Vaimu ja võimu vastuolud.
Kirjutab Marek Tamm Tallinna Ülikooli Kultuuriajaloo professor, Vikerkaare toimetaja.
https://leht.postimees.ee/7217710/marek ... eatada-rmkArtikli kommentaariumis on vilgas arutelu käimas, "teadlikumatel" kommenteerijatel on tagataskust ette näidata rasvased kuuekohalised teenuslepingud RMK-ga.
Kopeerin siia artikli sisu, võibolla keegi soovib lugeda.
PEATAGE RMK!
Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ja Vikerkaare toimetaja Marek Tamm:
"Riigimetsa Majandamise Keskusest (RMK) on saanud Eesti riigi moolok: kasvava isuga elukeskkonna hävitaja, keda ei paista suutvat peatada miski ega keski. Viimase arenguna on RMK laiendanud oma haaret nn kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsaaladele ja soovib need allutada ulatuslikule lageraiele, esitades seda tegevust eufemistlikult metsa uuendamisena."
"Sisuliselt soovitakse harvesteriga rahaks teha Eesti kõige hinnalisemad miljööväärtuslikud alad, suure loodusliku ja kultuuriloolise väärtusega paigad, mis on kohalikele elanikele olulised elukeskkonnad ja suure tähtsusega puhkemajandusele. Löögi all on Tartu maratoni rada, Lõhavere linnus, Orissaare terviserada, Vooremäe suusarajad ja veel kümned hinnatud puhkealad.
Nagu ikka, jõuab probleemi tõsidus kõige aredamalt pärale, kui rünnak tabab omaenda koduaeda. Nimelt on RMK võtnud plaani lageraie käigus maha saagida Hiiumaa Kaleste küla metsaalad. Elupõlise suvehiidlasena olen Kalestes elanud viimased viis aastat, veetnud seal pea sama palju aega kui linnakodus. Küla on viimastel aastatel ärganud uuele elule, kõik ajaloolised talud on leidnud uue peremehe, juurde on ehitatud mitu uut eluhoonet.
Igaüks, kes Kalestesse sattunud, teab, et see on üks Eesti kaunimaid piirkondi – hajaasustusega ajalooline metsaküla Kõpu poolsaarel, otse mere ääres. Pole juhuslik, et külas pikalt elanud Tõnu Õnnepalu on kirjutanud Kaleste eesti kirjandusse Paradiisi nime all («Paradiis», 2009) – Kalestesse jõudmine toob tõesti hinge tunde, et jõutud on paradiisi väravasse.
Kuid mis on RMK-l paradiisist? Metsas vaid puiduressurssi nägev riigiettevõte leiab, et Kaleste mets on saanud raieküpseks ja on viimane aeg see maha võtta. Loomulikult mitte raha pärast, lihtsalt metsa enda huvides, sest see vajab hädasti uuendamist. Tühja ajaloolistest metsaradadest, haruldastest looduskooslustest ja metsa veerel asuvatest põlistaludest!
On eriti irooniline, et viimasel paaril aastal on RMK investeerinud suuri summasid Kaleste puhkeala ja matkaradade arendusse. Nüüd on otsustatud kogu see ilu patta panna. Ilmselt püütakse ennast veenda, et külastajatel ja matkajatel on ükskõik, kas puhkealale pääseb läbi männimetsa jalutades või üle raielangi koperdades. See kõik meenutab väga olukorda, kus esmalt pannakse majale uus katus ja seejärel otsustatakse maja maha lammutada."
"Muidugi ei pea RMK millekski kehtivat Hiiumaa maakonnaplaneeringut, ilmselt pole seda isegi loetud. Sest muidu avastataks üllatusena, et Kaleste on planeeringu järgi kõige kõrgema järgu väärtuslik maastik, koguni rahvusmaastik. Ja et Kaleste näol on tegemist väga olulise puhkealaga, mis on ühtlasi osa rohevõrgustikku kuuluvast piirkonnast. Sealsamas seisab hooldussoovitusena, et küla ja maantee vahele jäävaid metsi tuleks «puhke- ja esteetilise väärtuse säilimiseks majandada püsimetsana».
RMK nägemuses on paraku lageraie ainus viis metsa majandada. Kuid miks ei või Kaleste metsa ja teisi väärtuslikke puhkealasid majandada püsimetsana, nagu soovitab maakonnaplaneering? Muidu olekski aus ennast ümber nimetama RLK-ks – riigimetsa lageraie keskuseks.
Kuid Kaleste on muidugi vaid üks juhuslik näide, see särk, mis enda ihule lähemal. Nagu öeldud, RMK plaan on palju mastaapsem – eesmärk on hävitada kümneid kultuuriloolisi ja rahvusmaastikke."
"Peaminister Kaja Kallas lubas koalitsioonileppes, et uus valitsus vähendab raiesurvet riigimetsale. Keskkonnaminister Tõnis Mölder on kinnitanud, et soovib vähendada dividendiootusi RMK-lt. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus on kirjutanud: «Riigimetsa järjest suurem raiumine selleks, et täita eelarveauke, ei ole mõistlik ega õige. Riigimetsas peab palju rohkem tähtsustama metsa ökoloogilist, kultuurilist ja sotsiaalset rolli.» Riigikogu keskkonnakomisjoni juht ja RMK nõukogu vastne liige Yoko Alender on leidnud, et riigieelarve tulu ei peaks tulema nii suures ulatuses riigimetsast.
Kuid RMK juhtidele läheb see jutt sama vähe korda kui lindude igakevadised karjed lageraielankidel. Neil on oma pikaajalised lepingud ja kokkulepitud tööplaanid. Poliitikud teevad sõnu (rohkem nad ei julge) ja karavan läheb edasi.
Mind siiralt huvitab, kas Eestis on veel alles mõni instants, kes suudab RMK raha- ja raiemasinat peatada? Või kas jäänud ongi vaid üldrahvalik vastuhakk? Kui 1980. aastate rahvalikke väljaastumisi innustas loosung «Peatage Lasnamäe!», siis kas meie ajastu uueks loosungiks on tõesti saanud – «Peatage RMK!»?"