Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 19 Oct 2021 23:30

...tuletame meelde ja palju õdedele palgatõusuks tunnis pakuti +50 senti miinus maksud. Või midagi taolist oli !

https://epl.delfi.ee/artikkel/94905191/haiglad-on-koroonaosakondade-mehitamisega-hadas-arstid-ja-oed-on-vasinud
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 20 Oct 2021 00:23

Hiina ja hulk teisi riikke on sattunud energiakriisi. Kohati usutav ja loogiline. Teisalt aga ei kipu see värk ka kuidagi loogiliselt klappima või keegi ei proovigi seletada ega lahata toimuvat või siis on enamus veel varjus.
https://yle.fi/uutiset/3-12149207
Nafta "tippu" (koos kõige kaasnevaga) ju ennustati ning omaaegsed ennustuskuupäevadega ei läinud kõige säravamalt. Teisalt aga +-10 aastat pole ju ka miski viga. Kas oleme siis nüüd hoopis fossiilkütuste piikki sattunud ning riburada hakkabki prognoositud " :? "koledused" toimuma. Võib ju ka olla, et oleme hoopis sattunud lisaks kõigele ka globaalsesse keskkonnavaesusesse?
Kuna kõik märgid näitavad, et mingit lootust mingist kitsendusteperioodist pole siis olen viimastel nädalatel proovinud rohkem võio ette külastada füüsilise kohaloleku kohtasid. Ning visuaalselt või siis vestlustes saadud sõnum on suht pelutav. Paljud ettevõtted on selgelt segaduses, harjumatutes raskustes või tegelevad lähiajal saabuvate probleemidega. Ilmselt on ka viimaste kuude elektri, autokütuste, gaasi jms. arved või siis töötajate soov palgatõusuks oma mõju avaldanud lisaks nendele teguritele, mis kroontõve tüsistuste alla liigitub. Nii mitmedki ehitus - sisutus valdkonna kaubadele käib usin uute hinnasiltide paigaldamine. Teisalt on materjali hinnad ja saadavus (ka uute hindadega) jms. täiesti etteaimamatu. Déjà-vu 80-90-ndatest tuleb silme ette :?:
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 20 Oct 2021 05:34

projekteerija wrote:Hiina ja hulk teisi riikke on sattunud energiakriisi. Kohati usutav ja loogiline. Teisalt aga ei kipu see värk ka kuidagi loogiliselt klappima või keegi ei proovigi seletada ega lahata toimuvat või siis on enamus veel varjus.
https://yle.fi/uutiset/3-12149207
Nafta "tippu" (koos kõige kaasnevaga) ju ennustati ning omaaegsed ennustuskuupäevadega ei läinud kõige säravamalt. Teisalt aga +-10 aastat pole ju ka miski viga. Kas oleme siis nüüd hoopis fossiilkütuste piikki sattunud ning riburada hakkabki prognoositud " :? "koledused" toimuma. Võib ju ka olla, et oleme hoopis sattunud lisaks kõigele ka globaalsesse keskkonnavaesusesse?
Kuna kõik märgid näitavad, et mingit lootust mingist kitsendusteperioodist pole siis olen viimastel nädalatel proovinud rohkem võio ette külastada füüsilise kohaloleku kohtasid. Ning visuaalselt või siis vestlustes saadud sõnum on suht pelutav. Paljud ettevõtted on selgelt segaduses, harjumatutes raskustes või tegelevad lähiajal saabuvate probleemidega. Ilmselt on ka viimaste kuude elektri, autokütuste, gaasi jms. arved või siis töötajate soov palgatõusuks oma mõju avaldanud lisaks nendele teguritele, mis kroontõve tüsistuste alla liigitub. Nii mitmedki ehitus - sisutus valdkonna kaubadele käib usin uute hinnasiltide paigaldamine. Teisalt on materjali hinnad ja saadavus (ka uute hindadega) jms. täiesti etteaimamatu. Déjà-vu 80-90-ndatest tuleb silme ette :?:


Ei pretendeeri ainutõele, kuid on mõtteid... Miks pean DTr (kuigi stiili päris algatajaks on Paulson) ja ka B tuima rahatrükki parajaks kuriteoks ajal mil oleks pidanud kaubanduskeskuseid ja tuima tarbimist piirama ja viiruse sisulise leviku piiramisega tegelema. Väidetavalt oli hädavajadusega ühiskonna päästmiseks, aga pagan mis ühiskonna päästmiseks, tõmbleva ostuühiskonna või kujunenud tiksuva inimsuhete ühiskonna. Aga egode meeskond väitis et nad suudavad numbreid paigas hoida maaasi dubleerimisega ilma et inimesed arugi saavad. Pagan, kuidas... kui kujunendud suhted väljendasid natukenegi olemasolevaid kombeid, siis kuidas saab paari aastaga paarisaja aasta rahamassi kordamine olla inimsuhteid kajastav. Väitega, et kahe kolme aastaga tekivad a la uued kombed ja seda penskarite ühiskonnas, see on nagu konna ja ooperilaulja lauluvõistlus, konn jääb vait ja lihtsalt ujub minema.. Võibolla olen ise juba liiga penskar, et uusi väärtuseid tabada, kuid kogu selles uues mannas on minu arust no nii palju õhku, et ma tahaks küll neid geeniuseid pikalt saata, miks peaks mina oma töö tulemused a la vanas hinnas edasi andma kuna nad olid vana numbrikajastuse baasil loodud. Aus oleks ju teha ümberarvestus uute väärtusesse mis pole minu arvates väärtus. Selle tuima massi matemaatikaga on välja siis tulemas, et inimsuhteid on valesti arvutatud, mingi Rambo lipuga lehvitatud ja teenuste jumaldamise loosungi all baas ehitamata jäetud mida kurjad Venemaa ja Hiina siiski kogemata tegid, no lihtsalt diktaatorilikust lollusest (või arusaamisest, et maailma baas on tiba teine, kuigi nüüd on nad süüdi ka selles). See et eelneva stiiliga on põllud (nii kaudses kui otseses kujundis) ära kurnatud ja tuima vee peale valamisega tekkib loll lomp, mitte mulla mikroelementide keskkond, see peaks olema nagu poollollile ka selge. Väita, et nüüd on gaasi hinnas süüdi Venemaa kes lolluse ära kasutas on ka hea näide. Enne muidugi kasutati igasuguseid värvilisi revolutsioone mille tulemused on rõvedad, kohati inimlikult lausa talumatud ja see saab nüüd hindeks "peaaegu nunnu, kuid kergete vigadega", sest sinna sai ju hunnikus pappi genereeritud ja see on nüüd teooriate järgi uus väärtus.
Hiina on tõsiselt tegelemas ka sellega et praegune teenuste sektor tõsiselt üle võtta ja kohe väga tõsiselt ja kui nii jätkub, siis hakkame kirveid panema vaid oma sõprade ringkonnas ja siis oleme konkurentsist veel rohkem väljas ja saame ka vastavad inimsuhted otseste ja ja varjatud maksude näol. Paha on muidugi see, et me peame aktsiaturud lõpuni ära päästma, kuna see pidi olema ainuõige jaotussüsteem ja see rahamass nõuab veel suuremaid teeninduskulusid, sest väidetavalt nemad peavad kallinema kiiremini kui tegelik inflatsioon, muidu pole matemaatiliselt aus asi. (Mul endal on kiiks peas ja ma ei suuda aru saada kuidas US pangad suudavad kasumeid gigaks ajad ajal kui välja jagatud laenud kinnisvarale on alla inflatsiooni, aga kasum ei pea ju kajastama loodud väärtust, lihtsalt võib üks tore ilus asi olla mis kõigile meeldib, persse need põllumehed, kujundlikult..)
Kuskil mingist momendist peaks hakkama tekkima ka vähemate eksimuste süsteemidel soov sõnaõigust suurendada ja seda suht sisuliselt ja see saab olema keeruline ja huvitav, kuigi meile võib olla päris valus vaadata kuidas hakkame järjest rohkem tahaplaanile jääma ja seda suht globaalselt...
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Oct 2021 05:35

võibolla see koristatakse YT-st ära, sest narratiivi vast, aga "follow the science"
vaktsineeritud maades on rohkem juhte, ilminud soliidses ajakirjas
https://youtu.be/HeSJWGSnN8A?t=33

Seega, uppuja päästmine on uppuja enda asi ning riskigruppidel (metaboolse sündroomiga, vanad inimesed) teiste vaktsineerimisele ei saa loota.

===========================
Testitulemuse mitteoluliseks tegemine ja vaktinseerimistõendi (mitte immuunsustõendi) nõudmine võib olla samm vales suunas.
Last edited by td on 20 Oct 2021 07:43, edited 2 times in total.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby rr009 » 20 Oct 2021 05:37

maaasi dubleerimisega = massi dubleerimisega

sry
rr009
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Oct 2021 08:00

cherry-picking kliimavaatlustes
https://www.youtube.com/watch?v=XEh-sY4MXig
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 20 Oct 2021 08:52

rr009
Tsitaat "See et eelneva stiiliga on põllud (nii kaudses kui otseses kujundis) ära kurnatud ja tuima vee peale valamisega tekkib loll lomp, mitte mulla mikroelementide keskkond, see peaks olema nagu poollollile ka selge."

No ei ole ju selge : )
Tõsiselt läks asi lappama alates green revolutionist, kui kasutusel olnud valdav nelja välja süsteem asendati ühe välja süsteemiga.
(homo sapiensi liigi esindajaid planeedil Maa ca 2 miljardit)
Koheselt saadi intensiivsesse kasutusse võtta reservis/puhkusel olev ülejäänud osa nelja välja süsteemist.
Looduslikku mulla taastumist polnud enam vaja oodata, see asendati ülikasumliku(ennekõike energia, mitte raha seisukohalt) fossilse naftaga.
Kuna sisendit jagus(nafta ERoEI 1/130 ), siis seda ka kasutati. Praeguseks on naftast endast ja tema derivaatidest tulenevalt juhtunud see, et iga toidukalor, mis meil on taldrikul- selle taga on 10 kalorit naftaenergiat.(ERoEI on samas praeguseks langenud 1/19 heal juhul ).
Kunstväetised, herbitsiidid, erinevad pestitsiidid, müriaad fungitsiidide jne on teinud oma töö. Progressivne lääs on situatsioonis, kus valdavatel põllumassiividel muld suudab oma struktuuri veel hoida on suurusjärk kuni kümme tsüklit- siis teeb erosioon grande finale.
(homo sapiensi liigi esindajaid paneedil Maa ca 7,8 miljardit).
(https://www.youtube.com/watch?v=BT4RgpcyfLg )
----
Asjalood veega, mida mullale peale valatakse pole grammigi paremad :(
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Oct 2021 09:06

olen jälle keemiaravi rohte täis topitud
väljas on läinud külmemkas ja huvitav fenimen seoses külmaga - katmata kohad hakkavad kipitama. Haiglast koju tulles oli seline tunne, et näo peale on määäritud tiigrisalvi, läb suu hinfamisega hakkas keeleots kipitama nagu oleks knaget piparmündikommi sinna peale pandud.
jälle luksun, aga seekord püüan minimeerida söömist, et magu mitte liiga täita (lisaks: paast on kasvajale kahjulikum kui normaalsetele rakkudele). Kusjuures paast ei ole nälg. Kui oled eelnevalt süsivesikuid piirnaud, siis näljatunnet kui sellist ei tekki.

Veel üks tavameditsiini narratiiviga vastuminev fakt: kuidas ravida kõrvetisi.
On alternatiivne teooria, et kõrvetised ei tekki mitte kõrgest maohappe (veisinikkloriidi) sisaldusest vaid hoopis madalast. Põhjendatakse sellega, et madala happesuse korral söögitoru ja mao vahel olev sulgurlihas ei reageerri maohappele ja maosisu saab minna tagasi söögitorru (seda ei pruugi inimene alguses ise tunda, kui söögitoru limaskest pole veel põletikus). Kui selline maosisu sattub söögitpru algusesse pidevalt, tekkib seal põletik ja inimene tajub seda siis kõrvetistena ja teeb loogilise järelduse, et "maohapet on palju". Ja mis selle vastu loogiline järeldus oleks: vähendada maohaet (võtta söögisoodat ja/või spetsiaalseid rohte, mis maohapet vähendavad). Tegelikult on vanuse suurenedes tendents maohappe vähenemisele, lisaks ka atroofiline gastriit. Vähene maohappe tapab vähem mikroobe (mida me ju pidevalt alla neelame) ja halvendab ka valkude seedimist!
Seega, kui tavalise narratiivi põhjal loogilised ravivõtted ei aita, miks mitte proovida alternatiivset seletust ning provida kasutada hoopis vastupidist: 1 supilusikatäis naturaalset õunaäädikat (apple cider vinegar) (originaalis kangus ca 6%) lahustada klaasis vees, söögi keskel ära juua, võtta 2x päevas. NB! mitte kasutada tavalist äädikat, see võib anda söögitoru põletuse.
Last edited by td on 20 Oct 2021 09:32, edited 1 time in total.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 20 Oct 2021 09:26

See oleks küll hea uudis, kui see ka tõeseks saaks. RMK lobby kindlasti lobistab selle ära.

https://www.err.ee/1608375395/keskkonnaministeeriumi-plaan-rmk-peaks-omavalitsuselt-raieks-luba-kusima

---

https://arileht.delfi.ee/artikkel/94909905/jurist-negatiivse-testi-mitteaktsepteerimine-voib-olla-oigusvastane

Kui restoranis viibib 20 isikut, kellest 15 on vaktsineeritud ja 5 on testitud, siis reaalselt on võimalik veenduda 5 külastaja nakkusohutuses, ülejäänud 15 puhul me tegelikult ei tea, kas nad on nakatunud või mitte.

Seega tekib küsimus, miks vaktsineeritud isikud võivad elada tavapärase elukorralduse järgi nagu viirust poleks olemas, aidates paratamatult viiruse levikule kaasa, kuid testimisega oma nakkusohutust tõendavad isikud jäävad ühiskonnaelust kõrvale. Seega on selgelt valitsuse otsuse näol üles kerkinud ka diskrimineerimise temaatika.


...

Õiguslikus mõttes tuleb piirangute kehtestamisel järgida proportsionaalsust ning piirangul ei tohiks olla mingeid varjatud kaudseid eesmärke. Suuremas pildis astus valitsus taaskord vana reha otsa, tekitades arusaamatu piiranguga ühiskonda ainult pingeid ja ebaselgust juurde.

Inimesi ei tohi jõuvõtetega õigusriigis vaktsineerima sundida. Sellega pigem tekitatakse trotsi ja veel suuremat vastuseisu vaktsineerimise osas. Leidub ka leebemaid meetmeid, kuidas näiteks kas või erasektorit suuremal määral kaasates vaktsineerimistempot hõlbustada.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 20 Oct 2021 09:29

td wrote:cherry-picking kliimavaatlustes
https://www.youtube.com/watch?v=XEh-sY4MXig



Aga miks ka mitte, õnneks on meil veel sõna/usuvabadus :D
---
Natukene teades ekre tausta selline ongi(õige väikeste eranditega) nende valdav ilmatunnetus/grupiteadvus.
Aga miks ka mitte- make America great again outsourced ja kodukootud, mitte et selline ilmavaade oleks halvem, kui oravatel või ükskõik millisel kohapealsel poliitilisel kooslusel.
Võibolla oleks lihtsalt kena teada selle ideoloogia/narratiivi allikat.
Aveliina Helm on oma artiklis https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus ... si-ei-usu/ ka sellele kenasti viidanud.
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 20 Oct 2021 09:43

[quote="spl"]See oleks küll hea uudis, kui see ka tõeseks saaks. RMK lobby kindlasti lobistab selle ära.

https://www.err.ee/1608375395/keskkonnaministeeriumi-plaan-rmk-peaks-omavalitsuselt-raieks-luba-kusima

spl kahjuks ongi sellised lood.
Seadusemuudatuse kava on juba nn pulkadeks võetud ja järeldused vähemalt praeguses sõnastuses haakuvad sinu nägemusega asjast.
(Planeerimisseadus, mis on seadusandja poolt loodud põhiline tööriist kohaliku omavalitsuse jaoks juba kõike seda sätestab, probleem on et
kohalikud omavalitsused ei soovi seda tööriista rakendada kuna ametkonnad on omavahel dekaade nn risttolmnenud).
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Oct 2021 09:46

teretere,
ma siiski ei absolutiseeriks teadust. Arusaadavatel põhjustel ei saa kliimateadlased tegeleda RCT (randomized control trial) uuringutega. Nende käsutuses on
- prospective study (muutuste ja korrelatsioonide vaatlemine prospektiivselt, planeerides ette, missuguseid parameetreid ja kuidas registreerida)
- retrospective study (muutuste ja korrelatsioonide vaatlemine retrospektiivselt, korrelatsioon ei tähenda põhjust)
- cross-sectional study (hetkeolukorra registreerimine, korrelasioon ei tähenda põhjust)
- anecdotal evidence (huvitavate üksikjuhtumite dokumenteerimine)

Neid ei *peeta teadusmaailmas eriti kõrge informatiivse tasemega uuringuteks. Usun, et tulevikus võime näha mitmete levinud anrratiivide ajalukku kadumist. Kui on sügavam huvi, siis:
https://tinyurl.com/3cnv9ffk
Tunnistan, et eksin ise ka sageli sealsete põhimõtete vastu (andmete kogumise ja analüüsimise metoodika, järelduste üldistusvõime hindamine), kui loen artikleid.

Ei tahaks astuda Sinuga pikemasse vaidlusse, esitasin lihtsalt oma seiskuoha nii nagu Sina esitad oma seisukoha.

------
*Teadusuuringute kvaliteedi hierarhia:
1. Systematic review and meta-analysis (seda ei tee erialateadlased vaid inimesed, kes on õppinud koostama metaanalüüse, visatakse välja uuringud, mis ei vasta uurimuste kvaliteedikriteeriumitele: vale andmekogumine, vale algoritm, vale statistikameetod: nt. non-paired testi kasutamine paired testi asemel, kus gruppide vahel on seos (näiteks uurimustes, kus samadest uurimisobjektidest tehakse kaks gruppi: enne ja nüüd)
2. RCT (randomized control trial, ühte gruppi mõjutatakse, teist ei mõjutata, igal uuritaval on võrdne võimalsus sattuda emba-kumba gruppi, gruppide sees olev algoritm ja metoodika on täpselt sama, ideaaljuhul uuritav ja uurija ei tea, kumba gruppi kuulub), kus uuritava tunnuse usaldusvahemikud (confidence intervals) ei kattu. s.t. mõju olemas
3. RCT, kus usaldusvahemikud osaliselt kattuvad (s.t. ei saa siiski kindlalt öelda, kas mõju on või pole, vaja oleks veel laialdasemaid uuringuid)
4. Cohort studies (jälgitakse kahe grupi arengut ajas, mis erinevad vaid ühe tunnuse poolest, prospektiivne, et planeerida nihete (bias) vältimist ning, gruppe aktiivselt ei mõjutata (s.t. seda ei saa teha eetilistel põhjustel, näiteks sarnaste patsientide ravimata jätmne kontrollgrupis või mürgi andmine uuritavate grupile), rakendatav vaid sagedastele haigustele)
5. Case-control studies (harvade haiguste jaoks, mida ei saa "ette planeerida": otsitakse arhiivist sarnaste juhtude grupp ning valitakse arhiivist võimalikult sarnaste tunnustega kontrollgrupp, võrreldakse antud parameetri käitumist nendes antud ajahetkel, puudus on see, et ei saa planeerida nihete vältimist ning ei saa määrata, missuguseid huvitavaid parameetreid veel dokumenteerida võiks (ebapiisav dokumentatsioon)
6. Cross-sectinal surveys (hetkestatistika)
7. Case reports (peenem nimetus väljendile anecdotal evidence)

Kliimauuringud paigutuvad sinna 5.-6. vahele, sest puudub kontrollgrupp: pole kahte maakera, mida paralleelselt uurida, ka dokumentatsioon (varasemad vaatlused ja geoarheoloogia) on ebapiisav - mõni oluline faktor võib jääda märkamata. Võib teha prospektiivse uuringu, et mõõta veel mõnda parameetrit, mida varem pole tehtud, aga kontrollgruppi pole ikkagi kuskilt võtta. On olemas ka hieararhia aselle kohta, et missuguseid tunnuseid võiks suurema tõneäosusega pidada kausaalseteks ehk põhjustajaks (mitte pelgalt korrelatiivseks), aga hetkel ei meenu, kuskohas seda hierarhiat oli välja pakutud.
Cherry-picking (sobivate andmete väljavalimine narratiivi kindlustamiseks) on aga lubamatu igal juhul (vt. ka mõnede kullaärikate hinnagraafikud).
Last edited by td on 20 Oct 2021 14:48, edited 6 times in total.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 20 Oct 2021 10:15

td wrote:teretere,
ma siiski ei absolutiseeriks teadust. Arusaadavatel põhjustel ei saa kliimateadlased tegeleda RCT (randomized control trial) uuringutega. Nende käsutuses on
- retrospective study (muutuste ja korrelatsioonide vaatlemine retrospektiivselt, korrelatsioon ei tähenda põhjust)
- cross-sectional study (hetkeolukorra registreerimine)
- anecdotal evidence (huvitavate üksikjuhtumite dokumenteerimine)

Neid ei *peeta teadusmaailmas eriti kõrge informatiivse tasemega uuringuteks. Usun, et tulevikus võime näha mitmete levinud anrratiivide ajalukku kadumist. Kui on sügavam huvi, siis:
https://tinyurl.com/3cnv9ffk
Tunnistan, et eksin ise ka sageli sealsete põhimõtete vastu (andmete kogumise ja analüüsimise metoodika, järelduste üldistusvõime hindamine), kui loen artikleid.

Ei tahaks astuda Sinuga pikemasse vaidlusse, esitasin lihtsalt oma seiskuoha nii nagu Sina esitad oma seisukoha.

------
Teadusuuringute kvaliteedi hierarhia:
1. Systematic review and meta-analysis (seda ei tee erialateadlased vaid inimesed, kes on õppinud koostama metaanalüüse)
2. RCT (randomized control trial, ühte gruppi mõjutatakse, teist ei mõjutata, igal uuritaval on võrdne võimalsus sattuda emba-kumba gruppi, grupi sees olev metoodika pn täpselt sama, ideaaljuhul uuritav ja uurija ei tea, kumba gruppi kuulub), kus uuritava tunnuse usaldusvahemikud (confidence intervals) ei kattu. s.t. mõju olemas
3. RCT, kus usaldusvahemikud osaliselt kattuvad (s.t. suurte arvude puhul ei saa siiski öelda, kas mõju on või pole)
4. Cohort studies (jälgitakse kahe grupi arengut ajas, mis erinevad vaid ühe tunnuse poolest, prospektiivne, et planeerida nihete (bias) vältimist ning, gruppe aktiivselt ei mõjutata, rakendatav vaid sagedastele haigustele)
5. Case-control studies (harvade haiguste jaoks: otsitakse arhiivist sarnaste juhtude grupp ning valitakse võimalikult sarnaste tunnustega kontrollgrupp, võrreldakse antud parameetri käitumist nendes antud ajahetkel, puudus on see, et ei saa planeerida nihete vältimist ning ei saa määrata, missuguseid huvitavaid parameetreid veel dokumenteerida võiks
6. Cross-sectinal surveys (hetkestatistika)
7. Case reports (peenem nimetus väljendile anecdotal evidence)


td
Absoluteeri teadvust, mis teadusele(uskumisele ja kõigele muule) olemise võimaldab :)
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Oct 2021 10:20

ka teadvusega peab olema ettevaatlik, vt. mõtlemise sisulised häired (Ctrl-F on leidmisel abix) https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakl ... opatol.htm
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Oct 2021 11:21

huvitav oleks analüüsida selle mehe vere insuliiinisisaldust – võibolla on tal peidetud insuliniresistentsus ehk prediabeet, see eelneb kehakaalu tõusule ja kui mees teeb aktiivselt sporti, siis insuliin surub liigsed süsivesikud lihastesse, mitte rasvarakkudesse.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9489 ... i-jaksasin

riskifaktoreid võib olla muidugi ka teisi, lihtsalt hüpotees ....
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 20 Oct 2021 11:25

td wrote:teretere,
ma siiski ei absolutiseeriks teadust. Arusaadavatel põhjustel ei saa kliimateadlased tegeleda RCT (randomized control trial) uuringutega. Nende käsutuses on
- prospective study (muutuste ja korrelatsioonide vaatlemine prospektiivselt, planeerides ette, missuguseid parameetreid ja kuidas registreerida)
- retrospective study (muutuste ja korrelatsioonide vaatlemine retrospektiivselt, korrelatsioon ei tähenda põhjust)
- cross-sectional study (hetkeolukorra registreerimine, korrelasioon ei tähenda põhjust)
- anecdotal evidence (huvitavate üksikjuhtumite dokumenteerimine)

Neid ei *peeta teadusmaailmas eriti kõrge informatiivse tasemega uuringuteks. Usun, et tulevikus võime näha mitmete levinud anrratiivide ajalukku kadumist. Kui on sügavam huvi, siis:
https://tinyurl.com/3cnv9ffk
Tunnistan, et eksin ise ka sageli sealsete põhimõtete vastu (andmete kogumise ja analüüsimise metoodika, järelduste üldistusvõime hindamine), kui loen artikleid.

Ei tahaks astuda Sinuga pikemasse vaidlusse, esitasin lihtsalt oma seiskuoha nii nagu Sina esitad oma seisukoha.

------
*Teadusuuringute kvaliteedi hierarhia:
1. Systematic review and meta-analysis (seda ei tee erialateadlased vaid inimesed, kes on õppinud koostama metaanalüüse, visatakse välja uuringud, mis ei vasta uurimuste kvaliteedikriteeriumitele: vale andmekogumine, vale algoritm, vale statistikameetod: nt. non-paired testi kasutamine paired testi asemel, kus gruppide vahel on seos (näiteks uurimustes, kus samadest uurimisobjektidest tehakse kaks gruppi: enne ja nüüd)
2. RCT (randomized control trial, ühte gruppi mõjutatakse, teist ei mõjutata, igal uuritaval on võrdne võimalsus sattuda emba-kumba gruppi, gruppide sees olev algoritm ja metoodika on täpselt sama, ideaaljuhul uuritav ja uurija ei tea, kumba gruppi kuulub), kus uuritava tunnuse usaldusvahemikud (confidence intervals) ei kattu. s.t. mõju olemas
3. RCT, kus usaldusvahemikud osaliselt kattuvad (s.t. ei saa siiski kindlalt öelda, kas mõju on või pole, vaja oleks veel laialdasemaid uuringuid)
4. Cohort studies (jälgitakse kahe grupi arengut ajas, mis erinevad vaid ühe tunnuse poolest, prospektiivne, et planeerida nihete (bias) vältimist ning, gruppe aktiivselt ei mõjutata, rakendatav vaid sagedastele haigustele)
5. Case-control studies (harvade haiguste jaoks, mida ei saa "ette planeerida": otsitakse arhiivist sarnaste juhtude grupp ning valitakse arhiivist võimalikult sarnaste tunnustega kontrollgrupp, võrreldakse antud parameetri käitumist nendes antud ajahetkel, puudus on see, et ei saa planeerida nihete vältimist ning ei saa määrata, missuguseid huvitavaid parameetreid veel dokumenteerida võiks (ebapiisav dokumentatsioon)
6. Cross-sectinal surveys (hetkestatistika)
7. Case reports (peenem nimetus väljendile anecdotal evidence)

Kliimauuringud paigutuvad sinna 5.-6. vahele, sest puudub kontrollgrupp: pole kahte maakera, mida paralleelselt uurida, ka dokumentatsioon (varasemad vaatlused ja geoarheoloogia) on ebapiisav - mõni oluline faktor võib jääda märkamata. Võib teha prospektiivse uuringu, et mõõta veel mõnda parameetrit, mida varem pole tehtud, aga kontrollgruppi pole ikkagi kuskilt võtta. On olemas ka hieararhia aselle kohta, et missuguseid tunnuseid võiks suurema tõneäosusega pidada kausaalseteks ehk põhjustajaks (mitte pelgalt korrelatiivseks), aga hetkel ei meenu, kuskohas seda hierarhiat oli välja pakutud.
Cherry-picking (sobivate andmete väljavalimine narratiivi kindlustamiseks) on aga lubamatu igal juhul (vt. ka mõnede kullaärikate hinnagraafikud).


td
Kui oleks võimalik heita kõrvale mentaalne onanism.
Kasuta oma ülal toodud nimekirja ja leia ennekõike enda jaoks kasvõi üks valeväide
dr. Ye Tao presentatsioonist https://www.youtube.com/watch?v=SxwjrOapM9I

P.S Vaielda ei soovi, küll aga soovin taipamist :)
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 20 Oct 2021 12:24

teretere wrote:td
Kui oleks võimalik heita kõrvale mentaalne onanism.


Oi-oi-oi, teretere, niimoodi öelda td-le, sul on pikk tee veel minna.
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 20 Oct 2021 12:37

Räägitakse vaktsineerimisest kui imerelvast, aga mingi "freedomi" ei peaks ka vaktsineeritud nautima, sest nad on samamoodi superlevitajad !

https://www.err.ee/1608375542/koroonaviirusega-on-haiglas-413-patsienti-suri-kolm-vaktsineerimata-inimest

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8753 testitulemust, millest 1347 osutus positiivseks. Positiivsete testide osakaal oli 15,4 protsenti.
...
Positiivse testi saanutest oli 865 vaktsineerimata ja 482 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Tahetakse õudsalt saada inimeste poolehoidu, statistikas täiesti näitamata, millise vaktsiiniga olid inimesed vaktsineeritud. Jutud räägivad, et AstraXenecaga vaktsineeritud järjest haigestuvad.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 20 Oct 2021 14:09

Armsad, pidage veel vastu. Olukord ei saa jääda selliseks nagu praegu Kaja K. kuulutab. Käimas on narratiivide sõda.

Siin informeeritud valgete jõudude kirjeldus praegu ja lähitulevikus toimuvast:
- peavoolu meedia mahavõtmine
- franken-toidu müümine inimestele (igasugu jälkused, mida korporatsioonid panevad toidu sisse)
- ja et sellest jäi neile väheseks, nüüd tahab Dracula inimese SISSE pääseda
jms

https://youtu.be/708KU-JIEoI?t=2441

Refrään: kodumaine toit, võimalusel öko, tugevdage end C ja D vitamiinidega, tsingiga, armastage, edendage kvaliteetseid inimsuhteid, kvaliteetne uni, lemmikloomad, värske õhk, liikumine, enda vaimse immuunsuse tugevdamine, kogukond, vähem peavoolu meediat, rohkem kvaliteetset kultuuri (muusikat, raamatuid, kunsti) jms.
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 20 Oct 2021 14:13

Siis imestatakse, miks ei vaktsineerita, selline info peitmine käib.

https://www.err.ee/1608375968/terviseamet-oleme-katastroofimeditsiinile-vaga-lahedal

Ta lisas, et Eestis on koroonasse surnutest 75 protsenti vaktsineerimata, kes tulevad peamiselt earühmast, millest 75 protsenti on vaktsineeritud, seega on suremus vaktsineerimata eakate seas väga kõrge.

St 25% täielikult vaktsineeritutest sureb ära. Varem räägiti, et oeh ei ei vaktsineeritud ei satu raskelt haiglasse.

Aga jah, ma ei leia ühtegi põhjust, miks ei peaks 50+ inimene ennast vaktsineerima. Noored jätke rahule, siin ma ei tee kompromisse.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby neto » 20 Oct 2021 14:17

Väga hea tekst rohepöörde ja teaduslikkuse teemal.
https://www.err.ee/1608374558/argo-rosi ... -mangurlus
tereterel paneb mõne eriti targa vastulingi rumalate ja taipamatute harimiseks. ;)
neto
 
Posts: 685
Joined: 26 Mar 2009 13:10

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 20 Oct 2021 14:20

iga inimese panus 1 tonn CO2 // 3 nädalaga => kerge välja arvutada, ilmselt tõsi
Väide: Climate change is real => tõsi, kliima on kogu aeg muutumises (ka aastad pole vennad), aga oluline on ajaline perspektiiv, st. mitte ainult vaadata viimast 30 - 100 aastat
Väide: Me põhineme süsinikutööstusel => tõsi
Väide: Renewables ei ole lahendus => tõsi
Väide: Süsinukutööstus mõjutab kliimat => correlation is not causation, ei saa seda väidet kontrollida ilma kontrollgrupita
Graafik (2:35): süsihappegaas ja globaalne pinnatemperatuur => correlation is not causation; kui samale graafikule lisada inimtekkeline süsihappegaas, siis kuidas seletada neid siniseid pukte, kus mitteinimetekkeline süsihappegaas andis kõrgema pinnatemperatuuri kui inimtekkeline süsihappegaas (koos muude kasvuhoonegaasidega?) täna? (küllap aerosoolidega)
Graafik (2:39): süsihappegaas ja globaalne pinnatemeratuur, täiendatud liikide temperatuuritaluvusega: liikide temperatuuritaluvuse sõltuvus temperatuurist on arvatavasti tõene; kuna inimtekkelise süsihappegaasi ning pinnatemperatuuri vaheline korrelatsioon (eelmisel graafikul punane) erineb varem vaadeldavast (eelmise graafiku sinine), siis ei saa tulla automaatselt välja dramaatilise põhjusliku seosega, et inimtekkeline süsihappegaas => liikide väljasuremine.
Ettekandja väidab ise ka, et enne saabub liikide väljasuremine kui süsihappegaasist tingitud oht. Siit küsimus: milleks süsihappegaasikvoodid ja majanduse nõrgendamne?
Graafik aerosoolid ja langeva päikesekiirguse vähenemine ning tänane temperatuuriefekt -1 kraadi (4:33): küllap õige
Tagasiepeegelduse suurendmine kui lahendus temperatuuritõusule: Küllap oleks lahendus. Aga oht, et inimene teeb asja hullemaks. Mida teha siis, kui lähitulevikus tekkib vajadus hoopis vastupidisele efektile (ootamatult tugev vulkaanipurse, päikese aktiivsuse tsüklite minek miinimumisse ehk mini-jääeg)?

Kokkuvõte:
1) inimtekkelise süsihappegaasi ja klimasoojenemise põhjuslik seos pole kindel (vt. ajaloolised temperatuurigraafikud ja korrelatsioonigraafik) - kas selle nimel tasub piirata ennast?
2) temperatuuri tõus viimastel aastakümnetel on fakt, aga pikemas perspektiivis ei midagi erilist
3) temperatuuri tõus vähendab liikide mitmekesisust, seda tuleks ära hoida
4) kas see on jõukohane inimesele? kas pakutud lahendus ei muuda asja hullemaks, kui tuleb äkiline sündmus vulkaanipurske või päikese miinimumi näol?
Last edited by td on 20 Oct 2021 14:30, edited 1 time in total.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 20 Oct 2021 14:25

hh wrote:Käimas on narratiivide sõda.(...)
https://youtu.be/708KU-JIEoI?t=2441

Üks tähelepanek - need maailma muutjad teevad oma "teleülekandeid" miskipärast valdavalt kolikambrit meenutavast keskkonnast (erandiks on ehk vandaam L. Zang kes teeb neid tundub et oma "Arizona-Tavidi" kontorist).
See oleks muidu klassikaline "argumentum ad hominem", aga arvan et võime midagi muuta korreleerub natuke sellega mis vahendid on kasutada/käsutada, ja see omakorda sellega milline on "stuudio" (antud juhul natuke nagu kalamehe võrgukuuri moodi).
Revolutsioonid a la "mahtra sõda" tavaliselt väga edukad ei ole (aga noh - praegu vist seda covid-abiraha seal veel tiksub, ja aega peab ju ka kuidagi sisustama/mõtestama)
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 20 Oct 2021 14:26

neto wrote:Väga hea tekst rohepöörde ja teaduslikkuse teemal.
https://www.err.ee/1608374558/argo-rosi ... -mangurlus
tereterel paneb mõne eriti targa vastulingi rumalate ja taipamatute harimiseks. ;)


Ei pane :)
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 20 Oct 2021 15:06

pop wrote:
hh wrote:Käimas on narratiivide sõda.(...)
https://youtu.be/708KU-JIEoI?t=2441

Üks tähelepanek - need maailma muutjad teevad oma "teleülekandeid" miskipärast valdavalt kolikambrit meenutavast keskkonnast


Jah, tõsi, sest see on rohujuure-tasandi inimhuvidest lähtuv korporatiivsele meeldiale ohtlik info, mida esitavad vähemakstud analüütikud ja vastu-mõtlejad.
Kes tahab kuulda, see kuuleb, MIDA räägitakse.
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 20 Oct 2021 15:08

Siin öeldakse, et prügimägedelt hakatakse nüüd kulda kaevandama 8-)

Britain's Royal Mint to extract gold from discarded electronics
https://www.reuters.com/world/uk/britai ... 00016b660d

LONDON, Oct 20 (Reuters) - Britain's Royal Mint said on Wednesday it planned to build a plant in Wales that could reclaim hundreds of kilograms of gold and other precious metals from electronic waste such as mobile phones and laptops.
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 20 Oct 2021 15:25

Siin väidetakse, et inflatsiooni tingimustes toimib k-u-l-d (st vara säilitajana), mitte võlakirjad:

Peter Schiff: Gold Is an Inflation Safe Haven, Not Bonds
https://schiffgold.com/peters-podcast/p ... not-bonds/

(Njah, majarahvale tuli täna teade, et küte kallineb 1. nov-st 2-3 korda... ei kujuta ettegi -- inflatsioon üle ilma ja siin ka---)
hh
 


Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 20 Oct 2021 17:09

td wrote:iga inimese panus 1 tonn CO2 // 3 nädalaga => kerge välja arvutada, ilmselt tõsi
Väide: Climate change is real => tõsi, kliima on kogu aeg muutumises (ka aastad pole vennad), aga oluline on ajaline perspektiiv, st. mitte ainult vaadata viimast 30 - 100 aastat
Väide: Me põhineme süsinikutööstusel => tõsi
Väide: Renewables ei ole lahendus => tõsi
Väide: Süsinukutööstus mõjutab kliimat => correlation is not causation, ei saa seda väidet kontrollida ilma kontrollgrupita
Graafik (2:35): süsihappegaas ja globaalne pinnatemperatuur => correlation is not causation; kui samale graafikule lisada inimtekkeline süsihappegaas, siis kuidas seletada neid siniseid pukte, kus mitteinimetekkeline süsihappegaas andis kõrgema pinnatemperatuuri kui inimtekkeline süsihappegaas (koos muude kasvuhoonegaasidega?) täna? (küllap aerosoolidega)
Graafik (2:39): süsihappegaas ja globaalne pinnatemeratuur, täiendatud liikide temperatuuritaluvusega: liikide temperatuuritaluvuse sõltuvus temperatuurist on arvatavasti tõene; kuna inimtekkelise süsihappegaasi ning pinnatemperatuuri vaheline korrelatsioon (eelmisel graafikul punane) erineb varem vaadeldavast (eelmise graafiku sinine), siis ei saa tulla automaatselt välja dramaatilise põhjusliku seosega, et inimtekkeline süsihappegaas => liikide väljasuremine.
Ettekandja väidab ise ka, et enne saabub liikide väljasuremine kui süsihappegaasist tingitud oht. Siit küsimus: milleks süsihappegaasikvoodid ja majanduse nõrgendamne?
Graafik aerosoolid ja langeva päikesekiirguse vähenemine ning tänane temperatuuriefekt -1 kraadi (4:33): küllap õige
Tagasiepeegelduse suurendmine kui lahendus temperatuuritõusule: Küllap oleks lahendus. Aga oht, et inimene teeb asja hullemaks. Mida teha siis, kui lähitulevikus tekkib vajadus hoopis vastupidisele efektile (ootamatult tugev vulkaanipurse, päikese aktiivsuse tsüklite minek miinimumisse ehk mini-jääeg)?

Kokkuvõte:
1) inimtekkelise süsihappegaasi ja klimasoojenemise põhjuslik seos pole kindel (vt. ajaloolised temperatuurigraafikud ja korrelatsioonigraafik) - kas selle nimel tasub piirata ennast?
2) temperatuuri tõus viimastel aastakümnetel on fakt, aga pikemas perspektiivis ei midagi erilist
3) temperatuuri tõus vähendab liikide mitmekesisust, seda tuleks ära hoida
4) kas see on jõukohane inimesele? kas pakutud lahendus ei muuda asja hullemaks, kui tuleb äkiline sündmus vulkaanipurske või päikese miinimumi näol?


td
Taipamine võrreldes kunagi siin foorumis lahatud dr. Ye Tao presentatsiooni analüüsiga on kena, sinu oskus probleemi lahata ja seletada on nauditav ja ma siiralt usun, et siinsest foorumist saab keegi natuke krapsakam tõsisema huvi korral vajaliku stardipaku mida meintriimi udust otsides oleks leida suhteliselt lootusetu. Võibolla lisaks veel siia teemasse lõpetuseks kaks märksõna- rate of change ja habitat.
(sinu kokkuvõtte neljanda punktiga nõustun 100 %).
teretere
 


PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 111 guests