Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

[pop]

kas tema eeldus, et suurriigid käituvad primaarset julgeoleku- ja jõuloogikat järgides, on antud juhul adekvaatne;

ma arvaks et on, ise olen siin aegade algusest väljendanud seisukohta et "rahvusvaheline õigus" ongi sisuliselt tugevama õigus. Mitte väga ammu ka L. Mälksoo ütles telekast otse välja et "rahvusvaheline õigus on mõeldud järgimiseks kõigile ... kes seda järgida suvatsevad".

kas eskalatsioonistsenaariumid, mida ta kirjeldab, on realistlikud või liialdatud;
millised on tema analüüsis kriitilised sõltuvused (nt energia, tarneahelad, finantssüsteem) ja kas need on õigesti kaalutud.

Siin võib ainult spekuleerida, kuna me ei tea millised jäneseid kummalgi (US/Isra-el) kübarast veel tõmmata on, just sõjalises mõttes. Olgu öeldud et üsna palju sõnumeid/valesõnumeid on meelega "lekitatud" erinevate "eks-/eru-"tegelaste poolt (ma kuulasin ka ise kunagi ühe "commandos"-tüüpi sõjaväelase "strateegilist" analüüsi UA teemal ja peaks ütlema et oli üsna ebaadekvaatne (just UA enda vahetute osalejate jutuga võrdluses) - ja pole ka ime kuna selline commandos-profiil on kõike muud kui strateegiline - erinevalt nt luureanalüütikust). Samas on vist üsna kindel et nt tegelased nagu Larry Fink esindavad omaenda arvamust (või siis vähemalt omaenda poolt väljavalitud arvamust).
Energia/finantssüsteemi osas pole palju vaja mõelda, seda on juba praegu osaliselt näha. Ise arvaks et suurim probleem on lämmastikväetiste läbipääs, ja kui USA-l õnnestub kõigi silmis Iraan tembeldada nt ülemaailmse näljahäda vahetuks/otseseks põhjustajaks, ja muu maailm seda enam-vähem aktsepteerib, siis võib US vajadusel teha - mida iganes (Iraani suhtes).

[kusti]

kas tema eeldus, et suurriigid käituvad primaarset julgeoleku- ja jõuloogikat järgides, on antud juhul adekvaatne;

ma arvaks et on, ise olen siin aegade algusest väljendanud seisukohta et "rahvusvaheline õigus" ongi sisuliselt tugevama õigus. Mitte väga ammu ka L. Mälksoo ütles telekast otse välja et "rahvusvaheline õigus on mõeldud järgimiseks kõigile ... kes seda järgida suvatsevad".

kas eskalatsioonistsenaariumid, mida ta kirjeldab, on realistlikud või liialdatud;
millised on tema analüüsis kriitilised sõltuvused (nt energia, tarneahelad, finantssüsteem) ja kas need on õigesti kaalutud.

Siin võib ainult spekuleerida, kuna me ei tea millised jäneseid kummalgi (US/Isra-el) kübarast veel tõmmata on, just sõjalises mõttes. Olgu öeldud et üsna palju sõnumeid/valesõnumeid on meelega "lekitatud" erinevate "eks-/eru-"tegelaste poolt (ma kuulasin ka ise kunagi ühe "commandos"-tüüpi sõjaväelase "strateegilist" analüüsi UA teemal ja peaks ütlema et oli üsna ebaadekvaatne (just UA enda vahetute osalejate jutuga võrdluses) - ja pole ka ime kuna selline commandos-profiil on kõike muud kui strateegiline - erinevalt nt luureanalüütikust). Samas on vist üsna kindel et nt tegelased nagu Larry Fink esindavad omaenda arvamust (või siis vähemalt omaenda poolt väljavalitud arvamust).
Energia/finantssüsteemi osas pole palju vaja mõelda, seda on juba praegu osaliselt näha. Ise arvaks et suurim probleem on lämmastikväetiste läbipääs, ja kui USA-l õnnestub kõigi silmis Iraan tembeldada nt ülemaailmse näljahäda vahetuks/otseseks põhjustajaks, ja muu maailm seda enam-vähem aktsepteerib, siis võib US vajadusel teha - mida iganes (Iraani suhtes).

Well — kas ma saan õigesti aru, et sinu argument taandub kahele väitele:
et John Mearsheimer´i analüüs ei ole usaldusväärne, kuna tal puudub ligipääs USA või Iisraeli tegelikele võimekustele, või et ta võib toetuda "lekitatud" (ja potentsiaalselt kallutatud) informatsioonile?

Sinu toodud stsenaarium — et US/Iisrael võiks raamida Iraani globaalse näljahäda põhjustajana läbi lämmastikväetiste tarneahelate — on huvitav ja teatud mõttes loogiline. Nõustun, et sellist narratiivi võidakse proovida konstrueerida.

Aga selle narratiivi edukus ei sõltu ainult kommunikatsioonist. Kui US/Iisrael ei suuda kiiresti ja otsustavalt neutraliseerida vastast, kelle vastu nad tegutsevad, siis muutub süüdlase "raamimine" ajas järjest vähem veenvaks.

Teisisõnu- poliitiline narratiiv võib ajutiselt töötada, kuid füüsiline reaalsus — tootmisvõimekuste kadu, energiavoogude häired ja tarneahelate katkemine — hakkab seda kiiresti piirama.

Ja siin muutub oluliseks üks täiendav aspekt: kui Iraan on oma eskalatsiooniloogika avalikult välja öelnud ning senine käitumine on olnud sellega kooskõlas, siis ei saa seda lihtsalt kommunikatiivseks bluffiks taandada. Sellisel juhul tuleb arvestada reaalse võimega sihtida kriitilisi sõlmpunkte — tootmisvõimekusi, magestustehaseid ja muid eluliselt kriitlisi infrastruktuure.

[kusti]

Opositsioonipoliitikud reageerisid droonile ärevusega
https://www.err.ee/1609977075/opositsio ... -arevusega

See juhtum õpetab kolme fundamentaalset asja ja on peaaegu õpikunäide Mart Raukase diagnoosist eesti ajakirjanduse taseme kohta:

1. Fakt ei ole sama mis varajane raport- "droon tabas" võib olla hüpotees, mitte kinnitatud teadmine.

2. Tähendus tekib kiiremini kui teadmine- narratiivid tekivad enne, kui tõendid stabiliseeruvad.

3. Infosõda ei vaja lavastust- piisab ebaselgusest, mida saab tõlgendada.

Ajakirjanduslikult aus ja lugejast lugupidav positsioon antud hetkel oleks:

toimus ebaselge drooniintsident, mille tehniline olemus on kinnitamata.
Kuid sellele on juba ehitatud mitu konkureerivat narratiivi, mis ületavad olemasoleva tõendibaasi.

Kui siit edasi esitada lihtne küsimus– "milleks sellised narratiivid süsteemselt kasulikud on" – siis tekib laiem kontekst.

Samas meediaruumis liigub paralleelselt ka arutelu riigirahanduse teemadel:
https://www.err.ee/1609976853/eesti-vol ... produktist

Siin ei ole vaja teha otseseid järeldusi. Piisab tähelepanekust:

ebaselged julgeolekusündmused + kiirelt eskaleeruvad narratiivid
loovad keskkonna, kus suurte ja kulukate poliitikavalikute õigustamine muutub avalikkusele intuitiivselt vastuvõetavamaks.

Küsimus ei ole seega ainult selles, /mis juhtus/
vaid ka selles, /kuidas teadmise puudujääki täidetakse ja milleks seda lõpuks kasutatakse/.

Detailne kokkuvõte teemast;
Kommentaar #60: Drooniintsident kui Eesti kaitsevõime lakmustest
https://www.youtube.com/watch?v=vVwCrvvqUrY

[pop]

https://www.delfi.ee/artikkel/120564030 ... -ei-piirdu

Nüüd saab näha mida täpsemalt "Iraan läbi rääkida tahab" (nagu mõnede unenägudest välja võib lugeda), ja kui USA-l millegi olulisega vastata pole siis võib vist küll pillid kotti pakkida.
Iraanile anti 10p lisaaega "mõtlemiseks", ja tundub et mõtlesidki välja ning jõudsid järeldusele et paar lennukit Saudide US baasis on ilmselt üleliigsed.

Samas sisetunne ütleb et pigem tekib USA-l kiusatus mistahes viisil demotiveerida Iraani oma droone edasi lennutamast (eks iraanlased joovad ju ka magedat vett, torkavad pistikuid seina, jne).

(idanaaber ütleks ilmselt et - "ожидаем движуху")

[kusti]

https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu

Nüüd saab näha mida täpsemalt "Iraan läbi rääkida tahab" (nagu mõnede unenägudest välja võib lugeda), ja kui USA-l millegi olulisega vastata pole siis võib vist küll pillid kotti pakkida.
Iraanile anti 10p lisaaega "mõtlemiseks", ja tundub et mõtlesidki välja ning jõudsid järeldusele et paar lennukit Saudide US baasis on ilmselt üleliigsed.

Samas sisetunne ütleb et pigem tekib USA-l kiusatus mistahes viisil demotiveerida Iraani oma droone edasi lennutamast (eks iraanlased joovad ju ka magedat vett, torkavad pistikuid seina, jne).

(idanaaber ütleks ilmselt et - "ожидаем движуху")

Kui see "joovad vett ja panevad pistikuid seina" loogika korraks protsentideks lahti võtta, siis;

Iisrael ~50% joogiveest magestamisest.
Pärsia lahe riigid (mis ühtlasi majutavad USA baase) veel sõltuvamad:
Katar ~99%
Kuveit ~90%
Bahrein ~90%+
Omaan ~80–90%
Saudi Araabia ~50% joogiveest

Võrdluseks Iraan <5% (peamiselt rannikualad).

Ehk kui rääkida tsiviiltaristu kaudu "demotiveerimisest", siis see ei ole sümmeetriline hoob: ühel pool on süsteemid, mis sõltuvad sellest 80–99% ulatuses, teisel pool riik, mille puhul see on marginaalne.

Sealt edasi küsimus ei ole niivõrd "kas keegi suudab vastata", vaid millise hinnaga ja kelle jaoks see eskalatsioon reaalselt valusaks läheb.

[pop]

ma ei mõelnudki magestamist vaid pigem lombist mittejoomist, on ju ilmselt "Teherani Vesi", "Shirazi vesi" jne (seda kas ka mõni kriitiline elektrijaam maa all on - seda ei tea)

[kusti]

ma ei mõelnudki magestamist vaid pigem lombist mittejoomist, on ju ilmselt "Teherani Vesi", "Shirazi vesi" jne (seda kas ka mõni kriitiline elektrijaam maa all on - seda ei tea)

Sinu märkus "Teherani vee" või "Shirazi vee" kohta ei taba päris tuuma. Küsimus ei ole selles, kas vett saab kraanist, vaid milline on süsteemi struktuurne sõltuvus tsentraliseeritud infrastruktuurist.
Iraan puhul tuleb arvestada, et valdav osa mageveest pärineb- põhjaveest (kaevud, arteesia), mäestikest (nt Zagrose mäestik), jõgedest ja lokaalsetest reservuaaridest, see tähendab, et isegi kui veevõrk (pumbad, torustik, puhastusjaamad) saab pihta, jääb alles hajus ligipääs veele- kaevud, tsisternid, lokaalsed kogumissüsteemid. See ei ole mugav ega ohutu, aga see on funktsionaalselt piisav ellujäämiseks.

Kontrastiks- Lahe piirkonna riigid ja Iisrael on suures osas sõltuvad magestamisest (desalination), mis tähendab- kõrget tsentraliseeritust, suurt energiavajadust, vähest alternatiivset magevee allikat. Kui need magestamisjaamad langevad rivist välja, siis- puudub kiiresti skaleeritav asendus looduslik magevee baas on piiratud või olematu.

Seega ei ole küsimus "kas lombist juua", vaid: kas süsteem degradeerub madalamale tasemele (Iraan) või kas süsteem kukub binaarselt kokku (magestamisest sõltuvad riigid). Need on kaks täiesti erinevat riskiprofiili.

[pop]

ja elekter siis ilmselt igamehe-generaatorist
Seda desalineeritud vett vähemalt AbuDhabis ja Dubais keegi ei joonud (ka ei soovitatud, nagu ka mujal), vaid pudelist, küll aga võib paus tekkida erinevate asjade pesemises/jahutamises jms.

[rr009]

ja elekter siis ilmselt igamehe-generaatorist
Seda desalineeritud vett vähemalt AbuDhabis ja Dubais keegi ei joonud (ka ei soovitatud, nagu ka mujal), vaid pudelist, küll aga võib paus tekkida erinevate asjade pesemises/jahutamises jms.

Vee osakaal on protsentides sul silma ees. See pole mingi pesupesemise mure. Selle täislaksuga vóib US turu mulli puruks lüüa, kas kóik trükitakse täis vói läheb kóik sundmüüki. Pooled autod jäävad maailmas seisma, ok, kolmandik. Toiduained jne., tuleb välja et me pole eluvóimelised jne. Vóib veel hullem olla....

[kusti]

ja elekter siis ilmselt igamehe-generaatorist
Seda desalineeritud vett vähemalt AbuDhabis ja Dubais keegi ei joonud (ka ei soovitatud, nagu ka mujal), vaid pudelist, küll aga võib paus tekkida erinevate asjade pesemises/jahutamises jms.

Sinu pudelivee näide ei lahenda seda küsimust. Vaatame korraks numbreid, et saada aru skaalast.

1. Veetarbimise suurusjärk
Araabia Ühendemiraadid:
keskmine veetarbimine ≈500–550 liitrit inimese kohta päevas. See sisaldab: joomist, hügieeni, jahutust, tööstust jne.

2. Pudelivee reaalne osakaal
pudelivee tarbimine ≈250–300 liitrit inimese kohta aastas- see tähendab ~0.7–0.8 liitrit päevas inimese kohta

3. Võrdlus

kogutarbimine: ~500 L/päev
pudelivesi: ~0.7 L/päev

pudelivesi = suurusjärgus ~0.1% kogu veetarbimisest

4. Järeldus- see tähendab:

pudelivesi katab ainult osa joogiveest ja praktiliselt ei oma rolli ülejäänud süsteemis.

5. Põhipoint sinu "pausi" kohta;

Dubai ja Abu Dhabi (samuti teised laheriigid ja Iisrael):

"paus" ei tähenda, et inimesed joovad pudelivett ja elu jätkub, vaid: vee kasutus langeb kiiresti kriisirežiimi, tarbimist piiratakse prioriteetide alusel ja suur osa linnasüsteemist seiskub. Pudelivesi ei skaleeru isegi joogivee katmiseks, kui alusstruktuur (tootmine + logistika) on häiritud.

[spl]

See küll nüüd "üllatus". Metsa statistikaga on hämatud.

https://www.postimees.ee/8442727/euroraport-euroopa-riikidest-on-eestis-koige-hullemalt-metsa-ule-raiutud

[projekteerija]

AI ajastu ja masinavead jõudsid ka Soome meediasse. Aivar Ilbes tegi uudise milles väideti, et toimus Vene droonide rünnak Soomele.
Ehk siis... nii lihtsalt masinad meile ükspäev ära teevadki...
https://www.hs.fi/paakirjoitukset/art-2 ... 12865.html
Seekord sõda või ka Maailmasõda, börsipaanika vms. sellest ei käividunudki, Vabandame...
Täna hommikul oli mul veits kõhedamad hetked. Vool kõikus mitu korda ja mingiteks minutiteks vool korduvalt ära...
Ja nagu ühe härra nimega seadus ikka .... just seeaeg abikaasal oli miski kiireloomuline dokustaat ärasaatmisel ja kohvimasin poole protsessi peal, telekas sees ... + miskid korduvad hävitajate ülelennud.

[pop]

Donnyl on ilmselt "va banque" - https://www.err.ee/1609981890/trump-ahv ... stu-sodiks
US on ühinenud ainult üldsõnalise Genfi konventsiooniga, ja ICC on ta kogu aeg pikalt saatnud (ka üks ICC kohtunikest sai personaalsed sanktsioonid).

Seega lõhnab plan B korral vist natuke kiviaja järele Iraanis (+ kallim kütus kõigile)

[kusti]

Vabandust, aga kuna teema on universaalselt oluline, proovin korraks retoorika kõrvale jätta ja panna selle selgemasse analüütilisse raami.

Sa liigud siin üldise loosungi tasemele ("kiviaeg"), aga jätad lahti seletamata, mida see konkreetsete süsteemide mõttes tähendab. Kui võtta sinu enda loogika – ulatuslik infrastruktuuri kahjustamine –, siis see ei ole ühepoolne mõju.

Iraan puhul tähendab see energiataristu kahjustamist, logistika häireid ning paratamatult ka inimohvreid ja kannatusi. See on selge. Aga sama loogika kehtib ka laheriikide ja Iisrael kohta.

Ehk siis küsimus ei ole "kas keegi läheb kiviaega", vaid selles, millised süsteemid kummal poolel degradeeruvad ja millise ajaskaalaga. Ja siin on oluline asümmeetria: Iraan puhul on veeallikad hajusamad, mis tähendab, et süsteem degradeerub. Lahe riikide ja Iisrael puhul on veesüsteem suures osas tsentraliseeritud magestamisele, mis tähendab sõltuvust kriitilistest sõlmedest.

Seega ei ole küsimus ainult ründevõimekuses või eskalatsioonis, vaid selles, kas ühiskond saab toimida madalamal tasemel, kui kriitiline taristu langeb. "Kiviaja" retoorika ei selgita midagi– sisuline küsimus on, millised taristusõlmed rivist välja lähevad ja kas süsteem saab madalamal tasemel edasi toimida.

Ja et see ei jääks abstraktseks: inimene talub ligikaudu kolm minutit ilma hapnikuta, kolm päeva ilma veeta ja kolm nädalat ilma toiduta. See seab väga selge hierarhia– vee kättesaadavus ei ole mugavus, vaid bioloogiline piirang, millele kogu ülejäänud süsteem allub. Right?

Siit saame edasi minna nafta ja naftasaadustega, maagaasi ja selle derivaatidega ja nende defitsiidiga mis juba otseselt meid, kui globaalse teatri osalisi puudutavad. Right?

[pop]

elektri hajutatuse osas on mõtteid ?

(veeteema hakkab nats väsitama, aga): "Ja siin on oluline asümmeetria: Iraan puhul on veeallikad hajusamad, mis tähendab, et süsteem degradeerub. Lahe riikide ja Iisrael puhul on veesüsteem suures osas tsentraliseeritud magestamisele, mis tähendab sõltuvust kriitilistest sõlmedest."
"kolm päeva ilma veeta" - UA-s on pea kõik kaevikud jms mõlemal poolel ilma veevärgita (ja seal viibitakse järjest kuid), samas ikkagi vaikselt toimetatakse edasi.

Seega .... (?) DT jätab asja katki ? Miks ?

[spl]

Trump lubab tuima näoga hakata Iraani tsiviiltaristut hävitama. Seda me juba ammu teame, et ÜRO on mingi nalja organisatsioon.

Aga, et USA hakkab sõjakuritegusid nii kergelt tegema, see ikka ulme.

[pop]

Aga, et USA hakkab sõjakuritegusid nii kergelt tegema, see ikka ulme.

Ma ei väljenda järgnevaga absoluutselt oma eelistust, hinnangut ega seisukohta aga on paar üsna tänamatut/ebaõiglast kõnekäändu, a la "võitjate üle kohut ei mõisteta", "võtjad kirjutavad ajalugu" jne. Rahvusvaline õigus laguneb reaalajas, samas küsimuseks jääb - mida sellises olukorras teha ?

Ma olen üsna kindel et kui Belt&Road kunagi edukalt valmis peaks saama oleks ka Hiinal soov (ja ka võimalus) uusi rahvusvahelisi "norme" kehtestada (nagu seda tehti Westfaalis ja Jaltas, võitjate poolt (esimesel juhul oli võtja küll natuke küsitav)).

[spl]

Hiina ka varsti hakkab tegutsema, seal pole küsimuski

---
Uus-Meremaal, Jaapan, Austraalia juba piiravad kütusekoguseid. Austraalias rekordhinnad.

[rr009]

Pop.. üldiselt oled san aruka loogikaga, aga nüüd toodad veidi jama. Saa lihtsatest asjadest aru, US on üks suuremaid kuritegelikuse allikaid. Nad toodavad tühja raha 1 kärsa kohta 4 rohkem kui hiinlased ja nóuvad, et seda kóik aksepteeriksid nagu väärtust. See ei ole väärtus, see on vargus. Nende loodavast on 2/3 teenused, millest pool on pask ja pool ülehinnatud (minu subjektiivne arvamus). Nad tarbivad poole maailma uimastitest ja on täiega rasvunud, kokku ostetud eliit on siis mingi inimlikuse allikas. Neid huvitab ainult kasum, kóik, see pole enam subjektiivne, see on reaalsus, see on varguse alus. Millegi segi peksmine ja värviliste revolutsioonide orgunimine pole mitte midagi kasuliku. Venelaste poolt segi peksmine pole ka midagi head, kuid nad toodavad 1 jubski kohta rohkem väätuseid, tánu tooainetele, kordades rohkem kui demokraatiat müüv US. Venelased on tihti agressiivsed idikad, kuid nad pole sellised salakavalad vädrid nagu olen hunnikutes US ja UK poolelt näinud, vótke raha, andke asjad ja jääge vólgu, vinge. Miks hispaanlastel esimesene US hakkab üle viskama, sest tegimist on EU ühe inimlikuma ühiskonnaga vs. US kasum. Hiinlased teevad siiski reaalselt asju jne. seda kordades väiksema raha genereerimisega, see nende Belt on tunduvalt loovam ja rahumeelsem. Erinevalt US-st on nad ka minu arvates kórgema kultuuriga, eriti töökultuuriga. See US poolt Iraani maa tasa tegemine on täielik ülbus ja kahjuks ka veel lisaks hädavajalik, sest terve móistused isik ei hindaks rahulikus olukorras nende poolt asju nii vingelt. Iraanist ma ei jaga muhvigi, isiklik huvi null, kuid nii palju saan aru, et nemad poleks läinud teisi araablasi peetima, kuna kóik teenivad ühest allikast. Pop, tee palun nimekiri mida US on teineteisele kasulikult ja soliidselt lahendanud ilma megakasu saamata, mul on selle nimekirja tegemisega raskusi....

[kusti]

elektri hajutatuse osas on mõtteid ?

(veeteema hakkab nats väsitama, aga): "Ja siin on oluline asümmeetria: Iraan puhul on veeallikad hajusamad, mis tähendab, et süsteem degradeerub. Lahe riikide ja Iisrael puhul on veesüsteem suures osas tsentraliseeritud magestamisele, mis tähendab sõltuvust kriitilistest sõlmedest."
"kolm päeva ilma veeta" - UA-s on pea kõik kaevikud jms mõlemal poolel ilma veevärgita (ja seal viibitakse järjest kuid), samas ikkagi vaikselt toimetatakse edasi.

Seega .... (?) DT jätab asja katki ? Miks ?

Ukraina on parasvöötmes – magevett leidub keskkonnas (sademed, pinnavesi, põhjavesi).

Araabia Ühendemiraadid ja teised laheriigid on kõrb– magevett sisuliselt ei ole ilma tehnilise süsteemita (magestamine).
Iisrael on poolkõrb – seal on samuti suur sõltuvus magestamisest.

Siin on oluline point: keerulistes küsimustes pole shortcut’e. Kui neid endale (ja teistele) enesepetteks luua, ei vii see mitte kedagi reaalsuses kaugemale. Sõjanduses saab tavaliselt eristada diletandi ja spetsialisti – üks räägib pommidest, teine näeb tarneahelat, (vee)varustust, hooldust ja logistikat.

Ettepanek: hoiame fookuse veeteemal, kuni tekib elementaarne arusaam fundamentaalsetest vajadustest vastavas keskkonnas. Kui see on teadvustatud, saab teoreetiliselt edasi liikuda sellisel viisil, mis realistlikult kirjeldaks kõrbesõdade planeerimist. Vastasel juhul riskime lihtsalt pealiskaudsuse ja õhinapõhise narratiiviga.

[kusti]

Auvere drooniintsidendi kajastusest nähtub järjekordselt, et Eestis sisuliselt puudub päriselt sõltumatu uuriv ajakirjandus ning selle asemel vohab riigivõimuga käsikäes tegutsev suhtekorraldusaparaat, et mitte öelda propagandamasin.

https://www.youtube.com/watch?v=mmNtBWF6o1w

[projekteerija]

projekteerija wrote: AI minu kogemuses on nii võrdsustavat kui ka ebavõrdsustava narratiivi kandev. Aeg-ruumiliselt tehnoloogia arengu-leviku suhtes on see suuresti olnud kogu võrgu ulatuses sisuliselt üheaegne. Kui midagi välja tuleb, siis... on see üle kogu maailma sisuliselt üheaegne. Varem piltlikult tehnoloogilised arengud toimusid sarnaselt kivi viskamisega (maailma)tiiki. Sulps ja ringlainetena (ja seotud peegeldustega jne) mõju levib. Kuhugi (lähemale, tõmbekeskusesse ...) jõuab kiiremini ja kuid aastaid hiljem jõuab ääremaadele. Sageli igasuguste "maaletoojate" jne. abil. AI-ga seotu aga piltlikult raputab kogu tiiki ning lained alustavad liikumist kõigilt kallastelt korraga. Need kes on näinud-teinud katseid ühe korraga raputuse saava erineva kujuga kaussidega, aimavad igasuguseid x ootamatusi. Ümmarguse basseini üks tuntud katse annab sellise tulemuse. https://www.youtube.com/shorts/9l87jo-TgCo

Ma julgeksin sinu mõttearenduse võtta kokku selliselt:
AI tuleb kõigile korraga ja tekitab kaootilisi mustreid.
Olen sellega väga päri.

Minu algse postituse fookus oli:
AI võimendab olemasolevaid kognitiivseid erinevusi.

Proovin sünteesida- mis võiks kõlada sedasi:
AI jõuab kõigini korraga, kuid selle efekt ei ole sümmeetriline— see võimendab olemasolevaid kognitiivseid erinevusi ning võib seetõttu diferentseerumist hoopis süvendada.

Inseneerias, arhitektuuris, planeerimises, igasuguste abivahendite kasutuselevõtus (arvutid, arvutitega seotud tehnilisedvahendid, salvestamine, tarkvara...) oli mõsitlik arvestada (sai arvutada-eeldada inertsi, viidet, levimiskiiruse takistavaid ajaolusid jms. Nüüd viimased paar aastat (alates keleemudelite esimestest avarakendustest) on pidevalt sedasi, et pole praktilislt mingit reageerimisaega, testimisaega jms. Hommikul ärkad ülesse ja ... võtad teadmiseks ntx. mingi uue rakenduse, teenuse olemasolu. Tead vaid, et samas seisus on ka kõik teised.
Mõttekese kirjeldamiseks see illustreeritud peavoolu viide mineviku ja oleviku kirjeldamiseks. Tööstusrevolutsiooni areng. Vähegi ajalooga kursisolija võib aimata miks üks või teine asi ning mis järjekorras pärast tööstusrevolutsiooni maailmas midagi toimus. Või siis järgmisel slaidil kuidas mingid tehnoloogiad-lahendused-jms. vajasid erinevat levikukiirust. https://www.hs.fi/paakirjoitukset/art-2 ... 12865.html
Kusjuures vanad leiutised-tehnoloogiad jätkavad valdavalt oma laienemist endise tempoga. Kusjuures mõned vanadest (digitaliseerimine, robotiseerimine jne.) võivad olla globaalselt oma võimenduse järseimas kasvufaasis.

[projekteerija]

Üle pika aja tekkis tunne, et peab linkima kohalikku (või kopeeritud, AI-ga genereeritud ?) lehesabahuumorit.
Kakk Valter Davosis...
https://elu24.postimees.ee/8443355/elu2 ... t-sveitsis

[pop]

Üle pika aja tekkis tunne, et peab linkima kohalikku (või kopeeritud, AI-ga genereeritud ?) lehesabahuumorit.
Kakk Valter Davosis...
https://elu24.postimees.ee/8443355/elu2 ... t-sveitsis

Ma kirjutan kaku jutule kahe käega alla.
Kunagi oli üks serblasest Sorbonne'i PhD-ga kolleeg kes ütles et ülikoolis ajas teda kõige rohkem närvi see et kui õppejõud tudengi natuke keerulisemale küsimusele vastust ei teadnud, siis üritati alati midagi kokku hämada või käigupealt mingi "asendusvastus" genereerida (nt "ühest küljest <blaa-blaa>, samas teisest küljest <blah-blah>"), ja lisas et temas äratasid kõige suuremat lugupidamist need õppejõud kes ütlesid otse et "kahjuks ma ei tea vastust".

[spl]

https://www.err.ee/1609982529/eesti-panga-prognoos-majanduse-taastumine-kujuneb-oodatust-vaoshoitumaks

... ebakindlus alandavad kokkuvõttes Eesti majanduse selle aasta kasvuprognoosi 2,8 protsendini...

Erilised optimistid seal, kui 0.8% saaks, oleks juba väga hea saavutus.

[spl]

https://www.err.ee/1609982346/rubio-viitas-voimalusele-usa-ja-nato-suhted-ule-vaadata

See kaos, mida Porgandimees ja Co korda saadab rikub 80 aastased suhted täiesti ära. Nad ikka ei saa aru, üksinda kaugele ei jõua ja NATO pole ründeorganisatsioon! Iraagis veeti liitlased sita sisse, Afganistanis ka. Isegi liitlased saavad aru, et nemad ei pea USA järel ....a koristama ning jäävad põhikirja punktide juurde ehk kaitsmise juurde.

Artiklis öeldakse, et NATO liikmed on suures osas tagasi lükanud Trumpi abipalve aidata kaasa laevade läbipääsu taastamisele Hormuzi väinas, mille Iraan on sisuliselt sulgenud ja ähvardanud USA ja Iisraeli rünnakute järel kättemaksuga.

[projekteerija]

Meilgi paljud poliitikud ja miskid ärihuvigrupid hauvad plaane sotsiaalkorteritest või muust sellisest.
Helingis on aastakümneid ühe meetmena olnud HITAS asuntot. Eesmärgiga pakkuda vastuvõetavat eluaseme ostuhinda väiksema sissetulekuga inimestele.
https://fi.wikipedia.org/wiki/Hitas
Nüüd aga selgub, et nendest korteritest on saanud omaette äritsemise sihtmärk ja neidki saavad lubada vaid keskmisest jõukamad. Praeguses skandaalis on jõutud tõdemuseni, et neid noolib-omab üllatavalt sageli kohalik eliit. Eilses uudises ka üks tipppoliitik tunnistab, et see ongi fakrtiliselt varaklass või süsteem mida saabki lubada vaid tipppoliitiku-ametniku sissetuleku juures. (Paavo Arhinmäki (vas.) omistaa myös hitas-asunnon.
Arhinmäki asuu perheineen Kruunuvuorenrannassa sijaitsevassa hitaksessa. Sen ostaessaan hän myi edellisen hitas-asuntonsa Herttoniemenrannasta.
Hänen mukaansa hitas-asunnot on tarkoitettu tavallisille helsinkiläisille ja on hyvä, että asukkaat hyötyvät järjestelmästä rakennuttajien sijaan.
Arhinmäki ei näe ristiriitaa omien tulojensa ja hitas-asunnossa asumisensa välillä.
– Eihän pienituloisilla tai vähävaraisilla ole niihin enää varaa. Ne ovat omistusasuntoja ja maksavat satoja tuhansia euroja.)
Samuti on nendest saanud investorite sihtmärk. Loos juhtum, kus ühel investoril neid lausa 11 tk. Reeglite kohaselt ei tohiks selline asi võimalik olla aga... kui äri mängu tuleb kinnisvarabuumide ajal siis ka läbimõelduimadki süsteemid muutuvad või JOKK reeglitega muutuvad auklikuks.
https://yle.fi/a/74-20214720

Hitas süsteemi on siiani toetanud eriliselt sotsid ja ilmselt kõik karjääriametnikud. Nüüd on selgunudki miks... Mitmetel sotsidel lausa terve kollektsioon neid kortereid. Teada tuntud areng. Igast sotsist saab ühel päeval aadelsots vms. OK selgub, et ka pärisaadel tunneb nende vastu kui turvaline investeering huvi.
Kuna registrid Soomes siiski avalikud ja kinnimätsimatud, siis ajakirjanduse töö tulemusel nüüd poliitikud võeti pihtide vahele.
https://www.hs.fi/politiikka/art-2000011914342.html

[spl]

TACO mees - keerame s--a kokku ja siis ise põgeneme

https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata

[pop]

mõned (UA hääled) on väljendanud mh ka mõtet et UA "poleks otseselt vastu" kui idanaabri surve kohapeal väheneks, selle tulemusel kui see peaks osa oma ressurssi mujale suunama.
https://arvamus.delfi.ee/artikkel/12056 ... id-runnata

Seega arvaks ise et igasugused võõrkehad tuleb igal juhul alla lasta, päritolust sõltumata. Lennukeelutsoon kirdeosas on muidu lihtsalt näitemäng.

[kusti]

TACO mees - keerame s--a kokku ja siis ise põgeneme

https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata

Teema võetakse kokku kümne minuti sisse.

Iran War Victory Without Hormuz Control? Lt Col Daniel Davis & Brian Thomas
https://www.youtube.com/watch?v=J0tKV1Pv-f0