pop wrote:ERoEI kontekstis ...
olen sinuga põhimõtteliselt nõus,sellelt pinnalt saaks minna edasi vertikaalis, aga prooviks korraks teha teadliku distsipliinivahetuse, et vaade laiemaks läheks.
1. Energeetika/ERoEI (lähtekoht)
Kui me vaatame inimest ERoEI kontekstis– koos kütte, transpordi, elamispinna ja kogu tarbimisstruktuuriga –, siis võib tõesti tunduda, et tänapäeva inimene on metaboolses mõttes pigem netotarbijast sõlm kui netotootja. Sama kehtib AI kohta– ta on kõrge kompleksuse kiht, mis eksisteerib vaid ülejäägi tingimustes.
Aga siinkohal vahetaks teadlikult distsipliini.
2. Evolutsioonibioloogia (rate of change probleem)
Kui tulla bioloogia juurde, siis evolutsioon ei toimi lihtsalt "optimeerimise" kaudu. Tal on kolm põhikomponenti:
variatsioon (mutatsioonid),
selektsioon,
pärandumine (mis võimaldab kohastumisel populatsioonis kinnistuda);
evolutsioon eeldab, et keskkonna muutumise kiirus on aeglasem kui populatsiooni kohanemisvõime. Kui rate of change ületab kohanemise kiiruse, siis mutatsioonid ei jõua stabiliseeruda. Tulemus ei ole adaptatsioon, vaid katkestus.
See on dünaamilise süsteemi piir.
3. Ökoloogia/Homo sapiens kui superorganism;
kui vaadata Homo sapiens´i ökoloogiliselt, siis meie kultuuriline evolutsioon on olnud geneetilisest palju kiirem. Tööstusühiskond ja fossiilne energia on andnud meile enneolematu metaboolse ülejäägi.
Aga nüüd tekib küsimus:
kas meie enda tekitatud muutuste kiirus (tehnoloogiline, kliimaga seotud, süsteemne) on ületanud meie kohanemisvõime?
Kui jah, siis pole küsimus enam selles, kas AI on loov või mitte. Küsimus on selles, kas süsteem tervikuna on dünaamiliselt stabiilne.
4. AI selles raamistikus
Siin tuleb kolmas distsipliinivahetus – süsteemiteooria;
AI võib:
kiirendada informatsioonivooge,
suurendada optimeerimise tempot,
tihendada süsteemi reaktsioone.
Aga see tähendab ka, et ta võib suurendada rate of change`i.
Kui kohanemisvõime ei kasva sama kiiresti, siis võib süsteem muutuda ebastabiilsemaks. Evolutsioon ei toimi lõpmatu kiirusega– liiga suur mutatsioonimäär lagundab genoomi. Sarnaselt võib liiga kiire kultuuriline muutus destabiliseerida sotsiaalse "genoomi".vt Prof. Sam Vaknin Beware the Stupid Takeover
https://www.youtube.com/watch?v=z3rZXrLQUXw 5. Eelnevale toetudes võiksime järeldada,et;
AI-s uut ontoloogilist kvaliteeti ja/või ka päästvat mehhanismi homo sapiensi probleemidele on raske näha, pigem on tegu nn närvivõrgustiku tihendamisega juba niigi kõrge metaboolse pingega süsteemis.
Distsilpiini vahetusega oleme abstaheerinud tasemeni kus küsimus ei ole, nagu sa kenasti näitena tõid, kas AI "leiutab ratta" vaid
küsimus on, kas süsteem tervikuna liigub kiirusega, mis ületab tema enda kohanemisvõime.
Kui see on nii, siis mutatsioonid– olgu bioloogilised või kultuurilised– ei jõua enam evolutsiooniliselt tööle hakata.
Ja see on juba ökoloogia, mitte tehnoloogia küsimus.
Ilmselt meil on veel piisavalt "kinnisvaramüüte" või nendesse uskujaid.
