Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2022 01:56

muusikaline vahepala

kui esimest korda kuulsin, siis mulle hakkas see laul kohe meeldima - selle dramaatilise refrääni pärast ning siiru-viirulise meloodia pärast, mis käis igasugu radu pidi
mõtlesin, et see laul on vana külapidude laul, tegelikult aga 1990-ndatest, sõnade autor: Anzori Barkalaja, muusika autor: Margus Põldsepp
Aplaus neile!
https://www.youtube.com/watch?v=pd2MLK8FZss

Mulgimaal loodud romantilise mereröövlilaulu igat moodi vastaliseks muidugi sobib see laul:
https://www.youtube.com/watch?v=_axL3nU5j4o
Last edited by td on 13 Jan 2022 11:55, edited 2 times in total.
td
 
Posts: 17449
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 13 Jan 2022 01:59

SOOME ja EESTI elektrihindade võrdlus – Eestis hind 20 korda kõrgem!

https://nordenbladet.ee/articles/137873 ... rda-korgem
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 13 Jan 2022 09:12

hh wrote:SOOME ja EESTI elektrihindade võrdlus – Eestis hind 20 korda kõrgem!

https://nordenbladet.ee/articles/137873 ... rda-korgem


Jep, nii on. Me müüme Lätti ja Leetu ka edasi, nii et kaablid polegi meie kasutada.

Põhimõtteliselt Reform saatis K partei pikalt, siis mina enam ei usu, et see valitsus kaua püsib. Tegelt Reformi võimetus mitte midagi teha ja mitte midagi otsustada on sellisel tasemel, et sellest valitsusest kordades rohkem kahju kui kasu. Nagu mingi vanadekodu papagoi see Reform, ainus sõna mida oskab: kärpida, kärpida...

Kui mingi probleem on Kallas kadunud nagu kult rukkisse.

https://epl.delfi.ee/artikkel/95626081/tagatuba-reformierakond-voib-raakida-mida-tahes-voidab-ikka-keskerakond
spl
Site Admin
 
Posts: 19268
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 13 Jan 2022 09:35

hh wrote:SOOME ja EESTI elektrihindade võrdlus – Eestis hind 20 korda kõrgem!

Kuidas kujuneb elektri hind Eestis? See pole inimestest sõltumatu loodusnähtus, vaid keegi otsustab ja sisestab hinna või kauplemise reegli.
Teostatavust ei oska hinnata, aga soovi korral saaks ehk rakendada kodualuse maamaksu põhimõtet - igale majapidamisele on teatud hulk kWh kuus tagatud püsiva hinnaga ning ülejäänu tuleb osta muutliku turu/börsi kaudu.

https://majandus.postimees.ee/7428635/nogene-turg-ei-kujunda-elektri-hinda-hinda-kujundab-eesti-energia
Teeks kõigepealt selgeks, kes seda hinda tingib ja milline on Eesti Energia enda tootmisüksuste roll selles
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 13 Jan 2022 09:45

Majandushuviline wrote:
td wrote:miks Dr. Fauci ei vääri usaldust
https://summit.news/2021/06/02/email-re ... ak-theory/

Värskem e-posti ülevaatus Ryan Grim: The New Fauci Emails Are Even More Damning Than You Think

Ja YT (oh üllatust) viskas mulle selle taha R. Pauli poolse toktor-ffausti röstimise kongressis. See Faust on ikka paras ülbik, kui PHARMA ta selja tagant ära kaoks siis mu enda arvamuse kohaselt oleks tal üsna suur võimalus ruudulist päikest imetleda.

https://www.youtube.com/watch?v=ZLylCS2AcVA

Kui Donny-boy osutub liiga vanaks siis R. Pauli tahaks presidendiametis näha küll.

====================
Kahju ainult et see juba geenidesse kodeeritud vabadusepüüdlus (ikka seal presbüterlaste-baptistide-kveekerite maal) käib komplektis suhteliselt madala IQ-ga (mis võimaldab masse kohati üsna edukalt mainpuleerida).
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 13 Jan 2022 10:17

projekteerija wrote:
spl wrote:Levitage teie ka tõde, et päikesepatareidest pole vähimat kasu oktoober - veebruar. Müüjad üritavad jätta enda jutuga muljet nagu oleks need imevahendid. Ka ärme unusta suvesid, kus igapäev sadas ja päikest oli väga vähe. Ehk teeme tavainimestele teene valgustame neid, mitte ei luba valedega asju müüa.

https://www.aripaev.ee/uudised/2022/01/12/uuratu-elektriarve-ajab-inimesed-paikesepaneele-ostma

Päikesepaneelidest ja sellega seotust tuleb siiski rääkida. Ntx. enamus inimesi ei tea, et lepingut omavad paneeliomanikud saavad oma maakodu päikesepaneeli voolu kasutada kõigis endaga seotud lepingulistes tarbimiskohtades.
Või siis seda, et on ülimalt oluline kinnisvara soetades, maja või hooneid jms. ehitades - planeerides jms. arvestada võimalusega, et saab hõlpsalt ja soodsalt paneele vajadusel lisada.
P.S. pole mingit kindlust, et tänavu ja lähematel aastatel (ntx. järgmised 5 aastat) ei taba meid ka kirveshinnad suvisel poolaastal. Isegi siis kui suvel on el. hind kahekordne võrreldes mullusega tasub investeering nüüd suht ruttu. + lisakulude ärajäämine (mille kasv on juba paigas ...kindel ntx. ülekandetasud, kasvav käibekas jne.) juhul kui mingi osa veel on ntx. OFFgrid lahendusena. (paar aastat tagasi oli neid turul ülivähe/ja mõtetu tasuvuse-hinnasuhtega. Nüüd aga hulgem ettevõtjaid pakub.) Pealegi ei julge väita, et lähiajal ei kaasne mingeid muid ootamatuid energiateemalisi üllatusi. Ntx. mõned suured tarbijad panevad pillid kokku (viivad tootmise kuhugi olematu kuluga piirkonda. Muuseas seda võimaldavad ka seda tootmise robotiseerimine, kaugtöö jms. mis jätavad nüüd ära olemasolevate odavelektripiirkondade põhilise kuluallika. ntx. Islandi vulkaanide lähedus, mõne kõrbepiirkonna, väljakannatamatult tuulised ja vastiku kliimaga saared vms. kus ka rohkelt hüdro ja loodeteenergia potensiaali kus inimeste hoidmine on ülikulukas) ja tekitavad mingisuguse uue tasakaalutuse-häringu sellises ulatuses, et võrgud võivad ka mingitel hetkedel saba anda.
Kui aga kliimafaktor ja ilmastikumuutus tõesti lolliks peaks minema siis on veel vaja vaid riskifaktoreid korrutada. Hetkel ntx. põhjalat raputab ootamatult varajane ning võimas fööni efekt, mille kerge puudutus riivab meidki. Kuidas see aga raputab Skandinaavia ja Soome mägede-jõgede veereshiime ei taha teadagi...
Päikesepaneeli tuleb suhtuda kui puukuuri. ;) Ehk uus puukuur(ja ka autovarikatus jms. tasubki ehitada vaid päikesepameelidest. Puitmaterjal jms. on niigi teisest otsast juba vähemalt 2 korda kallim.


Päikesepaneelidega on selline lugu, et "A recent paper by Ferroni and Hopkirk (2016) asserts that the ERoEI (also referred to as EROI) of photovoltaic (PV) systems is so low that they actually act as net energy sinks, rather than delivering energy to society."
https://www.sciencedirect.com/science/a ... 7066#bib14
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 13 Jan 2022 10:24

pop wrote:See Faust on ikka paras ülbik, kui PHARMA ta selja tagant ära kaoks siis mu enda arvamuse kohaselt oleks tal üsna suur võimalus ruudulist päikest imetleda.

Segane lugu:
As early as January 2000, the Pfizer drug company filed for a patent on a genetic sequence giving rise to a coronavirus spike protein, ‘the exact same thing we have allegedly rushed into invention’, to be used in a vaccine against a canine disease.
Even more problematic, the patent record showed that in 1999 Anthony Fauci ... found the ‘malleability’ of the coronavirus made it a potential candidate for vaccines against HIV. This virus was specifically targeted to invade human lung epithelia, the protective cells lining the lungs, Martin said. In other words, we made SARS.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 13 Jan 2022 10:36

Majandushuviline wrote:
pop wrote:See Faust on ikka paras ülbik, kui PHARMA ta selja tagant ära kaoks siis mu enda arvamuse kohaselt oleks tal üsna suur võimalus ruudulist päikest imetleda.

Segane lugu:
As early as January 2000, the Pfizer drug company filed for a patent on a genetic sequence giving rise to a coronavirus spike protein, ‘the exact same thing we have allegedly rushed into invention’, to be used in a vaccine against a canine disease.
Even more problematic, the patent record showed that in 1999 Anthony Fauci ... found the ‘malleability’ of the coronavirus made it a potential candidate for vaccines against HIV. This virus was specifically targeted to invade human lung epithelia, the protective cells lining the lungs, Martin said. In other words, we made SARS.

Ja ruudulise päikese (taas sisetunne ei peta) eeldused on seal ka kenasti olemas (Ctrl + F -> "That first SARS event gave rise to a ‘very problematic’ April 2003 patent filing" ja 7 tekstilõiku sealt edasi)
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2022 11:13

spl wrote:Põhimõtteliselt Reform saatis K partei pikalt, siis mina enam ei usu, et see valitsus kaua püsib. Tegelt Reformi võimetus mitte midagi teha ja mitte midagi otsustada on sellisel tasemel, et sellest valitsusest kordades rohkem kahju kui kasu. Nagu mingi vanadekodu papagoi see Reform, ainus sõna mida oskab: kärpida, kärpida...

Kui mingi probleem on Kallas kadunud nagu kult rukkisse.

K tahab (ainu)juhtida, aga ta ei saa ju sellega hakkama.
https://www.err.ee/1608464342/kallas-mi ... e-on-soolo

Sellline omapärane kombinatsioon isikuomadustest, mis ei sobi edukale juhile (mina otsustan, teised vastutavad; eneseimetlus sellel toolil , puuduv empaatia kogu ühiskonna suhtes jne). Kui noore neiu šarm on kadunud, siis pole enam ka veetlust, mis selle välja vabandaks. Eks nõnda juhtub paljude karjäärinaistega.

Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt. Peaministrina on aga vaja lennata kõrgelt ja kaunilt. Tuules loperdav harakas, mitte kotkas.
td
 
Posts: 17449
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2022 11:24

Anecdotal evidence alusel jääb mulje, et ka Rootsi riiklik postifirma kaotab järjest turgu (ajalehtede kojukanne, postipakid). On jäänud veel kirjad ja väikesed postipakid kodu postkasti. Aga väikeste postipakkide osas on juba monopol kadunud. Kirjade toimetamine Kapa-Kohilasse on aga jahjumlik tegevus.
td
 
Posts: 17449
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 13 Jan 2022 11:45

td wrote:..., mitte kotkas.
Tjah, isegi mitte luik enam vist.
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2022 11:51

sellest, kuidas kujuneb elektri hind börsil
https://www.nordpoolgroup.com/trading/D ... lculation/
td
 
Posts: 17449
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2022 11:53

pop wrote:
td wrote:..., mitte kotkas.
Tjah, isegi mitte luik enam vist.

liimitud paabulinnusulgedega harakas?
td
 
Posts: 17449
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 13 Jan 2022 12:01

Kallas ning Kiik on nagu vend ja õde, neil puuduvad igasugused juhivõimed, võimetuses on nad samas maailmameistrid. Kõige hullem, nad ei saa aru, et nad ei oska oma tööd. Samas hoiavad enda toolist kinni, et keegi teine asemele ei saaks, kes ehk oskaks natuke seda tööd.
spl
Site Admin
 
Posts: 19268
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 13 Jan 2022 12:11

Majandushuviline wrote:
spl wrote:Mind tegelikkuses hirmutab see, kuidas meditsiin ajudeta zombieks muutus (perearstid kõige hullemad). Aetakse vaid enda mantrat, aga kõik kahjud ja muu vaigistatakse. Mul siiani peale vaktsiini randmetega suured probleemid ning liigestega. Algas ca 3 nädalat peale vaktsiini, kokkusattumus my a.. Olin tore ja tubli elanik täitsin käsku, tulemuseks sain vaid riiklikud valed...

Kirjeldatakse raskeid kõrvalmõjusid, millest mitmed on jäetud ametlikust statistikast välja. Ei huvita tootjat ega riigi järelvalve ameteid:
https://rumble.com/vr9ezx-vaktsiinide-tsistused-sundvaktsineerimine.html
Teine riik, sama sisu
https://www.vaxtestimonies.org/et/
https://www.telegram.ee/eesti/prof-fischer-kinnitab-2021-aasta-3000-liigsurma-uuriv-teadustoo-on-lopusirgel

Jätkub:
https://stevekirsch.substack.com/p/new-vaers-analysis-reveals-hundreds
https://stevekirsch.substack.com/p/booster-efficacy-or-lack-thereof
https://dailyexpose.uk/2022/01/02/german-gov-data-suggests-fully-vaccinated-developing-ade/
Majandushuviline
 


Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 13 Jan 2022 12:25


Kui td leiab endas jõudu siis selle kohta võiks midagi arvata. Mõned "retoorilised oletused" siin ka kõlasid.
(himmeldonnerwetter !)

Ma ise ei suutnud süveneda ega arvutusi kontrollida, aga kui tõsi siis ju puhas bioloogiline WMD (may the banana peels cross the paths of some).
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 13 Jan 2022 12:28

Majandushuviline wrote:
hh wrote:SOOME ja EESTI elektrihindade võrdlus – Eestis hind 20 korda kõrgem!

Kuidas kujuneb elektri hind Eestis? See pole inimestest sõltumatu loodusnähtus, vaid keegi otsustab ja sisestab hinna või kauplemise reegli.
Teostatavust ei oska hinnata, aga soovi korral saaks ehk rakendada kodualuse maamaksu põhimõtet - igale majapidamisele on teatud hulk kWh kuus tagatud püsiva hinnaga ning ülejäänu tuleb osta muutliku turu/börsi kaudu.

https://majandus.postimees.ee/7428635/nogene-turg-ei-kujunda-elektri-hinda-hinda-kujundab-eesti-energia
Teeks kõigepealt selgeks, kes seda hinda tingib ja milline on Eesti Energia enda tootmisüksuste roll selles


Soomlased pelgavad, et mõneks ajaks võibki reaalsuseks saada äärmuslik energiahinna kõikumine. Soomes juba praegu võib tuulikutest saada energiat samapalju kui tuumajaamadest. Ning tänavu lisandub veel hulgem uusi + ka Rootsis on tuuleelektrit tuulistel päevadel üle. Puudus on paindlikest tasandajatest. Meile aga see olematu hinnaga energia ei jõua kaabliläbikaskevõimsuse puudumise tõttu.
Loos mainitakse, et kuna elektrimüüjate jaoks on ebakindlus ülisuur, siis liigse riski tõttu võivad kaduda püsihinnaga lepingud/paketid üldse või selliste lepingute reeglid-tingimused peavad muutuma.
https://www.hs.fi/talous/art-2000008536588.html
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 13 Jan 2022 12:40

Meil Eestis aetakse muinasjutte, et teeme suured tuulikupargid Hiiumaa juurde, siis kõik probleemid lahendatud. Et elamegi vaid päikese ja tuulega, see on kõige rumalam jutt, mida võib üldse rääkida ja seda teevad meie riigiametnikud täiesti süüdimatult. Mõneti ka Eesti Energia ! Tuletan meelde 2030 seisatakse meie põlevkivist elektri tootmine.

Et üldse suuri päikeseparke omaga ja tuult, siis vaja juhitavaid võimsusi. Me oleme kõigega juba 10 aastat hiljaks jäänud, ma ei näe ühtegi plaan B'd.

---

Keeruliseks on meelega tehtud, et oleks vähem inimesi, kes tahaks toetust. See meie riigi puhul täiesti tavaline asi.

Puudub Eesti bürokraatia

“Mind ajab natukene vihale, kui keeruliseks on see tehtud Eesti inimestele. Minu ema, 70-aastane pensionär, peab ma ei tea mida kõike tegema, et tal oleks võimalik seda raha taotleda,” nendib Veerme. Ta toob välja, et Norra toetuse juures on äärmiselt positiivne see, et vastupidiselt Eestile ei pea inimene minema kuhugi eraldi abi paluma. Elektrifirmad võtavad arvelt kohe vajalikku summa maha ning oma osa saavad nad valitsuselt tagasi. “Minu meelest peaks ka Eesti Energia süsteemid võimaldama seda, et see oleks kohe võimalik saada arvelt maha võtta,” lisas ta.


https://arileht.delfi.ee/artikkel/95629917/pohja-norras-elav-eestlane-ning-sealse-suurima-hudrojaama-juht-ajab-vihale-kui-keeruliseks-see-toetuste-saamine-eestis-tehtud-on
spl
Site Admin
 
Posts: 19268
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2022 12:47

pop wrote:

Kui td leiab endas jõudu siis selle kohta võiks midagi arvata. Mõned "retoorilised oletused" siin ka kõlasid.
(himmeldonnerwetter !)

Ma ise ei suutnud süveneda ega arvutusi kontrollida, aga kui tõsi siis ju puhas bioloogiline WMD (may the banana peels cross the paths of some).

arvutusi ei kontrollinud, lasin tekstist diagonaalis üle
tundub liigne paanikaõhutamine, vähemalt tänase seisuga
minu meelest halvim, mis saab juhtuda ADE aspektist, on see, et va...-ga tekitatud kaitseväe rakukloon ei kaitse enam kooviti vastu ning pigem soodustab seda (aga kaitse ülejäänud viiruste jms. vastu võiks ju siiski säilida), selle vastu aitaks siis mõni uus va..., mis on mõne teise valgu vastu (envelope vms.) - sellega luuakse kaitseväes uut tüüpi rakukloon, mis asuks rünnakule, seekord viiruse envelope valgu vastu.
väga must stsenarium muidugi oleks see, kui immuunsus üleüldse ära kaoks - see eeldaks, et organismi kaitsevägi hakkaks õgima kõiki kaitseväe rakke, selleks tuleks aga nad üles ässitada (s.t. rakud katta mingi antigeeniga, mida kaitsevägi "vihkab"); soodne võimalus selleks oli mRNA-va...., mis andis antigeeni retsepti kõikidele organismi rakkudele, kuhu mRNA sisse pääses; eeldatavasti aga retsept organismis niikaua ei säili.

Va... propageerijatele oleks see väga halb uudis, sest kui inimesel pole enam midagi kaotada (isegi mitte omaenda elu, omaenda laste eludest rääkimata), siis nad muutuvad väga võitlusvõimeliseks ja kättemaksuhimuliseks ning banaanikoori saab rohkesti vedelema mõne inimese teel...

Autoimmuunhaiguste osas aga minu kartused püsivad, kuid arvatavasti see ei tapa vaid annab aastatepikkuse kannatamise kroonilise põletiku ning teatud kudede aeglase läbinärimise näol (juhul, kui peaks see tõesti tekkima). Ma ei tea, kas selline asi on bioloogias võimalik: kui rakk on kaetud teatud vaenukiku antigeeniga, siis kaitsevägi õpib ründama ka selle raku peal olevaid teisi antigeene (s.t. edaspidi ei alga rünnak va.... antigeeni vaid mõne omaenda normaalse antigeeni vastu, mille vastu kaitseväel oli varem tolerants - tavaliselt oma antigeenide vastu olevad kaitseväe rakud hävitatakse juba looteeas, kui loode on steriilne ehk viirusvaba). Tubtud autoimuunhaiguste mehhaniam on see, kui võõras antigeen ning organismi enda antigeen omab kohati sarnast 3D konfiguratsiooni, mida siis kaitsevägi hakkab pidama vaenlase antigeeni tunnuseks.
Autoimmuunhaiguste näiteks on kilpnäärme puudulikkus, 1. tüüpi diabeet, mitm. liigeshaigused, luupus, tõenäoliselt ka psoriaas jne. Pankrease kahjustusest diabeedi tekkimist on kirjeldatud juba aastakümneid tagasi mõnede teiste viiruste läbipõdemise järel, suht. harv fenomen siiski siiani. Eesmärk va...da 90% elanikkonnast võib sellist fenomeni muidugi muuta sagedsaemaks. Elame, näeme ....

Mõelge autoimmuunhaiguse peale, mis on suunatud oma kaitseväe rakkude vastu! :shock: :?: :!:
Või siis vereloome rakkude vastu:
https://ashpublications.org/blood/artic ... mmunity-in

----
Fooliumimütsi saab peast ära võtta, aga organismi süstitud pseudova... toimed on jäädavad (võivad olla nõrgemad või tugevamad, aga eelnenud olukorda tagasi enam ei saa).
Last edited by td on 13 Jan 2022 13:32, edited 1 time in total.
td
 
Posts: 17449
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 13 Jan 2022 13:23

selge pilt.

Teine mõte mis tekkis oli kiirtestide osas (st kogu selle false-positive/false-negative statistika segapudru taustal) - et kui maksta nats rohkem ja teha 1 asemel nt 3 testi, ja kõik on sama tulemusega, et mil määral see tulemus nt usaldusväärsem oleks ?
Kui tegemist on partiipõhise süstemaatilise veaga on asi selge (st tuleks võtta erinevatest partiidest). Ka pole selge omicroni tuvastamise täpsus (või tuvastamine üldse):
https://www.livescience.com/rapid-test- ... infections
https://www.advisory.com/daily-briefing ... apid-tests
( jne jne )

Ehk siis tundub et on oht analüüsida sisuliselt kolme erineva seapõrna pealt tehtud ilmaennustuse usaldusväärsust.
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2022 14:33

pop,

Eeldades, et test töötab nagu ette nähtud (selleks on ette nähtud omaette kvaliteediprotseduurid) ning süvenemata iga testi tehnilistesse üksikasjadesse (see pole antud juhul tähtis, kui teada on testi sensitiivsus, spetsiifilisus ja testieelne haiguse tõenäosus), kehtivad testide puhul järgmised seaduspärasused (see on ühtlasi väljavõte minu kirjutatava raamatu käsikirjast):

Kõigepealt, normi või patoloogia defineerimiseks (mitu puud on mets?) on mitmeid võimalusi:
• Olukord, mis ei vasta kultuurilise traditsioonile, loetakse ebanormaalseks
• Riskifaktori esinemine loetakse ebanormaalseks
• Normaaljaotuse ± 2 standarhälvet loetakse ebanormaalseks
• Jaotuse detsiilid üle 95 % ja alla 5 % loetakse ebanormaalseks
• Testi arvväärtus, mille korral diagnoosi tõenäosus on suur, loetakse ebanormaalseks
• Testi arvväärtus, mille korral ravimine teeb rohkem head kui halba, loetakse ebanormaalseks

1) Testi iseloomustab sensitiivsus (truepositive osakaal kõikidest testide tulemustest), spetsiifilisus (truenegative osakaal kõikidest negatiivsetest testivastustest). See on paika pandud normi läviväärtusega: seda ühes või teises suunas nihutades saame tõsta ja langetada sensitiivsust ja spetsiifilisust, kusjuures erinevate eesmärkide puhul (skriinimine, kus oluline mitte maha magada haigeid inimesi, eeldab väiksemat normipiirkonda ehk suuremat sensitiivsust ning kinnitamine, kus oluline mitte rakendada riskantset ravimeetodit tervele inimesele, eeldab suuremat normipiirkonda). Sobilik normipiir on arvutatav valemiga:
k = (C * (1 – p) ) / (B * p)

kus
k on ROC-kõvera (ROC-curve) tõus antud punktis (igale kõvera punktile vastab teatud normilävi, mille alusel määratakse, kas testivastus on positiivne või negatiivne)
p on haiguse testieelne tõenäosus (levimus selles populatsioonigrupis, kuhu testitav kuulub)
C on kulu, mis tekkib mittehaigete inimeste ilmaasjata ravimisest
B on tulu, mis tekkib haigete inimeste ravimisest
Kui on sooritatud suur hulk katseid ROC-kurvi joonistamiseks, siis on sellel kurvil palju punkte, kus normi läviväärtus on teada. Loomulikult on võimalikke tegutsemismeetodeid (ravimeetoideid) mitu, arvestatakse konkreetse meetodi/meetme alusel, mis hetkel patsiendile sobivaim (see leitakse otsustuspuu alusel).

Probleem on selles, et ROC-kurv ei ole alati sellise ideaalkujuga ning katsete arv on liiga väike, et saada piisavalt palju piisava täpsusega punkte.

ROC-curve k.png
ROC-curve k.png (105.35 KiB) Viewed 242 times


2) eristatakse seeriatestimist (esimese testitulemuse saabumise järel otsustatakse järgmise testi valik) ja paralleeltestimist ("vaippommitamine" testidega). Esimene on eelistatud siis, kui aega palju, kuid raha vähe ning testid keerulised/kallid/ebameeldivad/riskantsed. Teine on eelistatud siis kui aega vähe, ressursse palju ning testid on odavad/lihtsad

3) kui kasutatakse mitut testi, siis ideaaltingimustes ei tohi nende tulemus üksteisest sõltuda (s.t. mõttekas on rakendada teste, mis hindavad sama haiguse erinevaid aspekte). Kuna aga need testid on nii-ehk-nii haiguse tekkemehhanismide kaudu omavahel seotud, siis kaks positiivset või kaks negatiivset vastust kipuvad andma tegelikkusest radikaalsema pildi. Kui kasutatakse korraga üht ja sama testi mutu korda, siis sisuliselt on tegemist statistilise vea vähendamisega, mitte süstemaatilise vea vähendamisega (kindlakstegemiseks, kas kott on tühi ("terve") või täis ("haige"), kaalume viljakotti mitu korda, selle asemel et seda kaaluda, seejärel mõõta tema ruumala, seejärel lugeda üle terade arv, seejärel uurida tekitatud varju kuju seinal, seejärel uurida, kas kott mahub mõnda väiksemasse kotti vms.).

4) Kui üks test on positiivne ja järgnev test negatiivne, siis see ei pruugi tähendada, et haiguse tõenäosus on 50 %. Kui kaks testi on mõlemad positiivsed, siis see ei tähenda, et haiguse tõenäosus on 100 %. Sama moodi kaks negatiivset testi ei tähenda, et haiguse tõenäosus on 0 %. Tõenäosuste probleem taandub siin Bayes'i teoreemile (lisaks muidugi ka süstemaatilised vead vale testimetoodika või vale diferentsiaaldiagnoosi vms. tõttu). Eelmise testi testijärgne tõenäosus läheb järgmise testi testieelseks tõenäosuseks.

Haiguse esinemise testijärgne tõenäosus positiivse testivastuse korral (positive predictive value):
PPV = [p * SN] / [p * SN + (1 – p) * (1 – SP)]
kus
p on haiguse testieelne tõenäosus
SN on testi sensitiivsus
SP on testi spetsiifilisus

Haiguse mitteesinemise tõenäosus negatiivse testitulemuse korral (negative predictive value):
NPV = [(1 – p) * SP] / [(1 – p) * SP + p * (1 – SN)]
Haiguse esinemise tõenäosus negatiivse testitulemuse korral: 1- NPV

5) Seeriatestimise korral (ideaaljuhul) otsustatakse järgmise testi kasutamine selle järgi, kas see muudab praeguse testi alusel tehtud otsust või mitte. Kui sellise testi positiivne või negatiivne vastus ei mõjuta tänast raviotsust, siis see test pole vajalik.

Sobiv taktika testimise järel otsustatakse kahe tõenäosusläve (threshold probability) abil:
lävi rahulejätmise ja edasise testimise vahel: p1 = [C * (1 – SP) – U[T]]/ [C * (1 – SP) + B * SN]
lävi edasise testimise ja ravimise vahel p2 = [C * SP + U[T]] / [C * SP + B * (1 – SN)]

kus
SN, SP on mõistagi selle testi sensitiivsus ja spetsiifilisus
U[T] on selle testi utility ehk netokasulikkus (testi "ebameeldivus" jms. muljed summeerituna) patsiendi silmis (sarnaneb mõneti majandusteooria mõistega "utility"), võib olla patsiendi silmis nii negatiivse kui positiivse väärtusega
C on kahju, mis tekkib terve inimese ilmaasjata ravimisest
B on kasu, mis tekkib haige inimese ravimisest
"Ravi" all võib mõista igasugust tegevust.

U[T] on patsiendi enda hinnang testi netokasulikkusele (net utlity of the test), mis võib olla nii negatiivne kui positiivne. Seda saab määrata standardloosimise (standard reference gamble) abil:
• "kindel asi" (B) on praegune tervislik seisund ja konkreetse diagnostiline testi läbimine
• "ebakindel asi" on loosimine kohese surma (A) ja praeguse tervisliku seisundi vahel ilma testi tegemata (C), sest selle tulemus on (mingil müstilisel põhjusel) juba teada
Kui suur peab olema variandi (A) võiduvõimalus variandi (C) vastu (s.t. šansid nA : nC ), et patsient oleks "kindla asja" (B) asemel nõus vastu võtma selle loosimise? Tõenäosuslävi indiferentsi jaoks:
p = nC / (nA + nC)
U[T] = –p
(naine ütles, et selline standardloosimine meenutab rohkem vene ruletti :lol: :twisted: )

nende valemite alusel võib teha testimise sensitiivsusanalüüsi erinevate ravimise tõenäosuslävede ja testieelse tõenäosuse jaoks:
ravimise tõenäosuslävi antud ravimeetodi jaoks: p = C / (C + B)
kus C ja B on ravimisest saadav kahju (cost) ja kasu (benefit)
Attachments
Testi sensitiivsusanalüüs.jpg
Testi sensitiivsusanalüüs.jpg (60.01 KiB) Viewed 250 times
Last edited by td on 13 Jan 2022 15:45, edited 6 times in total.
td
 
Posts: 17449
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 13 Jan 2022 14:55

Kallas: riik ei tooda elektrit, ei edasta arveid ega kehtesta energiahindu
https://majandus.postimees.ee/7429285/k ... ahindu#_ga

Tundub, et käes on situatsioon mida kirjeldab kenasti analoogia Laikaga kosmoselaevas, kus reisijal pole enam mingit vahet mis nuppe või kange ta katsub- tulemus on sama ainult sädemed lendavad.
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2022 14:57

pigem Laika bussijuhiks ning reisijad oleme meie ise ....
td
 
Posts: 17449
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 13 Jan 2022 14:58

td wrote:Haiguse esinemise testijärgne tõenäosus positiivse testivastuse korral (positive predictive value):
PPV = [p * SN] / [p * SN + (1 – p) * (1 – SP)]
kus
p on haiguse testieelne tõenäosus
SN on testi sensitiivsus
SP on testi spetsiifilisus

Haiguse mitteesinemise tõenäosus negatiivse testitulemuse korral (negative predictive value):
NPV = [(1 – p) * SP] / [(1 – p) * SP + p * (1 – SN)]
Haiguse esinemise tõenäosus negatiivse testitulemuse korral: 1- NPV


Tänud !
Ei saa enam öelda et pilt nüüd sama selge oleks (aga seedin).

Tundub et Sa saaksid osasid oma mudelitest (valemistest) rakendada tegelikult ka finantsinstrumentide hinna määramisel.
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2022 15:12

Seedi! Siis läheb pilt paika. Mõisteid on korraga palju, mul kulus mitu aastat kõigest sellest aru saamiseks.
Meditsiiniökonoomikas (ei ole minu raamatu kandev teema, aga lisan sinna juurde ääremärkusena silmaringi laiendamiseks):
Kulutõhususe analüüs (cost effectiveness analysis, CEA) seob omavahel ravimeetodi kulud ja neist saadava mõjuefekti.
CE = (C – S) / E

kus
C: kulude summa
S: säästetud ressursside summa
E: mõjuefekt, mida võib väljendada võidetud aastatena (life-years gained, LYG), säästetud töövõimetuspäevadena, vererõhu langusefektina jne.

Täiendkulu tõhususe määr TTM (incremental cost-effectiveness ratio, ICER):
ICER = (ΔC) / (ΔE)

kus
ΔC = CB – CA
ΔE = EB – EA
CA: netokulud (ehk C – S) ravimeetodi A korral
CB: netokulud ravimeetodi B korral
EA ja EB: vastav efekt

kulutqhususe analüüs.png
kulutqhususe analüüs.png (76.37 KiB) Viewed 245 times


Konkreetse ravimeetodite paari jaoks saadud TTM-i (ICER) võrreldakse muude võimalike investeerimisvõimaluste TTM-ga, et selgitada välja, kuidas antud rahasummat saaks kõige otstarbekamalt kasutada. Juhul, kui lisakulutustest saadud efekt on väike, siis seda võiks eesti keeles kutsuda "lameda kõvera meditsiiniks" (flat-of-the-curve medicine). Järgneval joonisel vastab meede "A" klassikalistele meetoditele (anamneesi võtmine, kliinline uurimine, enesetäiendus); Meede "B" vastab aastate jooksul end tõestanud ravile; Meede "C" vastab kallitele uudsetele meetoditele, mida tehakse põhiliselt "uudishimu pärast"; Meede "D" vastab uutele huvitavatele meetoditele, mis komeedina tõusevad, kuid mille efekt osutub retrospektiivselt küsitavaks (flat-of-the-curve spending).
lameda kqvera meditsiin.png
lameda kqvera meditsiin.png (40.13 KiB) Viewed 245 times
Last edited by td on 13 Jan 2022 16:09, edited 2 times in total.
td
 
Posts: 17449
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 13 Jan 2022 15:21

Rahaline puhastulu NB (net benefit) on mittemateriaalsete väärtuste puhul väljendatav valemiga

NB = λ * [p * U[+] + (1 – p) * U[-] ] – C

kus
p: positiivse lõpptulemuse tõenäosus
U[+]: positiivse lõpptulemuse kasulikkus (näiteks väljendatuna QALY-s ehk quality adjusted life years)
U[-]: negatiivse lõpptulemuse kasulikkus (väljendatuna samades ühikutes)
λ: teatud koefitsient, mis muudab mittemateriaalse kasulikkuse U rahaliseks suuruseks
C: kulud rahalises väljenduses
QALY on minimaalne tervena elatud järgnevate aastate arv, mille patsient on nõus vahetama oma haigusega elada jäänud aastate vastu

Kui kujutada ravitulemusi ette otsustuspuuna, siis ravimeetodi A ja B puhastulu on väljendatavad valemitena:

NBA = λ * [pA * UA[+] + (1 – pA) * UA[-] ] – CA
NBB = λ * [pB * UB[+] + (1 – pB) * UB[-] ] – CB

ning nende vahe ehk lisanduv puhastulu (incremental net benefit) avaldub lihtsa valemina (seda vaid juhul, kui mõlema ravimeetodi kasulikkused on 1samad ehk UA[+] = UB[+] ja UA[-] = UB[-]):

INB = NBB – NBA = λ * Δp * ΔU – ΔC

kus
Δp = pB – pA
ΔU = U[+] – U[-]
ΔC = CB – CA

Nüüd on võimalik võrrelda kahte meetodit:
• Kui INB > 0, siis ravimeetod B on parem
• Kui INB < 0, siis ravimeetod A on parem

majanduslik ravimise otsustuspuu.png
majanduslik ravimise otsustuspuu.png (32.14 KiB) Viewed 243 times
td
 
Posts: 17449
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 13 Jan 2022 16:42

td wrote:
pop wrote:

Kui td leiab endas jõudu siis selle kohta võiks midagi arvata. Mõned "retoorilised oletused" siin ka kõlasid. (himmeldonnerwetter !)
Ma ise ei suutnud süveneda ega arvutusi kontrollida, aga kui tõsi siis ju puhas bioloogiline WMD (may the banana peels cross the paths of some).

arvutusi ei kontrollinud, lasin tekstist diagonaalis üle
tundub liigne paanikaõhutamine, vähemalt tänase seisuga
minu meelest halvim, mis saab juhtuda ADE aspektist, on see, et va...-ga tekitatud kaitseväe rakukloon ei kaitse enam kooviti vastu ning pigem soodustab seda (aga kaitse ülejäänud viiruste jms. vastu võiks ju siiski säilida), selle vastu aitaks siis mõni uus va..., mis on mõne teise valgu vastu (envelope vms.) - sellega luuakse kaitseväes uut tüüpi rakukloon, mis asuks rünnakule, seekord viiruse envelope valgu vastu. ...

https://www.delfi.ee/artikkel/95592709/usa-eksperdid-tohustusdooside-loputu-tegemine-ei-ole-pikas-plaanis-efektiivne

Kas vähene kaitse omikroni eest saaks olla segu järgnevast:
* tõhustusdoosidega kaitse kurnamine, luues üha uuesti suures koguses ogavalku, seejärel vana valgu vastast kaitset, mis omikroni vastu ebatõhus
* sellise põhimõttega ei saagi tekkida tõhusat hingamisteede kaitset, kuid vaktsiini saajad käituvad vastupidiselt
* osa mRNAst satub lümfisõlmedesse kus ogavalgu tootmine mõjub halvasti (Kui lümfisõlm(ed) ei tule toime nendesse vereringest ja organismist kandunud anormaalsete bakterite, viiruste, toksiinide ja anormaalsete makromolekulide hävitamisega või kahjutuks tegemisega, siis võivad osad haigustekitajad pääseda vereringesse või haigestub sõlm ise)

Lehe lugude tase on ebaühtlane ja kõike ei saa valimatult lõpliku tõena võtta, kuid tõstatab kohati olulisi küsimusi. Sama pilt UK andmetes:
https://dailyexpose.uk/2022/01/08/bbc-forgot-to-tell-you-4-in-5-covid-deaths-triple-vaccinated/
https://dailyexpose.uk/2022/01/13/covid-boosters-destroy-immune-system-causing-ade/
https://dailyexpose.uk/2022/01/09/uk-gov-data-suggests-fully-vaccinated-developing-ade/
https://dailyexpose.uk/2022/01/12/pfizer-ceo-version-1-1-is-required/
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 13 Jan 2022 17:08

Majandushuviline wrote: Lehe lugude tase on ebaühtlane https://dailyexpose.uk/2022/01/12/pfizer-ceo-version-1-1-is-required/

On, ja väga ebaühtlane.
Ülemises tekstis on viide sellele https://dailyexpose.uk/2021/12/10/uk-te ... nal-court/
(ehk siis ICC-sse esitatud hagi)

Samas ICC enda kodulehelt seda hagi ei leia, ja register seal tõesti on, ja siia ka lihtsalt üks näide algdokumendist ICC ametlikus registris https://www.icc-cpi.int/Pages/record.as ... 5-397-tENG

Selle asemel selle dailyexpose.uk viide algallikale maandub domeenile wordpress.com: https://hannahroselaw.files.wordpress.c ... int-7.docx

Ma küsiks - miks ? Mis takistab viitamast ametlikule hagile ICC enda registris (kui see eksisteerib). Selle HannahRoseLaw domeenil on justkui kena pilt mingist ICC "originaalist" olemas: https://hannahroselaw.co.uk/icc-complaint-uk/
Seda enam tekib küsimus - miks sellise olemasolul ei saa viidata algallikale ehk ICC-sse otse ?

Kas keegi suudaks ICC registrist leida dokumendi selliste atribuutidega ?

OTP-CR-473/21 (ICC poolne doc ref.)
Dec 6, 2021 (dokumendi kpv)
Mark P. Dillon (dok. autor)
Hannah Rose (adressaat)

Sellel kenal pildil on muidugi ka kirjas viisakas vormis et "teie paber võib ka rännata prügikasti" (mida ma ise antud juhul ka kahtlustan).

Ülaltoodu paneb natuke ümber hindama ka selle "dailyexpose" veebilehe info adekvaatsust. (Nt zerohedge viitab reeglina just algallikale, riiklikele registritele, jne, mis siis et seal on osaliselt (kaheldavasti) Venemaa poolt finantseeritud pläma muude suht loogiliste majandusjutukeste vahel)
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 13 Jan 2022 17:21

... ja väike investeerimisvihje ka (kade ei ole, sedasorti nänni teeb vist 3M peamiselt ?)
https://www.zerohedge.com/markets/progr ... n-n95-mask

===============
aga muidu ise "maski usku" olen ma küll, usun ka et nende FFP2 "torbikute" õige kasutamine (voltida ülemine metallraam nina järgi jne) aitaks oluliselt kaasa leviku peatamisele.
Tavamaskide nina alla tõmbamisel ja kummile aasa sisstegemisel enne kõrva taha tõmbamist (et avanevatest "kaartest" külgedel saaks vabalt hingata) võiks neid maske samahästi ka mitte kanda.
Torbiku häda on muidugi see et terve päev sellega veeta (õigesti kantuna) on paras piin, kõlbab vaid poodlemiseks jms.
pop
 

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 21 guests