Jõehobu wrote:Kommentaar selle Õismäe-teemalise artikli alt:
Kriku :
Kas artikli autor elab ise mõnes sellises toredas modernistlikus linnaosas? Kui ei, siis äkki katsub elada enne targutamist?
Eriline jama on kõnealune "vabaplaneering". Kellele neid majadevahelisi eikellegimaid vaja on? Mida kasulikku nendega tehtud on? Tuul tõmbab, kole on vaadata ja numbrite järgi ei leia midagi üles. Ainult joodikutele hea põõsa all istuda.
Kogu see keskkond on inimvaenulik. Eksperiment moodsa inimesega, kellele on vaja "palju ühist ruumi", aga mitte oma lapikest, kukkus läbi nii idas kui läänes.
Jõehobu wrote:Kellele neid majadevahelisi eikellegimaid vaja on? Mida kasulikku nendega tehtud on? Tuul tõmbab, kole on vaadata ja numbrite järgi ei leia midagi üles. Ainult joodikutele hea põõsa all istuda.
Kogu see keskkond on inimvaenulik. Eksperiment moodsa inimesega, kellele on vaja "palju ühist ruumi", aga mitte oma lapikest, kukkus läbi nii idas kui läänes.
Majandushuviline wrote:Raskused saavad osalt alguse suurest korruste arvust: 3 kuni 4 korrusega on veel võimalik meeles pidada kes on püstsuunaline naaber ja hoida mingit suhtlust, 9l korrusel toimuv ei mahu aga enamusele enam mõtteisse. 9-korruseliseid maju tuleb üksteisest rohkem eemal hoida juba päikese varjamise tõttu, isegi kui sooviks ülimat tihedust. Mida kõrgem maja, seda keerulisem on ka kõigi elanike ja külaliste sõidukeid mahutada. Eesti elanike tiheduse juures ei peaks linnades sageli üle 5 korruse kasutama, Hiina ja Hollandi tiheduse juures on see arusaadavam. Kui trepikoja elanike arv ei ületa suhtlemist võimaldavat kogust, siis saavad elanikud arutada õues toimuva üle ilma linnaosa valitsuseta.
Jäme-materjalist wrote:Ütles, et ei suuda meenutada ühtegi ühistu koosolekut, mille lõpuks poleks tulnud märatsevatele vennasrahva esindajatele politseid kutsuda...
Majandushuviline wrote:Jõehobu wrote:Kellele neid majadevahelisi eikellegimaid vaja on? Mida kasulikku nendega tehtud on? Tuul tõmbab, kole on vaadata ja numbrite järgi ei leia midagi üles. Ainult joodikutele hea põõsa all istuda.
Kogu see keskkond on inimvaenulik. Eksperiment moodsa inimesega, kellele on vaja "palju ühist ruumi", aga mitte oma lapikest, kukkus läbi nii idas kui läänes.
Raskused saavad osalt alguse suurest korruste arvust: 3 kuni 4 korrusega on veel võimalik meeles pidada kes on püstsuunaline naaber ja hoida mingit suhtlust, 9l korrusel toimuv ei mahu aga enamusele enam mõtteisse. 9-korruseliseid maju tuleb üksteisest rohkem eemal hoida juba päikese varjamise tõttu, isegi kui sooviks ülimat tihedust. Mida kõrgem maja, seda keerulisem on ka kõigi elanike ja külaliste sõidukeid mahutada. Eesti elanike tiheduse juures ei peaks linnades sageli üle 5 korruse kasutama, Hiina ja Hollandi tiheduse juures on see arusaadavam. Kui trepikoja elanike arv ei ületa suhtlemist võimaldavat kogust, siis saavad elanikud arutada õues toimuva üle ilma linnaosa valitsuseta.
td wrote:2-tolaise Stockholmi korteri kuuüür ca 11 200 SEK, hinnatõus aataga ca 19% - peale seda, kui valitsus hinnad vabaks lasi.
projekteerija wrote:Valguse on oluline. Mustamäe 9 korruseliste vahe, ehk suur kasutuna tunduv hoov on paratamatu meie laiuskraadil. Sellise vahe korral enamuse aastast, ei ulatu lõunapoolse maja vari järgmise maja aknaid varjama. Aga siiski paaris kohas on topitud majade vahele madalam uusarendus. Maa otsas Kes tahaks elada korteris kuhu kunagi päike ei paista
Majandushuviline wrote:td wrote:2-tolaise Stockholmi korteri kuuüür ca 11 200 SEK, hinnatõus aataga ca 19% - peale seda, kui valitsus hinnad vabaks lasi.
Kas tegu on riigi üürielamutega?
Seoses mudaeluviisiga (väga viskoosne hapnikuvaene keskkond) on vingerjal arenenud teist järku hingamine rikkalikult veresoontega varustatud pärasoole abil. Aegajalt vingerdab vingerjas mudast pinnale õhku neelama. Seda neelamist saadab piiksuv heli, mistõttu vingerjat ka vigisejaks hüütakse. Samaaegselt laseb ta pärakust välja ka juba ärakasutatud (ärahingatud) õhumulli.
Jõehobu wrote:Kui linnakeskkonna huvides on kortermajade ehitus, siis mina eelistaksin küll rõhku panna 2-3 kordsetele 4-10 korteriga majadele. Kus oleks igal majal oma hoov ja igas korteris oleks vähemalt 4 tuba - et lastel oleks, kuhu sündida.
Kui linnakeskkonna huvides on kortermajade ehitus
Mugav oleks lisaks trepile ka tõstuki/lifti olemasolu - projekteerija teab ehk nende hindadest rohkem - kas hind jagatuna 3 korruse peale oleks talutav või tuleks paarile trepikojale arvestada üks ühine?
Jõehobu wrote:S.tt uudis:
http://www.telegram.ee/maailm/islandi-p ... WMWFKK8CK4
rr009 wrote:Jõehobu wrote:S.tt uudis:
http://www.telegram.ee/maailm/islandi-p ... WMWFKK8CK4
"Money talks" ja seni kuni selle taga on ka reaalne võim ja tipptehnika on raha rääkimise võimalused päris suured./.../
pop wrote:rr009 wrote:Jõehobu wrote:S.tt uudis:
http://www.telegram.ee/maailm/islandi-p ... WMWFKK8CK4
"Money talks" ja seni kuni selle taga on ka reaalne võim ja tipptehnika on raha rääkimise võimalused päris suured./.../
Nii tõepoolest on. Jeltsin oli Zjuganovile, Lebedevile jt igasuguste aritmeetikate alusel kindlalt kaotamas, kuni kutsuti appi üks lombitagune PR agentuur kes juba teadis "mida kassid ostaksid" ja õpetas Borisile selgeks paar lihtsat sabaga trikki mis lihtsale vene inimesele väga meeldisid. Ja nii ta võitiski.
On elu ja surma küsimus hoida ettureid (ja alternatiivsete etturite komplekte) elavatena, et "päris" rahvas oma ideedega esiplaanil ülemäära pungi ei ajaks - kuna siis lähevad projektid ebamõistlikult kalliks, ja rohkem tuleb sisse panna kui tagasi tuleb.
Eesti elanike tiheduse juures ei peaks linnades sageli üle 5 korruse kasutama, Hiina ja Hollandi tiheduse juures on see arusaadavam.
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 117 guests