td wrote:juba käivad jutud, et turbamulla müümine keelustada - tegemist on samuti kliimasoojenemise allikaga (rootsi k.)
https://www.svt.se/nyheter/granskning/u ... -i-sverige
UK-s see keelustataksegi aastast 2024
näis, kuidas läheb komposteerimisega .....
spl wrote:/.../ei sallinud seda tööimiteerimist.
spl wrote:/.../kui inimene maksab kõik enda rahad kommunaalide tarbeks ära
td wrote:aastal 2010 lubas Valdur Lahtvee oma mütsi ära süüa, kui elektri vabaturg tõstab tuntavalt elektri hinda. Peaks selle mehe üles otsima.....
aastal 2006 oli SEI juhataja
https://www.err.ee/446725/lahtvee-rohel ... -on-tuhine
2007 kuni 2011 oli Riigikogu liige (Rohelised)
aastal 2013
https://vana.tuuleenergia.ee/2013/03/va ... elektrist/
aastatel 2011-2016 töötas uuesti SEI-s.
SEI on globaalne instituut peakorteriga Stockholmis. Kelle leiba sööd, selle laulu laulad ehk vaatame, kes rahastab, SEI Eesti osakonna majandusaasta aruanne: https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/ ... rt-est.pdfAastate jooksul on meil õnnestunud kujundada stabiilne rahastamine juurdepääsuga paljudele allikatele nii Eestis kui ka Põhja-Balti ja Euroopa Liidu tasandil.
/../
Tulud kokku: ca 1,17 miljonit EUR
Neist annetused ja toetused: 0,88 miljonit EUR
Tuleb kiita muidugi nende läbipaistvust (palju infot inimeste ja tegevuste kohta nende kodulehel), aga rahastamise konkreetsed allikad ehk kõige tähtsam asi, mida usaldusväärsusel jälgida, on jäänud kuskile varju, esmavaatlusel ei paista.
Instituut tegeleb järgmiste teemadega:
https://www.sei.org/centres/tallinn-et/tehtudtood/
aastast 2016 töötab Lahtvee Stockholmi CBSS sekretariaadis.
https://cbss.org/organisation/about-us/
nende tegevussuunad
https://cbss.org/wp-content/uploads/202 ... n-plan.pdf
------
Antud ülevaatega ei taha ma kuidagi maha teha inimest ega tema veendumusi ja käitumisi. (küll aga mõtisklesin ühe inimese osast teiste inimeste elu kujundamisel - seekord läbi elektrituru pikaajalise strateegia) Sellisel pealiskaudse pilguheiduga antud organisatsioonide siseelusse aga tekkis üldmulje, et tegemist on ärimudeliga. Ärimudel, kus on agenda, rahastus ja siis ka organisatsioonid ja inimesed, kes seda agendat ajavad - vaeste riikide puhul muidugi inimesed saavad endale sooja koha ning ligipääsu (praegu veel rikka) lääne rahavoogudele. Täidetakse tellimust ehk püütakse välja tulla projektidega, mis valitsevale narratiivile on suupärased.
Kõige selle lipukiri on muidugi see, et rahastajast sõltub projekti teema ja oodatav tulemus. Seni, kuni on "eesrindlike mõtete" rahastajaid, seni on ka hammasrattaid, kes usinalt sinna masinavärki end sobitavad. Kui inimese IQ on kõrge, võib tekkida eetliine dilemma, aga kui projekt on intellektuaalselt vähepakkuv, siis ehk ei tekkigi, sest kõrge IQ-ga inimesed valivad mõne muu põneva valdkonna (aga tolle valdkonna rahastamisega võib olla probleeme, andekad kunstnikud on alati olnud oma eluajal vaesed).
Ehk siis - tegemist on üldistusega, mitte otsese hinnanguga konkreetsele inimesele, kes andis mulle võimaluse ajada järge ning otsida seoseid.
pop wrote:spl wrote:/.../ei sallinud seda tööimiteerimist.
Mind on siiani aidanud mh see kui enne kohtumist (noh et "saaks ka enda poolt paremini ette valmistada") küsida päevakava, st millest räägime, ja mis isegi olulisem - miks me sellest räägime. No ja siis klassika (kui ise algatan siis: mis seisus antud asi on, mis on ära tehtud (tahan näha, mitte kuulda), kas tekkis küsimusi, millal järgm kord kohtume, kes ja mida selleks ajaks ära teeb, jms; kui kellegi teise algatatud siis (viisakalt sõnastatuna) - kuidas mina antud asjasse puutun (miks me kohtume) ja miks me seda arutame, siis seesama päevakava/teemad jms.
Tulemus on pikapeale aegamööda ka paranenud, st suvalist möla (kohe teen, asi on töös, töötame selle kallal (ja x muu asja kallal veel lisaks)) on vähemaks jäänud ja toimub vaid tibude lugemine.
Tüütute koosolekute vältimine
Enne kohtumist (põhjendusega, "et saaks ka enda poolt paremini ette valmistada")
• küsida päevakava, st millest räägime
• miks me sellest räägime.
Kui ise algatan projekti, siis (konkreetselt):
• mis seisus antud asi on, mis on ära tehtud (tahan näha, mitte kuulda),
• kas tekkis küsimusi
• millal järgmine kord kohtume, kes ja mida selleks ajaks ära teeb, jms;
Kui kellegi teise algatatud projekt, siis (viisakalt sõnastatuna):
• kuidas mina antud asjasse puutun (miks me kohtume)
• miks me seda arutame
• päevakava/teemad jms.
teretere wrote:Potensiaalseid mütsisööjaid oleks loetleda selles valdkonnas terve müriaad.
Siin üks "tulevikumees" https://roomaklubi.com/2021/09/28/tuuma ... ka-hektor/
Keda peaks huvitama, siis link esitlusele on siin https://www.youtube.com/watch?v=Sxv9o78Ip_Y
(Arutlus oli minu subjektiivse hinnangu kohasest samaväärne eelmise ERK korraldatuga( Sutter ja ko).
Ehk siis ainumas põnev koht seekord oli see, et proovida taibata millel baseerub lugupeetud peaettekandja
enesekindlus, mis oli kenasti pöördvõrdelises seoses ettekande sisupoolega.)
Kokkuvõttes – ma ei tea, mida see arengukava Eestis paremaks teeb või kuskohal meile konkreetsemaid sihte seab. Küll aga tuleb eurorahade taotlemisel arengukavale viidata ning kasulik on see ühelt poolt kirjutada võimalik uduselt ning teisalt rõhudes väärtustele, mida arvatakse Brüsseli bürokraatidele meeldivat. Nii on arengukavad sellisel kujul Euroopa Liidu institutsioonide kaudseteks instrumentideks meie ametnikkonna juhtimisel.
spl wrote:Vabandan jälle enda otsekohesuse eest, aga miks ei vaktsineeri ennast 70+ inimesed. Mida nad kardavad, vikatimees juba neile niigi ootejärjekorra numbri andnud !
Aga Kiik vajaks kiiret väljavahetamist (med. teadliku inimesega), teda ei võta mitte keegi enam tõsiselt ja see pidev sisutu jutu ajamine ei vii kaugele, oskame kõik paberilt maha lugeda.
---
Meedias tasuks ka pilte koroonahaigetest rohkem näidata, vaktsineerimine vanema ealiste seas koheselt suureneks. Eriti just neid, kus on inimene juba ecmo all või kuidas seda kutsutakse, kus verd rikastatakse hapnikuga juba kehaväliselt.
td wrote:EKRE-t saadab tulevikus edu, sest sinna on liitumas järjest uusi mõtlevaid päid (paljude jaoks täna ainuke väljund enda seisukohta näidata ja midagi ette võtta, nii nagu seda oli kuulus Loomeliitude Pleenum 80-ndatel). Jaak Valge on üks nendest. Jutt käib arengukavadest, aga ootamatult hästi haakub minu tänase leiuga mütsisööjatest, kes oma lubadused unustavad.Kokkuvõttes – ma ei tea, mida see arengukava Eestis paremaks teeb või kuskohal meile konkreetsemaid sihte seab. Küll aga tuleb eurorahade taotlemisel arengukavale viidata ning kasulik on see ühelt poolt kirjutada võimalik uduselt ning teisalt rõhudes väärtustele, mida arvatakse Brüsseli bürokraatidele meeldivat. Nii on arengukavad sellisel kujul Euroopa Liidu institutsioonide kaudseteks instrumentideks meie ametnikkonna juhtimisel.
https://uueduudised.ee/arvamus/jaak-val ... eraldatus/
td wrote:pop wrote:spl wrote:/.../ei sallinud seda tööimiteerimist.
Mind on siiani aidanud mh see kui enne kohtumist (noh et "saaks ka enda poolt paremini ette valmistada") küsida päevakava, st millest räägime, ja mis isegi olulisem - miks me sellest räägime. No ja siis klassika (kui ise algatan siis: mis seisus antud asi on, mis on ära tehtud (tahan näha, mitte kuulda), kas tekkis küsimusi, millal järgm kord kohtume, kes ja mida selleks ajaks ära teeb, jms; kui kellegi teise algatatud siis (viisakalt sõnastatuna) - kuidas mina antud asjasse puutun (miks me kohtume) ja miks me seda arutame, siis seesama päevakava/teemad jms.
Tulemus on pikapeale aegamööda ka paranenud, st suvalist möla (kohe teen, asi on töös, töötame selle kallal (ja x muu asja kallal veel lisaks)) on vähemaks jäänud ja toimub vaid tibude lugemine.
Seda teemat peaks natuke laiendama-süstematiseerima-arutama. Püüdsin süstematiseerida Sinu näpunäiteid. Kas on veel liha, mida kontide külge lisada?Tüütute koosolekute vältimine
Enne kohtumist (põhjendusega, "et saaks ka enda poolt paremini ette valmistada")
• küsida päevakava, st millest räägime
• miks me sellest räägime.
Kui ise algatan projekti, siis (konkreetselt):
• mis seisus antud asi on, mis on ära tehtud (tahan näha, mitte kuulda),
• kas tekkis küsimusi
• millal järgmine kord kohtume, kes ja mida selleks ajaks ära teeb, jms;
Kui kellegi teise algatatud projekt, siis (viisakalt sõnastatuna):
• kuidas mina antud asjasse puutun (miks me kohtume)
• miks me seda arutame
• päevakava/teemad jms.
spl wrote:td wrote:juba käivad jutud, et turbamulla müümine keelustada - tegemist on samuti kliimasoojenemise allikaga (rootsi k.)
https://www.svt.se/nyheter/granskning/u ... -i-sverige
UK-s see keelustataksegi aastast 2024
näis, kuidas läheb komposteerimisega .....
Aga metsade põletamine ahjudes on ilgelt öko värk ja Inglismaa praktiseerib seda päris kõvasti Idiokraatial pole enam piire, ma selles juba nii veendunud.
hh wrote:Veelkord sedasama vana torupilli joru. Neile, kes pole veel kuulnud.
"Given the world’s precarious state, gold reaching $20,000, or even $50,000 in the foreseeable future is far from a fantasy."
Look Who Just Warned $20,000-$50,000 Gold Is Coming As Global Financial System May See Crashes In Everything Except Gold
https://kingworldnews.com/look-who-just ... cept-gold/
Tavid: ärevus paneb kulda investeerima
https://www.aripaev.ee/saated/2021/10/0 ... vesteerima
td wrote:Foorumi vanad postitused on kullaaauk. Spl, palun säilita see foorum avalikuna!
spl wrote:Kasutage nüüd fantaasiat ja oletame, et Euroopat tabab külmalaine, kus on mingigi plaan B, seda pole.
spl wrote:to neto,
minu arvates sakslased järjepidevalt muutuvad aina imelikumaks. Nagu katus sõidaks ...
---
https://www.err.ee/1608367695/gaasi-korge-hind-voib-muuta-ka-toiduained-kallimaks
Väsinud juba neist hinnatõusude jutust, üldiselt on kerge(?) hüperinflatsioon alanud. Energiakandjate hinnad on lühikese ajaga kahe või isegi kolmakordistunud. Gaas sain aru isegi 4x.
Kasutage nüüd fantaasiat ja oletame, et Euroopat tabab külmalaine, kus on mingigi plaan B, seda pole.
neto wrote:Lisaks sellele, et toiduhinnad üle maailma tõusevad energiahindade ja terneahela häirete tõttu, annab oma panuse hulk "ilmaparandajate" agendasid. Kuskil suure infomüra hulgas jäi kõrva, et peagi jõustub kogu EL-is puurikanade pidamise keeld. Järelikult ka Eestis lähevad munad varsti ligi poole kallimaks. Saksas kuulasin raadiost õhinast pakatavat naisaktivistide saadet, kuidas nad koos politsei ja veterinaarametiga autobahnil loomaveokeid kontrollivad ning tapamajja teel olevatele loomadele järjest paremaid tingimusi nõuavad. Loomulikult on vaestest notsudest kahju, aga arvan, et uued meetmed on neile ükskõik. Toidutootmise kulud sellest muidugi ainult kasvavad.
Among COVID-19 positive Veterans, preexisting aspirin prescription was associated with a statistically and clinically significant decrease in overall mortality at 14-days (OR 0.38, 95% CI 0.32–0.46) and at 30-days (OR 0.38, 95% CI 0.33–0.45), cutting the odds of mortality by more than half. Findings demonstrated that pre-diagnosis aspirin prescription was strongly associated with decreased mortality rates for Veterans diagnosed with COVID-19.
We searched PubMed database looking for relevant articles using (“COVID-19” and “aspirin”) and (“SARS-CoV-2” and “aspirin”) from inception until December 19, 2020. /.../ The results of this analysis suggest no association between the use of aspirin and mortality in patients with COVID-19. Although patients on aspirin tend to have more risk factors for severe COVID-19 infection (eg, older age, pre-existing coronary artery disease, diabetes mellitus, etc), the low heterogeneity in this analysis despite differences in characteristics of the population of the included studies likely suggests no protective effect of aspirin among different groups of patients. However, more studies are needed to confirm this finding.
projekteerija wrote:neto wrote:Lisaks sellele, et toiduhinnad üle maailma tõusevad energiahindade ja terneahela häirete tõttu, annab oma panuse hulk "ilmaparandajate" agendasid. Kuskil suure infomüra hulgas jäi kõrva, et peagi jõustub kogu EL-is puurikanade pidamise keeld. Järelikult ka Eestis lähevad munad varsti ligi poole kallimaks. Saksas kuulasin raadiost õhinast pakatavat naisaktivistide saadet, kuidas nad koos politsei ja veterinaarametiga autobahnil loomaveokeid kontrollivad ning tapamajja teel olevatele loomadele järjest paremaid tingimusi nõuavad. Loomulikult on vaestest notsudest kahju, aga arvan, et uued meetmed on neile ükskõik. Toidutootmise kulud sellest muidugi ainult kasvavad.
Ma selle puurikanade keelustamise pärast ei muretseks. Ka kanade kasvatamisega muu automatiseerimine, personaalne jälgimine-toitmine jms. on juba hinnaerinevused muutnud pea olematuks. Pigem võib siin jahmatusi korraldada mingi x tegur või lihtsalt kanasööda kallinemine.
Return to Kinnisvarast / Majandusest
Users browsing this forum: No registered users and 121 guests