Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 13 Jan 2022 17:43

Ah et 19. jaanuariks vene väed K.a.s.a.h.s.t.a.n.ist välja:

Putin Declares "Mission Accomplished" In Kazakhstan As Russian Troops Start Pullout
https://www.zerohedge.com/geopolitical/ ... rt-pullout
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 13 Jan 2022 18:54

pop wrote:Ma ise ei suutnud süveneda ega arvutusi kontrollida, aga kui tõsi siis ju puhas bioloogiline WMD (may the banana peels cross the paths of some).

See on lähim sarnane oletus ja huvitav mõttearendus, ei koosne ilmselgetest suurtest jaburustest, aga tõestamisest on see väga kaugel
https://stevekirsch.substack.com/p/dr-shankara-chetty-views-on-what
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 13 Jan 2022 19:39

Ei ütleks, et gripp oleks ohutum kui omicron.

https://tervis.postimees.ee/7429614/eestis-suri-eelmisel-nadalal-gripi-tagajarjel-kolm-inimest

Kas tõesti, ma ei usu, et Eestis hakkavad mingid inimesed mõistma fakti, kus vaktsiinipassist samapalju kasu kui aukudega kondoomist.

https://www.delfi.ee/artikkel/95633217/mari-anne-harma-omikrontuve-levik-voib-tahendada-et-covid-passi-asemel-hakatakse-eelistama-kiirteste
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby neto » 13 Jan 2022 20:10

Jälle midagi Saksamaalt progressiivses öko-ninnu-nännu võtmes - lisaks õrrekanade munadele ja rõõmsa notsu lihale pressitakse nüüd peale ka õnnelikumate lehmade piima. Nagu igasugu hinnatõusudest ja muredest nii tarbijal kui piimatootjal veel vähe oleks!
https://www.morgenpost.de/wirtschaft/ar ... ltung.html
Last edited by neto on 13 Jan 2022 20:40, edited 1 time in total.
neto
 
Posts: 685
Joined: 26 Mar 2009 13:10

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 13 Jan 2022 20:24

td wrote:
pop wrote:

Kui td leiab endas jõudu siis selle kohta võiks midagi arvata. ...

arvutusi ei kontrollinud, lasin tekstist diagonaalis üle
tundub liigne paanikaõhutamine, vähemalt tänase seisuga

Negatiivne tõhusus saavutati Taanis alates 90 päeva möödumisest
https://trialsitenews.com/danish-study-shows-negative-vaccine-effectiveness/
https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.12.20.21267966v3.full-text
Kas selline selgitus võiks olla ammendav?
The negative estimates in the final period arguably suggest different behaviour and/or exposure patterns in the vaccinated and unvaccinated cohorts causing underestimation of the VE. This was likely the result of Omicron spreading rapidly initially through single (super-spreading) events causing many infections among young, vaccinated individuals.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2022 00:36


Skriinimise (väliselt tervete testimise kohta) on samuti omad konksud:

Skriinimine on sisuliselt haiguse või riskifaktorite avastamise protseduur nendel, kellel pole veel haigus väliselt avaldunud. Enne skriinimist tuleb esitada järgmised küsimused:
(1) Kas haiguse varajane avastamine annab inimesele parema elukvaliteedi ja/või elulemuse?
(2) Kas varakult diagnoosi saanud inimesed on seejärel koostöövalmis varajaseks raviks?
(3) Kas skriinimisele kulutatud ressursse saaks mujal kasutada efektiivsemalt?
(4) Kuidas eristada vale-positiivseid testitulemusi ja kuidas asjatult alarmeeritud inimestega käituda?

Primaarne preventsioon: haiguse ärahoidmiseks põhjuse kõrvaldamise teel
Sekundaarne preventsioon: haiguse väljaravimiseks varajases staadiumis
Tertsiaarne preventsioon: haiguse süvenemise või tüsistuste tõkestamiseks.

Preventsiooni puhul on oluline (enesestmõistetav, kuid mitte nii sageli esitatav) küsimus: missuguseid kliinilisi seisundeid peaks ära hoidma? Sageli määratakse inimestele uuringuid nö. igaks juhuks, ilma nende panusesse süüvimata. Preventsiooniprotsessi otstarbekuse kohta tuleks esitada järgmised küsimused:
(1) Kui suur on "kannatustekoorem" (burden of suffering) selle haiguse puhul?
◦ surm (death)
◦ haigus (disease)
◦ puue (disability)
◦ ebamugavustunne (discomfort)
◦ rahulolematus (dissatisfaction)
◦ kurnatus (destitution)
(2) Kui hea on skriiningumeetod selle haiguse jaoks?
◦ sensitiivsus (sensitiivsus) ja spetsiifilisus (specificity)
◦ lihtsus (simplicity)
◦ maksumus (cost)
◦ märgistusefektid (labeling effects)
◦ ohutus (safety)
◦ vastuvõetavus (acceptability)
(3) Kui mõjus on primaarse või sekundaarse preventsiooni meetod?
◦ efektiivsus (effectiveness)
◦ ohutus (safety)
◦ kuluefektiivsus (cost-effectiveness)
(4) Kas skriinimisjärgne varajane ravi on mõttekam (võimalike riskide ja oodatava kasulikkuse jms. alusel) kui hilisem ravi?

Kuidas uurida, kas varajasest avastamisest on kasu? RCT (randomized controlled trial) käigus jagatakse loosi teel inimesed kaheks grupiks, selleks on kaks võimalust:
• skriinida vs. mitte skriinida
• skriinimisel avastatud haigust varakult ravida vs. ravida seda tavapärasel ajal
Preventsiooni ja skriinimise efektiivsuse hindamine nõuab tavaliselt palju aastaid ja suurt inimhulka.

Haiguse *eelaeg (lead time): aeg haiguse avastamisest kuni kliinilise avaldumiseni. Skriining ei aita inimest, kui tema haigust ei saa mõjutada. Kui me tunnistame inimese varakult haigeks, kuid selle haiguse vastu efektiivne ravi puudub, siis me ei pikenda tema elu vaid pikendame hoopis tema haigena elatud elu. Sel puhul võib esineda süstemaatiline viga , kus mitteravitav haigus annab varajases staadiumis avastatuna näiliselt suurema elulemuse kui hilises staadiumis avastatuna (lead-time bias). Aeglaselt arenevad haigusi avastatakse skriiningul kokkuvõttes rohkem kui kliiniliste kaebuste alusel tehtud diagnostilistel uuringutel, mistõttu jääb ekslik mulje, et skriining ja varajane ravi on mõjusam kui diagnoosimine kliiniliste sümptoomide ilmnemisel (length-time bias). Koostööaltid patsiendid võivad näidata paremaid ravitulemusi, kuid see ei pruugi olla tingitud varajasest vabatahtlikust skriinimisest vaid hoopis paremast koostööst ravimise ajal (compliance bias).
----
*eelaeg - minu termin, eesti keeles ei suutnud leida vastet: aeg haiguse avastamisest skriiningul kuni selle kliinilise avaldumiseni; see ei ole sama, mis peiteaeg: haiguse tekkimisest kuni selle kliinilise avaldumiseni

=================================================================

Kui peiteaeg on väga lühike, siis skriinimise efekt on väga väike, sest haigus avalduks peagi ka ilma skriinimiseta. Kui aga haiguse peiteaeg on väga pikk, siis skriinimine võib olla väga mõjus. Skriinimisest tulenev kasu väheneb korduvatel skriinimistel, mistõttu skriinimiste vaheline ajaintervall peab olema optimaalne – mitte liiga pikk ega mitte ka liiga lühike. Kuna juba avastatud haigusega inimesi reeglina enam uuesti ei skriinita, siis väheneb haigestunute arv skriinitavas populatsioonis, ühes sellega ka haiguse testieelne ja testijärgne tõenäosus ehk PPV. Seda on kerge mõista jooniselt, kus iga haigusjuht on tähistatud kolmnurgana (haiguse tekkimisest kuni kliinilise avaldumiseni). Vertikaaljooned tähistavad skriiningut: L1 leiab levimuse (prevalence screen), H1 ja H2 aga haigestumuse ehk vahepeal lisandunud juhud (incidence screen). Joonte all on märgitud esmaavastatud juhtude arv. Sama joonis illustreerib ka fenomeni, mille puhul aeglaselt arenevaid haigusi avastatakse skriiningul sagedamini kui lühikese arenguga haigusi, s.t. skriininguhetkel L oleks kliiniliselt avastatud vaid 1 juht, seevastu skriiningul L oleks avastatud kokku 6 juhtu, neist 2 aeglase, 2 keskmise ja 2 kiire arenguga (kokku on pildil igas grupis võrdselt 4 juhtu, kolmel skriiningul oleks olnud võimalik aeglaselt arenevaid juhte avastada kokku 9 korral, kuid kiirelt arenevaid juhte vaid 3 korral). Skeem eeldab, et skriinitakse kõiki ning skriinimisel avastatakse kõik juhud. Tegelikkuses jääb osa juhtusid avastamata valenegatiivsete testitulemuste tõttu. Tegelikkuses aga jääb skriinimisel osa haigetest avastamata (valenegatiivsed testitulemused), mistõttu toimub negatiivse testitulemusega inimeste jälgimine tihedamalt. Väiksema intervalliga jälgimine aga võib näidata testi sensitiivsust tegelikust suuremana, sest negatiivse esimesel korral leidmata jäänud haigusjuht avastatakse ikkagi teise skriinimise käigus.

kolm skriinimist.png
kolm skriinimist.png (42.46 KiB) Viewed 3935 times
Last edited by td on 14 Jan 2022 04:41, edited 3 times in total.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2022 01:07

Siin joonisel on näidatud parameetri Y (näiteks: kasvaja suurus, viirusosakeste arv, HbA1c sisaldus veres jms.) läviväärtus, millest alates haigus avaldub kliiniliselt või on seda võimalik skriinimisel avastada. D: haigus avaldub kliiniliselt; S: haigus avastatakse skriinimisel. Halli joonega on tähistatud haigusjuhud, mis siiani avastamata.
Attachments
parameeter avastamisel.png
parameeter avastamisel.png (56.27 KiB) Viewed 3933 times
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2022 03:07

tõeliselt kõva torm on praegu meil, kivikatuselt puhus harjakivi alla!

-----
no näis, millal siis umbusaldus tuleb ja kas Ref ning K ka oma õla alla panevad. Ref ja K sees on kindlasti saadikuid, kes pole olukorraga rahul. Aga valitsuse vahetus tähendab muidugi 2 kaotsi läinud nädalat. Vahetusega on ehk hiljaks jäädud? (probleemid kuhjuvad kiiresti).

Ei taha olla Infanta nahas, sest nõnda häbiväärselt lahkuda ... ohjah. Kõik algas ju nii kenasti, kaunis tool ja toetav president.
Huvitaval kombel USA-s sama lugu, toetus sealsele kõigi aegade populaarseimale presidendile on vaid 33 %.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 14 Jan 2022 08:36

Sooviksin tänada ajakirjanik Indrek Kiislerit professionaalse töö eest!
Keskkonnaminister Savisaar: Eestis pole kedagi, kes teaks rohepöörde hinda
https://www.err.ee/1608464831/keskkonna ... orde-hinda

Siin võib tulla päeva lõpuks "esikoha" eest päris tihe rebimine Tanel Kiigega :lol:
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 14 Jan 2022 10:25

td wrote:Ei taha olla Infanta nahas, sest nõnda häbiväärselt lahkuda ... ohjah. Kõik algas ju nii kenasti, kaunis tool ja toetav president.
Huvitaval kombel USA-s sama lugu, toetus sealsele kõigi aegade populaarseimale presidendile on vaid 33 %.


Controled demolition minu arvates. Kõik läheb plaani päraselt.

Ja-jah, nii nagu USA-s, nõnda ka Eestis ja mujal. Lausa kuupäevaste sarnasustega.
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 14 Jan 2022 10:28

Science Update: Did We Just Blow It?
https://www.youtube.com/watch?v=yxZOhUdGmFQ
Nature Bats Last
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 14 Jan 2022 10:30

hh wrote:
td wrote:Ei taha olla Infanta nahas, sest nõnda häbiväärselt lahkuda ... ohjah. Kõik algas ju nii kenasti, kaunis tool ja toetav president.
Huvitaval kombel USA-s sama lugu, toetus sealsele kõigi aegade populaarseimale presidendile on vaid 33 %.


Controled demolition minu arvates. Kõik läheb plaani päraselt.

Ja-jah, nii nagu USA-s, nõnda ka Eestis ja mujal. Lausa kuupäevaste sarnasustega.


Mingit plaani pole ju olemas kulla inimene!
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 14 Jan 2022 10:43

Meie ministrid meenutavad 100% filmi "Loll ja lollim!"

Savisaare väide, kaob kümneid tuhandeid metsanduse töökohti. Esiteks meil polegi neid niipalju, teiseks on suur osa välisfirmad, kes raierüüstet teevad, kolmandaks kui ta matemaatikat valdaks. Siis trahvide suurus versus metsandusest saadud tulu ei ole korrelatsioonis. St meil hakkavad trahvid olema mitu korda suuremad, kui see tulu, mida see metsahävitamine riigile toob.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 14 Jan 2022 10:52

Ega, jah, mingit plaani mitte kellelgi ei ole. Kõik toimub täiesti juhuslikult -- hämmastav, et samade mallide järgi maailma eri otstes, kõik on vaid juhuslik kokkusattumus. Mingit laiade masside tajuhaldamist pole olemas eri riikides, meedia on naiivne lihtsalt -- seal töötavad naiivsed inimesed, kes ei näe ega kuule ümberringi toimuvat. Ja kõik inimesed on lihtsalt niivõrd heatahtlikud, aga kuidagi juhtub, et üksikuid halbu olukordi siiski tuleb esile.
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 14 Jan 2022 10:59

Majandushuviline wrote:Kas vähene kaitse omikroni eest saaks olla segu järgnevast:
... osa mRNAst satub lümfisõlmedesse kus ogavalgu tootmine mõjub halvasti (Kui lümfisõlm(ed) ei tule toime nendesse vereringest ja organismist kandunud anormaalsete bakterite, viiruste, toksiinide ja anormaalsete makromolekulide hävitamisega või kahjutuks tegemisega, siis võivad osad haigustekitajad pääseda vereringesse või haigestub sõlm ise)

https://www.doherty.edu.au/news-events/setting-it-straight/issue-85-viruses-vaccines-and-covid-19-into-the-lymph-nodes
https://www.doherty.edu.au/news-events/setting-it-straight/issue-86-viruses-vaccines-and-covid-19-recruitment-to-the-lymph-nodes
Vaccine injected into the arm will find its way via the lymph to the regional, axillary lymph nodes (ALNs) in our armpit. The processes occurring in the ALNs are essentially similar to those happening in the adenoids, tonsils, CLNs and MLNs following SARS-CoV-2 infection
A review that pulled data together from a number of studies suggests that about 0.3 per cent of mRNA vaccine recipients can develop lymphadenopathy (severely swollen nodes that could be abnormal), as assessed by needle biopsy or imaging, which generally resolves in a week or two but can last up to six weeks.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 14 Jan 2022 11:19

hh wrote:Ega, jah, mingit plaani mitte kellelgi ei ole. Kõik toimub täiesti juhuslikult -- hämmastav, et samade mallide järgi maailma eri otstes, /..../

Aga need asjad ju omavahel ei klapi:
1) "midagi toimub, ei oska kommenteerida, ..." (jne)
2) "näeme salaplaani realiseerumist, kõik toimub koordineeritult" (ma tajun ise vaid seda et valged mütsid on leidnud mingi "eneseteostuse" väljundi internetis)

Ingl. k on väljend "get the act together"

Üleüldine salaplaan on ilmselt termodünaamika II seadus ja entroopia pidev suurenemine.

Mis kasu on mul teadmisest et "midagi toimub" kui mul pole infot mis siis konkreetselt toimub, mis on põhjused, ja mis tagajärjed), kuidas sündmused eeldatavalt "lahti rulluvad" (järejestus, kasvõi üldiselt) jakuidas ise üldse selle keskel käituda.
Võib küsida ka banaalselt - mida kasulikku annab järjekordne valge mütsi infokild edasiste valikute tegemisel ? Wax info puhul on asi lihtsam -vestlustes tuttavatega (kusjuures ka meedikutega kellel on vaktsiinituhinas üht-teist kahe silma vahele jäänud) saan viidata nt mõnedele Lanceti jne infokildudele, ja ka paljule muule (raha, draiverid), olles eelnevalt sisu ja allikate eeldatava usaldusväärsuse üsna kriitiliselt läbi seedinud.

Rahamaailma "vandenõudest" kirjutavad samuti kõik nagunii - sinna pole ka midagi väga lisada, kui siis mõnd detaili lahti seletada, või siis üldpilti täpsustada.
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby pop » 14 Jan 2022 12:28

pop wrote:... ja väike investeerimisvihje ka (kade ei ole, sedasorti nänni teeb vist 3M peamiselt ?)
https://www.zerohedge.com/markets/progr ... n-n95-mask

Võibalt jõudis keegi tulusa rahapaigutuse ära teha :)
(ja endiselt kade ei ole, vaid hea meel kui keegi jõudis)
https://www.zerohedge.com/markets/n95-m ... on-omicron
pop
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 14 Jan 2022 14:06

Miks elekter läks odavamaks, ei ole siin tegemist poliitikute tööga, neist samapalju kasu kui koeral kirpuidest. Vaid torm tulemas ja tuuleenergiat nüüd, varsti jälle nö "tavatuul", siis käib tootmine uuesti jõnksadi jõnksadi ning elektriarved kerkivad jõnksadi jõnksadi.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 14 Jan 2022 15:24

VÄLGATUSED ⟩ ( : ) kivisildnik olukorrast miljoni vaese maal
https://www.youtube.com/watch?v=GyQP54YLpiQ
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 14 Jan 2022 15:54

See uudis kinnitab, et haridusmaastikul ootab meessoost õpetajat tõenäoliselt palju kiirem edutamine ja karjäär: vaba semester anti viiele õpetajale, neist kolmele meessoost õpetajale, kes on ka fotol.

Koolid on üldiselt soolises mõttes tasakaalust väljas, mina usun, et lapsed oleks väga õnnelikud rohkemate meesõpetajate üle.
Ka on kooliõpetajate palgad praegu kõrgemad kui õppejõudude palgad ülikoolis. Tundub, et kool on hea koht, kus töötada, kui on hea juhtkond ja vaimne keskkond.

Vaba semester on justkui boksipeatus
https://opleht.ee/2022/01/vaba-semester ... ksipeatus/
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2022 17:10

Ma ei tea, mis 'buzzword' oli vahepeal Goldilocks ehk Kuldkiharake inimeste netikommentaarides, võibolla vihje pres. DT-le. MIda aga tähendab Kuldkiharakese printsiip?
Parajas koguses - mitte liiga palju ega mitte liiga vähe. Rootsis on samuti üks sama tähendusega 'buzzword', mille kui iseloomuomaduse üle rootslased isegi natuke uhkust tunnevad: "lagom". (nii nagu soomlastel on "sisu")

Mis on eestlast iseloomustav rahvusvaheline sõna?

----

Aga mis asi on GOBSAT?
"Good old boys sat around the table" ehk ekspertgrupi arvamus, mis ei põhine tõenduspõhisel teadmisel.

Teine omapärane väljend on "eminence-based medicine" ehk "seisuspõhine meditsiin" (nii nagu autoriteet ütleb, nii on) vastandina tõenduspõhisele meditsiinile (evidence based medicine)
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2022 17:46

Eile oli nii suur tuul, et oli naabrimehe autot jää peal lükanud pool meetrit edasi. Minu katuselt ära lennanud katusekvi on selle kõrval paberist linnuke.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 14 Jan 2022 18:32

td wrote:Eile oli nii suur tuul, et oli naabrimehe autot jää peal lükanud pool meetrit edasi. Minu katuselt ära lennanud katusekvi on selle kõrval paberist linnuke.


https://tv.delfi.ee/artikkel/95642045/lugeja-video-uliohtlik-olukord-vaikest-vaina-uletanud-veoki-haagis-paiskus-tuule-tottu-kuljele

Ma olen kunagi peaaegu püksid täis lasknud, kui tormiiil lükkas mu auto vastassuunda.

---

Tõesti nende hiigelelektriarvete juures veel suure elektrikatkestused tõesti puudu !
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 14 Jan 2022 20:35

Tegelt ma tahaks kusagilt "listi" näha, mis töid tehtud nende rahade eest. Sest need on üüratud summad, mis elektri pealt kogutud, sest pool elektriarvest on võrgutasud !

https://www.err.ee/1608466490/elektrilevi-taotleb-riigilt-55-miljonit-uute-liitumisvoimsuste-rajamiseks

Ainus lause millega nõustun:

Päikesepaneelide buumi ajal tasub siiski silmas pidada, et Eestis on päikeseenergia odavaks lahenduseks vaid suvel. "See ei ole lahendus talveprobleemidele," nentis ta.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2022 22:29

see ei ole arvutisimulatsioon vaid Bugattiga Saksamaa kiirteel
https://youtu.be/7pg1hhW5qhM?t=55

üle 400 km/h ....
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 14 Jan 2022 22:50

Ma seda BTA asjade tõlgendust ka enne kuulnud, kas tõesti nad ei saa aru, et see antireklaam, mis saadakse on kordades hullem käibele.

https://elu24.postimees.ee/7430684/tonu-raadikut-tabas-mehhikos-eluohtlik-sudamerike-muusik-vajab-viivitamatult-operatsiooni#

Ala saad infarkti, vajad kohest operatsiooni, muidu võid ära surra. See pole nagu eluohtlik olukord ? :shock:
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 14 Jan 2022 23:02

see on ikka tore lugu jah, enda arust sõlmid kindlustuse, agent arvatavasti veel kiidab takka, et hea otsus, aga kui tõsiseks asjaks läheb, siis oled abita ....
see ongi äriplaan - koguda raha ja peenes kirjas kuskil teksti keskel kirjutada välja erandid, väikese asjag saaks ka ise hakkama, aga suure asja puhul kindlus puudub
ja mis inimesel üle jääb, kui muud tüüpi kindlustust lihtsalt ei pakutagi

muidugi jah, 65-aastaselt kaugele reisida on ka ikkagi teatud risk, aga enamasti ju ei juhtugi midagi
kõige tõenäosem "operatsiooni" vajav südamerike on selles vanuses
- arterite ummistumine (aitab stentimine)
- rütmihäirete tekkimine lisajuhtetee tõttu (aitab juhteteede läbikõrvetamine ja/või stimulaator)
klappirikked on ju ka, aga tavaliselt need nii äkitselt ei avaldu, et kohe reisil peab opereerima

Ei tahaks uskuda, et Mehhikos on hinnakiri kallim kui Haigekassas, aga kst.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 15 Jan 2022 01:00

spl wrote:Tegelt ma tahaks kusagilt "listi" näha, mis töid tehtud nende rahade eest. Sest need on üüratud summad, mis elektri pealt kogutud, sest pool elektriarvest on võrgutasud !

https://www.err.ee/1608466490/elektrilevi-taotleb-riigilt-55-miljonit-uute-liitumisvoimsuste-rajamiseks

Ainus lause millega nõustun:

Päikesepaneelide buumi ajal tasub siiski silmas pidada, et Eestis on päikeseenergia odavaks lahenduseks vaid suvel. "See ei ole lahendus talveprobleemidele," nentis ta.

Kui päiksepaneel on odav lahendus suvel, siis ega ta talvel kallimaks muutu. OK talvel tuba soojaks ei saa aga teisalt ehk tekib võimalus suvel mingeid varusid (raha kõrvale panna) koguda, et saaks talvel elektriarveid tasuda. Hetke temperatuurisõnumid jms. lõunapoolkeralt paistavad suht hirmutavad. Kuumarekordid, põuad, tormid jms. millele on nüüd lisandunud ka ulatused elektrikatkestused.
https://yle.fi/uutiset/3-12272272
Jahutamine neelab teatavasti rohkem võimsusi kui kütmine.
Meilgi proovitakse väite, et oma osa kasvanud surmadel mullu oli kuumalainel. Ainult, et päiksepaneeliga off-grid ühendusega jahutusseadmeid veel poes pole silmanud.
https://www.err.ee/1608466241/mulluste- ... -rahvastik
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 15 Jan 2022 09:18

nooruse eliksiiridega on peaaegu sama lugu nagu kodukootud bensiinilisanditega - lihtsurelik ei saa olla targem insenerist (ei saa täiustada seda, mida Jumal on täiuseni viimistlenud)

aga kuna see meditsiiniharidusega inimene tegeleb selle teemaga sügavuti, siis ehk on keskealistel foorumlastel siit midagi endale kõrva taha panna, vähemasti tervislike eluviiside osas
https://www.youtube.com/c/DrBradStanfield/videos

ma ise pole neid videosid vaadanud, ei ole hektel minu jaoks aktuaalne teema, katsun kuidagi operatsioonideni vastu pidada laveerides verejooksude ja trombiohu vahelisel alal.
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 15 Jan 2022 10:55

Chercez la femme!

Johannes Kepler sai oma planeetide arvutusi teha seetõttu, et tal olid 30 aasta andmed planeetide liikumise kohta. Need sai ta aga enda kätte tänu sellele, et ta oli väidetavalt abielus naisega, kelle isa (Tycho Brache )neid vaatlusi 30 aasta jooksul oli teinud.
Mis oli põhjus, mis oli tagajärg, aga nii väidetakse. Tegelikult olid Kepler ja Brache head koostööpartnerid ning peale haigestumist palus Brache tal oma tööd jätkata.

Tycho Brahe oli pärit taani aadlisuguvõsast, ta kaotas 20-aastaselt Rostockis meditsiini õppides purjuspäi mõõgaduellis osa oma ninast oma nõbule. Tüli põhjus: kes neist on parem matemaatik. Hiljem sai ta 'ninaproteesi', mis oli tol ajal kõva sõna, see oli talle külge "liimitud", kulujutud rääkisid, et see oli tehtud kullast, aastal 2010 mees ekshumeeriti ning tehti ka ninaproteesi keemiline analüüs, selle tulemus vastas pronksile.

Peale oma esimese naise surma (koolera tõttu) vaagis Kepler matemaatiliselt uut naisevõttu 11 kandidaadi vahel, see probleem sai hiljem tuntuks kui:
https://en.wikipedia.org/wiki/Secretary_problem
td
 
Posts: 19582
Joined: 13 Feb 2008 16:23

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 115 guests