Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

[spl]

https://www.err.ee/1609983675/trumpi-reaktsioon-liitlaste-sammudele-kaalun-tosiselt-nato-st-lahkumist

Kas porgandimees saab aru, kui ta rikub 80 aastased liitlassuhted, siis USA võib-olla kõva mees. Aga ilma liitlasteta pole tal muutunud maailmakorras midagi teha. Eriti kui vaatame nende riigivõlga, siis üks hetk nad ei suuda ühtegi lahingut enam pidada. St siis ei saa nad enam üldse sõjalistel eesmärkidel EU õhuruumi läbida, nad ei saa sõjalaevadele luba siseneda.

Siin poleks võitjaid, siis oleks vaid kaotajad ja üks oleks ka "kõikvõimas" Ameerika või õigemini need räbalad, mis alles jäänud.

Trump alustas ise sõja ja üritas liitlasi ka tema s..ta sisse vedada. Ameerika seda tegi Iraagis, Afganistanis. Liitlased nüüd ütlesid sellele hullule, et vahest aitab.

NATO on olnud kaitseorganisatsioon, mitte ründeorganisatsioon.

[projekteerija]

mõned (UA hääled) on väljendanud mh ka mõtet et UA "poleks otseselt vastu" kui idanaabri surve kohapeal väheneks, selle tulemusel kui see peaks osa oma ressurssi mujale suunama.
https://arvamus.delfi.ee/artikkel/12056 ... id-runnata

Seega arvaks ise et igasugused võõrkehad tuleb igal juhul alla lasta, päritolust sõltumata. Lennukeelutsoon kirdeosas on muidu lihtsalt näitemäng.

Millegipärast kahtlustan, et meil on hetkel olematu võimekus ja võimalus piiri lähedal droone alla tuua. Sama kala on ka meie kõigil naabritel. Üleüldse on droonitõrje (ja selle olulise osise nende tuvastamisvõimekusega) mingisugusegi võimekusega vaid näppudel loetud riigid. Ning viimaste uudiste kohaselt on suured augud neilgi tipptegijateks peetavatel ja droonisõdade kogemuste omajatel isegi kaugrünnakute (drooni lennanud üle 300 km vales kohas) puhul. Idanaaber peaks piinlikusest siniseks häbenema, kui tema pisikesed piirinaabrid suudaksid või hakkaksid piiril või tema territoorimile sattumata alla tooma/mõjutama Ukrite lennumasinaid mis on sadu kilomeetreid suutnud läbida idanaabri avarusi....
Aga lähiajal ellujäämiseks tuleb meil kõigil selline mitmekihiline aiatunnustega võimekus massiliste, mobiilsete ja hajutatud odavvahenditega luua. Mingite olemasolevate rakettidega paugutades oleksime õhtaks lihtlabaselt pankrotis ja kindlasti mingi osa ka sellest kraamist teeks pauku idanaabri territooriumil. Ehk seni, kui me pole sõjas ei maksaks isegi fantaseerida katsst nendega midagi alla tuua suunaga naabrimehe poole. Vägisi meenuvad aastad kui mu väeosa käis Palanga lähedal õhutõrjet harjutamas. Kahtlustan, et DDR-ga kooskõlastatult oli tellitud vaba õhu ja mereruum kuni Lääne Saksamaani. Ja nii mõnigi tõrjerkett valis hoopis väljakutseks loojuva päikese...

[projekteerija]

Rootslased millegipärast siiski otsustasid toiduainete käibemaksu pea olematuks kahandada. Kuigi see oli eelnevalt niigi tunduvalt madalam kui meil. Soome poliitikud (kes sõnades artikli kohaselt toetavad Ligi joont) on mures ...Esimene aprill.
https://yle.fi/a/74-20218418

[spl]

Porgandimehe puhul, kes tegeleb ülimalt edukalt Ameerika hävitamisega.
Peaks mõistma ka, et nagu NATOst lahkub, siis koheselt on Hiina ka Taiwani kallal. Kuigi NATOga nad pole liitunud, siiski on usutav, et liitlased siis läheks appi.

[Rr009]

Porgandimehe puhul, kes tegeleb ülimalt edukalt Ameerika hävitamisega.
Peaks mõistma ka, et nagu NATOst lahkub, siis koheselt on Hiina ka Taiwani kallal. Kuigi NATOga nad pole liitunud, siiski on usutav, et liitlased siis läheks appi.

Palun vaata ajalugu mitu korda see kaitseorganisatsioon on rünnanud. Palju lihtsalt organiseerinud riigi pöördeid.

Ei midagi isiklikku, ma pean lihtsalt kõiki militariste idikateks, nii ida kui ka lääne pool. Suurim mure on et keegi ei analüüsi kes sõdade algallikad on loonud, see on kuidagi enesest mõistetav unustada...

[pop]

siis koheselt on Hiina ka Taiwani kallal

Galliumi osas on Hiina käes nüüd mingi 95% monopol (ja Taiwan/Nvidia kasutavad galliumarseniidi ... massiliselt). Sama on protsessis kasutatava heeliumiga (st suur osa sellest lihtsalt kadus praeguseks turult, peale gaasiväljade pommitamist).

Ja USA pole siiamaani mingit vähegi usutavat algatust mikrokiipide osas saavutanud.

[pop]

liitlased siis läheks appi.

Mina arvan et NATO miinus USA (st sisuliselt EU + UK) vs Hiina vastasseis on vähetõenäoline, kuivõrd jõudude vahekord ja puhtalt "soov võidelda" ei ole vastavuses. Pole ka selge milliseid lennukikandjaid jne saaks meie igiarmas "united in diversity" teletupsu-Euroopa sinna Taiwani lähistele saata.
EU häda on üldse selles et tal puudub ühtne "identiteet", kui selline (või teiste sõnadega "kes me sellised oleme ja milline on meie koht (tuleviku) ajaloos ?"). Nt vietnamlastel see on (keskriik suutis ajaloos laieneda igale poole v.a. vietnam), USA-l on see päris kindlasti ((sõna)vabadus, ja ehk ka kristlus), UK-l on see samuti (veel) olemas, ja ka enamikel EU riikidel üksikult võetuna.

Ja siiamaani on kõrvus Stoltenbergi "NATO will protect every inch of its territory !" (mõni võiks ju ka küsida "what does it take to see that, in reality")

[spl]

Noh Ligi ehk pauka nagu rahvas kutsub teda, paugub vaid. Nüüd peaks ta hakkama rootslasi lolliks sõimama...

https://marosavat.com/vat-news/temporary-vat-reduction-on-food-in-sweden

Sweden approves temporary VAT reduction on food starting 1 April 2026. Also, Government proposes lowering VAT on dance events from 25% to 6%, with potential entry into force on 1 July 2026.

[spl]

to pop,

kui Trump selle lolluse tõesti teeks, siis sisuliselt mõrvaks ta USA sõjatööstuse. Sest siis ei julgeks keegi enam sealt midagi osta või see ostmine oleks nii suure riskiga.

[pop]

Progemise maailmast paar uut faktoidi - kuum sõna tundub olevat Ralph Loop - laseb AI-st korduva tsüklina koodi läbi kuni kood on "lõplikult" optimeeritud või vastab täielikult defineeritud lähteülesandele.

Teine (negatiivne) trend on see et vabavara (nt Linux) "kontribuutorite" hulka hakkasid massiliselt ilmuma erinevad Tatika-Jaanid kes AI abil mingit suvalist läbu genereerisid. Nüüd on järjest rohkem vaja nö soovitajaid, et üldse midagi panustada, ja nimetatud T.Jaane välja filtreerida.

Mind ennast ongi kõige rohkem häirinud see et nt (heale) progejale suudaks väga täpselt seletada mida asi tegema peab ja kuidas välja nägema, mida mis järjekorras vajutama peab, ja ka osaliselt seda milline oleks nägemus sisemisest arhitektuurist et seda parimal/kiireimal/turvaliseimal/mis-iganes viisil realiseerida. Aga kuna headel progejatel on oma ajaga olnud (siiamaani) targematki teha siis (kuvõrd "necessity is the mother of invention") ongi tulnud olude sunnil ja muude tegevuste toetuseks hakata seda ise tegema (aga nüüd saab taas jälle üha rohkem "puhtale algoritmile" keskenduda).

Sisetunne ütleb veel ka seda et tulevikus makstakse rohkem just neile kes suudavad paremini ette kujutada "kuidas mõtleb lõppkasutaja" (kuigi jah - juba Einstein tõi välja kaks lõpmatut asja, ja universumi suhtes polnud ta päris kindel).

Üleüldse hakatakse vist rohkem maksma neile kelle on parem fantaasia ja kujutlusvõime, sh ka kunstnikud (kuna kõik eelnevale järgnev on lihtsalt tehniline teostus, ja teadagi kelle poolt).

======================
Üks AI trend (või siis tagajärg) võib mitte väga kauges tulevikus olla ka see et "sisuloojaid" ja "suunamudijaid" saabki kokku olema piltlikult öeldes 8 miljardit (või siis 800 miljardit, või vabalt ka 8 triljonit, jne.). Ja prompt oleks siis lihtne "tee mulle content millel oleks kõige rohkem järgijaid" (ehk siis - praktikas enam-vähem 1 (üks) "reaalne" inimene, kuna on nullsumma mäng).

Ja väljendid e.m.a. (enne-meie-aega) ja m.a.j. (meie-aja-jooksul/meie-ajaarvamise-järgi) asenduvad ilmselt lühenditega e.s. (enne-skrollimist) ja s.a. (skrollimise-ajastul).

[kusti]

Progemise maailmast paar uut faktoidi - kuum sõna tundub olevat Ralph Loop - laseb AI-st korduva tsüklina koodi läbi kuni kood on "lõplikult" optimeeritud või vastab täielikult defineeritud lähteülesandele.

Teine (negatiivne) trend on see et vabavara (nt Linux) "kontribuutorite" hulka hakkasid massiliselt ilmuma erinevad Tatika-Jaanid kes AI abil mingit suvalist läbu genereerisid. Nüüd on järjest rohkem vaja nö soovitajaid, et üldse midagi panustada, ja nimetatud T.Jaane välja filtreerida.

Mind ennast ongi kõige rohkem häirinud see et nt (heale) progejale suudaks väga täpselt seletada mida asi tegema peab ja kuidas välja nägema, mida mis järjekorras vajutama peab, ja ka osaliselt seda milline oleks nägemus sisemisest arhitektuurist et seda parimal/kiireimal/turvaliseimal/mis-iganes viisil realiseerida. Aga kuna headel progejatel on oma ajaga olnud (siiamaani) targematki teha siis (kuvõrd "necessity is the mother of invention") ongi tulnud olude sunnil ja muude tegevuste toetuseks hakata seda ise tegema (aga nüüd saab taas jälle üha rohkem "puhtale algoritmile" keskenduda).

Sisetunne ütleb veel ka seda et tulevikus makstakse rohkem just neile kes suudavad paremini ette kujutada "kuidas mõtleb lõppkasutaja" (kuigi jah - juba Einstein tõi välja kaks lõpmatut asja, ja universumi suhtes polnud ta päris kindel).

Üleüldse hakatakse vist rohkem maksma neile kelle on parem fantaasia ja kujutlusvõime, sh ka kunstnikud (kuna kõik eelnevale järgnev on lihtsalt tehniline teostus, ja teadagi kelle poolt).

======================
Üks AI trend (või siis tagajärg) võib mitte väga kauges tulevikus olla ka see et "sisuloojaid" ja "suunamudijaid" saabki kokku olema piltlikult öeldes 8 miljardit (või siis 800 miljardit, või vabalt ka 8 triljonit, jne.). Ja prompt oleks siis lihtne "tee mulle content millel oleks kõige rohkem järgijaid" (ehk siis - praktikas enam-vähem 1 (üks) "reaalne" inimene, kuna on nullsumma mäng).

Ja väljendid e.m.a. (enne-meie-aega) ja m.a.j. (meie-aja-jooksul/meie-ajaarvamise-järgi) asenduvad ilmselt lühenditega e.s. (enne-skrollimist) ja s.a. (skrollimise-ajastul).

Sinu AI-teemaline tähelepanek– eriti see, et väärtus nihkub teostuselt (koodi kirjutamine) rohkem probleemi formuleerimisele ja lõppkasutaja mõtlemise mõistmisele– on minu, kui selle ala diletandi, hinnangul sisuliselt õige. Selles mõttes on su kirjeldus päris hea tabamus suunamuutuse kohta.

Küsimus tekib aga seal, millised eeldused selle järelduse taga vaikimisi töötavad.

Näiteks eeldus, et tehniline optimeerimine (olgu see siis AI abil koodi parandamine või üldisem efektiivsuse kasv) suudab kompenseerida süsteemi piiranguid. See on intuitiivselt arusaadav – tarkvaras see ilmselt sageli töötabki. Aga see ei pruugi skaleeruda väljapoole informatsioonilisi süsteeme.

Siin tuleb sisse oluline eristus: optimeerimine vs füüsiline alus. AI saab optimeerida protsesse, vähendada raiskamist ja parandada otsuseid, aga ta ei muuda neid eeldusi, millel süsteem tervikuna püsib – energia, materjalid, infrastruktuur (ja lõpuks elukeskkond, kuid sinna me hetkel ei lähe, et hoida fookust).

See ei ole ainult teoreetiline küsimus. Sama loogika tuli välja ka varasemas arutelus vee teemal: argument, et "inimesed joovad pudelivett", käsitles probleemi valel skaalal. See tähendab, et pudelivesi ei asenda süsteemi, vaid katab marginaalse osa selle funktsioonist.

Minu jaoks on siin oluline muster: süsteemi kandvad eeldused taanduvad detailideks, mida on võimalik "paremini lahendada". AI kontekstis tähendab see usku, et piisav optimeerimine suudab kompenseerida piiranguid, mis tegelikult tulenevad füüsilisest alusest.

Sellest tulenevalt ei ole küsimus niivõrd selles, kas konkreetne väide on õige või vale, vaid kas kasutatav raamistik üldse võimaldab neid piiranguid adekvaatselt arvesse võtta. Kui ei võimalda, hakkavad järeldused paratamatult kalduma selles suunas, mida raamistik lubab näha.

Ja siit jõuab minu jaoks tuumani: kas käsitlus sisaldab mehhanismi, mis lubab oma järeldusi uue info põhjal korrigeerida. Kui seda mehhanismi ei ole, siis ei ole tegemist analüüsiga, vaid positsiooniga, võib-olla ka dogmaga, mida toetavad vaikimisi eeldused.

Minu kaks senti teemasse– see ei ole mõeldud kriitikana, vaid teemaarendusena.

Näiteks visuaalne paralleel- HBO miniseriaalist Chernobyl mis narratiivselt illustreerib kuidas süsteemi struktuursed piirangud määravad sündmuste kulgu: https://www.youtube.com/watch?v=fa8hP6DEcD4

[kusti]

https://www.youtube.com/watch?v=F2wTQGqo1OQ
Kommentaar #62: Võõrad droonid Eesti õhuruumis tekitavad aina teravamaid küsimusi

[spl]

Nuhime nii nagu homset polekski ...

https://www.err.ee/1609984479/eelnou-annab-rahapesu-andmeburoole-oiguse-pangasaladusele-ligi-paaseda

[pop]

kas kasutatav raamistik

kasutatav raamistik (igavene majanduskasv ja kumulatiivne intress jne) on nagunii vale, lihtsalt "õpikuid" pole keegi suutnud (või pigem tahtnud) uude raamistikku viia. Jaapanis üksikuid näiteid tegelikult juba on (pole ka ime, kui mingi 40.a majandusseisakut läbi teha).

Kui mul on kapis nt mitteriknev leivavaru 20 aastaks, ja isegi kui on teada et seda kasvatada ei õnnestu (st investeeringutulu null või negatiivne), ja et see on sisuliselt isekahanev (isegi kui ärasöödavad osa mitte arvestada), siis ka sellisel juhul jääb põhiküsimuseks kuidas seda optimaalselt eelseisvate aastate peale jaotada (kuidas raha mitte "investeerida", vaid kuidas selle kulutamist optimaalselt tulevikku jagada). Siseinfol põhinev "heads - I win, tails - you loose" investeerimise ajutised "tulemused" ei lähe siin muidugi arvesse (nullsumma mängu mõttes).

Seega sisetunne ütleb et tulevikus saab "the name of the game" olema peamiselt ümberjagamine. Moakeeles võib seda ka sõjaks nimetada.

[spl]

Seda prognoosi lugedes, olin sunnitud tõsiselt küsima, mida nad küll "suitsetavad"...

https://www.err.ee/1609985013/kevadprognoos-majandus-kasvab-tanavu-2-6-protsenti

[kusti]

kas kasutatav raamistik

kasutatav raamistik (igavene majanduskasv ja kumulatiivne intress jne) on nagunii vale, lihtsalt "õpikuid" pole keegi suutnud (või pigem tahtnud) uude raamistikku viia. Jaapanis üksikuid näiteid tegelikult juba on (pole ka ime, kui mingi 40.a majandusseisakut läbi teha).

Kui mul on kapis nt mitteriknev leivavaru 20 aastaks, ja isegi kui on teada et seda kasvatada ei õnnestu (st investeeringutulu null või negatiivne), ja et see on sisuliselt isekahanev (isegi kui ärasöödavad osa mitte arvestada), siis ka sellisel juhul jääb põhiküsimuseks kuidas seda optimaalselt eelseisvate aastate peale jaotada (kuidas raha mitte "investeerida", vaid kuidas selle kulutamist optimaalselt tulevikku jagada). Siseinfol põhinev "heads - I win, tails - you loose" investeerimise ajutised "tulemused" ei lähe siin muidugi arvesse (nullsumma mängu mõttes).

Seega sisetunne ütleb et tulevikus saab "the name of the game" olema peamiselt ümberjagamine. Moakeeles võib seda ka sõjaks nimetada.

Sinu leiva näide on tugev, kuna taandab süsteemi selgele kujule: fikseeritud ja ajas kahanev ressurss ning selle jaotamise probleem. Sellises konfiguratsioonis nihkub optimeerimise fookus paratamatult kasvult jaotusele.

Siit kerkib aga metatasandi küsimus. Kui ressursid on piiratud ja optimeerimine toimub jaotuse tasandil, muutub keskseks mitte niivõrd jaotuse algoritm, vaid see, kuidas süsteem oma piiranguid tuvastab ja neile reageerib. Teisisõnu: millisel viisil süsteem "tunneb ära", et ta opereerib piiratud ressursi režiimis, ning kuidas väldib optimeerimist vales mõõtkavas – näiteks lühiajalise kasu maksimeerimist pikaajalise stabiilsuse arvelt või vastupidi.

Siin on määrav refleksiivsuse küsimus: kas raamistik sisaldab mehhanisme, mis võimaldavad omaenda eeldusi korrigeerida, või toimub optimeerimine jäigalt etteantud loogika piires kuni piirangute realiseerumiseni.

Kõige kriitilisemaks jääb siiski väide, et ümberjagamine implikeerib konflikti. Siin vajaks täpsustamist, kas tegemist on empiirilise mustri, deterministliku loogika või antropoloogilise eeldusega, kuna need eeldavad erinevaid järeldusi.

Kokkuvõtlikult: kui kasv kaob, nihkub optimeerimise objekt jaotusele ning süsteem omandab nullsumma mängu tunnused.

Küsimus on, kas selline konfiguratsioon realiseerub vältimatult konfliktina või sõltub tulemus süsteemi institutsionaalsest korraldusest ja selle võimest omaenda toimimist refleksiivselt korrigeerida.

Või moakeeli- kas usuhullud ja psühhopaadid käivitavad globaalse termotuumasõja või on süsteemil olemas mehhanism selle vältimiseks.

[projekteerija]

Seda prognoosi lugedes, olin sunnitud tõsiselt küsima, mida nad küll "suitsetavad"...

https://www.err.ee/1609985013/kevadprognoos-majandus-kasvab-tanavu-2-6-protsenti

Ülelahe ajakirjandus hakkas hoopis tegelema soomlaste majandusharidusega ehk siis majandusajaloo mäluvärskendamisega. Ärge paanitsege aga 70-ndate naftakriisis elasime sedasi ja juhtus-tegime nii...
Pean tunnistama, et sedavõrd karmid arengud ja meetmed (meenutavad 80-ndate NSVL meetmeid ...mis ilmselt olid sellega otseselt teistpidi seotud. Sest siis kuivas ära kergeltulnud naftarahavoog...)
https://yle.fi/a/74-20217759

[pop]

(A) empiirilise mustri, (B) deterministliku loogika või (C) antropoloogilise eeldusega

Sisuliselt sama asi, lihtsalt erinevate nimedega. C-st tuleneb A, teisisõnu - C realiseerumist oleme minevikus korduvalt kogenud, A näol. Indias võis end ajaloos lihtsalt pikali visata ja suu lahti teha, ja kõht saigi täis (ja nt Induse kultuuri kihist relvi ei leitudki). Araabias liival pikutamisest palju kasu ei ole, ja on eluliselt vajalik igaks juhuks ka järgmise oaasi juures endale lebensraumi tekitada. Ka hunnid tulid lõppkokkuvõttes kõrbest, ja ka hiina müür kaitses kiltmaa-elanike vastu.

Põhimõtteliselt ka C=>B (st lõpptulemuse seisukohalt pole vahet kas üksikule parvele jäävad 10 kriminaali või 10 pastorit)

Ja kui BlackRocki suurinvestorid liiga murelikuks muutuvad, suunatakse poliitikute pilgud (justnimelt - suunatakse, mitte nad ise) kohtadesse kus mingit kasumilõhna veel võiks olla.
Kui oleks võimalik veeldada maakera ümbritsev atmosfäär, ning seda siis "hingamisjaamadesse" laiali vedada, oleks seda ammu ka tehtud.

Ja iga sellise investori unelm on see et ühiskond koosneks justnimelt spetsialistidest, mitte laiemalt mõtlevatest indiviididest (et milline A viib millise B-ni, jne, ja kuidas ja mil kujul see ahel temani jõuab).
Või siis lihtsalt skrolliks kuskil varjulisemas kohas ja oleks silma alt ära (st ei segaks ilusate loodusvaadete nautimist).

[Majandushuviline]

Peapiiskop: Juba enam kui kolm sajandit on vabamüürlus pidanud täielikku sõda katoliku kiriku ja kristliku ühiskonna vastu.

Selle kohta tahaks täitsa lähemalt lugeda. Keda-mida rünnati või alla suruti jms, ja kus ja millal ja kelle poolt (olgu kohe öeldud et ma ei eita, ma lihtsalt ei tea sellest midagi).

Kui veidi kõrvale kaldudes mõelda kes on neile oluline Jah-bul-on, kellest on ka Lina film või näiteks lühike jutustus, siis nime keskel on Baal: The Baalim of the Old Testament were nothing more than demons masquerading as gods, and all idolatry is ultimately devil-worship. Vaadates mida baalide kohta kirjutatakse kristlastele keskses kirjutises, võib leida et need on algusest alates teineteist täiesti välistavad valikud: 2kn 17:16, 1kn 22:54, ho 13:1, sf 1:4.
Veel: Baal worship also included, at times, child sacrifice, which we see some Israelite kings engaging with later on. In short, Scripture has nothing positive to say about Baal. Most often, it condemns Baal worship ... Evil practices never go away. They simply evolve. Baal transformed into Zeus, who transformed into Jupiter, etc.
Baali templi värava püstitamisest suuremates võimukeskustes nagu London jt. wikipedia, vfjuk

https://objektiiv.ee/vabamuurlased-kaebasid-scotland-yardi-kohtusse/

Algset väidet selgitavad tähelepanekud: Although Freemasonry in the United States lacks the impact it has in Europe, across the Atlantic it has always had a more radical stance ... Furthermore, a study of subversive movements throughout the post-Enlightenment era hints that Freemasons had been leaders of the French Revolution and its bastard offspring, the Bolshevik Revolution.

[pop]

Kuna on olnud au töötada koos ühe müürsepaga, siis mind on raske ümber veenda (neid müürseppi peaks ilmselt lihtsalt rohkem nägema).

https://objektiiv.ee/vabamuurlased-kaebasid-scotland-yardi-kohtusse/

Mina ise lükkaks selle kaebuse tuimalt tagasi. Sedavõrd olulises avalikus teenistuses ei saa olla "alternatiivset hierarhiat" ega ka varjatud korruptsiooni.

=====================
Küll aga on mulle pigem arusaamatu miks nt vahemere idaosa sakramendid on vahemere keskosa juures mitte-aktsepteeritavad, ja vastupidi. Või siis miks "kelladest-viledest" puhastatud kristluse ja senisega kus need "kellad-viled" jäid alles, ei leidnud piisavat ühisosa ja selle tulemusel kustutati 1/4 - 1/3 Euroopa rahvaarvust, 30 a. vältel (kui juhinduda kasvõi käsulaudadest).

[kusti]

(A) empiirilise mustri, (B) deterministliku loogika või (C) antropoloogilise eeldusega

Sisuliselt sama asi, lihtsalt erinevate nimedega. C-st tuleneb A, teisisõnu - C realiseerumist oleme minevikus korduvalt kogenud, A näol. Indias võis end ajaloos lihtsalt pikali visata ja suu lahti teha, ja kõht saigi täis (ja nt Induse kultuuri kihist relvi ei leitudki). Araabias liival pikutamisest palju kasu ei ole, ja on eluliselt vajalik igaks juhuks ka järgmise oaasi juures endale lebensraumi tekitada. Ka hunnid tulid lõppkokkuvõttes kõrbest, ja ka hiina müür kaitses kiltmaa-elanike vastu.

Põhimõtteliselt ka C=>B (st lõpptulemuse seisukohalt pole vahet kas üksikule parvele jäävad 10 kriminaali või 10 pastorit)

Ja kui BlackRocki suurinvestorid liiga murelikuks muutuvad, suunatakse poliitikute pilgud (justnimelt - suunatakse, mitte nad ise) kohtadesse kus mingit kasumilõhna veel võiks olla.
Kui oleks võimalik veeldada maakera ümbritsev atmosfäär, ning seda siis "hingamisjaamadesse" laiali vedada, oleks seda ammu ka tehtud.

Ja iga sellise investori unelm on see et ühiskond koosneks justnimelt spetsialistidest, mitte laiemalt mõtlevatest indiviididest (et milline A viib millise B-ni, jne, ja kuidas ja mil kujul see ahel temani jõuab).
Või siis lihtsalt skrolliks kuskil varjulisemas kohas ja oleks silma alt ära (st ei segaks ilusate loodusvaadete nautimist).

Ühesõnaga, kas ma saan sinust õigesti aru, et sinu parima teadmise ja veendumuse kohaselt puudub nii indiviidi tasandil kui ka süsteemis laiemalt mehhanism, mis suudaks vägivalla eskaleerumist sisuliselt pidurdada.

Kui see nii on, siis seletaks see ka teatud mustrit: refleksiivsemate indiviidide taandumist avalikust ruumist ning otsustus- ja esindusstruktuuride kvalitatiivset lamenemist.

Kui selles osas oleme samal joonel, tekib minu jaoks järgmine küsimus.

Kuidas sa ise selle enda jaoks lahendad, eeldusel, et lähtud deterministlikust alusest ja pigem fatalistlikust järeldusest vägivalla vältimatu eskaleerumise osas.

Saan aru, et sinu varasem seisukoht– "meil on USA hegemooniast rohkem võita kui kaotada"– ei ole juhuslik, vaid toetub mingile sügavamale arusaamale süsteemi toimimisest; seega peab sellel olema ka vastav epistemoloogiline alus.

Võib-olla kommenteerid.

[pop]

Mina saaks nii aru et selleks et osad saaksid kuskil elada "palees", selleks peavad paljud kuskil mujal nö ninaga mulda sonkima (ja seda ütles ka Obama välja, et "planeet ei kannataks välja").
Ja sealjuures "palee" ka sotsiaalses tähenduses (demokraatia, sõnavabadus jne). Kuivõrd kui ka kõik mullasonkijad saaksid sama vabalt oma rahulolematust mistahes (nt majandusliku ebaõigluse) suhtes väljendada, siis pole palju vaja et see jõuaks ka nende nö riiklikule tasandile, ja sealt edasi konfliktideni.

Endale hakkab ka järjest rohkem tunduma et demokraatia on lõppkokkuvõttes samasugune "luksuskaup" nagu ka eetika, moraal jne (kuivõrd üksikul parvel ei teki neist ühegi tasandil mingit "dilemmat"). Huvitaval kombel nt Vana-Rooma demokraatia ei levinud ühtegi kõrvalpiirkonda - st nii et need oleksid jäänud iseseisvaks (küll aga oli osadel võimalik saada Rooma kodanikeks/maksumaksjateks).

Tundub ka et see "jaga ja valitse" ei oma mitte niivõrd tähendust "jaga eliidile ja valitse nii neid kui plebeisid" vaid just tähenduses "tükelda ja valitse". Aafrika ja lähis-ida riigipiirid on kunagiste briti "geograafide" poolt täiesti teadlikult tõmmatud just sinna kus nad praegu on. Ja enne brittide saabumist puudus ka nt SriLankal igasugune konflikt tamilite ja singalite vahel (seda ütlesid kohalikud singalid ise). Ja ka USA ilmselt kõike muud kui rõõmustaks "Euroopa Ühendriikide" tekke üle - samas ma kaldun järjest rohkem arvama et see oleks igale eurooplasele kaugemas perspektiivis kõige parem lahendus.

Ehk siis sõdade mõttes on (minu arvates) kõige stabiilsem selline olukord kus on vähe tegijaid, aga nad on kõik enam-vähem võrdsed, ja kõigil on piisav tuumaarsenal.
Nt P-Korea mätta otsast (või siis Kimi mätta otsast) vaadates on selle olukord viimase paari aastakümne jooksul muutunud just turvalisemaks, nii irooniliselt kui see ka ei kõla.

[kusti]

Kui ma sind õigesti loen, siis sinu kirjeldatud stabiliseeriv mehhanism ei ole mitte refleksiivne ega normatiivne, vaid põhineb jõudude tasakaalul ja vastastikusel heidutusel. Sellega on raske mitte nõustuda.

Küsimus tekib aga selle mehhanismi enda eelduste kohta. Selle toimimine eeldab sisuliselt piisavalt ratsionaalseid otsustajaid, adekvaatset informatsiooni ning toimivaid institutsionaalseid pidureid.

See võib lokaalselt kehtida ka väiksemate tuumavõimekusega aktorite puhul, kus heidutus suurendab režiimi turvalisust. Küsimus minu jaoks on pigem see, kas sama loogika skaleerub globaalse süsteemi tasemele. Samuti ei pruugi see loogika olla universaalselt ülekantav: on olukordi, kus tuumavõimekusele lähenemine ei stabiliseeri, vaid suurendab eskalatsiooniriski, kuna see tõstab vastaspoole stiimulit ennetavaks või ülekaalukaks vastuseks.

Siin tekib minu jaoks ebakindlus: viimastel aastatel on relvastuskontrolli mehhanismid nõrgenenud või katkenud ning strateegiline tasakaal ei pruugi olla enam nii selgelt defineeritud kui varasemates kahepoolse heidutuse mudelites.

Sarnane küsimus tekib ka demokraatia puhul. Kui vaadata selle varasemaid vorme, siis need toimisid suhteliselt väikese ja vahetu osalusega sotsiumi tingimustes. Suuremates ja komplekssemates süsteemides on tegemist pigem erinevate tuletistega, mille toimimine sõltub juba täiendavatest mehhanismidest ning võib ajas ka kvalitatiivselt transformeeruda.

Sellises olukorras tekib küsimus, kas need mehhanismid on robustsed ka tingimustes, kus osa nende eeldustest ei pruugi enam kehtida.

Teisisõnu: kas vastastikusel heidutusel põhinev tasakaal – ja laiemalt ka institutsionaalsed korraldusvormid – on ise stabiilsed, või eeldavad need omakorda mingit kõrgema taseme stabiliseerivat mehhanismi?

[Majandushuviline]

Küll aga on mulle pigem arusaamatu miks nt vahemere idaosa sakramendid on vahemere keskosa juures mitte-aktsepteeritavad, ja vastupidi. Või siis miks "kelladest-viledest" puhastatud kristluse ja senisega kus need "kellad-viled" jäid alles, ei leidnud piisavat ühisosa ja selle tulemusel kustutati 1/4 - 1/3 Euroopa rahvaarvust, 30 a. vältel (kui juhinduda kasvõi käsulaudadest).

See viib mõtte Rooma koondumise algusaegadesse: According to some historians and scholars, the early Christian Church was very loosely organized, resulting in diverse interpretations of Christian beliefs. In part to ensure a greater consistency in their teachings, by the end of the 2nd century Christian communities had evolved a more structured hierarchy, with a central bishop having authority over the clergy in his city, leading to the development of the metropolitan bishop. The organization of the early Church began to mimic that of the empire; bishops in politically important cities exerted greater authority over bishops in nearby cities. The churches in Antioch, Alexandria, and Rome held the highest positions. Beginning in the 2nd century, bishops often congregated in regional synods to resolve doctrinal and policy issues. Catholic historian Eamon Duffy claims that by the 3rd century, the bishop of Rome began to act as a court of appeals for problems that other bishops could not resolve.

Sealt samm edasi: During Constantine's reign, approximately half of those who identified themselves as Christian did not subscribe to the mainstream version of the faith. Constantine feared that disunity would displease God and lead to trouble for the empire, so he took military and judicial measures to eliminate some sects.

Veel edasi: Ecclesiam nulla salus (“outside the church, no salvation”). Salvation is only available through the Roman Catholic Church (RCC) because the RCC is where Christ dwells and is the dispenser of the grace of Christ.

[kusti]

Küll aga on mulle pigem arusaamatu miks nt vahemere idaosa sakramendid on vahemere keskosa juures mitte-aktsepteeritavad, ja vastupidi. Või siis miks "kelladest-viledest" puhastatud kristluse ja senisega kus need "kellad-viled" jäid alles, ei leidnud piisavat ühisosa ja selle tulemusel kustutati 1/4 - 1/3 Euroopa rahvaarvust, 30 a. vältel (kui juhinduda kasvõi käsulaudadest).

See viib mõtte Rooma koondumise algusaegadesse: According to some historians and scholars, the early Christian Church was very loosely organized, resulting in diverse interpretations of Christian beliefs. In part to ensure a greater consistency in their teachings, by the end of the 2nd century Christian communities had evolved a more structured hierarchy, with a central bishop having authority over the clergy in his city, leading to the development of the metropolitan bishop. The organization of the early Church began to mimic that of the empire; bishops in politically important cities exerted greater authority over bishops in nearby cities. The churches in Antioch, Alexandria, and Rome held the highest positions. Beginning in the 2nd century, bishops often congregated in regional synods to resolve doctrinal and policy issues. Catholic historian Eamon Duffy claims that by the 3rd century, the bishop of Rome began to act as a court of appeals for problems that other bishops could not resolve.

Sealt samm edasi: During Constantine's reign, approximately half of those who identified themselves as Christian did not subscribe to the mainstream version of the faith. Constantine feared that disunity would displease God and lead to trouble for the empire, so he took military and judicial measures to eliminate some sects.

Veel edasi: Ecclesiam nulla salus (“outside the church, no salvation”). Salvation is only available through the Roman Catholic Church (RCC) because the RCC is where Christ dwells and is the dispenser of the grace of Christ.

https://www.youtube.com/shorts/9-UQW-PbtR4

[spl]

https://www.err.ee/1609985940/trump-ahvardas-runnata-iraani-sildu-ja-elektrijaamu

USA sõjavägi pole isegi alustanud Iraanis allesjäänu hävitamist. Järgmisena sillad, seejärel elektrijaamad, kirjutas Trump sotsiaalmeedias. Ta lisas oma postituses, et Iraani juhtkond "teab, mida tuleb teha, ja seda tuleb teha KIIRESTI!".

...

Kümned rahvusvahelise õiguse eksperdid USA-s ühinesid neljapäeval avaliku kirjaga, milles öeldi, et USA rünnakud Iraanile võivad olla sõjakuriteod.

1949. aasta Genfi konventsioonid humanitaarkäitumise kohta sõjas keelavad rünnakud tsiviilisikute jaoks olulistele objektidele. Genfi konventsioonid ja lisaprotokollid sätestavad, et sõjalises konfliktis osalevad pooled peavad eristama "tsiviilobjekte ja sõjalisi sihtmärke" ning et rünnakud tsiviilobjektide vastu on keelatud, rõhutasid õigusteadlased.

---

The current round of efforts to reach a cease-fire between the U.S. and Iran has reached a dead end, mediators said Friday -WSJ

[Majandushuviline]

2023 aastast pole põhimõte palju muutunud Märt Põder: E-hääled on tõestatult kokku loetud kehtetute id-allkirjadega ega pole salajased

[projekteerija]

Sisuliselt sama asi, lihtsalt erinevate nimedega. C-st tuleneb A, teisisõnu - C realiseerumist oleme minevikus korduvalt kogenud, A näol. Indias võis end ajaloos lihtsalt pikali visata ja suu lahti teha, ja kõht saigi täis (ja nt Induse kultuuri kihist relvi ei leitudki). Araabias liival pikutamisest palju kasu ei ole, ja on eluliselt vajalik igaks juhuks ka järgmise oaasi juures endale lebensraumi tekitada. Ka hunnid tulid lõppkokkuvõttes kõrbest, ja ka hiina müür kaitses kiltmaa-elanike vastu.

Põhimõtteliselt ka C=>B (st lõpptulemuse seisukohalt pole vahet kas üksikule parvele jäävad 10 kriminaali või 10 pastorit)

Ja kui BlackRocki suurinvestorid liiga murelikuks muutuvad, suunatakse poliitikute pilgud (justnimelt - suunatakse, mitte nad ise) kohtadesse kus mingit kasumilõhna veel võiks olla.
Kui oleks võimalik veeldada maakera ümbritsev atmosfäär, ning seda siis "hingamisjaamadesse" laiali vedada, oleks seda ammu ka tehtud.

Ja iga sellise investori unelm on see et ühiskond koosneks justnimelt spetsialistidest, mitte laiemalt mõtlevatest indiviididest (et milline A viib millise B-ni, jne, ja kuidas ja mil kujul see ahel temani jõuab).
Või siis lihtsalt skrolliks kuskil varjulisemas kohas ja oleks silma alt ära (st ei segaks ilusate loodusvaadete nautimist).

Ühesõnaga, kas ma saan sinust õigesti aru, et sinu parima teadmise ja veendumuse kohaselt puudub nii indiviidi tasandil kui ka süsteemis laiemalt mehhanism, mis suudaks vägivalla eskaleerumist sisuliselt pidurdada.

Kui see nii on, siis seletaks see ka teatud mustrit: refleksiivsemate indiviidide taandumist avalikust ruumist ning otsustus- ja esindusstruktuuride kvalitatiivset lamenemist.

Kui selles osas oleme samal joonel, tekib minu jaoks järgmine küsimus.

Kuidas sa ise selle enda jaoks lahendad, eeldusel, et lähtud deterministlikust alusest ja pigem fatalistlikust järeldusest vägivalla vältimatu eskaleerumise osas.

Saan aru, et sinu varasem seisukoht– "meil on USA hegemooniast rohkem võita kui kaotada"– ei ole juhuslik, vaid toetub mingile sügavamale arusaamale süsteemi toimimisest; seega peab sellel olema ka vastav epistemoloogiline alus.
[/quote]
Minu kehvades unenägudes tuleb pidevalt ette ENSV aegne ajalooõpiku karikatuursed pildid kus nii I MS kui ka II MS kirjeldati peamiselt USA võiduna... Kogu Euroopa kapital veeti sõjvarustuse jms. saamiseks USA-sse. võeti sealt kurnavaid laene jme. Nüüd aga pole vahet mida maailm, USA, EL, Venemaa, Araabiamaad jne. ka ei tee või ei tee ikka paistab võitvat Hiina. Pole vahet kas nafta ja gaasihindadega on hädas hindu (ei saa toidu valmistamiseks vajalikku gaasi), filipiinlane (roller tuleb elektrilise vastu vahtada või saadanädalas hakkama paari liitriga) või eurooplane (tuba peab soe olema ja tahaks ka autoga sõita) Kõigil on kõige lihtsam osta uusi elektrilisi hiina vidinaid ja sõiduvahendeid, päiksepaneele, droone, akusid, päiksepaneelidega ühendatud kodumajapidamisvahendeid jne. Ntx. Eestiski näen inimeste ohjeldamatud huvi päikesepaneelide ja akude jms.vastu. Isegi siis, kui proovin huvilistele selgeks teha, et majanduslikult ei saa see enamasti tasuv olla. Samas aga meelerahu ja kriisiabivahendina ehk polegi paha mõte kui suvemajas-maal või rõdul. on veits päikesepaneele jms. Vähemalt mobiili ja arvutit saab ikka laadida, Ehk ka suvepoolsel aastal salvestada sooja põrandatesse, maasse, boileritesse, tuppa, kasvuhoonesse, led tuled põlevad ja mingid seadmed saab liikuma ilma bensiinita. Kui kallis peaks olema tanklas bensiin ja diisel, et ka euroopa - USA autopoodide uste taha, kus müüakse elektriautosid ja võrre tekiksid järjekorrad? Või mis hetkel (mitu kuud-aastat läheb) kui naftatootjad närvilisks muutuksid sest on näha, et kui kohe sõjad läbi ei saa, siis on neil pikas või isegi lühikeses perspektiivis ees ootamas väga ebakindel ja raske ajastu. Majandusinimesd ju teavad piisvalt juhtumeid kui mõni sõja põhjustanud kaup või tarneahel-kaubatee on sõja käigus kalliks või kättesaamatuks muutunud ja siis see on ühel hetkel pöördumatult mitteoluline vms.

[kusti]

Projekteerij, saan su mõttekäigust aru nii, et sa vaatad seda eelkõige läbi kohanemise ja praktilise käitumise prisma — kes suudab muutuvates oludes pakkuda toimivaid ja kättesaadavaid lahendusi, see võtab lõpuks ka suurema rolli (nt Hiina tootmisvõimsused, kuigi on olnud kuulda, et need forsseeritud võimsused ise on muutunud haavatavaks ka väikeste turgude kadumisest), sõltumata sellest, mida poliitilisel tasandil tehakse.

Hiina näide sobib siia hästi, eriti just selles mõttes, kuidas tarbija tasandil otsused kujunevad: kui mingi tehnoloogia on piisavalt odav ja kättesaadav, siis see lihtsalt levib, isegi kui selle taga olev loogika ei ole alati lõpuni läbi arvutatud. Sama joon jookseb ka väiksemates lahendustes — päikesepaneelid, tuulegeneraatorid, akud jne — kus lisaks puhtale hinnale mängib rolli ka tunnetuslik kindlus ja iseseisvuse tunne.

Samas jätab see pildi paratamatult mitmekihiliseks. Levelized Cost of Energy annab küll üsna selge indikatsiooni ühe tehnoloogia otsesest kulust energiaühiku kohta, kuid ei hõlma tervikuna süsteemi toimimiseks vajalikke komponente — näiteks salvestust, varuvõimsust või võrgu stabiilsust. Kui sinna kõrvale panna ka Energy Returned on Energy Invested, siis tekib teine mõõde, mis kirjeldab kogu energiabilanssi ajas, ja need kaks vaadet ei pruugi alati kattuda — eriti olukordades, kus süsteemi toimimiseks on vaja lisakomponente, mis ise energiat ei tooda, vaid seda ümber jaotavad või stabiliseerivad, mis omakorda mõjutab kogu süsteemi tegelikku energiataset.

Lokaalsel tasandil võivad need lahendused anda paindlikkust ja suurendada vastupidavust, aga laiemas plaanis sõltub palju sellest, kuidas kogu süsteem nendele muutustele reageerib ja kas erinevad komponendid suudavad koos toimida ilma, et tekiksid uued kitsaskohad.

[spl]

Esispekulant tegutseb, sugulastel jäid mõned sajad miljonid vist veel teenimata ? Pange tähele, turul käib paanika ära, siis ütleb, et tegelt kõik hästi.

https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu