#Audio #Analoogseadmed
Kes on tulnud grammofonide ja makilintide ajastust, siis nendele ei ole võõras kiri "wow and flutter" aparaadi passis. Siin on üksikasjalikult see lahti seletatud:
https://reflectiveobserver.medium.com/w ... 1cc9495d24Video seal sisuliselt kordab artiklis kirjutatut.
Artikkel on väga tehniline, aga tavalisele audiofiilile olulise võtsin kokku:
•
wow on sageduse kõikumine alla 6 Hz raames (nt. deformeerunud rullikud, rihmade vananemine, tsentrist väljas heliplaat)
•
flutter on sageduse kõikumine üle 6 Hz raames (nt. hooratta paindunud võlli tõttu)
•
drift ehk taasesituskiiruse viga
kõrvalekalle antakse protsentides: ∆f / f
Nii näiteks, kui kassetile salvestatud 3000 Hz testtoon kostub kõlarist kui 2965 Hz, siis taasaesituskiiruse viga
∆f / f = –35 / 3000 = –1,17 %
Sageduse enda kõikumist ehk *laperdamist võib kujutada võnkumisena (justkui sagedusmodulatsioon, kus "kasulik" signaal on 4 Hz ja "kandesagedus" 2965 Hz).
∆f / f = 4 / 2965 = 0,13 %
Miskipärast on see kõrvale kõige häirivam just 4 Hz piirkonnas ning tunduvalt erinev madalatel ja kõrgetel sagedustel. On loodud vastav graafik, kuidas vastavalt sagedusele ja kõrvalekalde ulatusele selle efekti hinnatakse, detsibellides. Seetõttu, kui laperdamine ei ole täpselt sagedusega 4 Hz, siis lisatakse arvutusele vastavast graafikust leitav
korrektsioonikoefitsient (artiklis on toodud 2 näidet laperdamise arvutamiskäigu kohta, see korrektsioonikoefitsient on alati alla ühe, sest 4 Hz juures oli see efekt maksimaalselt häiriv).
Kui see koefitsient tähistada näiteks sümboliga A, siis mõne teise sageduse jaoks:
A * ∆f / f See "irriteerimiskoefitsient" A on vahemikus 1 … 0,01 (A = 0,01 on aga üsna marginaalne juht, kus sagedus f on < 0,2 Hz või > 200 Hz, seevastu 0,8 Hz või 20 Hz korral A = 0,5)
Laperdamise mõõtmiseks on eri maades erinevad standardid, kokku vähemalt viis. Nende detsibellikõver on umbes sama, aga testtooni sagedus (3 kHz või 3,15 kHz) ja muidugi mõõtmise definitsioon (peak value, average value või effective value) on erinevad. Ära on toodud isegi NSVL standard, mis sarnanes IEC standardile.
Nii palju jama ühest ainsast nähtusest!
Väga kõrge (200 + Hz) sagedusega kõikumised on vaevu tajutavad, aga nad siiski tekitavad fenomeni, mida võib kutsuda kui
"dirty sound" või
"listening fatigue".
Samas, oluline pole mitte ainult sageduste erinevus vaid ka selle lisasageduse osakaal üldisest helitaustast. Nii et asi on veelgi keerulisem.
=====================================
Wow and flutter (
Nõuka aja GOST 24863-87):
kasssettmakid:
4-klass (diktofon): ±0,4 %
3-klass (kaasaskantav makk): ±0,35 %
2-klass (tavaline koolipoisi kassettmakk): ±0,2 %
1-klass (diskori kassettmakk): ±0,12 %
0-klass (sisuliselt stuudio makk): ±0,08 %
lintmakid:
1-klass: ±0,1 %
0-klass: ±0,08 %
Nõuka standardid olid kõrged, aga 0-klassi kassettmakke oli NLiidus ainult üks ja see maksis ca 10 kuupalka: Majak 010. Tundub, et veelgi kitsam oli aparaatide nimetamisega, sest ikka kordub see Majak, justkui teisi sõnu vene keeles polekski.
Wow and flutter vastavalt Saksa standardile
DIN 45 500 ja 45 501:kassettmakk: ±0,4 %; drift ±2 %
HiFi kassettmakk: ±0,2 %; drift ±2 %
kodu lintmakk kiirusel 19,5: ±0,2 %; drift ±2 %
kodu HiFi lintmakk (sõltumata kiirusest): ±0,2 %; drift ±1,5 %
stuudio makk kiirusel 19,5: ±0,15 % (kiirusel 76,2: ±0,1 %); drift ±0,2 %
grammofon:
tavaline grammofon kiirusel 33,3: ±0,2 %; drift ±2 %
Hi-Fi grammofon kiirusel 33,3: ±0,2 %; drift –1 % kuni +1,5 %
Missugust laperdamist kannatad välja sina? Artikli autor katsetas enda peal ja leidis, et
0,15 % on see, mis on muusika kuulamiseks hea, aga kõik üle 0,2 % on häiriv.Artiklis on toodud ka mõõtmise äpp allalaadimiseks, aga selle kasutamiseks on vaja muidugi vastavat testlinti, millel on testtoon sagedusega 3,15 kHz.
Tänapäeva MP3 ajastul tunduvad muidugi kõik need probleemid ja arvutused elukauged. Tekkib ka küsimus, et miks ei tehtud suuremat hooratast vms. Aga kapitalismile on omane optimeerimine - kui nõudlus püsib, pole paremat aparaati vaja, keskmise tarbija jaoks oli suund kompaktsusele ja hinnale, mitte kvaliteedile.
----------------
*kuidas üleüldse on see termin eesti keelde tõlgitud? võbelus? värelus? laperdamine? loperdamine? ujumine?
