Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

[spl]

Mis kraami seal kv sektoris tõmmatakse, peab olema ikka väga hea kraam!

https://www.aripaev.ee/uudised/2025/01/03/kinnisvaramuujad-ootavad-turul-25-suurust-kasvu-hinnatousust-pole-enam-paasu

Demograafia katastroofis, majandus stagflatsioonis - väljavaade negatiivne, inflatsioon ca 5% juures 2025.a. Absurdne maksude orgia ja siis räägime, et kv hinnad tõusevad...

[projekteerija]

Mis kraami seal kv sektoris tõmmatakse, peab olema ikka väga hea kraam!

https://www.aripaev.ee/uudised/2025/01/03/kinnisvaramuujad-ootavad-turul-25-suurust-kasvu-hinnatousust-pole-enam-paasu

Demograafia katastroofis, majandus stagflatsioonis - väljavaade negatiivne, inflatsioon ca 5% juures 2025.a. Absurdne maksude orgia ja siis räägime, et kv hinnad tõusevad...

Pigem küsiks milline AI algoritm neile sellist kasvu lubab?
Ja miks see ekspert kasutab hoopis teist AI-d ja saab tulemuseks, et mediaansissetulekuga pere annab makukarule ära täiendavalt kuupalga jagu...
https://majandus.postimees.ee/8165647/e ... t-kuupalga

[projekteerija]

Kuidas tuuleenergeetikast sai tegija Soomes.Animeertiud artikkel.
NB! 2017 oli selle koo kohaselt Soomes viimane aasta millal toetati riiklikult tuuganitesse investeerijaid. Ja mis juhtus... Turusolkimisrisk kadus ja investeeringute hulk kasvas.
https://yle.fi/a/74-20132528
See lugu aga toon välja selle "ootamatu" põhjuse miks Soomes oli mullu rekordiliselt odav elekter keskmiselt ja miks pole arvata , et lähilü,memdil midagi muutub. Kaabliühendused muu maailmaga on kitsad ja müüd siis teist aastat ka katki. Seega uued odavusrekordid sest päikesepameele ja tuulikuid mimg energiasalvesteid jms.
on lisandunud suurtes mahtudes ja lisandub veel. Pidu Soome energiamahukamate tootjate põllul. Samas kui tuult ei ole ja päike ei paista ning tuumajaamad rikkes, siis saab ikkagi naabrite juurest "imeda". Mis meie tootjate jaoks tähendab konkurentsivõitluses vaid ühte. Teiselpool lahte on sisuliselt garanteeritud eelis sest meil on sisulislt alati/oluliselt kallim.
https://yle.fi/a/74-20132221
Poliitikute keskel käib vaid piinlik kemplus...kes on lärmakaim esivõitleja (soojaõhupuhuja).
https://www.postimees.ee/8161914/analuu ... itli-nimel
Piinlik oli kuulda peamiistri juttu anda roheenergeetika tasu vabastust mingite sentide ulatuses mingi x rohefaktori alusel (ilmselt kingitus toetavale huvigrupile) väljavalitud seltskonnale ...e. siis loterii. Ja seesama saamata tulu kasseerida tavakodanikelt ja teistelt ettevõytjatelt kellele osale paratamatult põhjustab see doominokivina veel vähem kliente...jms.

[spl]

Ehk mulle arusaamatu, mis kv hindade tõusust üldse räägitakse? Erasektor ei kavatse palkasid tõsta, sest puhvrid on otsas. Riigisektor võib jälle meid "üllatada".

https://majandus.postimees.ee/8165104/postimehe-majandusprognoos-kas-eestist-on-saanud-euroopa-haige-mees

Meeletu inflatsioon, julm maksudeorgia ja olematu demograafia. See, et "staartibid" sigivad, on sama suure tähtsusega kui külakoer ja tema kirbud.

Olen suht enesekindel enda ennustusega, Eestis tuleb kv krahh nii järsku, et keegi ei saa arugi, mis juhtus.

[spl]

https://www.err.ee/1609566643/saksamaa-paikeseenergia-sektor-vaevleb-pankrotilaine-kuusis

Eks meilgi paljud firmad sulgenud uksed, mõned suured pargid veel jäänud rajada. Aga kuna toetusi enam uutele ei maksta, siis päikeseparkide maania on läbi.

---

Üks asi, meie "innovatiivses" Eestis üllatab.
Saksamaal pidi saama rõdu parki vabalt paigaldada, isegi ühistu nõusolekut sain aru pole vaja (neto ehk oskab täpsemalt öelda).
Eestis on täiesti võimatu missioon see, ühistu, kohalik omavalitsus jne Sealt neid nõusolekuid on võimatu saada.


Päikeseenergiasektoris on 2024. aastal olnud ka positiivseid suundumusi. Nõudlus rõdudele paigaldatavate päikesepaneelide järele on jätkuvalt kasvanud.

[projekteerija]

Soome kahe OP (https://fi.wikipedia.org/wiki/Osuuspankki_(yhtiömuoto) kinnisvarafondi külmutamine on tõsise tormihoiatuse tekitanud. Nüüd pea igapäevaselt juhtunut rahvale siis igal tasemel selgitatakse ja pakutakse erinevaid lahendusstsenaariumeid. Üks värskeim... nillesarnaseid ootaks ka meie ajakirjanduses.
Soome investeerimisturul juhtus see mida nii mõnedki kartsid. Aga väljumine polegi lihtne. Instrument on disainitud nii, et kiiresti polegi võimalik väljuda (kuigi reklaamides jms. võis jääda mulje, et kõik toimib. "Kena" lause: Kun kysyntää ei ole, asuntojen kauppa ei käy. Se ei muutu vaikka asunnot pakataan rahastotuotteiksi Kui nõudlust ei ole siis...ei aita ka see kui kinnisvara pakendatakse investeerimnistooteks.
https://yle.fi/a/74-20134681
Pank pani toote sügavkülma ja ei välistaks võimalust, et ned kamakad võivad seal lebada aastaid (ntx. ca viis+ aastat kui uskuda hinnangut, et praeguse olemasolevate uute korterite müügitempo juures on neid laos kümne aasta jagu. Selge on ka see , et külmiku "rikki" minemisel jms. korral ei parane investeeringute väärtus suure tõenäosusega. Ehk vaid midagi ootanatult positiivset võib rõõmusõnumi tuua...Teisalt aga kauba suures nahus lattu viimine ei ei tee turgu kuidagi stabiilsemaks. Ebakindlus ehitajate ja konkurentide jaoks (kes sellise meetme jaoks ei oma peenes kirjas abivahendeid) ja ostjate jaoks võib see veel kasvada.
Ja nagu enamasti ikka. Kui üks kivi kukub, siis koheselt hakkavad ka järgmised kõikuma...
https://www.hs.fi/visio/art-2000010035871.html

[Rr009]

Head... Soome Soomes, aga maailmas on selge, kui raha on vaja iga sita päästmiseks, siis palun, see pole muutunud. Kui hakatakse arutama raha sisulise väärtuse üle ja leitakse et ei saa siiski rohkem võlgu olla kui vara on või lähima 5 aasta jooksul tekib, siis läheb lahti reaalne disko.
Aga kui on võimalik osta kuskil pagana külas Hispaanias või Itaalias kopikate eest, siis ma ei mõista tõesti sääserohke soo turuväärtust. Aga see maailmas konkurentsis olemine tuleb veel lähimal ajal päevakorda. Minu arust oli see üks sõja eesmärke.
Küllap saab olema nagu aktsiates, vaid vajalikud kallinevad ja kogu indeks. Tuleb lihtsalt aru saada mis probleemid loetakse tõsisteks ja sinna läheb siis palju raha, sest mull on suurem ja terve mõistusega pole ammu enam lootust aru saada et nii palju uut raha pidevalt puudu on.

[neto]

Saksamaal pidi saama rõdu parki vabalt paigaldada, isegi ühistu nõusolekut sain aru pole vaja (neto ehk oskab täpsemalt öelda).
Eestis on täiesti võimatu missioon see, ühistu, kohalik omavalitsus jne Sealt neid nõusolekuid on võimatu saada.

Ma ei ole sellega otseselt kokku puutunud, sest mul ükski üürnik ei ole midagi sellist üritanud teha. Eks Saksa eripära on, et enamuses korterites elavad üürnikud, kes vaevalt et hakkavad üürikasse päikesepaneele panema. Kui teoorias mult mõni üürnik praegu küsiks luba, ega ma vist ei annakski, ei viitsiks jamada. Oletatavasti on ikka bürokraatiat, samas üllatas mind Saksamaal see, et SAT panne oli igal pool üsnagi vabalt paigaldatud, seega mine tea. Väiksematel viilkatusega kortermajadel on päiksepaneele muidugi näha, aga seal on pigem majaomanik ise need pannud. Võimalik, et isetegevuse korral võib tekkida probleeme hoone kindlustajaga. Saksas ei ole korteriomanditel eraldi kodukindlustust. Kindlustatud on kogu hoone, ka kindlustuspoliisi ostab ühistu. Kui korteris toimub mingi kahju, siis tuleb ka ühistu kaudu kindlustusega suhelda. Kui tekib mingi kahju paigaldisest, mis ei ole ametlikult hoone tehnosüsteemi osa, siis võib kuhjaga probleeme tulla.

[neto]

Soome kahe OP (https://fi.wikipedia.org/wiki/Osuuspankki_(yhtiömuoto) kinnisvarafondi külmutamine on tõsise tormihoiatuse tekitanud. Nüüd pea igapäevaselt juhtunut rahvale siis igal tasemel selgitatakse ja pakutakse erinevaid lahendusstsenaariumeid. Üks värskeim... nillesarnaseid ootaks ka meie ajakirjanduses.
Soome investeerimisturul juhtus see mida nii mõnedki kartsid. Aga väljumine polegi lihtne. Instrument on disainitud nii, et kiiresti polegi võimalik väljuda (kuigi reklaamides jms. võis jääda mulje, et kõik toimib.
Pank pani toote sügavkülma ja ei välistaks võimalust, et ned kamakad võivad seal lebada aastaid (ntx. ca viis+ aastat kui uskuda hinnangut, et praeguse olemasolevate uute korterite müügitempo juures on neid laos kümne aasta jagu. Selge on ka see , et külmiku "rikki" minemisel jms. korral ei parane investeeringute väärtus suure tõenäosusega. Ehk vaid midagi ootanatult positiivset võib rõõmusõnumi tuua...

See kõik on veel positiivne, kui suurema osa rahast ükskord tagasi saad. Ma tuletaks meelde, et Eestis läks BPT Optima kinnisvarafondi investoritel (ma ise kaasaarvatud) eelmise kriisi ajal kogu raha kaduma. Swedbank aktiivmüügiga mind neid osakuid ostma tookord meelitas. Lubati turvalist stabiilset investeeringut tootlusega umbes 6% aastas. Tundus mõistlik. Ei olnud üldse mingi "ratsa ruttu rikkaks" asi. Kaotasin miljon krooni. Pärast seda otsustasin, et kellegi pealekäimisel ega tungival soovitusel kunagi kuskile raha ei pane. Seni pole teist korda samale rehale astunud, loodan, et nii ka jääb.

[pop]

Saksas ei ole korteriomanditel eraldi kodukindlustust.

Midagi tundub et pakutakse sel otstarbel. Mõra seinas on kortermajas muidugi ühistu ühine teema nieehknii.

[neto]

Saksas ei ole korteriomanditel eraldi kodukindlustust.

Midagi tundub et pakutakse sel otstarbel. Mõra seinas on kortermajas muidugi ühistu ühine teema nieehknii.

Jah, koduse vara kindlustus seal muidugi on (vallasvara). Korteriomandit (kinnisvara) eraldi ei kindlustata. Kui kahju tekib korteriomanditeks jagatud maja eriomandi osas (korteri sisemuses põrandad, laed, seinad, siseuksed jne.), siis on see kaetud ühistu poolt ostetava maja tervikpoliisiga.

[spl]

Mina selliseid artikleid ei kirjutaks, sest vaadates meie majanduskasvu (2.5 aastat negatiivne) ja selle aasta inflatsiooni ning maksutõususid, mis täiesti kohutav.
Võib see olukord eskalleeruda mõne nädalaga.

https://www.ohtuleht.ee/1121849/kummaline-kriis-kumnes-kvartalis-on-majandus-langenud-aga-inimesed-pole-laenudega-hadas

---

Me oleme väga tugevalt seotud põhjanaabritega!

https://www.aripaev.ee/uudised/2025/01/04/julm-aasta-rootsis-mullune-toi-rekordarvu-pankrotte

[spl]

täiesti aus küsimus: kes neid suudab osta? Jubedalt meenutab see artikkel turu üles rääkimist...aka pump and dump stiili.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120347860/tallinna-uute-korterite-muuk-kasvas-mullu-ule-20

[spl]

Tuima näoga liigume jätkuvalt p--se kursil

Tarbijahinnad tõusid aastaga 4,1 protsenti
https://www.err.ee/1609568944/tarbijahinnad-tousid-aastaga-4-1-protsenti

Tänu riiklikule maksurallile pakun mina 2025.a numbriteks 5.7 - 6.1.

[spl]

Ma jään Järvaniga samale seisukohale, kuidas on strateegilise ohutuse analüüsiga põhjendatud see, et avariielektrijaam ehitatakse jälle Narva.
Kui meid rünnatakse, siis seda imelihtne maha võtta. Samuti pole EU's enam gaasijaamad lubatud 2040.a!


https://www.ohtuleht.ee/1122038/lasnamaelased-visati-ule-parda-soodne-toakute-laheb-hoopis-narvakatele

Valitsuserakonnad tahavad üksmeelselt anda Eesti Energiale sada miljonit eurot, et ehitada Narvasse uus gaasielektrijaam, mille jääksoojusest saaksid kasu ka kohalikud. Gaasiülekandevõrgu värske arengukava seda aga ei soovita.

[projekteerija]

Soome kahe OP (https://fi.wikipedia.org/wiki/Osuuspankki_(yhtiömuoto) kinnisvarafondi külmutamine on tõsise tormihoiatuse tekitanud. Nüüd pea igapäevaselt juhtunut rahvale siis igal tasemel selgitatakse ja pakutakse erinevaid lahendusstsenaariumeid. Üks värskeim... nillesarnaseid ootaks ka meie ajakirjanduses.
Soome investeerimisturul juhtus see mida nii mõnedki kartsid. Aga väljumine polegi lihtne. Instrument on disainitud nii, et kiiresti polegi võimalik väljuda (kuigi reklaamides jms. võis jääda mulje, et kõik toimib.
Pank pani toote sügavkülma ja ei välistaks võimalust, et ned kamakad võivad seal lebada aastaid (ntx. ca viis+ aastat kui uskuda hinnangut, et praeguse olemasolevate uute korterite müügitempo juures on neid laos kümne aasta jagu. Selge on ka see , et külmiku "rikki" minemisel jms. korral ei parane investeeringute väärtus suure tõenäosusega. Ehk vaid midagi ootanatult positiivset võib rõõmusõnumi tuua...

See kõik on veel positiivne, kui suurema osa rahast ükskord tagasi saad. Ma tuletaks meelde, et Eestis läks BPT Optima kinnisvarafondi investoritel (ma ise kaasaarvatud) eelmise kriisi ajal kogu raha kaduma. Swedbank aktiivmüügiga mind neid osakuid ostma tookord meelitas. Lubati turvalist stabiilset investeeringut tootlusega umbes 6% aastas. Tundus mõistlik. Ei olnud üldse mingi "ratsa ruttu rikkaks" asi. Kaotasin miljon krooni. Pärast seda otsustasin, et kellegi pealekäimisel ega tungival soovitusel kunagi kuskile raha ei pane. Seni pole teist korda samale rehale astunud, loodan, et nii ka jääb.

Kas mõni Kinnisvarafond üldse on tavainimestest osakuteomanike ootusi täitnud? Kindlasti on n.ö. lotovõitjaid aga kas keskmise jaoks need on midagi positiivset ajaloost meenutada, Pangatöötajad ja fondijuhid (eriti tõusule tõusmise ja pärast "päästmisele" spetsialiseerunud on oma rammusa osa alati saanud...)
Tänaseks siis Soomes külmunute hulk juba kaheksani tõusnud. Nüüd siis börsiloleva fondi tütar(fond)ettevõte.
Artiklist saab teada, et selliseid fonde on Soomes kokku 29.
https://yle.fi/a/74-20135158
Teine uudislugu toob välja, et Soomes pole coronapandeemia tagajärjed ettevõtete aga ka kinnisvarasektori jaoks kuhugi kadunud, Pikaajaline vahetult enne pandeemiat sõlmitud leping kurnas ära tuntud reklaamiettevõtte.
https://www.hs.fi/talous/art-2000010946099.html
Ilmselt arendajate ja fondide jaoks raudkindlaks tehtud lepingute mõjul millest polnud võimalik sisuliselt väljuda. Selliste lepingute üle on kurtnud pandeemia ajal ka minu Soomes töötavad tuttavad. Hooned on korruste viisi tühjad aga teha pole aastaid midagi. Nendel kellel oli palju erinevate tingimuśtega ja tähtaegadega pindu, pääsesid kergemini. Ehk pikaaegne suur kontorileping on sarnane ütlusega munadest erinevates korvides. Samas võib ka kahtlustada, et jäikasid ja pikaaegseid lepinguid pakkunud kinnisvaraomanikud/haldajad on saamas võimendusega mööda näppe.

[neto]

Soomes lisandub peagi veel suur ports tühje äripindu. Sügisel Mikkelis käisin ühes nende poes ja just imestasin, et milline mega suur pind ja kaubamäed, aga ma olin ainus ostja.
https://yle.fi/a/74-20135194

[spl]

Huvitav seadusemuudatus, et liikluses mitte osalev sõiduauto peab numbrit omama. Ma olen 9999% kindel, et see oli parkimisfirmade lobby töö.

1. jaanuaril jõustus liiklusseaduse muudatus, mis annab politseile loa teisaldada avalikelt teedelt, tänavatelt ja parklatest sõidukid, millel puudub registreerimismärk. Tihti võetakse sõidukilt märk ära parkimistasudest pääsemiseks, mõned sellised autod on juba teisaldatud.

https://forte.delfi.ee/artikkel/120348138/look-jomlusele-politsei-sai-oiguse-teisaldada-tanavatelt-numbrimarkideta-autod

---

Siis võtan ma tehnoloogia kasutusse, kui keskmise kiiruse järgi hakatakse trahvima. Ma puht füüsiliselt ei ole nõus, et mind automaatselt kuulutatakse esimese pildiga kurjategijaks ja minu privaatsust ei austata. Olen suht seadusekuulekas kodanik olnud, aga ka mul on piirid. Ja tehnoloogiateadmised annavad omad eelised ametnike armaada ees.

Võib kindel olla, et meil hakatakse kõigil käsi väänama nii ca 3 aasta sees, sest riigil ju rohkem trahviraha vaja.

[spl]

Vahest ma tõesti loll, et võtta kasutusele tehnoloogia, mis 15 aasta pärast EU's keelatud. Kas tõesti need on targad investeeringud (ma ei suuda seda "tarkust" näha) ?
Samuti suurendades sõltuvust gaasist, mis on globaalsete mängude teema.

https://www.err.ee/1609569472/eestisse-voib-lisanduda-600-megavati-ulatuses-gaasijaamu

[spl]

https://www.err.ee/1609569466/kaupmehed-inimeste-ostuharjumused-on-hinnatousuga-muutunud

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on Eestis hinnad nelja aastaga kasvanud 43 protsenti.

[spl]

Meil põhjust muretsemiseks, porgandimees peast täiesti ära keeranud ja loodan, et ameeriklased saavad aru, mida nad teinud on!

Räägitakse Panama kanali endale võtmisest, Gröönimaa peaks ka osaliselt Ameerikale kuuluma, Kanada ka...

https://finance.yahoo.com/news/trump-threatens-economic-force-canada-201656073.html

https://www.err.ee/1609570052/usa-presidendiks-valitud-donald-trump-tahab-et-groonimaa-kuuluks-usa-le

https://www.aripaev.ee/uudised/2025/01/08/trump-ei-valista-sojalise-ja-majandusliku-jou-kasutamist-groonimaal-ja-panamas

[spl]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120347927/sahinad-ministeerium-varjas-kopsakaid-preemiaid

Riigiametnike elu ikka mõnus ja seda kärbete ajastul, mis ma oskan öelda...

Kliimaministeerium maksis detsembri lõpus kõikidele oma allasutuste juhtidele jõulupreemiaid. Muidu selles ehk midagi erakordset polekski, aga dokumendiregistris otsustati kopsakad summad jätta asutusesiseseks teabeks. Ministeeriumi kommunikatsioonijuht Kadri Peetersoo kinnitas esiti Ekspressile, et salastatud dokumentides on tõepoolest kirjas allasutuste juhtide jõulupreemiad. „Need kõik ei peaks kandma AK märget. Uurin, mida me teha saame, et sealt need eemaldada,“ märkis ta.

Olgu öeldud, et dokumendiregistris märget lõpuks eemaldada ei õnnestunudki, küll aga jagas Peetersoo Ekspressiga dokumente: „Saan aru, et AK mahavõtmine pole siiski alati nii lihtne, et lihtsalt panen peale ja siis võtan maha.

Meenub vanaonu lause: "kui sa elus enam midagi teha ei oska, hakka ametnikuks või poliitikuks!"

[projekteerija]

Tundubki tõsi olevat, et Soomes enam tuule- ja päikseenergeetikale toetustega peale ei maksta. Peavad ise vabaturul hakkama saama. Kuna uusi tuule ja päikseparke lisandub Soomes üha rohkem (ja üha suuremaid) siis lõdva randmega rajatud (suva koht...mis pole lähitarbijatega kellele otse müüa kaetud. Praegu kümned ehitusloaga tuulepargid Soomes on selle puuduse tõttu ootel, et pole baastarbijat mingi suure energiatarbija näol) varem toetuspõhiselt ja kõrgete hindadega päevadel toodangut otse börsile müües ennast majandasid lollikindlat on nüüd kitsikuses. Turukonkurents on hinnad alla peksnud ja müüd tuleb päristööd (konurentsivõimelist hooldust, peenhäälestuslikke lisainvesteringuid ... mis riski ja teadmistepõhine inseneritöö) teha ...
https://majandus.postimees.ee/8168156/e ... ome-turult

[spl]

The US 10-year Treasury yield climbed to levels just shy of 4.7%, the highest since April after an almost uninterrupted surge of more than one percentage point since mid-September.

Pole ime, et aktsiaturg enam normaalselt ei toimi. On AI haip ja siis turg, mis enam ei toimi. Keegi varsti EU riigide võlakirju ei ostagi. Pigem küsimus, kui sul 36 triljonit võlga, kuidas sa suudad neid võlakirju edasi teenindada.

[spl]

Tundubki tõsi olevat, et Soomes enam tuule- ja päikseenergeetikale toetustega peale ei maksta. Peavad ise vabaturul hakkama saama. Kuna uusi tuule ja päikseparke lisandub Soomes üha rohkem (ja üha suuremaid) siis lõdva randmega rajatud (suva koht...mis pole lähitarbijatega kellele otse müüa kaetud. Praegu kümned ehitusloaga tuulepargid Soomes on selle puuduse tõttu ootel, et pole baastarbijat mingi suure energiatarbija näol) varem toetuspõhiselt ja kõrgete hindadega päevadel toodangut otse börsile müües ennast majandasid lollikindlat on nüüd kitsikuses. Turukonkurents on hinnad alla peksnud ja müüd tuleb päristööd (konurentsivõimelist hooldust, peenhäälestuslikke lisainvesteringuid ... mis riski ja teadmistepõhine inseneritöö) teha ...
https://majandus.postimees.ee/8168156/e ... ome-turult

https://www.err.ee/1609569886/enefit-green-tahab-soomes-otsad-kokku-tommata

Samas alt. energia nii kallis, et ühel hetkel probleem, kui olemasolevad süsteemid saavad vanaks. Siis enam ei tõtta keegi enam uusi arendama. Sest tuuliku eluiga on ca 15 aastat.

[projekteerija]

Tundubki tõsi olevat, et Soomes enam tuule- ja päikseenergeetikale toetustega peale ei maksta. Peavad ise vabaturul hakkama saama. Kuna uusi tuule ja päikseparke lisandub Soomes üha rohkem (ja üha suuremaid) siis lõdva randmega rajatud (suva koht...mis pole lähitarbijatega kellele otse müüa kaetud. Praegu kümned ehitusloaga tuulepargid Soomes on selle puuduse tõttu ootel, et pole baastarbijat mingi suure energiatarbija näol) varem toetuspõhiselt ja kõrgete hindadega päevadel toodangut otse börsile müües ennast majandasid lollikindlat on nüüd kitsikuses. Turukonkurents on hinnad alla peksnud ja müüd tuleb päristööd (konurentsivõimelist hooldust, peenhäälestuslikke lisainvesteringuid ... mis riski ja teadmistepõhine inseneritöö) teha ...
https://majandus.postimees.ee/8168156/e ... ome-turult

https://www.err.ee/1609569886/enefit-green-tahab-soomes-otsad-kokku-tommata

Samas alt. energia nii kallis, et ühel hetkel probleem, kui olemasolevad süsteemid saavad vanaks. Siis enam ei tõtta keegi enam uusi arendama. Sest tuuliku eluiga on ca 15 aastat.

Selles artiklis väidetakse, et arvutuskiuks eaks eeldatalse Soones 20 aastat. Insenertehniliselt lisati veel viis aastat ja arvatakse, et pilli annab ka lõpuni mängida ehk veel ca 3 aastat uugamist ja alles siis uue püstitamine.
– Laskennallinen elinikä oli 20 vuotta. Mutta Tahkoluodon olosuhteissa tämä on nyt operoinut 25 vuotta ja pystyy jatkamaan 28–29 vuoteen, Jaakko Kleemola sanoo.
Seda aga kontoris lips ees tabeli ja slaidiheite ainuoskustega ei korralda. Selleks tuleb ise torni ronida ja ka selle torni sisu tunda jms.
https://yle.fi/a/74-20132528
Enefiti omad, mis portfelli moodustamise vahendustasude ja PR äri käigus soetatud, muidugi ei tarvitse sellest põkvkonnast olla

[spl]

to projekteerija,

enam ei ehitata, aga kunagi hobikorras ehitasin endale genekaid. Sealt sain kohe ka aru, miks need arvud suurte puhul ei klapi (ala peab vastu 20 aastat).

Kogu mehhaanika kulub, okei need jupid vahetatavad ja pole megakallid. Seal tähtis, et õigeaegne hooldus oleks. Käigukast, igasugu reduktorid, laagrid jne.

Aga labad lihtsalt väsivad ära, klaasplast saab korralikku vatti. Ta puht füüsiliselt kulub lõpuks ära, UV kiirgus, temp. muudatused, ka liiva / tolmuosakesed õhus.
Labad maksavad üle poole geneka hinnast. Võid küll seda gelcoati määrida ja palgata nö alpinistid selleks, aga see pigem lolli mängimine. Max aasta võidad.

[spl]

https://arvamus.postimees.ee/8168731/juhtkiri-me-ei-soovi-istuda-pimedas

Kahju, et kliimaminister Yoko Alender ei nõustu kriitikaga ja kinnitab, et meie energiapoliitika suund on õige. Ta lisab, et välisühendused ja taastuvenergia on tegurid, mis viivad meie elektrihinna alla. Kuid midagi peab meil olema ka kriitiliseks olukorraks.

See tädi teab energeetikast samapalju kui koerakirp matemaatikast.

[projekteerija]

Soomes lisandub peagi veel suur ports tühje äripindu. Sügisel Mikkelis käisin ühes nende poes ja just imestasin, et milline mega suur pind ja kaubamäed, aga ma olin ainus ostja.
https://yle.fi/a/74-20135194

Selle ettevõtte poodidesse pole kunagi sattunud aga selliseid väikepoekette läks 90-ndatel ja hiljem hulgi hingusele. Kurb.
Ja nüüd riburada ka meilgi koolevad Soome brändide poed ...
Samas viimastel aastatel on meilgi üha rohkem selliseid ehitusmaterjalipoode (hiigel angaarides) kuhu sattudes sageli (pole vahet mis kell) avastan, et olen ainus inimene kes lettide vahel liigub. Arusaamatu, kuidas poodide juurdeehitamine üha jätkub...
Lisaks Soome - Tühjade kontoripindade maa. Helsingi piirkonnas on miljon ruutmeetrit tühja kontoripinda.
https://www.hs.fi/visio/art-2000010912178.html

[pop]

See ei ole normaalne, kas mõtlemisvõime inimestel täiesti kadunud või lihtsalt tänapäeva inimene ongi debiilik. Ootan järgmise nädala lõpus ja ülejärgmise nädala nakatumise numbreid,
kui seal pole väga järsku hüpet üles, siis tabab mind hämming. Meie naabrid Läti ja Leedu rühivad numbritega ülsemäge ega meie ei tohi ju alla jääda.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/93370207/fotod-esimene-nadalavahetuse-paev-peale-avamist-kaubanduskeskuste-parklad-on-tais-ulemiste-keskus-soovitab-varuda-aega

Ma isiklikult ei saa aru mida inimesed kaubanduskeskustes a la Ülemiste üldse teevad (ok, mõned sooritavad oste, by definition). Samas suurust arvestades on sellesse mõtet siseneda vaid juhul kui on korraga vaja osta nii piima, kodusisustust, sporditarbeid, erinevaid riideid kui kodutehnikat v. elektroonikat jne. Kohati tundub et käiakse lihtsalt ringi jalutades tööstressi vms. maandamas (kui väljas on "s.tt suusailm" vms). Mu enda poeskäigud on vist ajaliselt ühed lühemad, v.a. kui on veidi aega II samba müügimehega juttu ajada (mõnikord tekib lihtsalt huvi "selle hooaja" müügitehnoloogia suhtes, st kuidas näeb välja esimene nö "ice-breaking", mis järjekorras/milliseid küsimusi esitatakse, millised isikuandmed huvitavad jms.)