: sõid hommikul kaeraputru), võib teiste jaoks olla müstifikatsioon – nad ei tea, kas see esitatud väide on õige või vale.

Efektiivse meetodi leidmine tõe väljaselgitamiseks võib olla suur väljakutse. Seejuures on ka väga oluline õige hüpoteesi püstitamine. Nii näiteks hüpotees, et "süsiniku aatom sisaldab 10 prootonit", on vormiliselt korrektne kui püüd selgitada välja tõde, kuid tänases päevas sisuliselt mõttetu, sest seniste kogemuste alusel on juba ette teada, et katsed seda väidet ei kinnitaks.


Objektiivsus
Objektiivsus (objectivity) on tõlgendatav kahte moodi:
• Objekti tasemel ehk kui objektiivne veendumus (objective belief), objektiivne teadmine (objective knowledge) või objektiivne tõde (objective truth), mis ei sõltu inimeste poliitilistest, kultuurilistest, religioossetest jms. erinevustest ning tekkib mõttetegevusel, mis on potentsiaalselt jõukohane enamusele inimestest ning seega üksmeele saavutamine arusaamades on võimalik.
• Subjekti tasemel ehk kui teatud isikuomadus, mille puhul inimene püüab jätta kõrvale oma eelarvamused ja soovid, et jõuda lähemale faktidele ja tõele. Objektiivne teadmine peab arenema inimeses endas. Seetõttu peaksid teadlased rääkima oma tegemistest teistele arusaadavas keeles. Selleks, et objektiivne arutelu oleks jätkusuutlik, peab ühiskond seda toetama. Objektiivsete teadmiste levitamine annab teadusele ka lustaka sotsiaalse aspekti.
Need kaks suunda peavad olema tasakaalus. Ühe (s.t. objekti või subjekti) eelistamine teisele võib viia välja absurdini.


Realism
Füüsilises maailmas (physical world) on olemas nii inimeste mõtted (human thoughts) kui ka sellest sõltumatult eksisteerivad füüsilised objektid (physical objects). Inimese mõtete toel muutub see füüsiline maailm usaldusväärselt tajutavaks ja ka sisuliselt arusaadavaks. Teaduslik realism (scientific realism) väidab, et teaduslik meetod (scientific method) annab ratsionaalse ligipääsu füüsilisele reaalsusele (physical reality) tootes sellega juurde objektiivset teadmist (objective knowledge). Realistlikud veendumused (realistic beliefs) vastavad reaalsusele (reality).

Reaalsusel ei ole vaheastmeid – objekt kas on või teda pole. Üks väike viljatera võib olla samamoodi reaalne nagu ka kogu Universum. Teadlased võivad olla üksmeelel selle viljatera (või Universumi) reaalsuse osas, kuid nad võivad jääda erimeelseks tema eksistentsi mõtte osas.

Realismi vastand on antirealism (antirealism). Sellel on mitu suunda:
• idealism (idealism): füüsiline maailm on vaid mõttetegevuse poolt loodud idee
• konstruktivism (constructivism): füüsiline maailm konstrueeritakse meie tajude poolt
• instrumentalism (instrumentalism): füüsiline maailm ei oma tähtsust, sest see on asendatud meile kasulike mõtetega sellest
• skeptitsism (skepticism): füüsiline maailm on küll reaalselt olemas, kuid me ei saa sellest mitte kunagi usaldusväärseid teadmisi
• relativism (relativism): igalühel meist on oma arusaam füüsilisest maailmast, universaalne objektiivne teadmus pole võimalik

====================================================
Teadusliku meetodi ajalugu
Missugused peavad olema teadusliku meetodi sisendid, et saaks sündida teaduslik järeldus? Praeguste arusaamade järgi on nendeks eeldused (presuppositions), tõendus (evidence) ja loogika (logic). Läbi ajaloo on olnud erinevaid koolkondi:
• Sokrates ei jätnud ise maha kirjalikke teoseid, kuid tal oli kombeks irooniliste (s.t. teadmatust teesklevate) küsimuste, elenktika (s.t. vastaspoole väidetes vasturääkivuste leidmise) ning maieutika (s.t. mõtete "sünnitusabi") vormis oma õpilasi juhatada uutele ideedele.
• Sokratese õpilane Platon arvas, et inimeses endas on kõik teadmised olemas, kuid need on vaja sealt kätte saada anamneesi (s.t. "meenutuse" ehk suunatud küsitluse) teel. Lihtsustatult võiks teda paigutada ratsionalistide (rationalist) sekka, kes rõhutasid põhjenduse ja loogika tähtsust (René Descartes, Gottfried Leibniz jt.).
• Aristoteles lõi klassikalise loogika, kasutas geomeetrias deduktsiooni ning loodusvaatlustel induktsiooni, kuid ta ei osanud neid kombineerida, ka eksperiment ei kuulunud tema ampluaasse. Ta lükkas kõrvale oma õpetaja Platoni õpetuse sisemistest teadmistest ning pidas tähtsamaks kogemust. Seega, vaatluste alal võiks teda lisada empiristide (empiricist) hulka, kes pidasid esmatähtsaks meeltetaju, kogemuslikku tõendust (John Locke, George Berkeley jt.).
• Nö. murelikud skeptikud (worried skeptics) kartsid valesid eeldusi ja hoidusid lõplike tõdede kulutamisest (Pyrrhon, S e x t u s Empiricus). Nende pärand taasavastati 16. sajandil.
• Aurelius Augustinus oli mõjukas kristlik õpetlane 4. sajandist, kes väitis, et tõde on objektiivne ja levitatav ning uus teadmus saabub inimestele jumaliku valgustuse abil. Seega vaidles ta vastu skeptikutele ja relativistidele. Tema õpetus mõjutas ühiskonda üle 1000 aasta.
• 13. sajand oli teadusliku meetodi arengus hüppeline, sest Euroopas avastati uuesti Aristotelese pärand, mida arendati edasi uute kontseptsioonidega: eksperiment (Robert Grosseteste, Roger Bacon), usaldusväärse teooria kriteeriumid (William of Ockham), eeldused ja argimõistus (Albertus Magnus).
• Nö. enesekindlad skeptikud (confident skeptics) kritiseerisid oma töödes empiriste ja ratsionaliste, nad lähtusid argimõistusest (nimetus sensus communis pärines Cicero'lt) ja püüdsid seda rakendada teadusesse ilma detailidesse liigselt süvenemata (Isaac Newton, Thomas Reid jt.).
• Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika elemendid loodi 17. ja 18. sajandil (Blaise Pascal, Jacob Bernouilli, Thomas Bayes jt.)
Uuspositivistid (logical empiricists, neopositivists) ühendasid 20. sajandi esimesel poolel empirismi sensoorse taju ja ratsionalismi loogika lootes samal ajal hoida teadus puhtana liigsetest eeldustest ja filosoofilistest spekulatsioonidest (Rudolf Carnap, Carl Gustav Hempel jt.). Nad said mõjutusi ka David Hume ideedest, kes väitis, et teadvus koosneb muljetest ja ideedel on piirid. See lähenemine jõudis tupikusse 20. sajandi teisel poolel, sest oli eemaldunud argimõistusest ja inimlikust mõõtmest liiga kaugele.
td
 
Posts: 18012
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 20 Jul 2022 20:21

td wrote:Aga ikka tahan teid kiusata kuumal päeval, et teie pea läheks veel soojemaks. :twisted:
===============================================================================

Põhjus, miks teaduslikku meetodit respekteeritakse, on see, et ta ületab inimgruppide piire, olgu need siis tekkinud poliitilisel, kultuurilisel, religioossel või mõnel muul alusel. Teadus toetub neljale sambale:
• ratsionaalsus (rationality)
• tõde (truth)
• objektiivsus (objectivity)
• realism (realism)
Teadus sarnaneb selles osas argimõistusega (common sense), kuid on sellest ka erinev oma täpsuse taotluse poolest. Sageli on teadusliku meetodi tulemused üllatavad ja lausa vastuolus argimõistuse tõekspidamistega.


Ratsionaalsus
Ratsionaalsus (rationality) iseloomustab veendumust (belief) B, mille aluseks on põhjendus (reason) R, mis rajaneb teatud usaldusväärsusel (confidence) C meetodi (method) M suhtes. Esimest järku veendumusele B järgnevad madalamat järku veendumused R, C, M ja P osas. Võib esineda ka konkureerivaid veendumusi (B1, B2 jne.), mille põhjendused on nõrgemad.
Pahatihti pole aga R, C ja M kättesaadavad, sellistel juhtudel on kasutusel alternatiiv: mul on veendumus B, mis põhineb eeldusel (presupposition) P. (vt. Gauch'i raamatust ptk. 5)

Veendumusele peavad järgneva vastavad teod (action) A. Kui teod ei ole nendega vastavuses, on tegemist ebasiiruse (insincerity) ja silmakirjalikkusega (hypocrisy) ning vastav tegu on seega reaalsust eirav. Põhjenduse vastandiks antud kontekstis on emotsioonid ehk kirg (passion) – selline inimene soovib vältida ratsionaalsust, sest see ei meeldi talle.


Tõde
Parafraseerides Aristoteles't: tõde (truth) on väide (statement), mis vastab tegelikkusele (reality). See definitsioon lähtub tõe vastavusteooriast (correspondence theory of truth). Väitele võib omakorda lisada usaldusväärsuse hinnangu (level of confidence), näiteks: "95 %-lise tõenäosusega jääb mõõtetulemus vahemikku 114 ± 3 grammi".
• Tõde sisaldava väite kujunemine on ühesuunaline, s.t. reaalsus määrab ära väite, mitte vastupidi.
• Inimene ise ei kanna tõde, kuid tema esitatud väide võib olla tõene.
• Tõde ei sõltu sellest, kes seda välja ütleb.

Käibel on ka alternatiivseid lähenemisi:
• tõde on väide, mis on kooskõlas kehtivate veendumustega (coherence theory of truth): oht, et rahulolu kooskõlaga piirab edasisi tõeotsinguid
• tõde on see, mis praktikas töötab (pragmatic theory of truth): oht, et praktilise ülesande täitmine piirab edasisi tõeotsinguid.
• tõde ei saa inimene mitte kunagi teada (mystification theory of truth): oht, et lootusetuna näivas olukorras loobutakse edasistest tõeotsingutest; see väide ei saa olla universaalne ning seega kuulub "halva filosoofia" valdkonda, sest ka lihtne asi, mida täpselt tead (näiteks: sõid hommikul kaeraputru), võib teiste jaoks olla müstifikatsioon – nad ei tea, kas see esitatud väide on õige või vale.

Efektiivse meetodi leidmine tõe väljaselgitamiseks võib olla suur väljakutse. Seejuures on ka väga oluline õige hüpoteesi püstitamine. Nii näiteks hüpotees, et "süsiniku aatom sisaldab 10 prootonit", on vormiliselt korrektne kui püüd selgitada välja tõde, kuid tänases päevas sisuliselt mõttetu, sest seniste kogemuste alusel on juba ette teada, et katsed seda väidet ei kinnitaks.


Objektiivsus
Objektiivsus (objectivity) on tõlgendatav kahte moodi:
• Objekti tasemel ehk kui objektiivne veendumus (objective belief), objektiivne teadmine (objective knowledge) või objektiivne tõde (objective truth), mis ei sõltu inimeste poliitilistest, kultuurilistest, religioossetest jms. erinevustest ning tekkib mõttetegevusel, mis on potentsiaalselt jõukohane enamusele inimestest ning seega üksmeele saavutamine arusaamades on võimalik.
• Subjekti tasemel ehk kui teatud isikuomadus, mille puhul inimene püüab jätta kõrvale oma eelarvamused ja soovid, et jõuda lähemale faktidele ja tõele. Objektiivne teadmine peab arenema inimeses endas. Seetõttu peaksid teadlased rääkima oma tegemistest teistele arusaadavas keeles. Selleks, et objektiivne arutelu oleks jätkusuutlik, peab ühiskond seda toetama. Objektiivsete teadmiste levitamine annab teadusele ka lustaka sotsiaalse aspekti.
Need kaks suunda peavad olema tasakaalus. Ühe (s.t. objekti või subjekti) eelistamine teisele võib viia välja absurdini.


Realism
Füüsilises maailmas (physical world) on olemas nii inimeste mõtted (human thoughts) kui ka sellest sõltumatult eksisteerivad füüsilised objektid (physical objects). Inimese mõtete toel muutub see füüsiline maailm usaldusväärselt tajutavaks ja ka sisuliselt arusaadavaks. Teaduslik realism (scientific realism) väidab, et teaduslik meetod (scientific method) annab ratsionaalse ligipääsu füüsilisele reaalsusele (physical reality) tootes sellega juurde objektiivset teadmist (objective knowledge). Realistlikud veendumused (realistic beliefs) vastavad reaalsusele (reality).

Reaalsusel ei ole vaheastmeid – objekt kas on või teda pole. Üks väike viljatera võib olla samamoodi reaalne nagu ka kogu Universum. Teadlased võivad olla üksmeelel selle viljatera (või Universumi) reaalsuse osas, kuid nad võivad jääda erimeelseks tema eksistentsi mõtte osas.

Realismi vastand on antirealism (antirealism). Sellel on mitu suunda:
• idealism (idealism): füüsiline maailm on vaid mõttetegevuse poolt loodud idee
• konstruktivism (constructivism): füüsiline maailm konstrueeritakse meie tajude poolt
• instrumentalism (instrumentalism): füüsiline maailm ei oma tähtsust, sest see on asendatud meile kasulike mõtetega sellest
• skeptitsism (skepticism): füüsiline maailm on küll reaalselt olemas, kuid me ei saa sellest mitte kunagi usaldusväärseid teadmisi
• relativism (relativism): igalühel meist on oma arusaam füüsilisest maailmast, universaalne objektiivne teadmus pole võimalik

====================================================
Teadusliku meetodi ajalugu
Missugused peavad olema teadusliku meetodi sisendid, et saaks sündida teaduslik järeldus? Praeguste arusaamade järgi on nendeks eeldused (presuppositions), tõendus (evidence) ja loogika (logic). Läbi ajaloo on olnud erinevaid koolkondi:
• Sokrates ei jätnud ise maha kirjalikke teoseid, kuid tal oli kombeks irooniliste (s.t. teadmatust teesklevate) küsimuste, elenktika (s.t. vastaspoole väidetes vasturääkivuste leidmise) ning maieutika (s.t. mõtete "sünnitusabi") vormis oma õpilasi juhatada uutele ideedele.
• Sokratese õpilane Platon arvas, et inimeses endas on kõik teadmised olemas, kuid need on vaja sealt kätte saada anamneesi (s.t. suunatud küsitluse) teel. Lihtsustatult võiks teda paigutada ratsionalistide (rationalist) sekka, kes rõhutasid põhjenduse ja loogika tähtsust (René Descartes, Gottfried Leibniz jt.).
• Aristoteles lõi klassikalise loogika, kasutas geomeetrias deduktsiooni ning loodusvaatlustel induktsiooni, kuid ta ei osanud neid kombineerida, ka eksperiment ei kuulunud tema ampluaasse. Ta lükkas kõrvale oma õpetaja Platoni õpetuse sisemistest teadmistest ning pidas tähtsamaks kogemust. Seega, vaatluste alal võiks teda lisada empiristide (empiricist) hulka, kes pidasid esmatähtsaks meeltetaju, kogemuslikku tõendust (John Locke, George Berkeley jt.).
• Nö. murelikud skeptikud (worried skeptics) kartsid valesid eeldusi ja hoidusid lõplike tõdede kulutamisest (Pyrrhon, S e x t u s Empiricus). Nende pärand taasavastati 16. sajandil.
• Aurelius Augustinus oli mõjukas kristlik õpetlane 4. sajandist, kes väitis, et tõde on objektiivne ja levitatav ning uus teadmus saabub inimestele jumaliku valgustuse abil. Seega vaidles ta vastu skeptikutele ja relativistidele. Tema õpetus mõjutas ühiskonda üle 1000 aasta.
• 13. sajand oli teadusliku meetodi arengus hüppeline, sest Euroopas avastati uuesti Aristotelese pärand, mida arendati edasi uute kontseptsioonidega: eksperiment (Robert Grosseteste, Roger Bacon), usaldusväärse teooria kriteeriumid (William of Ockham), eeldused ja argimõistus (Albertus Magnus).
• Nö. enesekindlad skeptikud (confident skeptics) kritiseerisid oma töödes empiriste ja ratsionaliste, nad lähtusid argimõistusest (nimetus sensus communis pärines Cicero'lt) ja püüdsid seda rakendada teadusesse ilma detailidesse liigselt süvenemata (Isaac Newton, Thomas Reid jt.).
• Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika elemendid loodi 17. ja 18. sajandil (Blaise Pascal, Jacob Bernouilli, Thomas Bayes jt.)
Uuspositivistid (logical empiricists, neopositivists) ühendasid 20. sajandi esimesel poolel empirismi sensoorse taju ja ratsionalismi loogika lootes samal ajal hoida teadus puhtana liigsetest eeldustest ja filosoofilistest spekulatsioonidest (Rudolf Carnap, Carl Gustav Hempel jt.). Nad said mõjutusi ka David Hume ideedest, kes väitis, et teadvus koosneb muljetest ja ideedel on piirid. See lähenemine jõudis tupikusse 20. sajandi teisel poolel, sest oli eemaldunud argimõistusest ja inimlikust mõõtmest liiga kaugele.


Võta sõõm reaalset reaalsust- jahutab maha https://www.youtube.com/watch?v=5IOrLNG80Xg
(see "teaduslik meetod", mis kahjuks sinu poolt tsiteeritud toreda raamatu teadusliku meetodi ajaloo nimistusse ei mahu, kuid sellele vaatamata see meetod oli olemas ca 14 000 aastat enne lugupeetud Sokratest, veelgi enam Sokrates on selle (teadusliku)meetodi vaieldamatu meister : )
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 20 Jul 2022 20:48

Uus, tõsine sõjalis-strateegiline liit Venemaa ja Iraani vahel on sündinud.
Venemaa, Türgi ja Iraan - see on uus geopoliitiline liit. Väga tõsine muutus maailma geopoliitilises struktuuris!
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 20 Jul 2022 20:52

hh wrote:Uus, tõsine sõjalis-strateegiline liit Venemaa ja Iraani vahel on sündinud.
Venemaa, Türgi ja Iraan - see on uus geopoliitiline liit. Väga tõsine muutus maailma geopoliitilises struktuuris!


https://www.jihadwatch.org/wp-content/u ... ogan74.jpg
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jul 2022 21:47

teretere wrote:Võta sõõm reaalset reaalsust- jahutab maha https://www.youtube.com/watch?v=5IOrLNG80Xg
(see "teaduslik meetod", mis kahjuks sinu poolt tsiteeritud toreda raamatu teadusliku meetodi ajaloo nimistusse ei mahu, kuid sellele vaatamata see meetod oli olemas ca 14 000 aastat enne lugupeetud Sokratest, veelgi enam Sokrates on selle (teadusliku)meetodi vaieldamatu meister : )

Noh eks ma võtangi seda raamatut natuke huumoriga, aga see ongi vist parim, mis on sellel alal saadaval ...
Kuna pärinen lääne meditsiini taustast, siis ei saa üle võtta muid filosoofiaid ja pean leppima sellega, mis töötab selles kontekstis täna ja siin. Kahjuks ei ole ka võrdlusmoment võimalik, sest see viib ju jälle selle paganama teadusliku meetodi juurde. (aga vahel mulle tundub tõesti, et tõenäosusteooria on saatanast, Jumal otsustab ise, kas sündmus juhtub juba esimesel korral või peab ootama näiteks 100 aastat; pealegi, sõltumatud sündmused on ju abstraktsioon ehk olukorra (lubamatu) lihtsustamine).

Mul järgmine operatsioon on 4. augustil. Siiani on lääne meditsiinist siiski rohkem abi olnud kui sinu guru targutustest. :P
td
 
Posts: 18012
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jul 2022 21:50

hh wrote:Uus, tõsine sõjalis-strateegiline liit Venemaa ja Iraani vahel on sündinud.
Venemaa, Türgi ja Iraan - see on uus geopoliitiline liit. Väga tõsine muutus maailma geopoliitilises struktuuris!

Iraani ei tasu alahinnata. Kunagi lugesin, kuidas nende poliitikud/diplomaadid vastasid USA väidetele. Selles oli filosoofilist tarkust ja retoorikat.
td
 
Posts: 18012
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 20 Jul 2022 22:30

td wrote:
teretere wrote:Võta sõõm reaalset reaalsust- jahutab maha https://www.youtube.com/watch?v=5IOrLNG80Xg
(see "teaduslik meetod", mis kahjuks sinu poolt tsiteeritud toreda raamatu teadusliku meetodi ajaloo nimistusse ei mahu, kuid sellele vaatamata see meetod oli olemas ca 14 000 aastat enne lugupeetud Sokratest, veelgi enam Sokrates on selle (teadusliku)meetodi vaieldamatu meister : )

Noh eks ma võtangi seda raamatut natuke huumoriga, aga see ongi vist parim, mis on sellel alal saadaval ...
Kuna pärinen lääne meditsiini taustast, siis ei saa üle võtta muid filosoofiaid ja pean leppima sellega, mis töötab selles kontekstis täna ja siin. Kahjuks ei ole ka võrdlusmoment võimalik, sest see viib ju jälle selle paganama teadusliku meetodi juurde. (aga vahel mulle tundub tõesti, et tõenäosusteooria on saatanast, Jumal otsustab ise, kas sündmus juhtub juba esimesel korral või peab ootama näiteks 100 aastat; pealegi, sõltumatud sündmused on ju abstraktsioon ehk olukorra (lubamatu) lihtsustamine).

Mul järgmine operatsioon on 4. augustil. Siiani on lääne meditsiinist siiski rohkem abi olnud kui sinu guru targutustest. :P


Kes teab :)
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jul 2022 22:36

No nii, järgmine peatükk raamatust, mida loen (lühendatult ja veidi parafraseeritult). Tekst vajab hiljem redigeerimist, see on väga esialgne versioon (tavaliselt loen korduvalt teksti üle mitme kuu jooksul, mitmenädalaste intervallidega)


=====================
TEADUSE NELI HÄDA

Tõde on alati petlik
Karl Popper seadis põhikiriteeriumiks, mis eristab teadust mitteteadusest, selle falsifitseeritavuse ehk kummutatavuse (falsifiability) – erinevalt teadusliku väite ümberlükkamatusest (irrefutability), mida peeti varem hea teaduse kriteeriumiks. Seetõttu parim, mida teadus saab teha, on esitada hulgaliselt hüpoteese ning vasturääkivate andmete ilmnemisel need hüpoteesid kõrvale jätta ja "ellujäänud" väiteid ettevaatlikult omaks võtta. Seega, ta esitas teaduse uue definitsiooni, mille hinnaks oli teaduse eraldamine tõest.

Vaatlust ei saa lahutada teooriast
= Igasugune vaatlus eeldab mingit eelnevat oletust ehk hüpoteesi. Ei ole võimalik lihtsalt teaduslikult vaadelda ilma eelneva ideeta.
= Ei ole mõtet vaatluse teel saadud faktil, kui selle taga puudub mingi teooria ehk kontekst (nt. pH-meetri näit 6,42 iseenesest ei tähenda midagi).
= Samade vaatlusandmete pealt saab pakkuda välja erinevaid teooriaid. Sobiliku teooria väljavalimine toob endaga kaasa kompromisse ja subjektiivsust. Seetõttu Imre Lakatos leidis, et lisaks ümberlükkamatuse kriteeriumile ei saa teadus toetuda ka falsifitseeritavuse kriteeriumile (s.t. see tühistas Popperi uue definitsiooni teadusest).

Paradigmad ei ole võrreldavad
See oli Thomas Kuhn, kes tõi meile laiemasse käibesse sõna paradigma. Algses kirjutises kasutas ta seda sõna 21 erinevas tähendudes tekitades sellega palju segadust. Vastuseks kriitikutele piirdus ta hiljem kahe definitsiooniga:
= paradigma esindab varasemat teaduslikku edenemist ("paradigm is exemplar of a past scientific success")
= paradigma on ühine laiapõhjaline korrastatud alusraamistik, mis ühendab teatud gruppe teadlasi teatud aegadel ("paradigm is broad common ground and disciplinary matrix that unites particular groups of scientists at particular times")
Isoleeritult pole teaduslikel ideedel selget tähendust ega ka mitte tõenduslikku tuge, see tekkib paradigmade kogumi abil. Näiteks väide "Maa tiirleb ümber Päikese" vajab mõistmiseks aja ja ruumi mõistet, lisaks ka gravitatsiooni ning liikumist kirjeldavat teooriat, väite tõendamiseks tuleb aga peale palja silma kasutada ka mitmesuguseid instrumente ning teaduslikku meetodit, et seda võrrelda erinevate konkureerivate väidetega. Neid komponente ei saa üksikult suurest puntrast lahti harutada. Seetõttu ei olegi revolutsiooniliste teadussaavutuste tulemusena tekkinud uued paradigmad varasematega võrreldavad, isegi neis kasutatavatel sarnastel sõnadel võib olla erinev sisu, näiteks Aristotelese teooria liikumisest erineb Newtoni omast ja viimane omakorda Einsteini omast. Kuhn põrutas, et teadus on aratsionaalne (arational), st. teadus ei saa põhineda loogilisel põhjendusel ning ei ole seega ei ratsionaalne (s.t. loogiline) ega isegi mitte irratsionaalne (s.t. ebaloogiline), mis on veelgi suurem rünnak ratsionaalsuse kui teaduse ühe tugisamba vastu. Ta väitis ka, et me ei suuda hinnata oma tõeotsingute progressi ja seetõttu teadlased ei saa ka leida tõde. Seega, teaduses polnud enam ei realismi, ratsionaalsust ega ka tõde. Kuid see polnud veel kõik ...

Tühi üksmeelsus

Vaatamata jõupingutustele, mida tehti juba üle 2000 jooksul teadusliku meetodi arendadamiseks usaldusväärseks tööriistaks, mis pidi meid ümbritsevat tõeselt kirjeldama, viis kriitika kolme mainitud samba osas mõned õpetlased ideele piirduda edaspidi teaduses vaid teadlastevahelise konsensuse saavutamisega. Kuhn aga põrutas jällegi, et mitte kõrgem standard ei ole see, mis määrab teadlaskonna heakskiidu vaid teadlaste heakskiit hoopis dikteerib, mida pidada kõrgemaks standardiks. Veelgi enam, väite teeb teaduslikuks vaid see, et seda ütles teadlane (ja ei midagi enamat). Eriti radikaalne reinterpretatsioon tuli Paul Feyerabend'ilt: "võrdne kaal tuleks anda ka selistele distsipliinidele nagu astroloogia, akupunktuur, nõiakunst (witchcraft) ... Austus kõigi traditsioonide suhtes uuristab järk-järgult nende [teadlaste] kitsa ja ennast teeniva "ratsionalismi", kes praegu maksuraha kulutavad selleks, et hävitada maksumaksjate traditsioone, vägistada keskkonda ja üldjoontes muuta elavad inimolendid hästi treenitud orjadeks." Seega, teadus alustas astroloogiast kõrgemalt, kuid jõudis tagasi nendega samale tasemele lõpetades sotsioloogilise distsipliinina, mis otsib tühja üksmeelt (empty consensus).

===============
Siit edasi järgneb 8 lehekülge sellest, mida teadlased vastasid. Seda pole ma veel lugenud.
Last edited by td on 20 Jul 2022 23:50, edited 6 times in total.
td
 
Posts: 18012
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jul 2022 22:37

teretere wrote:
td wrote:Mul järgmine operatsioon on 4. augustil. Siiani on lääne meditsiinist siiski rohkem abi olnud kui sinu guru targutustest. :P

Kes teab :)

Jah. See oli mõeldud õrritamiseks. Olen nõus, ei tea .... Inimeste palvetel on suur mõju (korduvalt nähtud, kas pole?). Olen saanud ka väga palju tuge oma lähedastelt ja tuttavatelt ja ka teilt, foorumlased.
td
 
Posts: 18012
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 20 Jul 2022 23:11

td wrote:Karl Popper seadis põhikiriteeriumiks, mis eristab teadust mitteteadusest, selle võltsitavuse (falsifiability)


Meile õpetati -- falsifitseerituse. Võõrsõna kõlab targalt ja "teaduslikult", aga siiani on just see sõna külge jäänud.

Ennäe, wiki teab ka sama: https://et.wikipedia.org/wiki/Falsifitseeritavus
Eesti Entsüklopeedia: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/falsifitseerimine

Eesti väikese keele häda on, suurte kultuuride raudkindlad terminid hakkavad meil "ujuma" -- vastavalt sellele, kes kuidas parajasti tõlgib teksti.

Td, muidu respect :!: :!: :!: Sinu missioon peakski olema aina raamatuid / õpikuid kirjutada.
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jul 2022 23:16

Td punastab sellel kohal. Enamasti ma tõesti kontrollin mõistet erinevatest allikatest, ka wikipediast (püüan otsida ka eestikeelseid pdf faile internetist õppejõududelt jne.) Aga tore, et sai sõnal sabast kinni. :D Parandan ka enda eelmistes postitustes ära.

Eesti wikipedia on üllatavalt rikas filosoofiliste teemade osas. Keegi õilishing on võtnud selle endale südameasjaks.
td
 
Posts: 18012
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 20 Jul 2022 23:26

Popper rääkis põhiliselt reaalteaduste kohta. Et nt keemia katseid tehes pole vahet, kes isik istub laboris -- tuleb järgmine isik ja katse sellest ei muutu. Ja kui katse annab 100x ühe ja sama tulemuse, siis ongi teaduslik tulemus.

Humanitaarteadustes on Popperilt üle võetud sõna "paradigma". Ma kirjeldaks seda nagu mulli, mille sees teadus ja kultuur elab -- mulli sees valitsevad teatud seadused ja reeglid, mida kõik peavad "tõeks". Neid ei tohi rünnata, kui tahta olla tõsiselt võetav teadlane. Igas paradigmas on ka oma pimetähnad, kus lihtsalt ei nähta mingeid argumente, ei peeta neid oluliseks, sest need asuvad väljaspool kehtivaid reegleid-seadusi.

Humanitaarteadustes on aga isiksus väga tähtis. Seal ei kehti see olukord, mis keemia katse puhul. Humanitaarias sõltub ühest inimesest väga palju (andekus jms).

Paradigma vahetus algab nii, et keegi tarkpea esitab küsimuse, mis paradigmaga kokku ei lähe. Alguses tema üle naerdakse ja lükatakse ta kõrvale. Kui aga surve muutub väljakannatamatuks, siis võitja on muidugi küsimuse esitaja. Ning vana paradigma tegelased osutuvad peagi "vanamoodsateks", kes lükatakse kõrvale.

Näiteks Newtoni füüsika ja Einsteini füüsika. Kaks täiesti erinevat paradigmat.

Aga mulle meeldib, et Newtoni füüsikat pole ümber lükatud, maa külgetõmbejõu valem kehtib ikka edasi!
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jul 2022 23:29

hh wrote:Humanitaarteadustes on Popperilt üle võetud sõna "paradigma".

Ahsoo, selles raamatus väideti, et rahvamasside kasutusse tõi Kuhn.
Vaat see ongi see asi, et loed teksti üha uuesti ja uuesti ja ikka alati leiad jälle midagi parandada või järele kontrollida.
td
 
Posts: 18012
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Jul 2022 23:36

hh wrote:Aga mulle meeldib, et Newtoni füüsikat pole ümber lükatud, maa külgetõmbejõu valem kehtib ikka edasi!

Mulle jäi mulje sellest raamatust, et Newton tegeles asjadega suures plaanis, teda ei huvitanud detailid. Talle oli oluline, et "common sense" töötaks. Küllap seetõttu tema teooria ongi nii kauakestev. Einsteini füüsikast on meile argipäevas vähe abi.
td
 
Posts: 18012
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 21 Jul 2022 08:30

td wrote:
hh wrote:Humanitaarteadustes on Popperilt üle võetud sõna "paradigma".

Ahsoo, selles raamatus väideti, et rahvamasside kasutusse tõi Kuhn.
Vaat see ongi see asi, et loed teksti üha uuesti ja uuesti ja ikka alati leiad jälle midagi parandada või järele kontrollida.


Nüüd pean punastama, ikka Kahn kirjutas "The Structure of Scientific Revolutions" ehk paradigmadest ja Popper kirjutas falsifitseeritavusest. Öine kirjutamine keset suve ei too täpseid vastuseid.

Humanitaarias on mulle õpetatud, et Newtoni paradigma oli mehhanitsistlik -- see on korrapärane harmooniline maailmapilt, kus valitseb mehhaanika, jõud ja vastujõud, mõju ja vastasmõju, alati valemit järgiv maa külgetõmbejõud. Ja valitseb Jumal. Selle paradigma hea näide on klassitsistlik kunst. Eriti arhitektuur, kus taotleti korrapära ja sümmeetriat. Tartu Ülikooli peahoone!

https://static2.visitestonia.com/images ... tonia_.jpg

Einsteini füüsika ehk relatiivsusteooria tõi esile aga 20. sajandi kunsti ja arhitektuuri, kus enam milleski ei saa kindel olla. Voolud-suunad vahetuvad väga kiiresti ja harmoonia taotlusest on enamasti asi kaugel.
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 21 Jul 2022 08:33

td wrote:Talle oli oluline, et "common sense" töötaks. Einsteini füüsikast on meile argipäevas vähe abi.

Viimase teoorias sõltub objekti mass vaatleja asukohast, valguse kiirusel liikudes näib mass lõpmatu.

Olgu tühi ruum ja selles asukoha mõõtmise teljestik koos keskpunktiga.
Olgu ruumis kaks keskpunktist vastassuunas eemalduvat keha, poole valguse kiirusega (c/2), A kiirusega -c/2 ja B kiirusega +c/2.

Milline on nende mass?
Asetades teljestiku keskpunkti A peale: keskpunkti suhtes A seisab ja B liigub valguse kiirusel ning B mass on lõpmatu.
Asetades teljestiku keskpunkti B peale: keskpunkti suhtes B seisab ja A liigub valguse kiirusel ning A mass on lõpmatu.
Liikuva teljestiku keskpunkti korral on võimalik lõputu hulk suhtelisi kiiruseid ja lõputu hulk järeldusi A ja B masside kohta.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 21 Jul 2022 08:36

Huvitav artikkel Postimehes, 20 juuli 2022

Miks peavad soomlased kinni maksma sakslaste gaasiarved?
Ketlin Kruse, Katrin Lust
20. juuli 2022, 13:00

Saksa energiafirma Uniper igapäevane kahjum on kõrgetest maagaasi hindadest tingitult 50 miljonit eurot. Uniperi kahjumi peavad kinni maksma aga meie naabrid ehk Soome maksumaksjad.

Esmaspäeval arutas Soome parlamendi majanduskomisjon kinnisel ning erakorralisel istungil Saksa energiahiiu saatust. Põhjuseks on Saksamaal gaasi alla ostuhinna müüva Uniperi üle 10 miljardi suurune kahjum. Soome riigile kuulub (Helsingi börsil noteeritud energiaettevõtte Fortum kaudu) 78 protsenti selle ettevõtte osalusest. Fortumis kuulub Soome riigile aga 51-protsendiline osalus.

Uniperi puhul on nimelt probleemiks Saksamaa valitsuse otsus selle kohta, et kõrget gaasi hinda ei lubata sisse nõuda kodumajapidamistelt ja tööstustarbijatelt. Gaasi hinna vahe peab seega kinni maksma gaasitarnija Uniper ja kuna ettevõttel on vaba raha otsas, siis oodatakse omaniku Fortumi rahasüsti.

Jaanuaris, veel enne Ukraina kriisi, andis Fortum Uniperile emaettevõttena 8 miljardit eurot laenu ja seda just energiakandjate kõrgest hinnast tuleneva kahjumi katteks. Lisaks avati uued krediidiliinid 2 miljoni euro ulatuses Saksa riigipangas KfW. Otsuse taga oli Fortumi juhatus.

Selle kohta võid pikemalt lugeda SIIT!

Tänaseks on aga selle aasta alguses saadud raha ettevõttel juba kulutatud ning omanikelt oodatakse uut tugipaketti, millele peab heakskiidu andma ka Soome valitsus.

Uniper on ka Saksamaad Vene gaasiväljadega ühendava gaasitoru Nord Stream 2 osanik ja finantseerija. Kuna ettevõte lõpetas tänavu aasta märtsis gaasijuhtme ehituse finantseerimise, kandis ta maha ka ühe miljardi ulatuses laene.

Saksa ajalehe Handelsblatt arvates on praegu arutusel Uniperi jagamine kaheks, et eraldada gaasiga kauplemine ning energiatootmine. Gaasiga kauplemine jääks Saksa riigi kanda. Saksa valitsus nõudvat aga ettevõtte jagamise puhul emafirmalt üüratut 5 miljardi eurost rahasüsti tekkiva gaasifirma omakapitali, mille peaksid omakorda heaks kiitma Soome maksumaksjad.

Saksa valitsus on andnud ka mõista, et neile üliolulist energiajulgeoleku tagajat Uniperi ei saa lasta pankrotti ning ettevõte natsionaliseeritakse juhul, kui emafirma seda ei toeta. Ilmselt jääks sel juhul Fortum aga kogu oma investeeringust ilma või hakatakse kohtu kaudu nõudma Saksa riigile tekkinud kahju hüvitamist.

Uniperi valitseva osaluse omaniku Fortumi makseraskused on juba Soome maksumaksja mure. Nimelt on Fortumil lisaks Saksa, Soome ja Eesti energia tootmisüksustele elektrijaamu ka Poolas ning Venemaal.

Venemaal on muide Fortumil juba 1990. aastatel omandatud elektrijaamad Uuralite taga. Arvestades tänaseid sanktsioone Venemaa suhtes on tegu aga kahjumliku ettevõtlusega.

Uniperi osaluse ostis Fortum aastatel 2018–2020 umbes 7 miljardi euro eest. Juba toona hoiatasid asjatundjad ja opositsioon Soome avalike vahendite paigutamise eest väljaspoole koduturgu.

Uniper on üks maailma suurimaid ja Euroopa suurim energiatootja. Energiaga varustatakse umbes 26 miljonit kodumajapidamist. Peale maagaasiga kauplemise kuuluvad Uniperile veel näiteks Rootsis kolm tuumaelektrijaama ning 40 hüdroelektrijaama. Lisaks Saksamaale on elektrijaamu Hollandis, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Kokku töötab energiagigant 40 riigis ja neil on üle 11 000 töötaja.

Venemaal on Uniperil 4300 töötajat.
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 21 Jul 2022 08:41

hh wrote:Nüüd pean punastama, ikka Kahn kirjutas


Kuhn
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 21 Jul 2022 08:47

Huvilistele ka ingl-keelne artikkel Saksa energia-olukorrast.

Germany scrambles for energy with no faith in Russian gas
https://www.bbc.com/news/world-europe-62234188
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 21 Jul 2022 09:16

Maailmapoliitika huvilistele. Kreekas tulistati mõni päev tagasi alla Ukraina lennuk, mis oli teel Bangladeshi ja suure laadungiga. See on siis näide Ukraina korruptsioonist, mismoodi Ukraina nimesildi all toimetavad ameerika mustmütsid oma asju kolmandasse riiki, et seal kurja teha. Allatulistajad olid siis valgemütsid. Lihtinimesena ei saa mitte kui millestki aru!

Et see asi konktesti panna, aitab siinne ülikompetentne kommentaar 15 min:

https://www.youtube.com/watch?v=fGWG2-gRjmU
hh
 

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 23 guests