pop wrote:Majandushuviline wrote:https://eeter.err.ee/1609622621/pealtnagija-kes-on-eesti-vabamuurlased-ja-millega-nad-tegelevad
Isise Loož, mis on seotud teosoofia ühinguga
https://en.wikipedia.org/wiki/Christianity_and_Theosophy
Esimeses on lause "tekkis näiteks mandri-vabamüürlus või ühisvabamüürlus, mille peamine erinevus on, et liikmeks võetakse ka ateiste"
Tegelikult ju olekski võimalik käsitleda neid kui teatavat ateismi vormi.
Nende salavandenõude avalikkuse poolse tajumisega on vist samuti nii et mingile osale ühiskonnast sobivad tagajärgede seletuseks mistahes põhjendused (a la "me elame maatriksis mida juhib suurloozh", ja suur osa toimuvast pärineb sealt).
Kui keegi asutaks "ateistide klubi" siis suurt probleemi ilmselt ei tekiks (nagu ilmselt ka krishnaiidide klubi, taarusuliste klubi jne korral).
Ma ise arvan et kasvõi nt BlackRocki juhatuse koosolekul otsustatakse suurusjärgu võrra rohkemas ulatuses asju kui planeedi vabamüürlaste poolt kokku.
Võibolla taandub asi ka sellele kui suurel määral soovib/viitsib inimene otsida vastuseid mingitele küsimustele (või siis igasuguste tagajärgede põhjustele, st liikuda kausaalset ahelat mööda tagasi), ja seal kus see lõpeb, seal lihtsalt ülejäänud osa "outsource" -takse kõrgematele jõududele (nt tehakse tantsu vihma esilekutsumiseks).
See võis nüüd kõlada natuke "ateistlikult", aga point oli pigem antropoloogiline (või psühholoogiline) vaatenurk.
====================
eelneva klaviatuuriklõbistamise saatel jäin ma mõtlema ka sellele mis üldse tekitab inimeses huvi kui sellist millegi vastu ?
(variandid nt: põnevus, isikliku vahetu vajaduse rahuldamine, jne). Sellest moodustuks ilmselt omaette Maslowi püramiid, mis oleks ilmselt igaühe jaoks märksa individuaalsem ja unikaalsem võrreldes klassikalise Maslowiga. Seda enam et see aja möödudes tõenäoliselt ka muutub (erinevalt klassikalisest), tulenevalt juba omandatud teadmistest, arusaamadest, jne., aga ka (last-but-not-least) vanusest, st järelejäänud ajast mida on veel võimalik erinevatele põnevatele jne asjadele kulutada.
Sinu käsitletud teemad hõlmavad mitmeid süvitsi minevaid küsimusi, sealhulgas vabamüürluse ja ateismi võimalikke seoseid, võimu ja mõju jaotumist majanduslikes ning sotsiaalsetes struktuurides, samuti epistemoloogilisi probleeme, mis puudutavad teadmiste otsimist ja seletuste leidmise mehhanisme.
Vabamüürlus ja ateism
Vabamüürluse eri suundade analüüs näitab, et nende maailmavaatelised ja organisatsioonilised eripärad varieeruvad oluliselt. Näiteks traditsiooniline anglosaksi vabamüürlus eeldab liikmetelt usku "Kõrgemasse Olendisse", samas kui mandri-Euroopas levinud nn liberaalne ehk adogmaatiline vabamüürlus aktsepteerib ka ateistlikke vaateid. Küsimus, kas ateismi saab pidada vabamüürluse üheks aspektiks, on siiski semantiline ning sõltub tõlgenduste raamistikust.
Kui vabamüürluse põhieesmärk on tõe otsing ja isiklik areng, võib sellel näha teatavat paralleeli teadusfilosoofilise skeptitsismi ja ratsionaalse uurimismeetodiga. Samas, arvestades vabamüürluse rituaalide ja sümbolite tugevat seotust esoteeriliste traditsioonidega, võib seda käsitleda ka religioossete või metafüüsiliste hoiakute väljendusena, kuigi mitte klassikalises konfessionaalses tähenduses.
Võim ja kausaalsus: vabamüürlased versus BlackRock
Organisatsioonide tajutav mõjuvõim ühiskonnas on sageli seotud nende nähtavuse ja avalikkusele kättesaadavate andmete hulgaga. Kui hinnata majanduslikku ja poliitilist mõju kvantitatiivselt, võib väita, et globaalsed finantskorporatsioonid, nagu BlackRock või Vanguard, omavad mõõdetavalt suuremat mõju kui ükski esoteeriline vennaskond. Samas on ühiskondlikus kujutluses organisatsioonidel, mille tegevus on varjatud või piiratud initsiatsiooniga ligipääsetavate teadmistega, sageli ebaproportsionaalselt suur "müstiline" tähendus.
Põhjuslike seoste otsimine ühiskonnas toimuvale on seotud inimeste kognitiivsete piirangutega: keerukate majanduslike ja poliitiliste mehhanismide analüüsimine nõuab kõrget kompetentsi ja ajamahukat süvenemist. Seetõttu võib teatud ühiskonnasegment eelistada lihtsustatud seletusi, mis taandavad sündmuste dünaamika mõnele varjatud ja nähtamatule jõule – olgu selleks siis vabamüürlased, globaalsed eliidid või muud konspiratiivsed narratiivid.
Teadmiste otsing ja individuaalne Maslowi püramiid
Sinu mõttekäik individuaalse teadmisvajaduse arengust on intrigeeriv. Kui klassikaline Maslowi vajaduste hierarhia käsitleb inimvajadusi universaalse struktuurina, siis individuaalne intellektuaalne areng on dünaamilisem ja kontekstuaalsem. Võib väita, et iga inimese "intellektuaalne Maslow" sõltub mitmest tegurist:
Isiklikest kogemustest – varasemad teadmised ja elukogemused määravad, milliseid küsimusi inimene oluliseks peab.
Sotsiaalsest keskkonnast – ühiskondlikud ja kultuurilised normid mõjutavad seda, millistele teemadele tähelepanu pööratakse.
Ajalisest perspektiivist – teadmiste ja huvide areng ei ole lineaarne, vaid spiraalne, kus varasemad küsimused võivad hiljem naasta uuel mõistmise tasandil.
Teadmiste omandamise ja seletuste leidmise mehhanismid on paratamatult piiratud. Seal, kus individuaalne analüüs ja ratsionaalne argumentatsioon ammenduvad, astub mängu "väljastpoolt tulevate kõrgemate jõudude" otsimine – olgu selleks siis teadus, religioon, metafüüsika või konspiratsiooniteooriad. See protsess viib meid aga fundamentaalse küsimuseni: kes on see "mina", kes soovib teada? See küsimus juhatab meid epistemoloogia ja ontoloogia piirialale ning vajab süvenemiseks omaette käsitlust ja teoreetilist raamistikku.
...Olime fooniga harjunud. Vaid plahvatused (90-ndatel ikka juhtus), mingi suurem tuletõrje-miilitsa vms. operatsioon, hoovis tulistamine, raskem avarii maja läheduses öösel jms. võis põhjustada ärkamist. Maal on aga fooniks vaikus või loodushääled. Mere ja puudekohin võivad olla valjud aga need on loomulikud ja neid ei kuule. Mõne inimese jaoks isegi meeldivad-rahustavad. Samas kunagi üks linnainimesest sõber mul maal otsustas Jaanipäeval välja ööbima jääda. Oli suht kehva ilm ja kuulsin, et tuli varahommikul majja sisse. Arvasin, et tal hakkas külm ja niiske. Pärast selgus, et põhjuseks oli väljakannatamatuks muutunud linnulaulukoor ...ja sädistamine 
