quote="td"]
Minu kasvaja on vaatamata Rootsi meditsiini edusammudele jälle tagasi tulnud. Pakuti juba hingehoidjat. Arvatavasti pakutakse ka mingeid kangeid mürke olukorra "kergendamiseks", aga need muudaksid enesetunnet halvemaks ning vähendaksid ka kogu organismi elujõudu - s.t. minu kvaliteetaeg lüheneks ikkagi. Ainus võimalus minu jaoks on nüüd 40-päevane paast koos vee, soola, D ja C vitamiini, tsingi, rohelise tee, ristõieliste maapealsete osadega, küüslaugu, sibulaga. Küsimus on vaid selles, kas suudan distsipliini pidada. Enne jõule proovisin 7 päeva olla paastus, see õnnestus hästi, töövõime säilis (töötasin samal ajal Norras). Selle käigus kaotasin ca 4 kg kehakaalu (kuna paastu ajal on organismi veesisaldus veidi erinev, siis täpset kaalulangust on raske määrata).
Seega, kui tavameditsiin on tõstnud käed üles, siis lootusetuks runnistatud inimesed võiksid proovida pikka paastu ..............
Kulla td, raske on midagi arukat selles olukorras öelda meditsiinikaugel inimesel.
Soovin siiski jagada ühe mehe kirjapandut selle tõvega võitlemisel: http://www.valter.saask.ee/ime.html .
Valter Sääsk lahkus 2014.a 75-aastasena.
Võibolla tundub see kõik primitiivne ja "uhuu", aga kui paremaid võimalusi ei ole, siis pole ka midagi kaotada.
Head soovides.