Arutelud

Küsimus kõigile tehnikahuvilistele,kas keegi on kokku puutunud suruõhuga?Mind paelus suruõhul töötav mootor mille ehitas mingi prantslasest insener,aga ta ehitas selle tavalise kolbmootori baasil.Iseenesest ei ole ole see väga uus teema,aga muutub tänapäeva oludes järjest aktuaalsemaks,kuigi on kriis ja nafta odav,arvan ,et see nii ei jää ja mingi alternatiiv on vajalik.Elektrimootor muidugi väga hea ,ainult akudega jama.Suruõhku saab tänu uutele komposiitmaterjalidele päris palju teele kaasa võtta.Uued materjalid kannatavad kuni 700 kordselt kokku surutud õhu rõhku ja selle prantslase mootoriga saaks 300L-ga sõita kuni 150km.Mis mind suruõhu juures paelub on see et teda saaks nagu elektritki tuulikuga toota ainult vahe selles ,et ta ei vaja stabiilset tuult seega palju vähemnõudlik.Mul on konkreetselt endal üks idee ka suruõhumootori ehituseks,see vajaks ainult natuke abi sõlmede nuputamisel.Edaspidi on suruõhumootoriga võimalik igasugu asju teha,elektrigeneraator käivitada või kasvõi puid saagida või autoga sõita.Kui kellelgi on huvi ja oskusi oleks väga tänulik kui neid minuga jagaksite.PS foorumit olen muidu jälginud selle algusest saati ja arvan ,et see on hea foorum.

Kahjuks ma vale inimene nôu andma, ise pigem tuulegenekate peal.

Aga näide ühe suruôhu auto paakidest, olin endale selle lingi kunagi salvestanud.
http://www.mdi.lu/english/reservoirs.php

selle prantslase mootoriga saaks 300L-ga sõita kuni 150km

kardan, et need ideaaltingimused, sirge tee, taganttuul.

Suruôhul kaks miinust:
A) külmaga rôhk väheneb (füüsikatunnist aegu möödas, et suudaksin pôhjendada)
B) kui sukeldujatel pisikesed balloonid, siis selliste jurakate täitmiseks vaja ikka jôhkraid kompressoreid, mis suudaks 30 sekundiga täis pumbata ntx. Muidu läheks terve päev.

Kindlasti suruôhuga mängimisel kasuta kaitseprille...pauku teeb see hästi.

...et jah, mu hobid kôikjal selleni pole veel jôudnud ehk suudan mingeid hinte tulevikus anda. Vesipruuli stiilis saan ikka kaasa môelda.

Tänud lingi eest,see on just see sama prantslane.Jah eks selle suruõhuga on natuke jantimist küll ,aga üks võimalus tuuleenergiat salvestada siiski ja minul on sellesse usku küll,eks ma annan edaspidi teada kui olen edasi edenenud.Praegu olen alles algfaasis.

artai wrote:Tänud lingi eest,see on just see sama prantslane.Jah eks selle suruõhuga on natuke jantimist küll ,aga üks võimalus tuuleenergiat salvestada siiski ja minul on sellesse usku küll,eks ma annan edaspidi teada kui olen edasi edenenud.Praegu olen alles algfaasis.

meeldiv näha isetegijaid, ma siiani vôlgu tuulegeneka projekti, mida ameeriklaste järgi teen. Lihtsalt esimene eksperiment sai tunda 30m/s ja peale raudtoru ei jäänud mul midagi püsti.

üldiselt kuidas mina energiat talletan, see omapärane...hetkel disainifaasis. Sisuliselt 2-3 m kôrgusel, mida kôrgem, seda parem asub >1000 L paak (vesi ikka raske, pean mingi montrum alused ehitama). Kui tuuleenergiat pole vaja, siis pumpab see kaevust sinna üles vett. Täiendava energia nôudlusel avaneb paagiventiil ja vesi voolates ajab teist genekat ringi, liigvesi suundub kuivenduskraavi vôi tiiki.

Jah, talvel see kaadervärk ei toimi (ainult kui meeletu soojustus)

leidsin kohe sarnase vesipruuli poolt tehtud tuulegeneka projekti.

http://punamust.org/forum/viewtopic.php?t=1457&highlight=generaator

Jalgrattavôll, pvc toru Eesti täis innovatiivseid inimesi ju... 5+

See ise ehitatud genekas on väga lahe.Kui veidi jätkata seda tuuleenergi salvestamise teemat,siis võibolla see vee pumpamise variant ei olegi väga paha.Arvestades meie viimaseid talvesid,siis võibolla väga hea soojusisolatsiooni(vähemalt 300mm vahtpolüstyrooli)+ väike lisatenn baaki ja arvestades,et maapõuest tuleb ca +5C vesi võib asi isegi kontrolli all olla.See on muidugi oletus,kuid ilmselt tuleks läbiarvutada soojakaod eri soojustusega ja eri välistemperatuuridega ning arvan ,et läheb läbi küll.

artai wrote:See ise ehitatud genekas on väga lahe.Kui veidi jätkata seda tuuleenergi salvestamise teemat,siis võibolla see vee pumpamise variant ei olegi väga paha.Arvestades meie viimaseid talvesid,siis võibolla väga hea soojusisolatsiooni(vähemalt 300mm vahtpolüstyrooli)+ väike lisatenn baaki ja arvestades,et maapõuest tuleb ca +5C vesi võib asi isegi kontrolli all olla.See on muidugi oletus,kuid ilmselt tuleks läbiarvutada soojakaod eri soojustusega ja eri välistemperatuuridega ning arvan ,et läheb läbi küll.

See vee pumpamise värk Ameerikas levinud, kui energiat ei kasutata ning reservakud täis, siis pumbatakse suurde kogumispaaki, et tuulevaiksel ajal uuesti energiat saada.

Samas, kui oleks kaks suurt paaki, siis sisuliselt vôiks kasutada mingit (glükool) külmumiskindlat vedelikku, mis voolaks siis ühest paagist teise. Aga see oleks juba suht kallis lôbu, samuti isegi nende viskoossus muutub temperatuuri langedes. Vesi on parima viskoossusega (piirutus sobiks ka) Hea viskoossusega vedelik voolab jällegit kiiresti, mida ongi sellises süsteemis vaja.

suruöhumootor jah kölbaks väga väikese auto jooksutamiseks, samas mingi huvitav roller isegi myyks rohkem, mis töötaks suruôhuga.

artai wrote:Küsimus kõigile tehnikahuvilistele,kas keegi on kokku puutunud suruõhuga?Mind paelus suruõhul töötav mootor mille ehitas mingi prantslasest insener,aga ta ehitas selle tavalise kolbmootori baasil.Iseenesest ei ole ole see väga uus teema,aga muutub tänapäeva oludes järjest aktuaalsemaks,kuigi on kriis ja nafta odav,arvan ,et see nii ei jää ja mingi alternatiiv on vajalik.Elektrimootor muidugi väga hea ,ainult akudega jama.Suruõhku saab tänu uutele komposiitmaterjalidele päris palju teele kaasa võtta.Uued materjalid kannatavad kuni 700 kordselt kokku surutud õhu rõhku ja selle prantslase mootoriga saaks 300L-ga sõita kuni 150km.Mis mind suruõhu juures paelub on see et teda saaks nagu elektritki tuulikuga toota ainult vahe selles ,et ta ei vaja stabiilset tuult seega palju vähemnõudlik.Mul on konkreetselt endal üks idee ka suruõhumootori ehituseks,see vajaks ainult natuke abi sõlmede nuputamisel.Edaspidi on suruõhumootoriga võimalik igasugu asju teha,elektrigeneraator käivitada või kasvõi puid saagida või autoga sõita.Kui kellelgi on huvi ja oskusi oleks väga tänulik kui neid minuga jagaksite.PS foorumit olen muidu jälginud selle algusest saati ja arvan ,et see on hea foorum.

Lihtsalt huvipärast küsin, oled mingeid teste ka teinud või väikeseid edusamme ? Aus olla, mul sellistel teemadel haige huvi.

suruôhu mootori töötamisega kaasneb veel teine huvitav efekt: toimub ballooni jahtumine. See on aga teadupärast ju energia kvaliteeti tôstev protsess. Saadud negatiivse temperatuuriga saab mingit soojusmasinat maha jahutada, et tema kasutegurit tôsta (Carnot tsükkel ja termodünaamika valemid) . Balloonis temperaturui tôstmine aga omakorda tôstab rôhku ning suurem hulk energiat saab vabaneda. (Mendelejev-Clapeyroni vôrrand gaasi ruumala, rôhu ja massi seosest) Kaks mootorit korraga tööle Kas on vôimalik ehitada auruturbiini vôi sisepôlemismootorit, mis paiskab gaasid välisôhust madalama temperatuuriga kambrisse, kust need siis hiljem edasi välja toimetatakse?
Probleemiks on aga suruôhumootori ballooni täitmine, sest see on omakorda soojust eraldav protsess ning kiire täitmise korral peab ballooni efektiivselt jahutama, et rohkem gaasi sisse mahuks. Tekkivat soojust saaks ära kasutada olmevee soojendamiseks. (keskkütte katla asemele suruôhuballoonide täitmise kompressor koos jahutusega. )