ei oska kommenteerida seda biotehnoloogia asja, võib muidugi oletada, et biotehnoloogia üks ots on strateegiine sõjasaladus
mis puutub avaliku otsa teadmiste pagasisse, siis siin on asjad juba ajalooliselt nihkes
- rahastajate huvide konflikt (eesmärk on kasumi teenimine, mitte tervis
- kes rahastab, see tellib vastava muusika (rahasaajad uurijad on alateadlikult huvitatud rahastaja meele järgi olemisest, et teine kord saaks kaa seda raha), s.t. ravimfirmade tellitud uuringud on niiehknaa natuke kaldu teatud suunas, mittetulunduslike grantide saajad aga otsivad meeleheiltlikult "huvitavaid tulemusi"
- nihe, mis tekkib fenomenist, et ilma leidudeta artikleid ei avaldata (s.t. kui kuskil keegi leiab, et kahe grupi vahel erinevust pole, siis reeglina seda ei avaldata), on muidugi erandeid (seetõttu review artiklid ehk
pooled data (
forest plot) on samuti nihkes gruppidevhelise erinevuse suunas)
- meditsiiniartiklite peer review'd on pahatihti tehtud lohakalt
- reatohtrid ei jaga statistikat piisaval määral, mistõttu
= nad ei oska hinnata diagnoosi tõenäosust (PPV, NPV) ja riske (RRR ja elulemuse tõlgendamine,
*lead-time bias)
= firmade turundusosakonnad oskavad reaarste ära tinistada (avaldavad RRR kasuliku toime kohta(näiteks: 65 %) ning ARI kahjuliku toime kohta (näiteks (1/1000)
- ajakirjanikud otsivad sensatsiooni (võimendavad ebaolulist infot) ning samamoodi ei saa aru RRR ning ARI mõistetest
- arstid ei oska riske kommunikeerida oma patsientidele (ei tehta "rõõmsate ja kurbade nägude tabelit" 1000 näoga)
(
Gigerenzer G, 2011)
------
*s.t. skriinigute efekti inimeste eluea pikenamisel hinnatakse üle, sest haigus avastatakse küll varem, aga sureb ikka samal ajal, sest ravi ei aita (ainuke efekt on see, et patsient saab varem teada oma parandamatust haigusest) - midugi mitte alati nii.