Siis seebikeetmine. Seebitegemise idee sain kunagi ammu internetist - läbi mingi foorumi sattusin saidi peale, kus kirjeldati, kuidas tööstuslikest seepidest on kõi head ained välja võetud ja halb keemia asemele pandud. Ja et tegelikult polegi seebikeetmisel midagi keerulist.
Natuke teooriat: Seep on rasvhappe sool. Seebi puhastav toime tuleb sellest, et kui enamik molekule on kas rasvas/õlis lahustuv või vees lahustuv, siis seebimolekul on mõlemat - ühte otsa pidi saab ennast veemolekuli külge siduda, teist otsa pidi rasva külge. Ja pesemisprotsess on siis põhimõtteliselt see, et seebimolekul võtab (rasvase) mustusemolekuli kaasa ja ujub sellega vees minema.
Lisaks nö "päris seebile" e. soolamolekulidele leidub tavaliselt seebis veel mingi hulk vett, glütseriini (tööstuslikult toodetud seebist võetakse see välja) ja mingi hulk reageerimata rasva. Ja siis topivad inimesed sinna sisse veel igasugu värvaineid, parfüüme, ravim-lõhna-maitsetaimi jms.
Seebikivi on kahte sorti - NaOH ja KOH. KOH-d kasutati varem, seda saadi puutuhast vett läbi kurnates. KOH-ga saadud seep on vedel, selleks et seda tahkseks saada lisati sinna soola. Aga siis ei tahtnud seep jälle hästi vahutada. Tänapäeval kasutatakse tavaliselt NaOH-d, seda saadakse soolvee hüdrolüüsil:
http://en.wikipedia.org/wiki/Chloralkali_processSeebi pesemisomadused sõltuvad peamiselt rasvadest, mille sool ta on. Näiteks kookoserasv on väga hea mullitekitaja. Ja loomarasv muudab seebi tahkemaks.
Kosmeetilised omadused olenevad seebi sees oleva glütseriini hulgast (seob vett, on nahale niisutav) ja nende rasvade, mis on reageerimata jäänud, omadustest.
Lõhna saab seebile anda kas lisades eeterlikke- või lõhnaõlisid, või lõhnataimi. Naturaalsete eeterlike õlidega on küll see häda, et nad kipuvad ära lenduma ja päris poeseebi lõhnataset välja ei anna. Väidetavalt pidi lõhna saama kinnistada eeterlikku õli enne seebi sisse panemist (maisi)tärklisega segades. Ma proovisin kartulitärklisega, ja tolku ei paistnud eriti olevat - st. lõhn külge ei jäänud.
Vajalikud tööriistad:
1)Emailitud, roostevabast terasest või klaasist pott/kastrul, mille sees seepi keeta - alumiiniumpott ei sobi, NaOh söövitab augu sisse.Emailitud poti puhul tuleb üle kontrollida, et email seespoolt terve oleks. Muidu on jällegi oht pott ära augustada.
2)Väiksem emailitud, roostevabast terasest, klaasist või plastmassist pott seebikivi veega segamiseks.
3)Puust, plastmassist vms. segamisvahendid.
4)Toidukaal - kui korralikult teha, tuleb õlid-seebikivid üsna täpselt ära kaaluda.
5) mikser või puur, mille külge saab segamislaba?/varda?(kuda kuradi moodi neid jullasid nimetatakse?) kinnitada on ka abiks. Aga see segamisjulla ei tohi metallist olla.
6) Veeämbreid-potsikuid-lusikaid-paberkäterätte-aluspabereid jne.
7) Pliit või tulease mille peal seepi keeta... üldiselt on mõttekas seebikeetmist väljas korraldada - NaOH aurud on peaaegu lõhnatud, aga ärritavad nina ja kopse. Kui toas teha võiks ventilatsioon võimalikult hea olla.
8) Mingeid nõusid, kuhu valmis seebimass sisse valada. Ise kasutasin esimene kord, kui seepi tegin, plastikust jogurtitopse ja salatikarpe, nüüd tegin puust kastid.
9) Last but not least - igasugu kaitsevahendid. Kindlasti kummikindad, ka prillid. Noh - tegemist on
söövitava kraamiga, mis on ka
väga kuum,
kleepuv, ja võib hooletul käsitsemisel
pritsida ja eriti karmil juhul ka
suure leegiga põlema plahvatada. Pikkade käistega ja säärtega riided. Mul läks tilk seebikivilahust käe peale... märki järgi ei jäänud, aga päris vastikult kõrvetas.
ja vajalikud materjalid:
1)Seebikivi - peaks saama veterinaarapteekidest ( graanulitena ). Vähemalt Tartu avaturul asuvas küll oli. 40 kr/kg.
2)Rasva/õli - saab toidupoest. Tasub vaadata nö säästupoodidesse ja/või hulgiladudesse, seal võivad mõnikord olla vägevad allahindlused. Ja eksklusiivsemaid õlisid (jojoba, kookosõli) saab ökopoodidest.
3) lõhnaõlisid/eeterlikke õlisid - peaks saama apteegist, universiaaluniversiumist, loitsukellerist jne.
4) lõhna kinnistamiseks (maisi)tärklist - maisitärklist ei leidnud ma kuskilt, tavalisest tundus, et eriti tolku ei ole.
5) Seebi sisse (ravim)taimepuru, puupungi, savipulbrit, jms. "koorivat kraami" - saab põllu pealt, apteegist, toidupoest... kasutage oma fantaasiat, käige natuke sellise mõttega ringi, et "kust midagi kätte saaks, mida seebi sisse toppida". Taimne kraam võiks kuivatatud olla - mul jäi mulje, et kui pole, siis reageerib seebikivi rasva asemel nende taimedega (ilmselt neis oleva suhkruga ), lõhn ja värv muutuvad kuidagi viletsamaks. Lisaks tõmbavad kuivatatud taimed seebimassist üleliigset vett endasse, seep tuleb natuke tahedam.
6) Tõrva tõrvaseebi tegemiseks - tehke ise
... ehituspoes müüdav männitõrv peaks ka ok olema.
7) seebikivi neutraliseerimiseks võiks olla käepärast pudel lahjendatud äädikat.
8)Räägitakse ka destilleeritud veest, aga destilleerimise eesmärk on selles, et vesi ei sisaldaks lahustunud mineraale, oleks "pehme". Mina kasutasin täitsa destilleerimata ja puhastamata tiigivett. Keedetud vesi, vihmavesi jms. kõlbab ilmselt ka sama hästi.
Enamikku seebikeetmise vahendeid saab ka hobipunktist:
http://www.hobipunkt.eeMulle tundusid need hinnad natuke kõrgevõitu.... aga võibolla väga ei ole ka...
Vasakult paremale: Kookosrasv, seesamiõli, oliivõli, karotiiniga toiduõli, maisiõli... veel oliivõli, tärklisega segatud eeterlik õli (nuluõli, eukalüpt, teepuuõli), tõrv, seebikivi.
See viimane pilt siis seebikivi
Linke:
Seebitegemise kohta on ingliskeelseid linke tohutult... google + "soap making"
http://www.jsoule-webdesign.com/soapcalc/oils.htm - rasvade-õlide omadused
http://www.soapnuts.com/indexoils.html - rasvade-õlide omadused
http://www.soapmakingforum.com/essential-oil-chart.html - eeterlike õlide omadused
http://www.soapcalc.net/calc/SoapCalcWP.asp - seebikivi ja rasva hulga kalkulaator.
http://www.millersoap.com/soapdesign.html - igasugu kasulikku infi ühel lehel koos