Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 28 Nov 2021 13:38

Ja mida teeb Eesti, laseb kõik Lõuna-Aafrikast tulnud kenasti sisse ning testimine vabatahtlik. Ning Kallas ütleb, käige ja vaktsineerige. Kohutav, kui inimest juhivad juhtimisvõimetud juhid :shock: :? Teada on, et tegemist on väga kiiresti leviva tüvega.

https://www.delfi.ee/artikkel/95250881/iisrael-pannakse-kaheks-nadalaks-lukku-valismaalased-riiki-siseneda-ei-tohi
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby K » 28 Nov 2021 13:57

Sama kindel kui koroona täna on elus ka maksud. Tänuväärselt on avaldatud maksudest (maksupoliitikast) täies pikkuses asjalik analüüs:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95250 ... nna-ei-saa
K
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 28 Nov 2021 14:54

väike ülevaade 1. detsembri mässu organiseerijatest-osalejatest:

Tallinnas tegutsevatest mässulistest on nimepidi teada 271 isikut, kellest 20 langes, 126 hukati, 28 vangistati ja 95 pääses põgenema.


Jaan Anvelt: Eesti kommunist, evakueerus 1918 Venemaale, tuli illegaalselt Eestisse 1921, peksti Venemaal ülekuulamisel surnuks 1937
Karl Rimm: tuli sõjaväelasena Venemaalt, hukati Venemaal 1938
Harald Tummeltau: tuli sõjaväelasena Venemaalt, hukati Venemaal 1938
Karl Trakmann: tuli sõjaväelasena Venemaalt, surnud 1938
Georg Kreuks (1896): hukkus riigipöördekatsel 1924 (28-aastaselt, Jaan Kreuksi vend)
Eduard Kägu (1900): Eesti noorpoliitik, hukkus riigipöördekatsel 1924 (24-aastaselt)
Otto Rästas: tuli Venemaalt, hukati Venemaal 1938
Rudolf Vakman: tuli sõjaväelasena Venemaalt, hukati Venemaal 1937
Harald Tummeltau: tuli sõjaväelasena Venemaalt, hukati Venemaal 1938
Nikolai Riuhkrand: tuli sõjaväelasena Venemaalt, surnud Taškendis 1943
Johannes Käspert: alustas Eesti bolsevikuna, hiljem tegev Venemaal, tuli sõjaväelasena Venemaalt (luuraja), hukati Venemaal 1937
Heinrich Teder: tuli sõjaväelasena Venemaalt, hukatud Venemaal 1937
Paul Leevald: tuli sõjaväelasena Venemaalt, surmaaeg teadmata
Arnold Sommerling: Eesti kommunist, vahetati Vabassõja vangide käigus Venemaale, tuli Venemaalt, hukkus riigipöördekatsel 1924 (26-aastaselt)
Rudolf Pälson: Eesti kommunist, hukkus riigipöördekatses 1924 (24-aastaselt)
Villem Roobach (1891): vahistati põgenemiskatsel 1924 (lennuk hädamaandus Narvas), hukatud Eestis 1925
Kristjan Grünbach (1888): Eesti kommunist, 1914 saadeti Eestist välja, 1921 tuli Eestisse, hukkus riigipöördekatsel 1924
Valter Klein (1892): Eesti kommunist, Punaarmees, alates 1923 illegaalina Eestis, põgenes Venemaa saatkonda Tallinas, kus suri 1925 kopsupõletikku, maeti sinna keldrisse
August Lillakas (1893): osales Vabadussõjas Venemaa poolel, tagasitulekuaeg Eestisse ebaselge, hukati Eestis 1924
Aleksei Heints: osales Vabadussõjas Venemaa poolel, tuli sõjaväelasena Venemaalt, hiljem 1930-1955 Siberi vangliaagris, suri 1971.
Voldemar Puss: tuli sõjaväelasena Venemaalt, surnud 1932 (ei tea põhjust, karjäär jätkus Venemaa sõjaväeluures)
Eduard Teiter: tuli sõjaväelasena Venemaalt, hukati Venemaal 1937
Jakob Vakker (1880): Eesti revolutsionäär juba aastast 1905, hiljem saadeti Venemaale, illegaalselt tagasi, hukati Eestis 1924
Voldemar Morris: komandör, andmed puuduvad
Eduard Ambos: kommunist, hukkus 1924
Osvald Piir (1901): revolutsionäär, hukkus 1924
Martin Meier: komandöri abi, andmed puuduvad
Eduard Klaas: komandör, andmed puuduvad
Alfred Kaat (1901): lennuvälja aviomotorist, reetur, pääses lennukiga põgenedes Venemaale, hukati seal 1938

Enamus Venemaalt "tulnud" sõjaväelastest olid sõdinud ka Vabadussõjas iseseisva Eesti vastu ....
"Tulnud" tähendab, et illegaalselt ületas riigipiiri ja viibis riigipöörde ettevalmistuse ajal Eestis salaja.

Kel sügavam huvi riigipöördekatse vastu, siis:
http://kultuur.elu.ee/ke534_1.detsember_1924.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/1._detsem ... B6rdekatse
kommunistlikud poliitikud Tallinnas 1921 (huvitav on vaadata, mis neist hiljem sai)
https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_ ... oend_(1921)#Kommunistlikkude_t%C3%B6%C3%B6liste_nimekirja_j%C3%A4rele_nr._10
veel kommuniste EW ajal:
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C ... C3%A4erind
Punased kütid ehk kelle vastu tuli EW-l sõdida:
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%BCtiv%C3%A4ed

ja Venemaa eestlaste represseerimisest ja "võimaluse aken" aastani 1922
https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_e ... _Venemaalt

Muuhulgas üks huvitava elukäiguga mees:
https://et.wikipedia.org/wiki/Theodor_K%C3%A4%C3%A4rik
Last edited by td on 28 Nov 2021 17:04, edited 3 times in total.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 28 Nov 2021 14:58

Mida eelnevast arvata:
1) hukkusid eeskätt noored tulipead, targemad tegelased põgenesid NLiitu, kus surm sai neid ikkagi kätte aastal 1937-1938.
2) kurb, kuidas ajalooliselt on Eesti rahvas lõhki olnud nii Vabadussõjas kui ka 2. Maailmasõjas. Vennatapusõda.

Kas on ajaloost midagi õppida? Ajalugu õpetab, et ei võeta õppust ...
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 28 Nov 2021 15:26

td wrote:Mida eelnevast arvata:
1) hukkusid eeskätt noored tulipead, targemad tegelased põgenesid NLiitu, kus surm sai neid ikkagi kätte aastal 1937-1938.
2) kurb, kuidas ajalooliselt on Eesti rahvas lõhki olnud nii Vabadussõjas kui ka 2. Maailmasõjas. Vennatapusõda.

Kas on ajaloost midagi õppida? Ajalugu õpetab, et ei võeta õppust ...


Võibolla natukene teise seina nael, aga point sama.
Tsiteerin mälu järgi meiekandimehe Hjalmar Mäe suu läbi räägitut, mis toimus nö poliitilise briifimise kõigus enne idarindele saatmist.
Ühesõnaga Mäe ütles emotsionaalse (kihutus)kõne lõpus, et ärge kartke- me kõik oleme nagunii minejad.
Ja nagu ajalugu kenasti kinnitab see oligi nii. Ainult, et briifitud mehed läksid idarindele(valdav enamus sai surma).
Hjalmar Mäe läks aga Rootsi :lol:
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 28 Nov 2021 16:37

td wrote:väike ülevaade 1. detsembri mässu organiseerijatest-osalejatest:

Alfred Kaat (1901): lennuvälja aviomotorist, reetur, pääses lennukiga põgenedes Venemaale, hukati seal 1938

igas peres oma väike saladus
ühe tänaseks juba ammu lahkunud lugupeetud Tartu arsti emapoolne onu (selles peres oli vähemalt kolm arsti: mees, abikaasa, laps)

----
tekkis küsimus: kui hästi on täna telegraaf (s.t. internetiühendused) ja sillad ning muu selline valvatud? 90-ndatel oli igatahes Tartus üks "kanalisatsioonikaev", kuhu granaadi viskamisel oleks kogu ümbruskonna sideühendus kööga.
----
Teine salk ründas Toompea lossi. Sealse valvemeeskonna ruumi tungiti sisse, vahisõdur lasti maha, teine sõdur sai haavata, ülejäänud meeskond vahistati. Valvemeeskonna relvad saadi sõjasaagiks ja nüüd oli punastel mõnus Toompeal tappa suvalisi relvastamata eraisikuid – maha lasti koristaja Marta Grünberg, kes oli tööle jõudnud. Seejärel avati tuli samuti tööle sõitva Tallinna Toomkooli inspektori Eduard Grünwaldi auto pihta ning lisaks inspektorile sai surma ka tema autojuht.


Mässuliste kätte langesid vangi ka pahaaimamatult Balti jaama saabunud kümmekond ohvitseri, kes olid saabunud kas Tondi sõjakoolis toimuvatele kursustele või oma ametipostile. Mässulised asusid agiteerima raudteetöölisi, et need liituksid mässuga, kuid see ei andnud tulemusi. Nüüd asusid raevunud punased „reetureid” hukkama. Kõigepealt lasti maha Edmund Mikker ja Priidik Hoov. Noored raudteetöölised Kristov Tiik ja Artur Fogt üritasid hirmuga minema joosta, kuid nad tapeti sama külmavereliselt. Ülalmainitud ohvitseridel vedas, sest abiväed suutsid jaama vallutada just enne seda, kui punased valmistusid neid tapma – meestele oli juba antud käsk riided seljast ja saapad jalast võtta – vormiriietust tahtsid mässulised oma tarbeks ära kasutada.


ehk eelharjutused aastaks 1940+
Balti jaamas oli muuhulgas tegev ka Anvelt .... Kas oskas ta ette aimata, et sureb "ülekuulamisel" aastal 1937 töölisklassi kodumaal?
Last edited by td on 28 Nov 2021 16:54, edited 1 time in total.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 28 Nov 2021 16:52

Homsed elektrihinnad Eestis, lisage veel KM. Ma täiesti shokeeritud

29.11.2021 17 - 18 360.00
29.11.2021 18 - 19 421.87
29.11.2021 19 - 20 410.13
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 28 Nov 2021 17:21

päris isuäratavasd road, kaalulangetajana aga jätaks mina lisandi (riis, kuskus jt,) hoopis välja, sest nendest saadavate süsivesikute hulk ületab ketodieedi päevast normi, mis on 40 grammi.
https://www.kausspoke.ee/kausid
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 28 Nov 2021 17:38

See osa Eesti ajaloost on minust kuidagi mööda läinud:
Saksa okupatsioon Eestis 1917–1918

ja veel üks, mis minust siiani mööda läinud:
Suvesõda 1941
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 28 Nov 2021 18:29

td wrote:Huvitav, et kellegil pole õnnestunud luua sellist pärjaviiruse tüve, mis levib ja paljuneb loomulikult teel, kuid ogavalk on muudetud ohutuks (ju see "originaalne" ogavalk on ikka nii oluline viiruse paljunemiseks).

Üks esimestest sedalaadi uuringutest, mis näitas et ainult ogavalk põhjustab suure osa viirusega kaasnevatest ebameeldivustest
https://www.salk.edu/news-release/the-novel-coronavirus-spike-protein-plays-additional-key-role-in-illness/
In the new study, the researchers created a “pseudovirus” that was surrounded by SARS-CoV-2 classic crown of spike proteins, but did not contain any actual virus. Exposure to this pseudovirus resulted in damage to the lungs and arteries of an animal model—proving that the spike protein alone was enough to cause disease.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 28 Nov 2021 19:46

td wrote:Raku külge kinnitub esmalt S1 segment, mis raku pinnal oleva teatud ensüümi (nn. noa) poolt lõigatakse maha ja nähtavale tuleb S2, siis see S2 puurib ennast raku seina sisse.

Juhul, kui vaktsiin toodab seda originaalset ogavalku, siis seal võib olla samasugune oherdi, mis tungib rakku. Seega, tuleb kunstlikult toota ogavalku, mille kate ei avaneks. Tuleb toota ogavalku, mis sarnaneks rakuga liituva viiruse omaga, aga mis ei avaneks rakku tungimiseks.

Üks võimalus on paigutada ühe S1 asemel mitu S1 osa.
Teine võimalus on muuta S2 koostist (luua nö mutatsioon) - seda võimalust kasutavad ühe mutatsioonikoha peal Moderna, Pfizer ja AZ; teise mutatsioonikoha peal samuti Novavax ning J&J
https://youtu.be/NsnDgitJA3Q?t=686

Müts maha nende teadlaste ees, kes nägid seda ette ja lõid mehhanismi, mille tõttu ogavalk ei saa tungida rakku (aga see muidugi ei välista, et võib olla veel mõni tundmatu kahjustav toime, mida ei osatud arvestada)

S1 mõjudest:
Brain endothelial cells (ECs), one of the components of the blood–brain barrier, are a major hurdle for the entry of pathogenic or infectious agents into the brain. This study has focused on the pathological roles of the spike proteins on the disruption of normal function in the brain ECs. We observed that the different types of the spike proteins (S1 and Trimer) can be internalized into the brain ECs and can mediate changes in the delivery of molecules. Additionally, these proteins could induce the functional defects in the mitochondria that may be linked to the function of the brain ECs.

S1 and Trimer both induced mitochondrial damage including functional deficits in mitochondrial respiration. The S1 domain of the spike protein induced increased permeability, whereas the Trimer decreased permeability.
We also observed that S1 is rapidly internalized into the brain ECs, and that S1 showed strong co-localization signals with ACE2. This indicates that these two proteins, ACE2 and S1, interact with each other; Notably, S1 protein was internalized and migrated into the nucleus, suggesting that it may regulate gene expression.

If the spike protein itself can induce pathological effects, entry of the virus in the brain ECs itself may trigger damage to the brain ECs. Second, most vaccines for COVID-19 are designed based on the spike protein. If the spike protein itself has a high pathological effect on the brain vasculature, it may be of note to have preventative measures to minimize vasculopathy to limit the consequent damage to the brain after vaccine administration.

Moreover, our data can also provide valuable information for the assessment of safety in COVID-19 vaccines because most of them utilize the spike protein as an epitope to induce immune responses. Our study provides the arguments that the spike protein can induce changes in the normal physiology of the brain ECs. Moreover, several reports have shown the adverse effects of vaccines, including anaphylactic shock, which could be related to vasculopathy. Moreover, a report describing neurological signs, including Guillain–Barre syndrome (GBS), a rare type of autoimmune disease attacking myelin induced by vaccine administration, potentially supports our hypothesis. Recently, the spike protein itself can induce a toxic effect on the lung endothelial cells that has focused on the metabolic changes and barrier integrity changes

Our study suggests that the spike protein-based vaccine could potentially be harmful to the brain ECs, and further analysis of the neurological function by vaccine administration might need to be performed to validate the safety of the vaccine.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 28 Nov 2021 21:11

Siim Kallas: kodanike rohepööre. Igasugused subsiidiumid, kunstlikult alandatud hinnad, tasuta tooted ja teenused töötavad rohepöörde vastu
https://epl.delfi.ee/artikkel/95248583/ ... orde-vastu
Artikli autoriks on märgitud:
Siim Kallas
riigikogu liige (Reformierakond) aga võiks öelda, et pigem riigikogu euroopa asjade komisjoni esimees

Tooksin artiklist(millel pole kahjuks reaalsete meetmetega, mis võiksid kliimamuutusi reaalselt korrigeerida kõige vähematki pistmist)
välja ühe tsitaadi, mis võtab vähemasti minu subjektiivse arvamuse kohaselt kokku kogu selle poruka, keda Siim esindab mindseti.
Tsitaat "Juba aastal 1513 kirjutas Niccolo Macchiavelli, et valitseja peab olema kitsi. Kui valitseja teeb kingitusi, teeb ta head vähestele ja halba paljudele."
Ehk siis kipub vägisi kujunema nii, et on otsustanud rahva tungival soovil valida selline kurss, mis juba enne reaalse keskkonna kriisi kohalejõudmist siia kliimakriisi mõistes vanajumala seljataha- asume juba ennetavalt neid kannatusi juurutama ennaktempos, samal ajal kui kallid kaasteelised ja reaalsed otsustajad euroopa liidust käituvad risti vastupidiselt.
(Tõeliselt huvitav oleks mustvalgel näha artikli autori motiive ja otsustamisjulguse reaalseid põhjuseid/tagamaid).

Paneksin artiklist ikka copy ka

Rohepöörde kava on väga suur asi. See on suurte ja keeruliste reformikavade kogum. Esialgu põhiliselt kavade, mis peavad muutuma seadusteks.

Reformikavade puhul peab olema selge, mis on oodatud ja kavandatud tulemus ajas ja ruumis. Mis on rohepöörde kavandatav tulemus Mauritiuse saarel ja minu kodaaias? Mis on tulemus aastal 2050 ja 2100, aga mis on tulemused ja tagajärjed täna ja homme?

25 aastat tagasi panin oma koduukse ees suusad alla ja läksin metsa suusatama. Täna on talvel suusatamise võimalused juhuslikud, kui just ei raja kodu juurde kunstlumega rada. Mis pole väga reaalne.

Viimaste aastate kuumade suvede kiuste olime abikaasaga seda meelt, et eestlane kannatab mõne kuuma ilma välja ilma konditsioneerita. Sel suvel andsime alla ja muretsesime konditsioneeri, teades väga hästi, et konditsioneer võtab palju rohkem energiat kui kütmine. Kuumus on nähtavasti tulnud, et jääda.

Vaja on taimi kasta, aga veepuudus kummitab.

Viimasel kahel aastal ründavad meie aeda lõunast sisse rännanud hiidnälkjad, keda tuleb kokku korjata ja hävitada iga päev. Nad on tulnud, et jääda.

Kui palju ja mitme aasta jooksul tõuseb merevesi?

Mul on täna neli lapselast. Suure tõenäosusega on nad elus veel aastal 2100. Missugune on nende elukeskkond siis?

Võime öelda, et kliima soojenemine on nähtav ja tajutav. Selles pole kahtlust. Ja ka selles pole kahtlust, et kliima soojenemine kujutab endast meie tavapärasele elule ja keskkonnale suurt ohtu. Kui plaažil päevitamine välja arvata.

Küsimus on – mida teha?

Vastust otsime rohepöördest.

Rohepööre peab olema kodanike rohepööre, inimeste rohepööre, mitte valitsuste ega ka Euroopa Komisjoni rohepööre. Rohepöörde elluviimisele teevad kahju agressiivsed ja väga häälekad huvigrupid – olgu need kliimamuutuste eitajad või hoopis äärmuslikud keskkonnaühendused –, kes ei tunnista mingeid muid vaateid, ei tunnista enamust ja on valmis koguni vägivallaks.

Rohepööre ei tohi olla ka mitte mingite huvigruppide plaan endale soodsate toetuste kaudu täiendavate kasumite kindlustamiseks.

Mida see kõik tähendab? See tähendab, et seda pööret ei juhi mingi uus plaanikomitee käskude ja keeldudega, vaid ühiskond ja majandus on korraldatud niiviisi, et iseregulatsiooni abil saavutatakse rohepöörde eesmärgid. See tagab mitte ainult kliimakatastroofi vältimise, vaid ka selle, et ka 80 aasta pärast elavad inimesed paremini ja nii majanduslik kui ka sotsiaalne ja keskkondlik heaolu kasvab.

Majanduslikult on rohepöörde elluviimiseks vaja kolme sammast – investeeringuid, õiglast hinnakujundust tavapäraseks toimimiseks ja sotsiaalpoliitikat, et muutustega kohaneda ja võimalike kriiside tagajärgedest üle saada.

Investeeringuteks on meil täna märkimisväärsed rahalised ressursid. Euroopa Liidu poolt antud raha taastekava jaoks on tohutu summa. Meie risk on selle raiskamine, ebaotstarbekas kasutamine.

Euroopa rahavihm loob meis illusiooni, et see võib kesta igavesti. Kas tõesti ka 80 aastat? Peame oma mõtteviisi muutma. Meie rahalised vajadused tuleb kas lähemas või kaugemas tulevikus katta meie oma võimalustega, maksta ise kinni võimalikult palju hüvesid ja korjata tasakaalustamiseks piisavalt makse.

Euroopa siseturu õiglase toimimise tagamiseks on välja töötatud detailsed ja mahukad konkurentsireeglid, millest kinni pidamist järgitakse karmilt. Konkurentsireeglite üks tähtis osa on riigiabi reeglid. Riigiabi on lubatud struktuurseteks ümberkorraldusteks ja strateegilisteks investeeringuteks, mitte ülalpidamiskulude katmiseks.

Seoses rohepöörde plaaniga on riigiabi kasutamise võimalusi oluliselt suurendatud. Meie risk on see, et me näeme teravalt tänase pärastlõuna vajadusi, aga mitte homse ega ülehomse vajadusi. Meil on riigiabi raiskamise ja vale kasutamise kogemus olemas. Katsume seda meeles pidada ja vigu vältida.

Omal ajal oli Eesti rahanduse üheks põhiliseks juhtmõtteks luua võimalikult soodne keskkond ettevõtlusele, selleks et võimalikult kiiresti luua majanduslik heaolu, mis ei jää maha Euroopa riikidest. Selleks oli vaja investeerida tootmisvõimsuse kasvu.

Täna peame vaatama riigi rahandusele otsa, et küsida, kuidas meie praegu kehtiv süsteem vastab uutele väljakutsetele – rohepöördele ja sellega seotud tehnoloogilise ja sotsiaalse pöörde vajadustele.

Vajalik on omavalitsuste kaasamine tuleviku investeeringutesse. Suur tuulepark või mõni muu tulevikuinvesteering näib midagi võõrast ja tülikat, millele kohalikud elanikud (muuseas – valijad) vaatavad kahtluse ja umbusuga. Omavalitsusi kaasamata jäämegi võitlema kuulsa nähtusega – „Mitte minu tagaaias“; ingliskeelse tuntud lühendiga NIMBY.

Hiljuti kaasati põhiliselt taastuvenergiale suunatud ettevõtte Enefit Green kapitali laiendamisse suur arv kodanikke. See on väga positiivne sündmus. Inimesed vaatavad tulevikku, milles taastuvenergia tootmine on üks võtmeküsimus.

Omavalitsused ja kogukonnad on vaja kaasata tuleviku projektidesse kui osanikud. Omavalitsused (või organiseerunud kogukonnad) võiksid saada vähemalt veerandi suuruse osaluse uues projektis. See eeldab muidugi rahandusliku poole kokku leppimist. Mis on investeerija panus, omavalitsuse ja riigi panus, ja millised on kõikide osapoolte kohustused ja vastutus. Nii peaks kujunema õiglase tulude ja kulude, hüvede ja kohustuste jagamise mehhanism.

Omavalitsuste kaasamine on ka rohepöörde jaoks vajaliku sotsiaalpoliitika tähtis osa. Just omavalitsused puutuvad kõige otsesemalt kokku inimestega ja nende muredega, antud juhul ka rohepöördest tekitatud raskustega. Tõsi on, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja sotsiaalpoliitikat, mis muudaks muutused tarbimises ja tootmises vastuvõetavaks. Selleks on vaja mõistlikku toetuste süsteemi. Aga see peab olema suunatud inimesele, mitte tootele ega teenusele.

Muidugi ei saa sotsiaalprobleemide lahendamist ainult omavalitsustele jätta. Riiklikul hariduspoliitikal on tähtis roll noore põlvkonna suhtumiste ja käitumismudelite kujundamisel. Rohepööre nõuab ka kõikide meie haritust, meie arusaamist loodusnähtustest ja -protsessidest.

Looduslikke ressursse on vaja kokku hoida. On vaja kokku hoida vett, metsa, maavarasid, energiat. On vaja kokku hoida täna ja 30 ning 80 aasta pärast. Seda ei saa teha käsumajanduse võtetega, käskude ja keeldudega. Pika plaani jaoks on vaja majanduslikku mehhanismi. Ja selle põhiliseks elemendiks on õiglane ja õige hinnakujundus.

Igasugused subsiidiumid, kunstlikult alandatud hinnad, tasuta tooted ja teenused töötavad rohepöörde vastu. Ressursside suur raiskamine on tasuta ühiskondlik transport.

Tervitan pakendite maksustamise otsust. Vaieldamatult on see samm ressursside säästliku kasutamise suunas.

Juba aastal 1513 kirjutas Niccolo Macchiavelli, et valitseja peab olema kitsi. Kui valitseja teeb kingitusi, teeb ta head vähestele ja halba paljudele.

Taastuvenergia võimsused on mõeldud elektri tootmiseks. Pärast sellesuunaliste investeeringute rakendumist tuleb see elekter kinni maksta tarbijatel. Me tahame energiat kokku hoida. Seetõttu pole loogiline riigieelarve teiste tulude ja kulude arvel soodustada elektritarbimist. Taastuvenergia toetused (100 miljonit aastas kellegi lisakasumit) peavad jääma minevikku.

Elektri ja vedelkütuste hindade subsideerimine, käibemaksu ja aktsiiside alandamine töötab energia kokkuhoiu vastu. See on lühinägelik ja kahjulik poliitika. Kütuse ja energia hindade muutumisega kaasnevad raskused tuleb tasandada riiklike ja kohalike sotsiaaltoetuste süsteemi abil. Ei saa olla nii, et valitsuse poolt subsideeritud hindade kaudu võidavad ka jõukamad inimesed, kellel seda üldse vaja pole.

Subsideerimine on pöördvõrdeline kokkuhoiuga.

Teemasid, mis on seotud rohepöördega, on palju. Peame kõiki neid käsitlema mõistusega, ilma hüsteeriata, ilma kiirustamiseta. Siis saavad võimalikud muutused meie elus kodanikele omaseks.
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 28 Nov 2021 22:56

Majandushuviline wrote:
td wrote:Raku külge kinnitub esmalt S1 segment, mis raku pinnal oleva teatud ensüümi (nn. noa) poolt lõigatakse maha ja nähtavale tuleb S2, siis see S2 puurib ennast raku seina sisse.
/.../
Müts maha nende teadlaste ees, kes nägid seda ette ja lõid mehhanismi, mille tõttu ogavalk ei saa tungida rakku (aga see muidugi ei välista, et võib olla veel mõni tundmatu kahjustav toime, mida ei osatud arvestada)

S1 mõjudest:
/.../
Our study suggests that the spike protein-based vaccine could potentially be harmful to the brain ECs, and further analysis of the neurological function by vaccine administration might need to be performed to validate the safety of the vaccine.[/i]

Paari sõnaga:
S1 komponent võib tungida ajuveresoonte sisekihi rakkudesse, mis on mõeldud kaitsma ajukudet *kahjulike ainete eest (barjäärifunktsioon). Rakkude sees võib ta seega kahjustada seda barjäärifunktsiooni, lisaks tundub sisenevat ka rakutuuma ning võib mõjutada raku energiatootmist mitokondrites.
Nüüd kõsimus: kui suur see efekt võib olla inimesele nakatumise või vaktsineerimise järel ning kas see efekt on ajutine.

Seniks muusikat ....

---
*kahjulikud ained võivad olla ka need ained, mis normaalses organismis veres on, aga normaaljuhul lihtsalt need ajusse ei jõua.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23


Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 28 Nov 2021 23:01

Mul naabrid, kes enne mind "uhuuks" pidasid, et ehitasin igasugu asju ja räägin keelt, millest keegi aru ei saa (tõlge räägin tehniliselt liiga keerukalt). Nüüd käivad piidlevad ja uurivad, kas saaks tuulegenekat ehitada või juhendaksin, kuidas teha.

Neile ütlesin ka, külmal talvel ei ole tuult ega päikest. Kuni nov .alguseni kui korralik torm, siis saab küll elektrit, aga hulluks ei tasu minna selle eufooriaga.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 28 Nov 2021 23:20

td wrote:S1 komponent võib tungida ajuveresoonte sisekihi rakkudesse, mis on mõeldud kaitsma ajukudet *kahjulike ainete eest (barjäärifunktsioon). Rakkude sees võib ta seega kahjustada seda barjäärifunktsiooni, lisaks tundub sisenevat ka rakutuuma ning võib mõjutada raku energiatootmist mitokondrites.
Nüüd kõsimus: kui suur see efekt võib olla inimesele nakatumise või vaktsineerimise järel ning kas see efekt on ajutine.

Kirjutavad et S1 sisaldusega valgud püsivad peale valmistamist ringluses nädala suurusjärgus. Neid valmistav mRNA pidavat aga ebasoodsal juhul saama immuunsuse eest peituda. Suurema mõjuga olevat ogavalk, siis ogavalgu osa S1 ja rakke ei mõjutanud ogavalgu osa S1 alamosa RBD.

https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fmolb.2021.671633/full
Furthermore, a subunit vaccine, which is based on the RBD, is expected to be safer than others, thus the RBD in the S protein is a more important target for vaccine development.
Because the recombinant protein vaccines use a protein fragment of RBD as the antigen, this type of vaccine has lower immunoreactivity than the whole-pathogen vaccines, but the immunogenicity of the recombinant protein vaccines is weaker than others which need multiple vaccine dosages or adjuvants, and it is easy to store and transport. The disadvantage of the recombinant subunit vaccine is that it is difficult to design a good structure of a recombinant protein and the expression system.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 29 Nov 2021 00:36

:ugeek:

BMW removes touchscreen from a bunch of models due to chip shortage
https://www.autoblog.com/2021/11/05/bmws-losing-touchscreen-functionality/
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby is4 » 29 Nov 2021 01:29

spl wrote::ugeek:

BMW removes touchscreen from a bunch of models due to chip shortage
https://www.autoblog.com/2021/11/05/bmws-losing-touchscreen-functionality/


Aga tegelikult olekski tore, kui saaks osta autot sõitmiseks. Mitte arvuti/TV/xboxi ja kurat teab mille laienduseks.
Elektri sõidukid ja nende võime haagist tõmmata vajadusel ei kattu mõistlikus hinnaklassis. Siis minu jaoks - bensiin, quattro, atm kast ja ca 170+ kw ilma liigse jurata võiks tootmises olla küll. Kellele uus, ja kellele kasutatud - aga töö teeb ära.
Tegelikult on ntx kw numbriline välja toomine ebatäpne - olulised on siiski kasutajale vajalikud omadused. Näiteks 80-140 km/h kiirendus (maantee möödasõit), ja teised näitajad. Lihtsalt mingist numbrist alates on need enamasti täidetud.
is4
 
Posts: 238
Joined: 24 Jan 2011 20:02

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 29 Nov 2021 06:57

Majandushuviline wrote:
td wrote:S1 komponent võib tungida ajuveresoonte sisekihi rakkudesse, mis on mõeldud kaitsma ajukudet *kahjulike ainete eest (barjäärifunktsioon). Rakkude sees võib ta seega kahjustada seda barjäärifunktsiooni, lisaks tundub sisenevat ka rakutuuma ning võib mõjutada raku energiatootmist mitokondrites.
Nüüd kõsimus: kui suur see efekt võib olla inimesele nakatumise või vaktsineerimise järel ning kas see efekt on ajutine.

Kirjutavad et S1 sisaldusega valgud püsivad peale valmistamist ringluses nädala suurusjärgus. Neid valmistav mRNA pidavat aga ebasoodsal juhul saama immuunsuse eest peituda. Suurema mõjuga olevat ogavalk, siis ogavalgu osa S1 ja rakke ei mõjutanud ogavalgu osa S1 alamosa RBD.[/i]

ogavalgu ehitus on veelgi keeruliem, mul hakkab selles osas juba juhe kokku jooksma
https://www.youtube.com/watch?v=CAhgsnu7geM
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 29 Nov 2021 10:14

Teadusuudis.
(viis A4 tihedat teksti foorumlasrele ehk mitte uudiseks, kuid juhulugejale udujumalate- (strandbergide)/aaviksoode/siimude produtseeritud sodile tasakaalupunkti leidmiseks ehk sobilik/vajalik).
https://guymcpherson.com/wp-content/upl ... apiens.pdf
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 29 Nov 2021 10:32

https://forte.delfi.ee/artikkel/95256249/who-uus-info-omikron-voib-tosta-taasnakatumise-riski

Lutsar täna üllatas jälle sõnavõtuga, et poleks loogiline, vaktsiinid selle tüve vastu ei toimiks. Me teame, et delta vastu juba vaktsiinid piiri peal st haiglasse satub palju vaktsineerituid. Siis täiesti muteerunud tüvi, kuidas saab öelda, et nüüd pole seda "vaktsiini piiri" ületatud.

https://www.err.ee/1608418916/lutsar-oleks-vaga-ebaloogiline-et-uuele-viirusetuvele-vaktsiin-ei-toota
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 29 Nov 2021 10:43

td wrote:ogavalgu ehitus on veelgi keeruliem, mul hakkab selles osas juba juhe kokku jooksma

Omicroni muudatustest valgu ehituses alates 18 min.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 29 Nov 2021 12:22

teretere wrote:Teadusuudis.
(viis A4 tihedat teksti foorumlasrele ehk mitte uudiseks, kuid juhulugejale udujumalate- (strandbergide)/aaviksoode/siimude produtseeritud sodile tasakaalupunkti leidmiseks ehk sobilik/vajalik).
https://guymcpherson.com/wp-content/upl ... apiens.pdf

Yea Tao sai Glasgows kuuldavasti poodiumile.
Mind huvitaks see mis need kliimaspekulandid (mõtlen siin otses kapitaliturgude mõistes, st CO2 kvoodikaubandus jne) jätavad oma narratiividest välja selle "aerosol masking effect"-i, st selle et kui tõmbaksime totaalselt juhtme pistikust (ehk paneksime "filmi pausile") siis langeksid kõik need inimtekkelised aerosoolid (väidetavasti) mingite loetud päevadega atmosfäärist maapinnale ja tõeline kuumenemine siis alles hakkaks pihta.

Kuskilt jäi ka kõrva et kaubalaevade SO2 (vist oli, vblt ka NO2) eritus on kordades suurem kui kogu maismaa sõidukipargi väljutus kokku (kuivõrd laevakütuse osas vist puuduvad vastavad piirangud).

Seega, mainstream narratiivides puuduvad sellised osad nagu:
1) Laevade poolne õhureostus (ja laevad võib viia suvalisel hetkel suvalise lipu alla, kus ebasobivat kliimakonventsiooni kõige lõdvemalt võetakse)
2) Et mis värk selle aerosol masking effectiga ikkagi on - tõmbame juhtme välja ja mis edasi ? (ma saan aru küll et juhtmejutu käigus on võimalik suur osa varadest ringi kantida ja planktoni jaoks vaid üüritavaks muuta)
3) Kuipalju saastab õhku militaarsektor ? Ma miskipärast arvan et raketikütused (mille komponendid on kuuldavasti ühed kõige happelisemad ühendid üldse) ja tankid jne saastavad ühe korraliku "zapad"-õppuse (vms) käigus sellisel hulgal et mõne riigi jagu sõidukeid võiks selle arvel rahulikult aasta vältel nt puugaasiga ringi sõita.

Ei saa ka täpselt aru miks Indias näeb mõnel päeval max 200 m kaugusele (mõned aastad tagasi kogesin seda ise, New Delhis, kuigi päike "justnagu paistis") - on see NO2 ?
https://dieselnet.com/tech/env_effect.php
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby neto » 29 Nov 2021 13:09

is4 wrote:
spl wrote::ugeek:

BMW removes touchscreen from a bunch of models due to chip shortage
https://www.autoblog.com/2021/11/05/bmws-losing-touchscreen-functionality/


Aga tegelikult olekski tore, kui saaks osta autot sõitmiseks. Mitte arvuti/TV/xboxi ja kurat teab mille laienduseks.

Sina ja paljud meist ehk nii mõtleks, aga riigiametnikud...
https://www.aripaev.ee/uudised/2021/11/ ... ks-maastur
neto
 
Posts: 685
Joined: 26 Mar 2009 13:10

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 29 Nov 2021 13:16

neto wrote:Sina ja paljud meist ehk nii mõtleks, aga riigiametnikud...
https://www.aripaev.ee/uudised/2021/11/ ... ks-maastur

Sellest oli siin juttu ka, samas JOKK-skeemide korral peaks ju arvestama ka seda et selle käigus tavapäraselt viidavas õigusriigis kehtivad ka sellised põhimõtted nagu "õiguskindlus", "õigusselgus", "õiguspärane ootus" jm.

Kui norm on selline et selle üle saab sisuliselt irvitada siis tuleb muuta kas seda normi või selle rakendamise õiguspraktikat.
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 29 Nov 2021 13:53

Nagu tõesti elaks lollidemaal !

https://www.err.ee/1608419294/ventilatsioonitoodeks-moeldud-30-miljonist-jouab-koolidesse-13-miljonit

13,4 miljonit sellest summast plaanivad omavalitsused kasutada just selleks, aga ülejäänud raha läheb näiteks kõnniteede ja tänavavalgustuse rajamiseks.

Selle asemel, et teeksime koolides õhu normaalseks või ostaks vähemalt klassi sisesed õhupuhastajad, hakkama jälle sisuliselt "betooni" asja toppima.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby neto » 29 Nov 2021 13:56

pop wrote:
neto wrote:Sina ja paljud meist ehk nii mõtleks, aga riigiametnikud...
https://www.aripaev.ee/uudised/2021/11/ ... ks-maastur

Sellest oli siin juttu ka, samas JOKK-skeemide korral peaks ju arvestama ka seda et selle käigus tavapäraselt viidavas õigusriigis kehtivad ka sellised põhimõtted nagu "õiguskindlus", "õigusselgus", "õiguspärane ootus" jm.

Kui norm on selline et selle üle saab sisuliselt irvitada siis tuleb muuta kas seda normi või selle rakendamise õiguspraktikat.

Vabandust kordamise eest. Mul hetkel mustlasfaas ja jälgin pisteliselt.
neto
 
Posts: 685
Joined: 26 Mar 2009 13:10

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 29 Nov 2021 16:19

https://www.err.ee/1608419516/saksamaa-inflatsioon-oli-novembris-29-aasta-kiireim

Ja Saksamaa valitsejad tahavad sundida eraettevõtjaid palkasid tõstma (jutt käib vist alampalgast). Tegelikkuses tähendaks see omakorda inflatsiooni võimendust.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 29 Nov 2021 17:27

spl wrote:https://www.err.ee/1608419516/saksamaa-inflatsioon-oli-novembris-29-aasta-kiireim
Ja Saksamaa valitsejad tahavad sundida eraettevõtjaid palkasid tõstma (jutt käib vist alampalgast). Tegelikkuses tähendaks see omakorda inflatsiooni võimendust.

Ma unistan rahast mis väljendaks hetkeolukorda sellisena nagu see on, mitte aga ei üritaks tulevikku (ega ka minevikku) hinnastada olevikku.

Present value of money - my @ss. Kuidas oleks/kõlaks nt "present value of human life" ? Oma väärtpaberituru kolleegilt üritasin kah välja võluda retsepti (ütleme - puhtteoreetilisele :twisted: ) olukorrale kus kõik sisendid on saavutanud platoo ja kasv väljendub vaid kasutatava joonlaua kokkusurumises. Et mida sel juhul "stimuleeriks" see 2% "inflation target" ?
(ja ma sisuliselt saan palka kogu selle pasa (või siis selle teatava osa) promomisest ja edendamisest)

Kolleg arvas et siis lihtsalt jätkub veel mõnda veel järelejäänud nänni liikumine nö Jürkadelt Kaval-Antsudele (peam. siseinfo asümmetria arvel), ja kui Jürkade nänn on puhtfüüsiliselt otsas siis lihtsalt kusagilt lööb kaane minema.
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 29 Nov 2021 22:55

Veel üks väikeriik eemaldab kuninganna Elizabeth II oma riigipea kohalt. Barbados. Spekuleeritakse, et järgmisena Austraalia?

Barbados republic: Prince Charles arrives to remove Queen as head of state
https://www.youtube.com/watch?v=d62MBS7pxGc

[Spekuleeritakse, et kuninganna olla lahkunud siit ilmast juba 2018. aastal, aeg pole veel küps uudiseid avalikuks teha. Niikaua teisikud jms.]

Keegi kommenteeris Londonist, et kuningakoda kui institutsioon on sealse ühiskonna ja kultuuri alustala, st lammutatakse ka neid talasid, et võtab kõhedaks. Samas kui nad olid ise usurpeerinud võimu ja tegelesid varjatult laste väärkohtlemisega, mida siis teha sellise ühiskonna ja kultuuri ja traditsiooniga? Või miks siis kedagi õilsamat asemele ei saa valida?
hh
 

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 115 guests

cron